......................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED.....................................................................................................................9 Lastekaitseseadus...........................................................................................................................12 iga lapsel on õigus perekonnale.....................................................................................................13 kokkuvõtte.....................................................................................................................................15 SISSEJUHATUS............................................................................
vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite kogum ehk õigusakt. Näiteks lastekaitseseadus|Kõigil rahvastel on enesemääramise õigus. Seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu President võib saata seaduse riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks Seaduseliigid:Põhiseadus, Põhiseaduslikud seadused, Seadused, Seadlused, Määrused, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid ÕIGUSAKTID: õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme
See võib olla küll hetkeline lahendus, aga see ei muuda midagi paremaks, võib teha just halvemaks. Ma nõustun väitega, et lapsi tuleb karistada, aga mitte füüsiliselt, alati saab asju lahendada teisiti. Kasutatud materjal: 1. Mari-Liis. (2017) HEAD LAPSED KASVAVAD VITSAGA VÕI VITSATA? Blogi. https://mammublogsite.wordpress.com/2017/04/24/head-lapsed-kasvavad-vitsaga-v oi-vitsata/ (loetud: 03.10.18). 2.Riigiteataja. (2016) LASTEKAITSESEADUS. https://www.riigiteataja.ee/akt/128112017019 (loetud: 03.10.18). Merlyn Sagaja 11.klass
Esimene põhimõte keskendub koostöö arendamisele ja tugevdamisele erinevatel tasanditel, et hoida ja tugevdada laste ja lasteaia personali tervist. Teise põhimõtte järgi tuleb luua soodsad tingimused nii lapse tervisele kui ka arengule. Kolmanda põhimõttega kujundatakse lastel tervislikku eluviisi. (Varvara, 2003) 7 KOKKUVÕTE Laste õigused tervisele ja heaolule on reguleeritud seadustega nagu lastekaitseseadus ja ÜRO laste õiguste konventsioon. Alushariduses on tervise ja heaolu käsitluses oluline, et rahuldatud oleksid lapse nii füüsilised, vaimsed kui ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused. Lasteaia personalil on ka oluline roll lapse tervisekäitumise kujunemisel, sest just täiskasvanud on need, kelle järgi lapsed oma käitumist muudavad. Eelkooliealiste laste tervise ja heaolu edendamiseks on loodud projekt nimega Tervist Edendav
Nimi: Klass: Iseseisev töö: ,,Mida ütlevad perekonna kohta seadused?" 1. Põhiseadus 2. Perekonnaseadus 3. Lastekaitseseadus 4. Kooseluseadus Tutvu seaduste tekstidega ja vasta küsimustele. Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27
Demagoogia näited Vaatasin Tallinna TV saadet Meedia Keskpunkt ( 13.01.2016). Saate eesmärk on analüüsida nädala olulisemaid sündmusi, nende kajastust meedias ja need objektiivselt kokkuvõtta. Saadet võikski tuua demagoogia näitena, sest terve saade oligi põhiliselt üles ehitatud demagoogia toel. Tooksin välja näited, mis mind kõige rohkem häirisid: 1. Võte #9: Vale järeldus ( non sequitur) Urmi Reinde järeldab ( 04:45), et lastekaitseseadus on selleks, et lapsed vanematelt ära võtta ja neid rakendada maailmas rindkondades, kus neid vajatakse. Tsiteering: „ ... emotsinaalne pilk sellele seaduse põhjusele on minu meelest see, et teatud rindkonnad maailmas vajavad lapsi.“ 2. Võte #14: Sildistamine Heinar Lenk sildistab ( 13:25) Taavi Rõivast sarkasiliselt geeniuseks, sest Taavi Rõivas väitis Postimehes, et on sõnastanud läbi aastate parema visioon Eestile.
