.......................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.......................................................................5 · PEREKONNASEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT............9 · PEREKONNASEADUSE KUULUVUS ÕIGUSE VALDKONDA, TÄIELIKE JA MITTETÄIELIKE ÕIGUSNORMIDE LIIKIDE SISALDUS PEREKONNASEADUSES....................................................................................................11 · PEREKONNASEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA, PKS-E EESMÄRK.......................14 · ÜLIPOSITIIVSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD PEREKONNASEADUSES.....15 · VIIE PEREKONNASEADUSES SISALDUVA ÕIGUSNORMI ANALÜÜS.....................17 · JURIIDILISE VASTUTUSE LIIGID PEREKONNASEADUSES.......................................20
3. Milline keelevariant on oma olemuselt ametnike formaalne erikeel? Normitud kirjakeel. 4. Selgitage sõnapesa lahutama, lahutus, lahutamine, lahutatud näitel, mis on juriidilise tõlgenduse juures oluline. Kui üks neist juba seaduses on defineeritud, siis peavad ka teised oleme seda käänates- pöörates, mingil muul moel muutes, sisult samad. Kõige otsesem juriidiline seos on antud punktis olevatel sõnadel näiteks perekonnaseaduses paragrahvidega, mis käsitlevad abielu lõppemise korda. 5. Milline allikas esitab kõige täpsemalt a) mitmesugust õigekeelsusinfot (nt eesti kiri, käänamine-pööramine, õigehääldus, kasutus- soovitus või -keeld) ja stiilimärgendeid koos? - Eesti keele käsiraamat b) eesti omasõnade tähendust ja kasutusümbrusi? - Õigekeelsussõnastik. c) eesti võõrsõnade ja tsitaatsõnade õigekirja ja tähendust? - Võõrsõnade leksikon.
allkirjastatult jne). Kas ma pean põhjendama täpselt, miks ma seda soovin või see tuleb kirjutada sinna hiljem? Olen oma emaga sellel teemal vestelnud ja ta on nõus, kas mul peab olema tema kirjalik nõusolek? Samas on ka see probleem, et meie isa ei osale meie elus ja temaga ei saa kontakti (tean et ta ei ela üldse Eestis). Soovin ka teada, kui palju sellise avalduse esitamisel on riigilõiv. 1.2 Spetsialisti kommentaar Eestkoste alaealise üle on reguleeritud perekonnaseaduses, 3. osa 12. peatükis 1. jaos sätestatut kohaldatakse alaealise üle eestkoste seadmisel. Eestkoste seatakse lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks ning eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui varahooldusõigus. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanemate hooldusõigust on piiratud/peatatud või, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
Traditsioonilisest kiriklikust laulatusest on saanud nüüdseks lihtne registreerimine, mis ei toimu kirikus, vaid näiteks rabas või lihtsalt looduskaunis kohas. Võib isegi öelda, et abielu on kaotanud oma traditsioonilised väärtused. Tänapäeva ühiskonnas ei peeta abielu enam nii tähtsaks ning mõned paarid ei pea abiellumist üldse vajalikuks. Nad ei pea vajalikuks kirjalikul paberil tõestust üksteisesse kiindumise kohta. Mina olen suuremas osas sellega nõus, kuna leian, et perekonnaseaduses abielu hõlmavad seadused peaksid olema enesestmõistetavad igale normaalsele inimesele. Tuleb küll tõdeda, et mõned ühisvara puudutavad sätted muudavad perekonnaseaduse siiski vajalikuks. Infotehnoloogilisest aspektist vaadates poleks sellise lahenduse loomine sugugi raske. Süsteemi analoogiat võib tõmmata e-valimistega, kus tuleb ID kaardi abil kinnitada oma identiteeti. Positiivseid külgi sellise lahenduse toomisega on mitmeid. Nagu
ÄRIÕIGUSE EKSAM 2010 Igale küsimusele on vaid 1 õige vastus. Iga õige vastus anna 1 punkti. Testi lahendamiseks 90min. 1. Milliseid sätteid leiame äriseadustikust? a) kaubandusõigusega seotuid sätteid; b) äriühingutega seotud sätteid; c) kõigi eraõiguslike juriidiliste ühingute kohta käivaid sätteid. 2. Milline allnimetatud väidetest ei ole õige? a) prokuristi pädevus on sätestatud perekonnaseaduses ja seega ka abikaasade suhtes piiratav? b) Prokuurat võib anda nii ühele kui ka mitmele isikule; c) Prokuristi andmed kantakse äriregistrisse; d) Prokuristiks võib olla ainult füüsiline isik. 3. Kes võivad äriühingut üldjuhul esindada? a) juhatuse liikmed; b) osanik; c) nõukogu liikmed; d) kõik eelpool nimetatud isikud. 4. Milline all-loetelud ärinimedest ei vasta ärisedustiku sätestatud nõuetele? a) AS Balti Realiseerimiskeskus;
