XV saj j2tkusid sisev6ilused VL. Vasallid kaldusid rohkem ordu kui piiskopkonna poole 1421 alates hakati pidama VL yldisi maa2evi, arutati t2htsamaid v2lispoliitilisi kysimusi pyyti lahendada omavahelisi tylisi, m22rati makse... Vasallid ja linnad astusid aktiivsesse poliitikasse. XIV sajandil VL v2lispol. Seisund n6rgenes. Naaberriigid moodustasid liite ja tugevnesid VL ei suudetud v2lisohu korral yhenduda yhtseks j6uks. 1385 mood. Poola ja Leedu personaaluniooni (Poola kuningas ja Leedu suurvyrst yks isik) Taani kningad lasid end j2lle nimetada Eestimaa hertsogiteks. Venemaal oli kujunemas yhtne riik. Rootsi Taani Norra s6lmisid kokkuleppe mille kohaselt oli neil yhine v2lispoliitika. Suurimaks ohuks VL saigi Venemaa. 1481 a. talvel korraldasid venemaalt yhendatud v2ed v6imsa s6jaretke Liivimaale (eesm2rgiks Liivimaa hirmutamine rahva halastamatu ja j6hkra kohtlemisega)
1810. aastal valiti Bernadotte Rootsi troonipärijaks. Kuningas Karl XIII lapsendas ta ja marssali uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Ta sai veel Karl XIII eluajal Rootsi poliitika peamiseks suunajaks ja peagi asus ta koostööle Prantsusmaa vastastega. Ta juhtis Rootsi väed võidukasse Leipzigi ehk Rahvastelahingusse ja osales Viini kongressil. Seal otsustati Rootsi kuningale anda Soome ja Pommeri kaotamise kompensatsiooniks Norra, mis seoti 1814. aastal Rootsiga personaaluniooni. Tekkis Rootsi-Norra kaksikriik, mis lagunes 1905. Kuningana jätkas Karl Johan riigi poliitika suunamist, mistõttu kuningavõim säilitas Rootsis tunduvalt tugevama positsiooni kui teistes Põhjamaades. Pontecorvo vürsti tiitli andis Bernadotte'ile Napoleon teenete eest Austerlitzi lahingu võitmisel 2. detsembril 1805. Rootsi troonipärijaks saades loobus Karl Johan Pontecorvo vürsti tiitlist ja Napoleon andis selle tiitli Joachim Murat' 9-aastasele pojale Achille Murat'le.
a omndas vähe tuntud Jaapani kompanii Sony juhtiva positsiooni transistorite tootmisel ja pandi alus taskuraadiotele,edasi juba magnetofonide buumile. Kuulsaks sai suur hulk Jaapani firmasid ja kaubamärke nt:Honda,Hitachi,Nissan,Nikon, Mitsubishi, Toyota.1960.a oli majanduse kasvutempo keskeltläbi 10% aastas. Indoneesia.Indoneesia on rahvaarvult maailma kõige suurem isalmiriik ja see võib tulevikus tema positsiooni oluliselt mõjutada.Vabanes Hollandi võimu alt 1949.a,jäädes Hollandiga personaaluniooni. President Sukarno ütles 1954.a.personaalunioonist lahti ja saavutas 1959.aastaks diktaatorivõimu.Sukarno alustas nn juhtiva demokraatia rajamist. See tähendas pahempoolse terrorireziimi kehtestamist,Hollandi kapitalil põhinevate ettevõtete natsionaliseerimist, parlamendi laialisaatmist ja parempoolsete parteide keelustamist.Sellega kaasnes sovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes.1963.a. annekteeriti Uus-Guinea saare lääneosa.1964.a