6. Kas probleem on seotud juriidiliste küsimustega? Milline seadus või regulatsioon? Rahvusvahelised inimõiguste deklaratsioonid ja konventsioonid moodustavad eetilise aluse, mida aktsepteeritakse ülemaailmselt. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ÜRO lapse õiguste konventsioon Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised alusdokumendid: -põhiseadus - sotsiaalhoolekande seadus - lastekaitseseadus - perekonnaseadus – kutseseadus. 7. Kas on vaja rohkem informatsiooni? Millist informatsiooni? Perekonna tausta uurimine, kaardistamine. Kliendi tervisliku seisundi uurimine. Kas on juhendmaterjal, poliitikadokument, protseduuri kirjeldus, seadus, regulatsioon või dokument, mida on vaja teada? Probleemi algallikas, rehabilitatsiooni põhjus. Kas on vajalik küsimuse või teema edasine uurimine? Jah Kas on vajalik konsultatsioon eksperdi või juristiga? Jah 8
Kas erakond on hetkel kaasatud valitsuskoalitsiooni? Kui on, millised on nimetatud erakonda kuuluvad ministrid? Erakond ei kuulu koalitsiooni, seega mnistrikohti neil pole. Kui Riigikogu valimised oleksid homme, kas hääletaksid selle erakonna poolt? Põhjenda oma vastust. Vastus väga lihtne.Minu hääl läkski EKRE-le. Pooldan muutust,Reformierakond on liiga kaua valitsenud ja nende skandaalid ja valitsemisstiil mulle ei istu. Eriti vastumeelne on mulle uus lastekaitseseadus, mis on nii määratlemata ja perekonna kui terviku vastane.Meie lapsed on meie, mitte riigi vara. Pooldan EKRE rahvuslikkuse küsimust. Arvan, et Eesti vajab poliitilist reformi, vajab muutust, uut hingamist. Poliitikud peavad olema rahva poole näoga, olema avatumad.EKRE seisukohad ja visioonid ühtivad mu enda omadega kõige rohkem. Olgu nad siis äärmuslikud või mitte!
Eesti vabariik põhidokument: EV ps (1992) kohus:3-astmeline kohtusüsteem EL põhidokument:EL ps leping (2006) kohus: euroopa kohus Euroopa nõukogu põhidokument: euroopa inimõiguste konventsioon (1950), euroopa sotsiaalharta (1961) kohus : euroopa inimõiguste kohus Inimõiguste probleemid arengumaades: puhta joogivee saamine, näljahäda, nakkushaigused (aids, hepatiit, tuberkuloos), tööpuudus Inimõigused EV ps-s sooline võrdõiguslikkus, lastekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus. Kodakonsusega seonduvad õigused kodakonsusega inimesel õigus häälele, julgeolekuga seotud ametialad, mis ainult kodanikele, õigus ja kohustus teenida kaitseväes. Amnesty international inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon(1961). Iga- aastastes raportites kritiseeritakse riike, kus inimesi poliitilistel või usulistel põhjustel taga kiusatakse. Apatriid e kodakonsuseta inimesed kuna pagulaste õiguslik staatus on ebamäärane, takistab see ka
2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed ...
