pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua lapse kasvatamise osas omavahel kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. Kohus peab lapsi puudutavates vaidlustes otsustust tehes lähtuma üksnes lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Samal põhimõttel toimib ka lastekaitseseadus. Ühine hooldusõigus säilib ka eraldi elades Seaduse järgi säilib vanemate ühine hooldusõigus ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Üldjuhul otsustavad lahus elavad vanemad lapsega seotud olulisi asju ikkagi ühiselt ning lapse igapäevaelu küsimusi otsustab see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Kui vanemad säärases olukorras kokkuleppele ei jõua, saab üks vanem nõuda, et kohus annaks konkreetses
Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone Seaduse algatamise õigus on:Riigikogu liikmel,Riigikogu fraktsioonil,Riigikogu komisjonil,Vabariigi Valitsusel,Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vaba...
See võib olla küll hetkeline lahendus, aga see ei muuda midagi paremaks, võib teha just halvemaks. Ma nõustun väitega, et lapsi tuleb karistada, aga mitte füüsiliselt, alati saab asju lahendada teisiti. Kasutatud materjal: 1. Mari-Liis. (2017) HEAD LAPSED KASVAVAD VITSAGA VÕI VITSATA? Blogi. https://mammublogsite.wordpress.com/2017/04/24/head-lapsed-kasvavad-vitsaga-v oi-vitsata/ (loetud: 03.10.18). 2.Riigiteataja. (2016) LASTEKAITSESEADUS. https://www.riigiteataja.ee/akt/128112017019 (loetud: 03.10.18). Merlyn Sagaja 11.klass
Esimene põhimõte keskendub koostöö arendamisele ja tugevdamisele erinevatel tasanditel, et hoida ja tugevdada laste ja lasteaia personali tervist. Teise põhimõtte järgi tuleb luua soodsad tingimused nii lapse tervisele kui ka arengule. Kolmanda põhimõttega kujundatakse lastel tervislikku eluviisi. (Varvara, 2003) 7 KOKKUVÕTE Laste õigused tervisele ja heaolule on reguleeritud seadustega nagu lastekaitseseadus ja ÜRO laste õiguste konventsioon. Alushariduses on tervise ja heaolu käsitluses oluline, et rahuldatud oleksid lapse nii füüsilised, vaimsed kui ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused. Lasteaia personalil on ka oluline roll lapse tervisekäitumise kujunemisel, sest just täiskasvanud on need, kelle järgi lapsed oma käitumist muudavad. Eelkooliealiste laste tervise ja heaolu edendamiseks on loodud projekt nimega Tervist Edendav
Nimi: Klass: Iseseisev töö: ,,Mida ütlevad perekonna kohta seadused?" 1. Põhiseadus 2. Perekonnaseadus 3. Lastekaitseseadus 4. Kooseluseadus Tutvu seaduste tekstidega ja vasta küsimustele. Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27
Demagoogia näited Vaatasin Tallinna TV saadet Meedia Keskpunkt ( 13.01.2016). Saate eesmärk on analüüsida nädala olulisemaid sündmusi, nende kajastust meedias ja need objektiivselt kokkuvõtta. Saadet võikski tuua demagoogia näitena, sest terve saade oligi põhiliselt üles ehitatud demagoogia toel. Tooksin välja näited, mis mind kõige rohkem häirisid: 1. Võte #9: Vale järeldus ( non sequitur) Urmi Reinde järeldab ( 04:45), et lastekaitseseadus on selleks, et lapsed vanematelt ära võtta ja neid rakendada maailmas rindkondades, kus neid vajatakse. Tsiteering: „ ... emotsinaalne pilk sellele seaduse põhjusele on minu meelest see, et teatud rindkonnad maailmas vajavad lapsi.“ 2. Võte #14: Sildistamine Heinar Lenk sildistab ( 13:25) Taavi Rõivast sarkasiliselt geeniuseks, sest Taavi Rõivas väitis Postimehes, et on sõnastanud läbi aastate parema visioon Eestile.