elatustase tqus. 6.Indoneesia p2rast II Ms Kaks päeva pärast Jaapani alistumist, 17. augustil 1945 kuulutas mõjukas rahvuslik liider Sukarno (kes määrati hiljem presidendiks) ja Mohammad Hatta välja riigi iseseisvuse.[14] Hollandlased üritasid seejärel oma võimu regioonis uuesti kehtestada, kuid olid sunnitud 1945 1949 toimunud Indoneesia iseseisvussõja järel riigi iseseisvust tunnustama. Haagis sõlmitud kokkulepete kohaselt tunnustas Holland Indoneesia iseseisvust personaaluniooni ja föderaalriigina, millesse kuulusid lisaks vabariigile ka 15 Madalmaadele formaalselt alluvat riiki. Lääne-Paapua (ehk Uus-Guinea saare lääneosa) jäi Hollandile.[15] Indoneesia saavutas ametlikult iseseisvuse 27. detsembril 1949 [16]. 1950. aasta märtsikuuks oli enamik föderaalriigi koosseisu kuuluvaist ja Hollandile allunud riikidest ühinenud Indoneesia vabariigiga, misjärel moodustus unitaarne riik.[15] Indoneesia alustas Lääne-Paapua okupeerimist 1. mail 1963[17] ning
1814. aastal kehtestati 7-14 aastastele lastele kohustuslik alghariduse omandamine. Fredrik VI 3. Norra Pärast Põhjasõda jäi Norra Taani koosseisu, olles Taani kuningriigi jaoks põhjaprovints. Norrat valitses asevalitseja, kelleks määrati tavaliselt Taani valitseva dünastia mõni noorem esindaja. Norralased pidasid oma maad aga omaette riigiks, mis oli ühendatud personaaluniooni alusel. Norras ei olnud pärisorjust ja talupojad olid vabad, nii nagu Rootsiski. Puudusid mõisamajandid, lihtrahva põhiprobleemiks oli riigimaksude kiire tõus. Norra majanduses oli põllumajanduse kõrval väga oluline osa kalapüügil, suurtes kogustes püüti heeringat ja turska. Hinnatud väljaveoartikkel oli laevaehitusmaterjal, mida vajasid Lääne - Euroopa suured mereriigid, eelkõige Inglismaa. Saeveskid olid Norras esimesed kapitalistlikud ettevõtted.
Rahvaarv 2010. aasta seisuga on 318 800. Üle poole rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis. Islandi esmaasukateks olid Iirimaalt keldid ja Skandinaaviast norralased. Tänapäeva islandlased ongi peaaegu kõik nende esimeste saabujate järeltulijad. Saare asustamine algas aastal 874, aastast 1262 oli Norra, aastast 1380 Taani maksualune (Taani-Norra unioon). Aastani 1537 oli Island sisemiselt iseseisev, sealtpeale allus Taanile. 01.12.1918 Island iseseisvus, kuid jäi Taaniga personaaluniooni. 17.06.1944 kuulutas end iseseisvaks vabariigiks. Aastast 1996 on presidendiks Olafur Ragnar Grimsson. Riigikeeleks on Islandi keel, mis on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. 2. RELIGIOON Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut, sellesse kuulub 84,08% rahvastikust. Samuti on esindatud nt mitmesugused evangeelsed vabakirikud (5%), katoliiklus (2,15%), nelipühilased (0,62%)
arvati liitu. ·Holland ja LõunaMadalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas tuli OranjeNassau dünastiast (Londoni kaheksa artiklit). ·Et kompenseerida OranjeNassau perekonnale Nassau maade kaotamine Preisimaale, moodustasid Madalmaade ühendatud kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik OranjeNassau dünastia võimu all personaaluniooni, kusjuures Luksemburg (kuid mitte Holland) kuulus Saksa Liitu. ·Aasta varem Taanile loovutatud Rootsi Pommeri loovutati Preisimaale. ·Garanteeriti Sveitsi neutraliteet. ·Hannover loobus Lauenburgi hertsogkonnast Taani kasuks, kuid suurenes endise Münsteri peapiiskopkonna ja endise Preisimaa ala Ida Friisimaa lisamisega ning sai kuningriigiks. ·Enamus Baieri, Württembergi, Badeni, HessenDarmstadti ja Nassau