7. Hoolekanne EW ajal? · Võeti vastu hoolekande seadus · Kaotati pärisorjus · Perekonna nimede saamine 8. Kirjelda Hoolekande tööd Eesti NSV-s ? · Hoolekande sihtgrupiks olid Sõjaveteranid, nende elu parandamine, soodustuste andmine · Hoolekannet kontrollis riik · Liikumis ja vaimupuudega inimesed saadeti " silme alt ära" Lapseiga 1. Millisele rahvusvahelisele dokumendile tuginedes on koostatud Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus? · ÜRO lasteõiguste konvensioon 2. Kirjelda laste õigusi ja kohustusi nii, et nendevaheline seos oleks mõistetav. · Õigus kodule - Kohustus kodu hoida · Õigus elule - Kohustus järgida seadusi ja hoida enda tervist · Õigus vanematele - Kohustus neid austada · Õigus nimele - kohustus seda nime hoida · Õigus kaitsele - kohustus ise ennast kaitsta · Õigus abile - Kohustus teisi aidata · Õigus haridusele Kohustus õppida, koolikohustus
17. Tugipere - abistab last või tema perekonda vabatahtlikult. Iga kohalik omavalitsus on sätestanud konkreetse korra , kuidas toimub tugipere määramine. Tugipereks on isikud, kes toetavad last või last kasvatavat perekonda. Tugipere eesmärgiks ei ole lapse kasvatamine väljaspool tema kodu, vaid lapse või tema pere toetamine probleemide tekkimisel, et võimaldada lapsel kasvada ja elada oma kodus. Tugipere korral vastastikuseid õigusi ja kohustusi ei teki. Lastekaitseseadus annab võimaluse sõlmida sotsiaaltalitusel tugiperega leping. Tugipered või tugiisikud püütakse leida asenduskodulastele. Lapsed saavad viibida tugiperes nädalalõppudel, koolivaheaegadel (nn. suveperedes). Ajutiselt perekonda hooldamisele antud lapse ülalpidamiseks antakse perekonnale lastekodust või koolkodust toiduraha. Lastekodus või koolkodus viibiva lapse ajutiselt perekonnas hooldamiseks
ühitamisel. Poliitikauuringute Keskus Praxis koostöös teiste vabaühenduste ja ekspertidega on jõudnud järeldusele, et on äärmiselt oluline, et järgneva kahe aasta jooksul tegeldakse alljärgnevate tegevussuundadega: · keskendutaks perepoliitikas rohkem peredele mõeldud teenuste arendamisele, · tasakaalustataks lapsehoolduspuhkuse erinevaid vorme töö- ja pereelu parema ühitamise tagamiseks, · koostataks tänapäevasem lastekaitseseadus, mis aitaks paremini tagada laste õigusi, · võetaks edukalt kasutusele tõenduspõhine vanemlusprogramm ja levitataks seeläbi arusaama positiivse vanemluse põhimõtetest. (Valitsemise...2013) Perepoliitika arendamisel ja täitmisel tuleb kindlasti käesoleval ajal arvestada haldusreformi käivitamisega. Kas haldusreformi tulemusel paraneb ka perepoliitika kvaliteet Eesti Vabariigi linnades ning maakondades on hetkel veel suure küsimärgiga.
inimeste haridus oleks haridussüsteemis integraalne osa. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Paragrahvi 28 kohaselt on puuetega inimene riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 1992) Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). NÕUANDEID Oluline on turvaline, rahulik miljöö, et poleks väliseid segajaid. Juhendamisel kasutada näitlikustamist, 5 meele (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine) kaudu õpetamist ja kinnistamist. Anda võimalus kokku puutuda erinevate materjalide, esemetega; saada erinevaid aistinguid. Tegevuste astmestamine, etapiviisilisus igapäevatoimingute õpetamisel. Oluline on tegevuste, päeva struktureeritus. Igapäevarutiin ja rütm. Tähtis on järjepidevus, kordamine
lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus kogu selle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade, vanavanemate, ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse eest hoolitsemisega igapäevaselt kokku puutuvad. Esmalt vajavad vanemad informatsiooni, mida edasi teha, mis on puudega lapse jaoks kõige parem, milliseid teenuseid on tal õigus saada. Kahtlemata on suur roll ühiskonnal – kuidas aidata ja pakkuda sotsiaalset ja
maailmale – väärtussüsteem, mille objektiks on sisuliselt kõik, mis on teada või mida on võimalik teada saada 16.märts Vanemlus ja vanemate rolli hindamine Vanemlus ja lapse heaolu: lapsevanem ehk vanem (parent) on isik, kellel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (EV põhiseadus, 1992) ning tagada nende õigused ja heaolu (Lastekaitseseadus, 2014). Lisaks bioloogilistele vanematele loetakse vanemaks ka lapsendaja ning kasuvanem (Avaliku teenistuse seadus, 2012). Lapsevanemaks olemine on suur vastutus, sest vanemast sõltub lapse heaolu ja areng. Lapse heaolu (child well-being)- lapse hüveolu, õnnelikkus ning elukvaliteet, mis väljendub/peegeldub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja kodanikuühiskonnas osalemine ;positiivne mõiste.