6. Kas probleem on seotud juriidiliste küsimustega? Milline seadus või regulatsioon? Rahvusvahelised inimõiguste deklaratsioonid ja konventsioonid moodustavad eetilise aluse, mida aktsepteeritakse ülemaailmselt. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ÜRO lapse õiguste konventsioon Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised alusdokumendid: -põhiseadus - sotsiaalhoolekande seadus - lastekaitseseadus - perekonnaseadus – kutseseadus. 7. Kas on vaja rohkem informatsiooni? Millist informatsiooni? Perekonna tausta uurimine, kaardistamine. Kliendi tervisliku seisundi uurimine. Kas on juhendmaterjal, poliitikadokument, protseduuri kirjeldus, seadus, regulatsioon või dokument, mida on vaja teada? Probleemi algallikas, rehabilitatsiooni põhjus. Kas on vajalik küsimuse või teema edasine uurimine? Jah Kas on vajalik konsultatsioon eksperdi või juristiga? Jah 8
EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) Erakonna esimees: Mart Helme Liikmete arv: üle 7700 liikme Moodustamise aasta: 2012a. (täpsustus: EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega 24 märtsil 2012 a, EKRE oli Eesti erakond ka aastatel 1990- 1992a.) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): EKRE on rahvuskonservatiivse maailmavaatega, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi. EKRE sise- ja välispoliitika eesmärgiks on Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamine ning lähtumine Eesti rahva ja riigi huvidest. Nende poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikide inimeste suhtes. EKRE tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: • Eestluse elujõud, mis rajaneb ...
Eesti vabariik põhidokument: EV ps (1992) kohus:3-astmeline kohtusüsteem EL põhidokument:EL ps leping (2006) kohus: euroopa kohus Euroopa nõukogu põhidokument: euroopa inimõiguste konventsioon (1950), euroopa sotsiaalharta (1961) kohus : euroopa inimõiguste kohus Inimõiguste probleemid arengumaades: puhta joogivee saamine, näljahäda, nakkushaigused (aids, hepatiit, tuberkuloos), tööpuudus Inimõigused EV ps-s sooline võrdõiguslikkus, lastekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus. Kodakonsusega seonduvad õigused kodakonsusega inimesel õigus häälele, julgeolekuga seotud ametialad, mis ainult kodanikele, õigus ja kohustus teenida kaitseväes. Amnesty international inimõiguste kaitseks loodud organisatsioon(1961). Iga- aastastes raportites kritiseeritakse riike, kus inimesi poliitilistel või usulistel põhjustel taga kiusatakse. Apatriid e kodakonsuseta inimesed kuna pagulaste õiguslik staatus on ebamäärane, takistab see ka
2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed ...
7. Hoolekanne EW ajal? · Võeti vastu hoolekande seadus · Kaotati pärisorjus · Perekonna nimede saamine 8. Kirjelda Hoolekande tööd Eesti NSV-s ? · Hoolekande sihtgrupiks olid Sõjaveteranid, nende elu parandamine, soodustuste andmine · Hoolekannet kontrollis riik · Liikumis ja vaimupuudega inimesed saadeti " silme alt ära" Lapseiga 1. Millisele rahvusvahelisele dokumendile tuginedes on koostatud Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus? · ÜRO lasteõiguste konvensioon 2. Kirjelda laste õigusi ja kohustusi nii, et nendevaheline seos oleks mõistetav. · Õigus kodule - Kohustus kodu hoida · Õigus elule - Kohustus järgida seadusi ja hoida enda tervist · Õigus vanematele - Kohustus neid austada · Õigus nimele - kohustus seda nime hoida · Õigus kaitsele - kohustus ise ennast kaitsta · Õigus abile - Kohustus teisi aidata · Õigus haridusele Kohustus õppida, koolikohustus