Nõuti andamit ja vürstidelt valitsemiseks volikirja e jarlõkki. Moskva vürstiriik tugevnes. 14.sajandiks oli tema käes enamik Kirde-Venemaast. 1380 Kulikovo lahingus võitsid Kuldhordi vägesid. Tatari ike jäi. Leedu suurvürstiriik võitles 14.saj Saksa ordurüütlitega. Liitsid Vene riike endaga, kuid laienemine ida poole ärritas Moskvat. 1385 suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ning valiti Poola kuningaks, moodustades Poola-Leedu personaaluniooni e ühenduse, kus 2 riigil on ühine kuningas. Moskva suurvürst Ivan III Vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa, vabastas Moskva mongolite võimu alt. Vallutati ka teisi, kes tahtsid katoliku Leedu asemel Moskva vürstide ülemvõimu (vallutati Vene vürstiriike). Paavstivõimu langus. Hiilgeaeg oli 13.saj. Kuningavõim tugevnes tunnistati valitseja autoriteeti. Paavstid elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, mitte Roomas (autoriteet langes)
Tema järgnevate plaanide hulgas olid ka järgmised Poola jagamised, millega (nagu ka tegelikkuses juhtus) see riik jagati täielikult Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel ära. Inglismaa Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia Inglise troonil. Kuninganna tahtel sai troonipärijaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I-na. Inglise kuningriik mis alates 1535.aastast hõlmas ka Walesi Soti kuningriik ühendati nüüd personaaluniooni kaudu. Kuningas James I ema oli katoliiklane, sotlased aga valdavalt puritaanid, jätkas kuningas anglikaani kiriku toetamist, tegemata mingeid järelandmisi katoliiklastele kui ka puritaanidele. 1605. aastal paljastuas Londonis püssirohuvandenõu. Katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünni, et parlament koos kuningaga õhku lasta. Jätkati ka puritaanide jälitamist. Osa neist lahkus Inglismaalt Hollandisse ja sealt edasi
e. Cid (tegelikult julm ja tujukas) Võitlustes kujunesid tugevaimaks riikideks Aragoonia ja Kastiilia. Aadlike – suurmaaomanike vahel sagedased sisetülid. Kuningavõim oli nõrk, seisustekogul (Cortes) õigus määrata makse, anda välja seadusi. Cortesi seisusteks olid aadlikud (grandid ja hidalgod), vaimulikud ja linnade esindajad. Linnad olid tugevad, etendasid tähtsat osa riikide kujunemisel. 1479 liitusid Kastiilia ja Aragoonia personaaluniooni Ferdinandi (Aragoonia) ja Isabella (Kastiilia kun-na) abielu kaudu. Ferdinandi kirikupoliitika väga iseseisev – määras ise ametisse kõrgemaid vaimulikke. Paavst andis talle ka inkvisitsioonikohtu õiguse. Kindlustanud sisemise korra riigis, asus araablaste vastu võitlema. 1492 vallutati Granada. Rekonkista oli lõppenud. Lubadustest hoolimata algasid tagakiusamised ja maurid lahkusid Põhja- Aafrikasse. Hispaanias kasvas piiramatu kuningavõim
Inglasi ärritas James ll katoliku uskus astumine mille peale parlament kutsus troonile James ll vanema tütre Mary, kes oli abielus Madalamaade asevalitseja Oranje Willemiga. Uus valitsejapaar allkirjastas parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni ,,Õiguste billina", mis on jäänud üheks Inglismaa põhiseaduse alusdokumendiks. Stuartite võimuletulekust alanud Sotimaa ja Inglismaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707 aastal, mis muutis senise personaaluniooni reaaluniooniks. Suurbritanniast sai Ühendatud Kuningriik. 3. Valgustusajastu Valgustuse juhtmõte oli usk mõistusesse Immanuel Kant. Valgustus leidis tuge nii Prantsustmaal ratsionalismist kui ka Inglismaal empirismist. Tekkis deistlik lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi kuu loojana, kes edasisse maailma korraldusse ei sekku. Thomas Hobbes kinnitas, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Kuningale koondus