füüsiliste isikute kohustused ja ülesanded, riiklik korraldus lapse õiguste kaitseks ning lastekaitse üld- ja erimeetmed, tegevuste keelud ja piirangud, samuti riiklik järelevalve seaduse täitmise üle ja vastutus seaduse rikkumise eest. Uut lastekaitseseadust (LKS) on pikalt oodatud. Juba kümmekond aastat tagasi leidsid lastekaitsetöötajad erinevaid potentsiaalseid lastekaitsetööd efektiivsemaks muutvaid tegureid analüüsides, et kõige olulisem on senisest detailsem lastekaitseseadus koos rakendusaktidega (Reinomägi jt. 2004). Uue lastekaitseseaduse vastuvõtmine on kindlaks määratud valitsusliidu programmis pere- ja rahvastikupoliitika osas, kus on rõhutatud ka laste õiguste tõhusat kaitset (Erakonna Isamaa... 2011; Lastekaitse seaduse… 2012a). Vabariigi valitsuse poolt 2005. aastal heaks kiidetud lastekaitse kontseptsiooni eesmärgiks on luua terviklik süsteem lapse õiguste kaitse korralduseks ning soovitada
Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). Raske eristada sotsiaalpoliitikast. Lastepoliitika mõistet kasutab peamiselt ÜRO Laste Õiguste Konventsioon, mis on suunatud laste õiguste kaitsmisele. Ajalugu 1970.a. hakati maksma esimest korda sünnitoetusi. Eesti praegusele lastetoetuste süsteemile pandi alus 1992.a lastetoetuse seadusega. Samal aastal võeti vastu ka lastekaitseseadus. 1994.a maksti esmakordselt paljulapselistele peredele koolitoetust. (paljulapseline tähendas neli või enam last) Perekoda ehk riigi perepoliitikat koordineeriv üksus, kogunes esimest korda 1997.a. Ülesanded: valitsuse nõustamine ja avaliku arvamuse kujundamine (jooksvad probleemid ja alusdokumendi väljatöötamine). Toetused Enamus praegu kehtivaid toetusi on nimetatud juba 1992.a lastetoetuste seaduses. Lapsetoetusi saavad kõik Eestis alaliselt elavad isikud, kuid mitte kõik
Einstein on öelnud oma õpingute kohta Aaraus: "See pani mind aru saama, kuipalju kõrgem on iseseisval tegutsemisel ja isiklikul vastutusel põhinev õpetamine võrreldes sellega, mis toetub välisele autoriteedile.” HARIDUSLEKSIKONIST LOE JUURDE. SUHT KÖIK SEAL OLEMAS. 4.Varajast sekkumist puudutav seadusandlus. Puuetega laste kaitset ja sotsiaalhoolekannet Eestis reguleerivad mitmed õigusaktid - Sotsiaalhoolekandeseadus, Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, Eesti lastekaitseseadus, Perekonnaseadus, Riiklike peretoetuste seadus, Vanemahüvitise seadus, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Lisaks veel rahvusvahelised raamdokumendid nagu näiteks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, ÜRO lapse õiguste konventsioon. Perekonnaseadus (2009). Sotsiaalhoolekande seadus (2015). Koolieelse lasteasutuse seadus (1999). Erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele. Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses
5.4 Inimõigused ja kodakondsus Rahvusvaheliste õigusnormide esmaseks elluviijaks on rahvusriigid. Seetõttu on loomulik, et põhilised inimõigused ja kodanikuvabadused pannakse kirja iga riigi põhiseaduses. Eesti Vabariigi põhiseaduses on nendele pühendatud konstitutsiooni pikim peatükk, mis koosneb 47 paragrahvist. Lisaks põhiseadusele täpsustavad inimõiguste kaitset teised seadused. Eestis on näiteks vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus, lastekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus. Inimõigustele lisanduvad rahvusriigis ka kodakondsusega seotud õigused. Inimõigused kuuluvad igaühele ja nad on võõrandamatud, st et neid ei tohi ära võtta. Kodakondsus on selles mõttes teistsugune. Vaid sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta; omal soovil võib igaüks kodakondsusest loobuda ning mõne teise riigi kodakondsust taotleda. Kodakondsus annab inimesele ka niisuguseid õigusi, mida teistel (mittekodanikel) selle riigi suhtes ei ole