17. Tugipere - abistab last või tema perekonda vabatahtlikult. Iga kohalik omavalitsus on sätestanud konkreetse korra , kuidas toimub tugipere määramine. Tugipereks on isikud, kes toetavad last või last kasvatavat perekonda. Tugipere eesmärgiks ei ole lapse kasvatamine väljaspool tema kodu, vaid lapse või tema pere toetamine probleemide tekkimisel, et võimaldada lapsel kasvada ja elada oma kodus. Tugipere korral vastastikuseid õigusi ja kohustusi ei teki. Lastekaitseseadus annab võimaluse sõlmida sotsiaaltalitusel tugiperega leping. Tugipered või tugiisikud püütakse leida asenduskodulastele. Lapsed saavad viibida tugiperes nädalalõppudel, koolivaheaegadel (nn. suveperedes). Ajutiselt perekonda hooldamisele antud lapse ülalpidamiseks antakse perekonnale lastekodust või koolkodust toiduraha. Lastekodus või koolkodus viibiva lapse ajutiselt perekonnas hooldamiseks
ühitamisel. Poliitikauuringute Keskus Praxis koostöös teiste vabaühenduste ja ekspertidega on jõudnud järeldusele, et on äärmiselt oluline, et järgneva kahe aasta jooksul tegeldakse alljärgnevate tegevussuundadega: · keskendutaks perepoliitikas rohkem peredele mõeldud teenuste arendamisele, · tasakaalustataks lapsehoolduspuhkuse erinevaid vorme töö- ja pereelu parema ühitamise tagamiseks, · koostataks tänapäevasem lastekaitseseadus, mis aitaks paremini tagada laste õigusi, · võetaks edukalt kasutusele tõenduspõhine vanemlusprogramm ja levitataks seeläbi arusaama positiivse vanemluse põhimõtetest. (Valitsemise...2013) Perepoliitika arendamisel ja täitmisel tuleb kindlasti käesoleval ajal arvestada haldusreformi käivitamisega. Kas haldusreformi tulemusel paraneb ka perepoliitika kvaliteet Eesti Vabariigi linnades ning maakondades on hetkel veel suure küsimärgiga.
inimeste haridus oleks haridussüsteemis integraalne osa. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Paragrahvi 28 kohaselt on puuetega inimene riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 1992) Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). NÕUANDEID Oluline on turvaline, rahulik miljöö, et poleks väliseid segajaid. Juhendamisel kasutada näitlikustamist, 5 meele (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine) kaudu õpetamist ja kinnistamist. Anda võimalus kokku puutuda erinevate materjalide, esemetega; saada erinevaid aistinguid. Tegevuste astmestamine, etapiviisilisus igapäevatoimingute õpetamisel. Oluline on tegevuste, päeva struktureeritus. Igapäevarutiin ja rütm. Tähtis on järjepidevus, kordamine
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
füüsiliste isikute kohustused ja ülesanded, riiklik korraldus lapse õiguste kaitseks ning lastekaitse üld- ja erimeetmed, tegevuste keelud ja piirangud, samuti riiklik järelevalve seaduse täitmise üle ja vastutus seaduse rikkumise eest. Uut lastekaitseseadust (LKS) on pikalt oodatud. Juba kümmekond aastat tagasi leidsid lastekaitsetöötajad erinevaid potentsiaalseid lastekaitsetööd efektiivsemaks muutvaid tegureid analüüsides, et kõige olulisem on senisest detailsem lastekaitseseadus koos rakendusaktidega (Reinomägi jt. 2004). Uue lastekaitseseaduse vastuvõtmine on kindlaks määratud valitsusliidu programmis pere- ja rahvastikupoliitika osas, kus on rõhutatud ka laste õiguste tõhusat kaitset (Erakonna Isamaa... 2011; Lastekaitse seaduse… 2012a). Vabariigi valitsuse poolt 2005. aastal heaks kiidetud lastekaitse kontseptsiooni eesmärgiks on luua terviklik süsteem lapse õiguste kaitse korralduseks ning soovitada