- Eesti kirjakeele arengu eriprobleem: 1. I katekismus (1534) ilmus põhjaeesti murdes, II katekismus (1554) lõunaeesti murdes 2. Ei loodud kahele peamurdele baseeruvat ühtset kirjakeelt (nagu nt Soomes) 3. Algas kahe ,,keele" vaheline võistlus, mis nõrgendas eesti kirjakeele ja eestikeelse kirjanduse arengut kui 19.saj keskpaigani Välispoliitilised muutused Vana-Liivimaa ümbruskonnas Läänes ja lõunas: 1. 1386 Poola-Leedu personaaluniooni sõlmimine - 1569 kujunesreaaluniooniks 2. 1397 Taani (-Norra ja Island) ja Rootsi (-Soome) personaalunioon: Kalmari unioon - 1520 Rootsi (-Soome) vägivaldne irdumine Taani alluvusest ja uusaja Rootsi riigi algus Gustav Vasa juhtimisel - Kuningale allutatud luteri riigikiriku asutamine Rootsis ja Taanis 1520-30ndatel 3. Saksa Ordu Preisi haru allakäik ja kaotused Poolale 15.saj keskpaiku andsid Liivi harule sültumatust (1459: ordumeistri valimisel)
edendamiseks. · KODUSÕDA JA PARLAMENTARISMI KINDLUSTUMINE INGLISMAAL: · Stuartite dünastia algus Inglismaal: Kuna Elizabeth I suri 1603 ilma järeltulijateta, sai varasema kokkuleppe alusel uueks Inglise kuningaks Mary Stuarti poeg Sotimaa kuningas James VI, kes valitses Inglismaal James I nime all 1603-1625. Nüüdsest olid Inglismaa ja Soti kuningriigid olid ühendatud personaaluniooni kaudu. Vaatamata sellele, et tema ema oli katoliiklane ja Sotimaa hoopis valdavalt kalvinistlik, jätkas James I anglikaani kiriku soosimist. Kui 1605 paljastati katoliiklaste nn püssirohu vandenõu (Guy Fawkes üritas parlamendihoone keldrisse paigutatud püssirohutünnide abil parlamenti koos kuningaga õhku lasta), alustati uue hooga katoliiklaste ning puritaanide tagakiusamist. James I
4. KODUSÕDA JA PARLAMENTARISMI KINDLUSTUMINE INGLISMAAL. Vanem õpik III, lk 12 23 4.1. Stuartite dünastia algus Inglismaal: Kuna Elizabeth I suri 1603 ilma järeltulijateta, sai varasema kokkuleppe alusel uueks Inglise kuningaks Mary Stuarti poeg Sotimaa kuningas James VI, kes valitses Inglismaal James I nime all 1603-1625. Nüüdsest olid Inglismaa ja Soti kuningriigid olid ühendatud personaaluniooni kaudu. Vaatamata sellele, et tema ema oli katoliiklane ja Sotimaa hoopis valdavalt kalvinistlik, jätkas James I anglikaani kiriku soosimist. Kui 1605 paljastati katoliiklaste nn püssirohu vandenõu (Guy Fawkes üritas parlamendihoone keldrisse paigutatud püssirohutünnide abil parlamenti koos kuningaga õhku lasta), alustati uue hooga katoliiklaste ning puritaanide tagakiusamist. James I järglaseks Inglismaa troonil oli tema poeg Charles I (valitses 1625-1649). 4
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani
oluline osa kunstil (antiigi taasavastamine), 16. saj lõpul saab valitsevaks manerism, millest sai vastureformatsiooni tööriist Välispoliitilised arengud 1500. a paiku oli Euroopa suurriigiks Hispaania. Edule annab kaasa koloniaalimpeerium. Hispaania kõrval pakub konkurentsi Portugal. Hispaanias ei eksisteerinud reformatsiooni, võõrausuliste tagakiusamisega taandareneb Hisp majandus. Itaalia jääb varauusajal killustatuks. Hispaania satub personaaluniooni Habsburgidega, mille tagajärjel mood maailma võimsaim riik. Habsburgid olid ühtlasi ka Saksa-Rooma keisrid. Selle ühenduse valitsejaks saab Karl V, kes on ema poolt Hispaania troonipärija ja isa poolt Saksamaa valitseja. Karl V pärib veel Madalmaad, Ladina-Ameerika ning Itaalia. Karl V võitles uute rahvusriikide vastu, teda toetas paavst ning Karl toetas omakorda vastureformatsiooni. Habsburgide käes püsis Hispaania a-ni 1700. Vastu Hispaania tahtmist iseseisvus Holland 1581