Samuti sõna kasupere asemel kasutatakse väljendeid hoolduspere või asenduspere. Võimalused vanemliku hoolitsuseta lastele Laps paigutatakse asenduskodusse või perekonnas hooldamisele, kui ta on orb või jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja talle ei ole leitud eestkostjat või teda ei ole lapsendatud. Lapsendamine. EV perekonnaseaduse järgi on lapsendamine juriidiline protsess, mille tagajärjel tekkivad lapsendaja ja lapsendatu vahel kõik perekonnaseaduses sätestatud vanema ja lapse õigused ning kohustused e sugulussidemed. Lapsendamisega kaasnevad kõik samad õigused ning kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil. Lapsendamisotsuse saab langetada ainult kohus. Lapsendada saab : - orbe; - lapsi, kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud; - lapsi, kelle vanemad on eeskosteasutusele andnud kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks. (Perekonnaseadus, 1994: §78) Eestkoste
· määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. · siia kuuluvad ka notariõiguse............ Perekonna õigus: · reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, venerate kohustutest laste vastu, laste kohustustest venerate vastu, abikaasade varalised suhted; · põhiline normistik sätestatud perekonnaseaduses. Tööõigus: · reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotuid suhteid; · reguleerib töösuhete loomist, lõpetamist ning töötajate tööaja kasutamist. töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaeg, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset; · tööiguse harusse on kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionikindlustuse suhted; · peamiseks tööõigus aktiks töölepingu seadus.
suunatud. Inimesed kesksed õigused ja kohustused tulenevad Põhiseadusest, asjaõigusseadus räägib asjadest ja tsiviilprotsessi aluseks on just Rooma õigusest alguse saanud hagid. Gaiuse Institutsioonide raamatud: - Esimene raamat käsitleb nii isiku- kui ka perekonnaõigust. Eesti õiguses on isikute põhiõigused ja kohustused toodud ära Põhiseaduses II peatükis ja perekonnaõigus perekonnaseaduses. Peamiseks erinevuseks võib esile tuua seda, et perekonna mudel on kaasajal teistsugune ning rajaneb mehe ja naise võrdsusel. Samuti ei ole abielusõlmimine enam mitte kuidagigi kellegi teise otsustada, kui ainult osapoolte endi. Perekonnaseaduse § 15 lg 1 sätestab, et abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. 5 Mervi Kruusamäe. Karistuse kohaldamise alused Riigikohtu praktika järgi. Magistritöö. Tartu 2010.
normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle vastu on hagi esitatud, hagi - kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue.
muul viisil ei ole võimalik. Selline seaduse sõnastus annab aluse asuda seisukohale, et Eesti seaduste kohaselt ei ole lubatud kokkulepe, et naine kannab võõrast last, andes pärast sünnitust lapse üle selle geneetilistele vanematel. Sellist seisukohat toetab sama seaduse paragrahv 24, millekohaselt loetakse võõrast munarakust embrüo ülekandmise tulemusel sündinud laps, põlvnevaks naisest, kes on ta sünnitanud, mis tõttu lapse sünnitamisega omandab selline naine perekonnaseaduses sätestatud õigused ja kohustused. (Seega kokkulepe kus naine kannab teiste isikute last ja annab selle peale sünnitamist ära, on vastuolus heade kommetega). Sisuliselt on lapse äraandmine võimalik seaduslikult vaid lapsendamise teel ja kui kõik osapooled on huvitatud lapsendamisest ja see on ka lapse enda huvides. Kui aga pooled on leppinud kokku ka tasus, mida saab last kandnud ja sünnitanud naine on slline kokkulepe heade kommete vastane, tühine ja jõustumatu.