El-il on ka ühisõigus ning inimõigused ja kodanikuvabadused (nn põhiõiguste harta) moodustavad ühe peatüki Euroopa põhiseaduse lepingust. Kuna rahvusvaheliste õigusnormide esmaseks elluviijaks on rahvusriigid, siis on loomulik, et põhilised inimõigused ja kodanikuvabadused pannakse kirja iga riigi põhiseaduses, millele lisaks täpsustavad inimõigusi teised seadused (Eestis on nt vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus, lastekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus). Inimõigustele lisanduvad rahvusriigis ka kodakondsusega seotud õigused. Kui inimõigused kuuluvad igaühele ja on võõrandamatud, siis vaid sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta; omal soovil võib igaüks sellest loobuda ning taotleda mõne teise riigi oma. Kodakondsus kujutab endast riigi ja tema kodaniku vastastikust suhet. See annab inimesele õigusi, mida teistel (mittekodanikel) pole (nt hääleõigus, parteisse kuulumine, sõjaväe kohustus)
eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus, Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010
Feodaalkorra lagunemine, pärisorjuse kaotamine ja tsunftikohustuste kadumine tingisid tööandjate ja töötajate vahel täiesti uuel tasemel suhete tekkimise. Industrialiseerimise tulemusel tekkis töölisklass, kus iga töötaja suhe tööandjaga fikseeriti töölepingus. 1869 Saksamaal olid juba paika pandud töötaja ja tööandja vahelised suhted. Tekkisid ametiühingud. Töölepinguga on ettenähtud õigused ja kohustused. 27.Sotsiaalõigus. 1802 Inglismaal lastekaitseseadus, mida tõendati 1839.a. Keelatud oli võtta tööle nooremaid kui 9-aastaseid. 9-16-aastastel tööaja piirangud, öösiti ei võinud töötada. 1839 Preisimaal taoline seadus kui Inglismaal. Alla 16-aastastel kuni 10 tundi tööaega. Sotsiaalõiguslik areng pani 19.saj teisel poolel aluse naiste- ja lastetöö, tööaja ja keskkonna, tööohutuse, palgagarantiide jne põhjalikule reguleerimisele. Selles osas tõusis juhtivaks riigiks Saksa keisririik ja Saksamaal 1891.a kehtestatud
oma pädevusele kehtestavad ühsikondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusaktideks ei ole! Juhendid Selgitused e kommentaarid Ringkirjad e tsirkulaarid Deklaratsioonid Jurisdiktsioonilised aktid ehk õigusemõistmise aktid. Õigusakti struktuur ehk ülesehitus Seadusandlike ja halduskatide struktuur Pealkiri (ntks töölepingu seadus, lastekaitseseadus jne) Preambula (meil on PS olemas) sissejuhatus Üldsätted (kes on tööandja, mis lepinguga tegu on, kes on pärija jne jne ) Regulatiivne osa otsustav osa (konkreetsed ) Rakendussätted Signatuur ehk allkiri Datum Kohtuotsuse struktuur Motiveeriv osa (alagab pealkirjast kuni otsuseni) Resolutiivosa ehk kohtuotsus Õigusaktideks ei ole Juhendid (kasutusjuhendid, kui ei loe seda siis ega riik ei sekku)