Otseses perepoliitikas on poliitika eesmärgiks ja objektiks pered (peretoetused, laste päevahoid, pereplaneerimine, sotsiaalteenused peredele). Raske eristada sotsiaalpoliitikast. Lastepoliitika mõistet kasutab peamiselt ÜRO Laste Õiguste Konventsioon, mis on suunatud laste õiguste kaitsmisele. Ajalugu 1970.a. hakati maksma esimest korda sünnitoetusi. Eesti praegusele lastetoetuste süsteemile pandi alus 1992.a lastetoetuse seadusega. Samal aastal võeti vastu ka lastekaitseseadus. 1994.a maksti esmakordselt paljulapselistele peredele koolitoetust. (paljulapseline tähendas neli või enam last) Perekoda ehk riigi perepoliitikat koordineeriv üksus, kogunes esimest korda 1997.a. Ülesanded: valitsuse nõustamine ja avaliku arvamuse kujundamine (jooksvad probleemid ja alusdokumendi väljatöötamine). Toetused Enamus praegu kehtivaid toetusi on nimetatud juba 1992.a lastetoetuste seaduses. Lapsetoetusi saavad kõik Eestis alaliselt elavad isikud, kuid mitte kõik
Einstein on öelnud oma õpingute kohta Aaraus: "See pani mind aru saama, kuipalju kõrgem on iseseisval tegutsemisel ja isiklikul vastutusel põhinev õpetamine võrreldes sellega, mis toetub välisele autoriteedile.” HARIDUSLEKSIKONIST LOE JUURDE. SUHT KÖIK SEAL OLEMAS. 4.Varajast sekkumist puudutav seadusandlus. Puuetega laste kaitset ja sotsiaalhoolekannet Eestis reguleerivad mitmed õigusaktid - Sotsiaalhoolekandeseadus, Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, Eesti lastekaitseseadus, Perekonnaseadus, Riiklike peretoetuste seadus, Vanemahüvitise seadus, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Lisaks veel rahvusvahelised raamdokumendid nagu näiteks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, ÜRO lapse õiguste konventsioon. Perekonnaseadus (2009). Sotsiaalhoolekande seadus (2015). Koolieelse lasteasutuse seadus (1999). Erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele. Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses
probleemidega toime tulla. 5.4 Inimõigused ja kodakondsus Rahvusvaheliste õigusnormide esmaseks elluviijaks on rahvusriigid. Seetõttu on loomulik, et põhilised inimõigused ja kodanikuvabadused pannakse kirja iga riigi põhiseaduses. Eesti Vabariigi põhiseaduses on nendele pühendatud konstitutsiooni pikim peatükk, mis koosneb 47 paragrahvist. Lisaks põhiseadusele täpsustavad inimõiguste kaitset teised seadused. Eestis on näiteks vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus, lastekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus. Inimõigustele lisanduvad rahvusriigis ka kodakondsusega seotud õigused. Inimõigused kuuluvad igaühele ja nad on võõrandamatud, st et neid ei tohi ära võtta. Kodakondsus on selles mõttes teistsugune. Vaid sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta; omal soovil võib igaüks kodakondsusest loobuda ning mõne teise riigi kodakondsust taotleda. Kodakondsus annab inimesele ka niisuguseid õigusi, mida teistel (mittekodanikel) selle riigi suhtes ei ole
El-il on ka ühisõigus ning inimõigused ja kodanikuvabadused (nn põhiõiguste harta) moodustavad ühe peatüki Euroopa põhiseaduse lepingust. Kuna rahvusvaheliste õigusnormide esmaseks elluviijaks on rahvusriigid, siis on loomulik, et põhilised inimõigused ja kodanikuvabadused pannakse kirja iga riigi põhiseaduses, millele lisaks täpsustavad inimõigusi teised seadused (Eestis on nt vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus, lastekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus). Inimõigustele lisanduvad rahvusriigis ka kodakondsusega seotud õigused. Kui inimõigused kuuluvad igaühele ja on võõrandamatud, siis vaid sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta; omal soovil võib igaüks sellest loobuda ning taotleda mõne teise riigi oma. Kodakondsus kujutab endast riigi ja tema kodaniku vastastikust suhet. See annab inimesele õigusi, mida teistel (mittekodanikel) pole (nt hääleõigus, parteisse kuulumine, sõjaväe kohustus)
Perekonnaõigus Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse a...