abieluvaralepingus toodud piiranguid. Siiski võivad perekonna eluaset abikaasad käsutada ainult koos; - ette näha, et varaga tehingute tegemisel ei ole abikaasa nõusolekut vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses. Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks vara juurdekasvu tasaarvestuse, on abieluvaralepinguga võimalik: - ette näha, et perekonna eluaseme ühise käsutamise nõue ei kehti; - määrata erinevalt perekonnaseaduses toodust põhivara ulatust ja arvestamist. Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks vara lahususe, ei ole abieluvaralepinguga võimalik seaduses toodud režiimis erisusi luua. Abieluvaralepingus ei saa reguleerida neid abielusuhtega seotud varalisi kohustusi, mis ei ole seotud vara valdamise, kasutamise ja käsutamisega (nt ülalpidamisega seotud kokkulepped). Kuna abikaasade varasuhe puudutab ka kolmandate isikute (nt võlausaldajate) õiguslikku
4. Kollisiooni: Rahvusvahelise eraõiguse seadus §3 Mitme õigusnormiga riik kui käesoleva seaduse säte viitab mitme õiguskorraga riigi õigusele, kohaldatakse selle riigi õigusega ettenähtud õiguskorda. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID II 1. Seletavad: määratlevad faktilist koosseisu; faktilise koosseisu elementi või õiguslikku tagajärge. Riigikogu valimiste seadus §1 lg 3 Igal valijal on üks hääl. 2. Viitavad: Sisaldavad viite kas H-le või D-le Perekonnaseaduses §180 lg 2 Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadustiku §131 3. Kitsendavad: välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Reklaamiseadus §8 lg 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ei kohaldata reklaamile. 1) lapse käitumise avalikes huvides suunamiseks…. Õigusnorm
Isikud on sugulased, kui üks põlvneb teisest või kui isikud põlvnevad samast isikust. Abielu instituut sugulust ei mõjuta.Abielu sõlmitakse täisealise mehe ja naise vahel. Hõimlus seevastu tekib abieluliste suhete kaudu: abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. 19. Abikaasade vastatikused õigused ja kohustused - Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt perekonnaseaduses toodud üldreeglist. Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel, kuid igal juhul tuleb see tõestada notariaalselt. Enne abiellumist sõlmitud lepingust tekivad abikaasade vastastikused õigused ja kohustused abielu sõlmimise ajast. Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata: · milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks;
Varemsurnud abikaasa langeb pärimisjärglusest kui ei ole esimese ega teise järjekorra pärijaid (PärS § 12 lg 3). Kolmanda järjekorra pärijad on välja. Teda ei asendata kunagi tema enda järeltulijatega. pärandja vanavanemad ja nende alenejad sugulased. Pärimisseaduses on need reeglid kirja pandud PärS §-s 15: Abikaasa on see, kellega abielu on perekonnaseaduses ette nähtud korras registreeritud. Abielu sõlmimise kohta peab olema koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt, millele mõlemad abiellunud 1. Kui pärandi avanemise ajal on elus kõik vanavanemad, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. on alla kirjutanud (PkS § 1). (PärS § 15 lg 2)