Kaadri kvalifikatsiooni tõus. Suurte nakkuspuhangute taandumine. Vigastused Kuidas edasi? Lastevanemate riikliku koolisüsteemi väljaarendamine. Üldarstiabi edasiarendamine koostöös koolitervishoiuteenuse osutajatega. Riikliku traumaregistri käivitamine. Vajalik koolitoidu-uuring, selgitamaks tegelikku maksumust, kalorsust ja kvaliteeti. Mis suurendab lootust Rahvastiku tervise arengukava. Uus lastekaitseseadus. Laste vaimse tervise probleeme tõstatavate spetsialistide süvenev tõsiseltvõtmine ja spetsialistide arvu suurenemine. Laste ja nende perede arvamuse regulaarne arvestamine otsuste tegemisel, sh vajadus monitoorida seadusloome uuenduste või puuduste mõju laste vaimsele tervisele. Kodusünnitus Tõenäosus, et laps sureb sünnitusel või kuu aja jooksul pärast sündi on kodusünnituste puhul 2,4 korda suurem kui haiglas sünnitades.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) Lastekaitseseadus (LasteKS) Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) Nimeseadus (NS) Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Asjaõigusseadus (AÕS) Võlaõigusseadus (VÕS) Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) Perekonnaseisutoimingud 5 Perekonnaseisukanne PTS § 2: Perekonnaseisukanne on sünni, surma, abielu
- Ärevuse ja pinge ilmingud nt kõhuvalu - Toitumine ja välimus - Probleemid ja eripärad suhtlemisel - Ebatavalised mängu elemendid - Arenguline mahajäämus Laste väärkohtlemine Füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne väärkohtlemine või hooletussejätmine. Avaldab mõju lapse seisundile. - Lastemajad – lapsesõbralik teenus kus abistatakse väärkoheldud lapsi. Töötavad koos lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog jpt. - Lastekaitseseadus kohustab igaüht andma teada abivajajast lapsest. Lahendused Terviklik lähenemine terviseprobleemidesse, usalduslik suhe, eneseabi. Muutused elukeskkonnas, sotsiaalne abi: - Erinevate õppeprogrammide muutused - Vanemate nõustamine - Koostöö lastekaitsespetsialistiga Psühhoteraapia: - Pereteraapia - Individuaalne teraapia (KKT) Ravimid: - Antidepressandid - Aktiivsus ja tähelepanuhäire ravimid - Antipsühhootikumid
korstnalaste ekspluateerimine. Kõige efektiivsem viis kõrgete ja kitsaste vabrikukorstnate puhastamiseks oli alaealiste laste kasutamine, mida rakendati 18 saj lõpul Inglismaal. Lapsi tõmmati korstnas tasapisi ülespoole, samal ajal, kui nad kraapisid korstnaseintelt ära sinna kogunenud nõge. Kuumus ja gaasid põhjustasid laste surma pärast mõnda töökuud. Reformistlikuks riigiks tööaja piiramise ja töökaitse seadusandluse alal oli loomulikult Inglismaal. Juba 1802 a-l loodi lastekaitseseadus, mida 1819 a-l täiendati nii, et alla 9-aastaste laste töö oli keelatud ning 9-16 aastaste laste jaoks oli kehtestatud tööaja piirangud. Töökaitset puudutav õiguslooming võeti kokku 1847 a-l ulatuslikku töökaitseseadusesse, mis on I katse kehtestada moodsat seadust sellel õigusalal. Preisimaal teostus piiratud sotsiaalreform 1839 a-l vastuvõetud lastekaitseseadusena, mis Inglise eeskujul
sõltuvalt tema huvidest. 13 RKTKm 3-2-1-99-16. Tartu, 16. november 2016 14 Õiguskantsler. Kas lapsi võib üksi koju jätta? Arvutivõrgus: https://www.oiguskantsler.ee/et/kas- lapsi-v%C3%B5ib-%C3%BCksi-koju-j%C3%A4tta?fbclid=IwAR1qfMKXiI5ZWWPJU1d5- FMWtfPMq8cTACToIk6eOMEn-tAO-_z3hYmq8_g (02.03.2020) 15 RKTKm 2-16-5794, 22.11.2017. 16 Lapse õiguste konventsioon. - RT II 1996, 16, 56. KASUTATUD ALLIKAD: 1. Lapse õiguste konventsioon. - RT II 1996, 16, 56. 2. Lastekaitseseadus. RT I, 12.12.2018, 49. 3. Perekonnaseadus. RT I, 09.05.2017, 29. 4. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 2-18-15686/183. Tartu, 19.02.2020. 5. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 2-16-5794/104. Tartu, 22.11. 2017. 6. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 3-2-1-83-11. Tartu, 9.11.2011. 7. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 3-2-1-91-14. Tartu, 5.11.2014. 8. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 3-2-1-6-12. Tartu, 14.03. 2012. 9