Feodaalkorra lagunemine, pärisorjuse kaotamine ja tsunftikohustuste kadumine tingisid tööandjate ja töötajate vahel täiesti uuel tasemel suhete tekkimise. Industrialiseerimise tulemusel tekkis töölisklass, kus iga töötaja suhe tööandjaga fikseeriti töölepingus. 1869 Saksamaal olid juba paika pandud töötaja ja tööandja vahelised suhted. Tekkisid ametiühingud. Töölepinguga on ettenähtud õigused ja kohustused. 27.Sotsiaalõigus. 1802 Inglismaal lastekaitseseadus, mida tõendati 1839.a. Keelatud oli võtta tööle nooremaid kui 9-aastaseid. 9-16-aastastel tööaja piirangud, öösiti ei võinud töötada. 1839 Preisimaal taoline seadus kui Inglismaal. Alla 16-aastastel kuni 10 tundi tööaega. Sotsiaalõiguslik areng pani 19.saj teisel poolel aluse naiste- ja lastetöö, tööaja ja keskkonna, tööohutuse, palgagarantiide jne põhjalikule reguleerimisele. Selles osas tõusis juhtivaks riigiks Saksa keisririik ja Saksamaal 1891.a kehtestatud
oma pädevusele kehtestavad ühsikondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusaktideks ei ole! Juhendid Selgitused e kommentaarid Ringkirjad e tsirkulaarid Deklaratsioonid Jurisdiktsioonilised aktid ehk õigusemõistmise aktid. Õigusakti struktuur ehk ülesehitus Seadusandlike ja halduskatide struktuur Pealkiri (ntks töölepingu seadus, lastekaitseseadus jne) Preambula (meil on PS olemas) sissejuhatus Üldsätted (kes on tööandja, mis lepinguga tegu on, kes on pärija jne jne ) Regulatiivne osa otsustav osa (konkreetsed ) Rakendussätted Signatuur ehk allkiri Datum Kohtuotsuse struktuur Motiveeriv osa (alagab pealkirjast kuni otsuseni) Resolutiivosa ehk kohtuotsus Õigusaktideks ei ole Juhendid (kasutusjuhendid, kui ei loe seda siis ega riik ei sekku)
Kaadri kvalifikatsiooni tõus. Suurte nakkuspuhangute taandumine. Vigastused Kuidas edasi? Lastevanemate riikliku koolisüsteemi väljaarendamine. Üldarstiabi edasiarendamine koostöös koolitervishoiuteenuse osutajatega. Riikliku traumaregistri käivitamine. Vajalik koolitoidu-uuring, selgitamaks tegelikku maksumust, kalorsust ja kvaliteeti. Mis suurendab lootust Rahvastiku tervise arengukava. Uus lastekaitseseadus. Laste vaimse tervise probleeme tõstatavate spetsialistide süvenev tõsiseltvõtmine ja spetsialistide arvu suurenemine. Laste ja nende perede arvamuse regulaarne arvestamine otsuste tegemisel, sh vajadus monitoorida seadusloome uuenduste või puuduste mõju laste vaimsele tervisele. Kodusünnitus Tõenäosus, et laps sureb sünnitusel või kuu aja jooksul pärast sündi on kodusünnituste puhul 2,4 korda suurem kui haiglas sünnitades.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) Lastekaitseseadus (LasteKS) Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) Nimeseadus (NS) Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Asjaõigusseadus (AÕS) Võlaõigusseadus (VÕS) Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) Perekonnaseisutoimingud 5 Perekonnaseisukanne PTS § 2: Perekonnaseisukanne on sünni, surma, abielu
- Ärevuse ja pinge ilmingud nt kõhuvalu - Toitumine ja välimus - Probleemid ja eripärad suhtlemisel - Ebatavalised mängu elemendid - Arenguline mahajäämus Laste väärkohtlemine Füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne väärkohtlemine või hooletussejätmine. Avaldab mõju lapse seisundile. - Lastemajad – lapsesõbralik teenus kus abistatakse väärkoheldud lapsi. Töötavad koos lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog jpt. - Lastekaitseseadus kohustab igaüht andma teada abivajajast lapsest. Lahendused Terviklik lähenemine terviseprobleemidesse, usalduslik suhe, eneseabi. Muutused elukeskkonnas, sotsiaalne abi: - Erinevate õppeprogrammide muutused - Vanemate nõustamine - Koostöö lastekaitsespetsialistiga Psühhoteraapia: - Pereteraapia - Individuaalne teraapia (KKT) Ravimid: - Antidepressandid - Aktiivsus ja tähelepanuhäire ravimid - Antipsühhootikumid
