Peeter I ratsamonument: 1920 7. juulil otsustas Tallinna Linnavolikogu maha võtta Peeter I mälestussammas. Kuju mahavõtmine lükati aga edasi, kuniks selle asemele saab püstitada mõne teise kuju. Linna haridusosakonnale tehti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 1922 10. veebruaril otsustatakse linna haldusosakonna koosolekul Peeter I kuju maha võtta. Otsustati ka Vabadusplatsi planeerimine ette võtta ja sinna Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistav monument rajada. 29. aprilli öösel võeti Peeter I mälestussammas maha. Samal aastal tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja mälestusmärk. Linna ehituskomisjon lootis tookord kuu ajaga töötada välja vabadusmonumendi kava ja kuju. Otsustati kasutada Peeter I ausamba aluskive. Kavandatava mälestussamba avamispäevaks määrati 24. veebruar 1924.
Prantsuse barokiajastu kujutav kunst Prantsusmaast kujuneb Lääne-Euroopa kõige tugevam riik. Seal valitseb absoluutne monarhia = Louis XIV, kes on ka kunstis küllaltki asjatundlik: võimeline arhitektide projektides vigu parandama. Kunsti iseloomustab rahulik kujutamisviis, mõistuspärasus. Riik on suur tellija, paljud unistavad seega suure-kunstniku-ametist. Omapärane on Pr kunst 17 saj alguses, kui pole veel abs monarhiat. Võetakse itaallastelt eeskuju ning sünnivad ehtsad barokktööd. Kõige tuntumad Prantsuse 17. saj. maalikunstnikud tegutsevad Roomas Nicolas Poussin ja Claude Lorrain. See on õukondlik kunst. Poussin Tegi peamiselt paljufiguurilisi antiikmütoloogilisi ja religioosseid maale. Tema maalid erinevad tüüpilisest barokist oma rahuliku kompositsiooniga. Ka dramaatilisi stseene annab ta edasi rahulikus meeleolus. Poussin ei suutnud või ei tahtnud edasi anda suuri ...
Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Kadi Hõim 10. kl Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Oli prantsuse skulptor. 1754 valiti ta Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1780 sai ta Kuningliku Maalikunsti ja Skulptuuriakadeemia rektoriks. E.M.Falconeti looming Falconet' loomingu põhiosa moodustasid rokokoo-stiilis tundeküllased allegoorilised ja mütoloogilised kujud ja kujukesed. Laiema tunnustuse pälvis ta 1754.a. loodud skulptuuriga "Kroton Milon". Samas oli ta töödes tärkava klassitsismi tunnuseid: nende joon oli selge ja vorm puhas. Selline on näiteks "Supleja" (1757). E. M. Falconet "Krotoni Milon" 1754, marmor. Skulptuur kujutab hetke, mil Kroton ...
1. Kunstnik ja tema maaliuuenduslik panus: P. Paul Rubens - diagonaalidele ülesehitatud kompositsioon; väänlevad kehad; võimsad figuraalkompositsioonid. Rembrandt van Rijn - valguse koondamine teose sõlmpunkti; mahedad valguse ja varju piirid; mäng heleduse ja tumedusega. M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega)...
1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? Umbes 1720.-1770. a. 2.Missuguses riigis arenes ja levis rokokoo kõige rohkem? Prantsusmaal. 3.Kuidas rokokooajastut veel nimetatakse? Regendistiil; Louis XV stiil; Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja mugavaid ruume (salongid, buduaarid). 5.Missugused toonid said regendistiilis sisekujunduses lemmikvärvideks? Mahedad pastelltoonid (leheroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). 6.Missugused joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele? Pastellid (pehme kriiditaoline värvipulk) 7.Millistes kunstiliikides väljendus rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Peamiselt sisekujunduses, kostüümis ja maalikunstis. 8.Missuguseid teemasid eelistas rokokooskulptuur? Kergesisulisi, niiöelda ajaviiteteemasid. 9.Iseloomusta rokokoo maalisuuna rajaja Antoine Watteau töid? Watteau maalis küll kauneid stseene, kuid nende maalide meeleolu oli melanhoolne, kun...
Kunsti ajaloo konspekt (ptk 20, 21, 25) 12. klass Peter Paul Rubens (1577-1640) - Flandria maalikunstnik; kõige barokilikum maalija; jõuka kodaniku poeg, hea haridusega, reisis palju; maalimisel kasutas palju õpilaste abi, tegi ise vaid kavandi ja viimistluse; ühendab barokis eluläheduse idealiseerimisega; paljud ta maalis on üles ehitatud diagonaalidele (nt Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest); temaatika küündib mõnikord lausa märatsuseni; maalide üldmulje toretsev ja jõuline Maalide põhitemaatikad: ● Piiblist (kristuse kannatusloo alatari pildid) ● antiikmütoloogiast (Kristuse meeleline nautlemine) ● allegoorilised teosed (ajaloolised Prantsusmaa kuninga lese tellimused) ● dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest) ● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised...
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa o...
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
BAROKK. XVII-XVIII alg. Kasvas välja renessanssist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine.Eur. riikides monarhia, seega absolutism.Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1)riigid,kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega.Näiteks Habsburgide dünastia maad Aust.,Ita.,Belgia,Hisp. 2) iigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Ing,Pr,Põhja-Saks.Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3)Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland.N: Skand,Est. Stiilipuhtale barokkile vastavad ainult 1-se rühma maad. B-ki sünnimaaks on Ita. ja B-ki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Arhitektuur Itaalias.Kirikud.Mindi üle ladina ristile.Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel mille alla jäid aknad.Lõuna ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel.Ne...
Kordamise teemad arvestuslikuks kontrolltööks kunstiajaloost 11. klassile. Õpik Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile`` Kes on humanisklik inimene, mida tähendab sõna humanism ja mis ajastul võeti mõiste kasutusele? Lk: 32.on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses ItaaliasRenessansi periodiseering, mida tähendab sõna renessans? Kirjuta ja mõtesta lahti. Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanem...
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
TC. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikool Jacques Louis Davidi elu ja looming. Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Elulugu...................................................................................................................4 Maalid ja teosed ...................................................................................................9 "Horatiusete vanne".......................................................................................10 "Sabiinitarid"...................................................................................................11 "Liktorid toovad Brutusele tema poegade surnukehad"...........................12 "Tapetud Marat"...................
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud k...
Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on Afektiteooria (afekt-ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.) Pillamine, meelelahutus (Rokokoo stiil-baroki haru) Pessimism, meeleheide Virtuoosne tehnika Müstika Liikuvus Kirjandus Erinevad suunad: ...
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil ...
annaabi.ee 