abieluvaralepingus toodud piiranguid. Siiski võivad perekonna eluaset abikaasad käsutada ainult koos; - ette näha, et varaga tehingute tegemisel ei ole abikaasa nõusolekut vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses. Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks vara juurdekasvu tasaarvestuse, on abieluvaralepinguga võimalik: - ette näha, et perekonna eluaseme ühise käsutamise nõue ei kehti; - määrata erinevalt perekonnaseaduses toodust põhivara ulatust ja arvestamist. Varalahusus Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks vara lahususe, ei ole abieluvaralepinguga võimalik seaduses toodud režiimis erisusi luua. Sõlminime Abieluvaraleping on abikaasadevaheline kokkulepe, milles abikaasad võivad: 1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või
Karistusõiguses teatud kuritegudes võib abikaasat karistada karmimalt, või siis tunnistaja vaikimisõigus. Maksuõigus ühine maksudelklaratsioon · abikaasade isiklikud õigused ja kohustused isiklike õiguste kitsendamise keeld (perekonnanime valiku õigus (nimeseadus § 10)) Tundub rohkem olevat avalik õiguslik tagajärg. Neid praegu perekonnaseaduses eriti ei ole. Põhiõigused juba PS-is. · abikaasade varalised õigused ja kohustused abikaasa ülalpidamiskohustus abieluvarareziim: · seadusjärgne · lepinguline kui abikaasad ise lepivad kokku, missugused õigused ja kohustused neil on. Abikaasa ülalpidamiskohustus · Ülalpidamiskohustus on abikaasal, kelle varaline seisund seda võimaldab ja üksnes juhul, kui teine abikaasa on:
8. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu. Perekonnaõigusnormid reguleerivad ka abikaasade varalistest vahekordadest tulenevaid suhteid. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod. Reguleerimisobjekti (perekonnasuhete) spetsiifika eristab seda õigusharu kõigist teistest õigusharudest. Põhiline normistik on sätestatud perekonnaseaduses. 9. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vehelisi suhteid ja mõningaid nendega soetud suhteid. Sellesse õigusharusse kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõpetamist ning töötajate tööaja kasutamist. Tööõigusnormid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionikindlustuse
Nende juurdetekitamine ei oleks mõistlik. Eelnõu kohaselt abiellumise korral isiku soovil moodustatav kaheosaline perekonnanimi ei oleks pärandatav, küll aga saaks pärandada seniseid kaheosalisi perekonnanimesid. Perekonnanimede perekonnaõiguslik regulatsioon on isikunimeseaduse eelnõusse üle võetud praegu kehtivast perekonnaseadusest peaaegu muudatusteta. Isikunimeseaduse eelnõu täpsustab olulisel määral kehtivas perekonnaseaduses eesnimele esitatavaid nõudeid. Seaduseelnõu järgi võib lapsele panna kuni kolm lahku kirjutatud nime või kaks sidekriipsuga seotud nime; ei ole lubatud panna nime, mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommete või eesti nimetavaga; ei või mõjuva põhjuseta panna tavatut eesnime, mis keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena
Praktiliselt poolele olmeliste motiividega (armukadedus, alkoholism, huligaanitsemine) seotud kuritegudele eelnevad perekonnakonfliktid. Inimesed, kes hukkusid või said kehavigastusi olme- ja perekonnakonfliktides, on kindlalt esikohal kõigis isikuvastastes kuritegudes kannatanute seas ja edestavad kaugelt ohvrite arvu poolest uut tüüpi kuritegudes kannatanuid. Naised ja lapsed moodustavad 70% kõigist perekonnas toimunud raske vägivalla ohvritest. 97 Nii on Perekonnaseaduses kindlaks määratud lapse õiguskaitse alused perevägivalla eest: last vaadeldakse peresuhete iseseisva subjektina, aga mitte kui vanemate võimust sõltuvat subjekti. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et lapse kasvatusvahendid ei tohi tekitada kahju lapse füüsilisele ja psüühilisele tervisele., tema kõlbelisele arengule. Ei tohi olla hoolimatut, julma, jämedat, inimväärikust alandavat lapse kohtlemist, solvamist ja ekspluateerimist.