ümberasustamised, et murda rahvaste vastupanu: nad arvasid, et inimesed ammutavad väge kodumaa mullast. Assüürlaste võimsuse aluseks oli tugev armee (eriti efektiivne ratsavägi) ning osav manipuleerimine vastaste omavaheliste vastuoludega – assüürlased lõid arvestatava spionaaźi-võrgu, mis tegi kindlaks vastaste nõrkused ja nendevahelised vastuolud. Vaatamata tugevale sõjaväele allutati paljud piirkonnad pigem osava diplomaatia ja ähvarduste varal. Babülon allutati aga personaaluniooni abil. Paljud allutatud vürstid ja linnad toetasid Asüüria impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond
03.-11.11.1918 Saksa võimud ei tunnustanud Eesti Vabariiki, eestlastest ametnikud asendati sakslastega, rahvusväeosad saadeti laiali ja poliitikud arreteeriti. Vilms lasti Soomes maha. Majanduspoliitika Majandus allutati saksa vajadustele, hinnatõus, spekulatsioonid hoogustusid. Kultuuripoliitikas oli esikohal saksastamine, toimus kiire keeleõpe. Balti Hertsogiriik Wilhelm II kavatsuste järgi tuli moodustada Eestist ja Lätist Balti Hertsogiriik Saksa Keisririigi kooseisus personaaluniooni alusel, kus saksa keiser oleks olnud ühtlasi Balti hertsog. Seadusandlik võim pidi kuuluma Maanõukogule, milles ülekaalus olid sakslased. Kuid Balti Hertsogiriigi loomine katkes seoses Saksamaa kapituleerumisega 11.11.1918, päev enne seda andsid Saksa sõjaväevõimud Tallinnas võimu tagasi Eesti Ajutisele Valitsusele, mis tuli kokku Tallinnas 11.11. ja sellega asuti taastama Eesti Vabariiki. Vestlusteema: Võõrvõimude vahetumine Eestis a) millistest võõrvõimudest on jutt?
1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süüriasse ja Palestiinasse. Assüüria rahvastikupoliitika.
Baseli kirikukogu algatusel leppis Sigismund kariklastega. Taboriitide vägi sai 1434 Lipany lahingus kariklaste ja katoliiklaste ühendatud väelt hävitavalt lüüa. Vähesed taboriitide salgad jätkasid võitlust 1437. aastani. Tabori linn alistus alles1452. Hussiidi sõjad hoogustasid feodalismivastast liikumist kogu Euroopas. Tsehhimaa kuningad 15. sajandil 1437 läks Tsehhi troon Luxemburgide käest ära. 1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaaluniooni Saksa- Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (Ladislaus sai Ungari kuningaks). Tänu hussiitide sõdadele oli linnade tähtsus vähenenud ja pärast aastat 1452, mil vallutati Tabori linn, oli Tsehhi keskvõim varasemast tugevam. 1457 sai troonile J. Podiebrad, kelle ajal algas sõda Ungariga. 1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta Ungari trooni ja liitis kaotatud alad
Vara-Uusaja algul oli Lääne-Euroopas kolm tsentraliseeritud riiki: · Inglismaa (Tudorite dünastia; tegutses parlament; kuningas ei olnud kohustatud arvestama parlamendiga, pigem vastupidi) · Prantsusmaa (Valois'de dünastia; 14.-15. saj kutsutakse veel kokku parlamenti, siis aga unustati ära nende kutsumine) · Hispaania (Vara-Uusajal kerkib esile; liidab kõik väikesed riigid Pürenee ps.-l; 15. saj liitub personaaluniooni kaudu ka Portugal; rahastas 15. saj lõpu ja 16. saj maadeavastusretkeid, mis kujunesid tal uueks rikkusallikaks, seetõttu on ka Hispaania ja Portugal Lõuna- Ameerika koloniseerijad) Saksa rahva Püha-Rooma riik on jätkuvalt killustunud. Keisrit enam ei valita, alates 1438. aastast kuulus keisri troon Habsburgidele, Kuldbulla tõttu ei olnud neil aga võimu. Põhja- ja Ida-Euroopa. Türgi