korstnalaste ekspluateerimine. Kõige efektiivsem viis kõrgete ja kitsaste vabrikukorstnate puhastamiseks oli alaealiste laste kasutamine, mida rakendati 18 saj lõpul Inglismaal. Lapsi tõmmati korstnas tasapisi ülespoole, samal ajal, kui nad kraapisid korstnaseintelt ära sinna kogunenud nõge. Kuumus ja gaasid põhjustasid laste surma pärast mõnda töökuud. Reformistlikuks riigiks tööaja piiramise ja töökaitse seadusandluse alal oli loomulikult Inglismaal. Juba 1802 a-l loodi lastekaitseseadus, mida 1819 a-l täiendati nii, et alla 9-aastaste laste töö oli keelatud ning 9-16 aastaste laste jaoks oli kehtestatud tööaja piirangud. Töökaitset puudutav õiguslooming võeti kokku 1847 a-l ulatuslikku töökaitseseadusesse, mis on I katse kehtestada moodsat seadust sellel õigusalal. Preisimaal teostus piiratud sotsiaalreform 1839 a-l vastuvõetud lastekaitseseadusena, mis Inglise eeskujul
sõltuvalt tema huvidest. 13 RKTKm 3-2-1-99-16. Tartu, 16. november 2016 14 Õiguskantsler. Kas lapsi võib üksi koju jätta? Arvutivõrgus: https://www.oiguskantsler.ee/et/kas- lapsi-v%C3%B5ib-%C3%BCksi-koju-j%C3%A4tta?fbclid=IwAR1qfMKXiI5ZWWPJU1d5- FMWtfPMq8cTACToIk6eOMEn-tAO-_z3hYmq8_g (02.03.2020) 15 RKTKm 2-16-5794, 22.11.2017. 16 Lapse õiguste konventsioon. - RT II 1996, 16, 56. KASUTATUD ALLIKAD: 1. Lapse õiguste konventsioon. - RT II 1996, 16, 56. 2. Lastekaitseseadus. RT I, 12.12.2018, 49. 3. Perekonnaseadus. RT I, 09.05.2017, 29. 4. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 2-18-15686/183. Tartu, 19.02.2020. 5. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 2-16-5794/104. Tartu, 22.11. 2017. 6. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 3-2-1-83-11. Tartu, 9.11.2011. 7. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 3-2-1-91-14. Tartu, 5.11.2014. 8. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 3-2-1-6-12. Tartu, 14.03. 2012. 9
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
vahel. 4. INDIVIID ÜHISKONNAS Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Indiviidi staatust kujundavad tegurid. Sotsiaalne mobiilsus.Võrdse kohtlemise põhimõte. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Tarbijakaitse. Ühishüved. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhi mõtted sotsilkaitse alal. Sotsiaalsed rollid. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi olulisemad õigusaktid. Inimõigused. ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon. Lastekaitseseadus. Kodakondsus, selle taotlemine. Kodakondsusest loobumine või selle äravõtmine. Kodanikuõigused ja -kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materilaaseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem
4. INDIVIID ÜHISKONNAS Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Indiviidi staatust kujundavad tegurid. Sotsiaalne mobiilsus. Võrdse kohtlemise põhimõte. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Üksikisik turumajanduskeskkonnas. Tarbijakaitse. Ühishüved. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Euroopalikud põhi mõtted sotsiaalkaitse alal. Sotsiaalsed rollid. Indiviid ja riik. Eesti Vabariigi olulisemad õigusaktid. Inimõigused. ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon. Lastekaitseseadus. Kodakondsus, selle taotlemine. Kodakondsusest loobumine või selle äravõtmine. Kodanikuõigused ja -kohustused. Riigi- ja kodanikukaitse. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materilaaseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara,
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