Täpsustamata jäetakse ka, millist abi peab saama väärkoheldud laps ning kes selle abi peab tagama (Sotsiaalministeerium 2005). LKSi § 59 kohaselt on iga inimese kohuseks viivitamatult teatada sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile abi vajavast lapsest ning sotsiaaltalitusel on õigus ja kohustus tegutseda kohe, sõltumata kaitset vajava lapse piirkondlikust või muust kuuluvusest. Seega korratakse perekonnaseaduses sätestatud lapse heaolu ohustamisest teavitamise kohustust (Lastekaitse seaduse… 2012b). Samas ei määrata, mis juhtub, kui abivajavast lapsest ei teatata ning ei ole selge, kuidas teavitamisele reageeritakse ning kes selle üle järelevalvet teostab. Vastutuse jaotus erinevate spetsialistide vahel ei ole piisavalt selge (Sotsiaalministeerium 2005). Selles osas on muret tundnud ka lastekaitsespetsialistid, kelle hinnangul puudub selgus, mida lastekaitsetöötaja peab tegema, kui temani
kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokkulepitud teisiti. See tähendab, et abielus kogu omandatud vara on ühine ning kui abikaasadel on soov varaühisust lõpetada, jagatakse vara võrdselt, kui pooled ei tulnud omavahel teisele kokkuleppele. 8. Kui nad soovivad abielu ajal oma vara võõrandada või koormata, kas siis on neil mingeid piiranguid tulenevalt valitud varasuhtest? Iga varasuhe toob mõlemale poole nii õigusi kui ka kohustusi, mis tulenevad Perekonnaseaduses sätestatud sätetest. Näiteks, PKS § 29 lg 1 järgi ühisvaraga valitsevad abikaasad ühiselt ja/või teise abikaasa nõusolekul. Samas, kui pooltel on õigus asja vallata ja käsutada, siis teise poole nõusolek eeldatakse ning saab asjaga valitseda ilma nõusolekuta pere kasuks. Varasuhte valimisel, nagu mainitud, abiellujatel on õigus valida vara juurdekasvu tasaarvestust (soetisvara). PKS § 41 lg 1 kohaselt vara valitsemine toimub ühiselt, lähtudes pere huvidest ja vajadustest
kohtustusi) ja kui võttelda seda §7 ga sisi see on sama, mis füüsilise isiku puhul. Jur isiku õigusvõime on oma olemuselt sama mis füüsilise isiku puhul. Juriidiliste isikute puhul on see võrdlushetk, et kas jur isikul on samapalju kui füüs isikul? Ja vastus on: jah. Välja arvatud need õigused ja kohustused, mis on omased ainult inimesele (nt surma ja eluga seotud asjad. Pärandamine, (pärida võib!), enamus perekonnaseaduses minetetud õigused-kohustused, Ülduse õigusvõimega on nii, et on võimalik öelda, et juriidilisi isikuid on 2 suurt gruppi: Eraõiguslikud jur isikud neil on üldine õigusvõime teha igasuguseid tehinguid, olla igast kohustuste ja õiguste kandja va nee, mis on omased ainult inimestele. Avalik-õiguslik jur isik - õigusvõime on piiratud nende eesmärgile. Kui on loodud eesmärkide täitmiseks, siis ta ei või tegeleda millegi niisugusega, mis on selle
kohtustusi) ja kui võttelda seda §7 ga sisi see on sama, mis füüsilise isiku puhul. Jur isiku õigusvõime on oma olemuselt sama mis füüsilise isiku puhul. Juriidiliste isikute puhul on see võrdlushetk, et kas jur isikul on samapalju kui füüs isikul? Ja vastus on: jah. Välja arvatud need õigused ja kohustused, mis on omased ainult inimesele (nt surma ja eluga seotud asjad. Pärandamine, (pärida võib!), enamus perekonnaseaduses minetetud õigused-kohustused, Ülduse õigusvõimega on nii, et on võimalik öelda, et juriidilisi isikuid on 2 suurt gruppi: Eraõiguslikud jur isikud – neil on üldine õigusvõime teha igasuguseid tehinguid, olla igast kohustuste ja õiguste kandja va nee, mis on omased ainult inimestele. Avalik-õiguslik jur isik - õigusvõime on piiratud nende eesmärgile. Kui on loodud
linna-,või vallavalitsus) eelnev nõusolek. Eestkosteasutus peab kontrollima, kas tehing on lapse huvides. § 100 on antud, mida eestkostja ei või üldse teha. Nt. ei või ta teha tehinguid iseendaga. Nt. vanavanemad on pärandanud lapsele kinnistu, siis saaks laste seaduslik esindaja müüa kinnistu endale; va. kingitused, nt. kui lapsevanem tahab lapsele midagi kinkida, siis lapsevanem võtab lapse nimel ise ka kingi vastu (§100 lg 1). Viga perekonnaseaduses! §100, lõige 2. On jäetud lisamata, et "juhul kui ei teki lisaks tsiviilkohustusi". Kui vaatame TsÜS §12, 7-aastased ei tohi ise kingitusi vastu võtta, seda võib teha seaduslik esindaja, kui vaatame aga esimest paragrahvi, siis järelikult kui lähisugulased tahavad lapsele kingitust teha, siis pole see võimalik; üle 7-aastased juba saavad ise kingitusi vastu võtta. Tuleb tõlgendada mõistusepäraselt! NB! Ära unusta piiratud teovõimega isikut tehingute puhul