Baseli kirikukogu algatusel leppis Sigismund kariklastega. Taboriitide vägi sai 1434 Lipany lahingus kariklaste ja katoliiklaste ühendatud väelt hävitavalt lüüa. Vähesed taboriitide salgad jätkasid võitlust 1437. aastani. Tabori linn alistus alles1452. Hussiidi sõjad hoogustasid feodalismivastast liikumist kogu Euroopas. Tsehhimaa kuningad 15. sajandil 1437 läks Tsehhi troon Luxemburgide käest ära. 1440 sai Tsehhi kuningaks Austria hertsog Ladislaus Postumus (Habsburg). Personaaluniooni Saksa-Roomaga asemel tekkis 1444 personaalunioon Ungariga (Ladislaus sai Ungari kuningaks). Tänu hussiitide sõdadele oli linnade tähtsus vähenenud ja pärast aastat 1452, mil vallutati Tabori linn, oli Tsehhi keskvõim varasemast tugevam. 1457 sai troonile J. Podiebrad, kelle ajal algas sõda Ungariga. 1471 sai Tsehhi troonile Poola dünastia Jagelloonid. Esimene Jagelloon Vladislav II kaotas 1478 lõppenud sõjas Ungariga suuri alasid. 1490 sai ta
Sõja lõpetavad kaks rahulepingut: I 1713 Prantsusmaa sõlmis Utrechtis rahulepingu Inglismaa, Hollandi Preisimaa, Savoia ja Portugaliga. II 1714 Prantsusmaa sõlmis Rastatis rahu (Saksa Habsburg-keisriga) Austriaga, veidi hiljem Saksa keisririigiga Badenis. Sisu: 1. Bourbonide dünastia jäi Hispaania troonile ja neile jäid Hispaania kolooniad. 2. Määrati, et sama isik (bourbon) ei tohi olla nii Hispaania kui ka Prantsusmaa valitseja (Personaaluniooni välistamine) 3. Austria Habsburgid said endale ispaania Madalmaad (Belgia) ja Itaalia maavaldused (Milano,Sitsiilia,Napoli). 4. Savoia sai endale Sardiinia. 5. Inglismaa jättis endale Gibraltari (Vahemere kontrollimine) ja Hispaania ameerika koloniate orjakaubanduse monopoli 30 aastaks (tulus tehing) 6. Preisimaa sai endale lisamaavaldusi reinimaalt. 7. Prantsusmaa loovutas Inglismaale alasid Põhja-Ameerikast (Kanadast): mh. New Foundland, Nova Scotia,Hudsoni lahe. Tulemused:
sitsiillased hakkasid Lihavõtte esmaspäeval mässama ja tapsid prantslastest sõjaväelased. Anjou Carlo kaotas võimu Sitsiilia saare üle, Sitsiilia kuningaks kutsuti Manfredi pärija Aragoni Pedro III Aragoni dünastia It-s. Sitsiillased kutsusid enda kuningaks Aragoni kuninga Pietro. Sellest alates jäi Sitsiilia saar Aragoni dünastia kätte (kusjuures Sitsiilia kuningad ei olnud enamasti Aragoni kuningad). 15. sajandil sattus Sitsiilia Aragoniga personaaluniooni. 1504 sai Hispaania (Aragoni ja Kastiilia) kuningas Fernando oma kätte ka Napoli kuningriigi. Pietro I (Aragoni kuningas (Pedro III)1276-1285;Sitsiilia kuningas 1282-1285) Manfredi pärija, valiti sitsiillaste poolt Sitsiilia kuningaks. Kaitses saart Anjou Carlo rünnakute eest. PedroIIIAragon-kaitsesAnjouCarloeest Prantsusmaa: Hugh Capet (987-996)Pariisi krahv, kes valiti Prantsusmaa kuningaks. Kaitses oma trooni kiriku abil ja ka sõjaväega. Suutis saavutada teatava korra oma riigis