vahel. 4. INDIVIID ÜHISKONNAS Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Indiviidi staatust kujundavad tegurid. Sotsiaalne mobiilsus.Võrdse kohtlemise põhimõte. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Tarbijakaitse. Ühishüved. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhi mõtted sotsilkaitse alal. Sotsiaalsed rollid. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi olulisemad õigusaktid. Inimõigused. ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon. Lastekaitseseadus. Kodakondsus, selle taotlemine. Kodakondsusest loobumine või selle äravõtmine. Kodanikuõigused ja -kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materilaaseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem
4. INDIVIID ÜHISKONNAS Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Indiviidi staatust kujundavad tegurid. Sotsiaalne mobiilsus. Võrdse kohtlemise põhimõte. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Tarbijakaitse. Ühishüved. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhi mõtted sotsiaalkaitse alal. Sotsiaalsed rollid. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi olulisemad õigusaktid. Inimõigused. ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon. Lastekaitseseadus. Kodakondsus, selle taotlemine. Kodakondsusest loobumine või selle äravõtmine. Kodanikuõigused ja -kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materilaaseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara,
30%), muudel põhjustel. 3.3. Alaealiste eriline kriminaalõiguslik kohtlemine Eesmärk võimalikult vähe stigmatiseerida. Lähtutakse kasvatuslikust eesmärgist. Seda reguleerib ÜRO lapse õiguste konventsioon, mis käsib lähtuda lapse huvist, õigusest erilisele kaitsele, seda, et vahi alla võtmine on viimane abinõu, privaatsust, rehabiliteerimist. Kättesaadavaks tuleb teha tugipere, koolitus jne alternatiivid hooldusasutustele. Lastekaitseseadus vabadusekaotus on äärmuslik abinõu, arvestama peab spetsialistide soovitusi. Kriminaalmenetluse koodeksi § 47 järgi tuleb alaealise kriminaalasjas erilist tähelepanu pöörata tema elu- ja kasvatustingimustele, psüühika iseärasustele, käitumisele kuni kuriteoni ja pärast seda ning muudele asjaoludele, millel on tähtsust alaealise parandamise ja ümberkasvatamise vahendite valikul. Reaalselt aga pole kiirus prioriteet. Ei tegeleta esmajärjekorras, pole ühtseid reegleid. 3.4
Kuriteoteate esitajat teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. (2) Kuriteokaebuse esitamise korral teatab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalasja alustamata jätmisest ka isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt tagatakse kuriteost teavitamise fakti konfidentsiaalsus või kui teatamata jätmine on vajalik kuriteo ärahoidmiseks. Lastekaitseseadus § 27. Abivajavast lapsest teavitamine (5) Abivajavast lapsest teatanud isikut ega teatamise fakti ei avalikustata, välja arvatud süüteomenetluses. Abivajavast lapsest teavitaval isikul on enda või oma perekonna kaitseks õigus jätta teavitamisel enda kohta andmed avaldamata. § 199. Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; - kas kuriteotunnused on? 2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud;
annaabi.ee 