9 ja aktsiaseltsi nõukogul ÄS § 317 lg 5. Prokuristi andmed kantakse äriregistrisse (ÄS § 21). 5 5. Füüsilisest isikust ettevõtja Kuna ÄS reguleerib eraõigusesse kuuluvaid küsimusi, siis on ka füüsilisest isikust ettevõtja kohta toodud vaid sellised sätted, mis käivad füüsilise isiku kui äriõiguse subjekti kohta. Ülejäänu suhtes kohaldatakse teistes seadustes, eelkõige TsÜS-s ja perekonnaseaduses sätestatut. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse (ÄS § 3 lg 2). Sõltumata äriregistrisse kandmisest kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjale ettevõtja kohta käivaid sätteid. Kui füüsilisest isikust ettevõtjat ei ole kantud äriregistrisse, ei kuulu kohaldamisele sätted, mis on seotud äriregistriga. Füüsilise isiku kohta on ÄS-s § 75 toodud andmed, mis tuleb kanda äriregistrisse. Siin
– linna-,või vallavalitsus) eelnev nõusolek. Eestkosteasutus peab kontrollima, kas tehing on lapse huvides. § 100 on antud, mida eestkostja ei või üldse teha. Nt. ei või ta teha tehinguid iseendaga. Nt. vanavanemad on pärandanud lapsele kinnistu, siis saaks laste seaduslik esindaja müüa kinnistu endale; va. kingitused, nt. kui lapsevanem tahab lapsele midagi kinkida, siis lapsevanem võtab lapse nimel ise ka kingi vastu (§100 lg 1). Viga perekonnaseaduses! §100, lõige 2. On jäetud lisamata, et “juhul kui ei teki lisaks tsiviilkohustusi”. Kui vaatame TsÜS §12, 7-aastased ei tohi ise kingitusi vastu võtta, seda võib teha seaduslik esindaja, kui vaatame aga esimest paragrahvi, siis järelikult kui lähisugulased tahavad lapsele kingitust teha, siis pole see võimalik; üle 7-aastased juba saavad ise kingitusi vastu võtta. Tuleb tõlgendada mõistusepäraselt! NB! Ära unusta piiratud teovõimega isikut tehingute puhul
Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Teine oluline abikaasade kohustus on üksteist ja kogu perekonda ülal pidada ja seda ka juhul, kui abikaasad elavad lahus. Seaduse kohaselt tekib abikaasadel ühine vastutus nende kohustuste täitmise eest, mille üks abikaasa või mõlemad koos on võtnud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Perekonnaseaduses eeltoodud sätete näol peaks olema tegemist üldtunnustatud arusaamaga, millega peavad mees ja naine arvestama, kui nad soovivad abielluda ja perekonna luua; mis peaks olema sellise tähtsa sammu eesmärk – endale võetakse (eelkõige moraalne) kohustus toetada ja abistada üksteist ja teha kõik endast olenev perekonna heaoluks. Uue mõistena on seadusesse sisse toodud „perekonna eluase“ - see on eluruum, kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad.
8. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu. Perekonnaõigusnormid reguleerivad ka abikaasade varalistest vahekordadest tulenevaid suhteid. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod. Reguleerimisobjekti (perekonnasuhete) spetsiifika eristab seda õigusharu kõigist teistest õigusharudest. Põhiline normistik on sätestatud perekonnaseaduses. 9. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vehelisi suhteid ja mõningaid nendega soetud suhteid. Sellesse õigusharusse kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõpetamist ning töötajate tööaja kasutamist. Tööõigusnormid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionikindlustuse
kohustustest vanemate vastu. Perekonnaõigusnormid reguleerivad ka abikaasade varalistest vahekordadest tulenevaid suhteid. Kui perekonnasuhete õiguslikule regulatsioonile on iseloomulik ka teistes eraõiguslikes õigusharudes kasutatav autonoomia meetod, siis reguleerimisobjekti (perekonnasuhete) spetsiifika eristab seda õigusharu selgesti kõigist teistest õigusharudest. Perekonnaõiguse põhiline normistik on sätestatud perekonnaseaduses (RT I 1994, 75, 1326). 9. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid. Sellesse õigusharusse kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõpetamist ning töötajate tööaja kasutamist. Tööõigusnormid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Tööõiguse harusse on seni kantud ka
annaabi.ee 