Downing Street 10 on jäänud peaministri ametiresidentsiks tänapäevani. William Pitt Vanema peaministriks oleku ajal (175661) saatis Inglismaad edu Seitsmeaastases sõjas, mis veelgi laiendas Inglise koloniaalvõimu maailmas, hoolimata järgnenud Põhja-Ameerika kolooniate lahkulöömisest tingitud tagasilöögist ( Rahvusvahelised suhted). 1603. aastast alanud Inglismaa ja Sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707. aastal, mis muutis senise personaaluniooni reaaluniooniks. Sotlased said 45 kohta parlamendi alam- ja 16 kohta ülemkojas. Siit alates on Suurbritannia ametlikuks nimetuseks Ühendatud Kuningriik (United Kingdom). Iirimaa, mida polnud juba ainuüksi seal valitseva katoliku usu tõttu vahetult Inglismaaga integreerida, jäi koloniaalstaatusesse. 1801. aastal said ka iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid vähemuse moodustanud protestante. 8. HISPAANIA
sandramiks, kes jõuga kaitses vana korda. Nikolai I saatis suure väe Ungari vastu ning suvel 1849 suruti Vene vägede poolt igasugune iseseisuvsliikumine maha, augustis järgnes verine arvete õiendamine kõikide revolutsionääridega. Mõningad reformid, mis olid 1848 uue valitsuse poolt välja kuulutatud, jäid kehtima ka Austrias, nt pärisorjuse kaotamine. Teatud mõju avaldasid Ungari suured revolutsioonid 1867.aasta Ausgleichi poliitikaga, mis tähendas personaaluniooni kehtestamist Austria ja Ungari vahel, kus ühiseks peaks jäi Austria keiser, aga muus osas sai Ungari oma autonoomia ja pärast seda saigi impeeriumi nimetuseks Austria- Ungari keisririik. Kui Ungari kuultuas end iseseisvaks, siis sinna jäid ka horvaadid, kes vihkasid ungarlasi palju rohkem kui austerlasi ning osalesid Austria Vene poolel Ungari vastu liitlastena. Taanit, Iirmaad pole vaja. Sama mustri järgi toimus revolutsioon ka Taanis, kus märtsi II poolel 1848 rahvas
ümberasustamised, et murda rahvaste vastupanu: nad arvasid, et inimesed ammutavad väge kodumaa mullast. Assüürlaste võimsuse aluseks oli tugev armee (eriti efektiivne ratsavägi) ning osav manipuleerimine vastaste omavaheliste vastuoludega – assüürlased lõid arvestatava spionaaźi-võrgu, mis tegi kindlaks vastaste nõrkused ja nendevahelised vastuolud. Vaatamata tugevale sõjaväele allutati paljud piirkonnad pigem osava diplomaatia ja ähvarduste varal. Babülon allutati aga personaaluniooni abil. Paljud allutatud vürstid ja linnad toetasid Asüüria impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed),
Eriõigused,mis siinsetel seisustel olid, ei ohtinud laieneda rootsi aadlile. Seot omandisuhetega. Rootsi aadlikud saanud rootsi riiki teenides siin suuri maavaldusi. Kui oleks toimunud ühtlustamine, oleks nende privileegid ära kadunud. Riigi nõukogu soovis seetõttu eripära hoida ja unifitseerimist ei tohtinud toimuda. Mängu tuleb oluline küsimus, milline on side emamaaga. 3. Läänemere provintside seisused ise- Mõlemad rüütelkonnad ja riigi seisused nävad sidet läbi personaaluniooni. Reaalunioon ei ole sest pole riigipäeva esindust, ennast on allutatud rootsi kuningale, viidatakse ka et siinsed seisused ei võta osa üleriigiliste seaduste vastuvõtmisest, vaid vastupidi, siinsetel seisustel on oma privileegid ja seisused. Otsene side kuningaga. Taheti saada kaitset, säilitada õiguse juhtida ennast. Rootsi keskvõim siiski sai aru, et tegu on reaauniooniga ( mitte personaalunioon). Mitmed etapid ja baasid: 1
annaabi.ee 
