Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. Tiivulised geeniused valmistas 1723. aastal rootslane Salomon Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali ka dekoratiivsed kaminad
barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Eestvaates on korruseid kolm, aga tagantvaates kaks. Seal on kaks tiibhoonet. Aknad on nii ümarad kui ka kandilised. 6. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. 7. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal
kuna see oli suhteliselt kulunud, kuid lõpuks lugesime ikka välja: ,,Õndsad on puhtad südamed". Sisenesime eesruumi (torni all), õpetaja mainis, et kirikus on ka kaamerad. Eesruumis on siis piletimüük, suveniirimüük; tornikülastamine on tasuline, sees toimuvad kontserdid. Aleksandri kiriku eriline uhkus on mööbel ja uksed. Uksed on siis Narova poolt tehtud keskaegse kombe järgi. Ülestõusmise kirikus on uksed veelgi uhkemad nad on seina kumerusega kokku viidud. Enne peasaali ukse kohal oli üks reljeef. Originaal on valmistatud umbes 1400 reljeef kujutab Maarjat inglitega. See oli Eesti Rahva Muuseumi üks eksponaatidest. Leidmislugu: Kui tulid sõjad, siis vahetusid võimud. Uued võimukandjad leidsid, et sel reljeefil pole väärtust ning see läks tükkideks ja visati prügimäele. Kuid õpetaja Villu Jürjo leidis selle ühe Peipsi äärse suvila põrandalt. Reljeefi tükid on kokku pandud Narvas. Suundusime peasaali
kivimüürid. Väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga 2.Barokk sai alguse 16.sajandi lõpul Itaalias. 3. Kunstide süntees arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Voluut - spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Stukkdekoor kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Kartuss ehistahvel. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas - Peterpuri, Narva, Rooma 5.Barokkstiilis lossid ja kirikud Euroopas - Talvepalee, Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6.Peterburi rajas Peeter I Venemaale 1703. 7
toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetriaegse Venemaa ja kogu Põhja Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. Mulle meeldis väga peasaal ning seal olev kunstiline õhkkond. Mulle meeldis laemaal peasaali keskel ning uste kõrval olevad kivist kujutised, millel olid omad lood mütoloogiast ning Peeter Priimusest kui valitsejast. Samuti oli mulle meelepärane barokkstiili kunst ning see, kuidas ühest ruumist arenes tõsine kunst rohkem vaimseks ja vabamaks. Enam ei omanud tähtsust, mis seisusest sa olid, vaid see, mis sinu ,,story" oli. Väga kaunid olid ahjud, mis olid kaunistatud siniste mustritega. Need on nagu
ekslikult sattunud oli. Imeliselt kujutas ta laevu. Oli üks maal, kus mahe kuldne kuuvalgus otse purjedest läbi langedes tumerohekasse vette kukkus, moodustades tee, mis kuu endani tagasi viis. Kai ääres seisis ankrus teisigi paadialuseid, ent ainult sellel erilisel laeval tundusid purjed kui läbipaistvad, lausa immitsedes ise summutatud valgust keset ööd. See oli kaunis maal, mis sügavale hinge kummitama jäi. Sarnased väga head näitused satuvad Eestisse harva. Peasaali kõrval oli kamber, kus näidati lühifilme, kuidas kogu autor oma maale hoolikalt valinud oli enne, kui kokku ostis ja maailma viis. Enne Tallinna olid Madalmaade meistritööd teinud visiidi Peterburile. Tol päeval näidati Kumus filmi ka sellest, kuidas maale transpordiks ette valmistati, kuidas neid hoolikalt pakiti ja ettevaatlikult spetsiaalse lennukiga ühest riigist teise toimetati. See näitusekülastus oli parim kunstikogemus Kumus, kui mitte terves Eestis
stukkdekoor, kahepoolsed trepid, baluster, voluut, kuppel, ümarkaar, bastionid, väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga. 2. Barokk sai alguse Itaalias 16 sajandi lõpust. 3. Kunstide süntees: arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor: kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Voluut: Spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Kartuss: kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina).
Muuseumi eestvõttel koguti annetusi, koristati ja köeti ruume, taastati algset seisu ruumilahendustes. 2003.a valmisid muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimiskontseptsioon, mille eesmärgiks oli lossi keskse ja esindusliku rolli säilitamine. Sel ajal valmis ka uus kiltkivikatus, mis võimaldas töid edasi jätkata . 2005-2010 Järgmine etapp hoone ennistamisel oli uute elektri-, keskkütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine Toimus ka oluliste ruumide - peasaali, söögisaali, salongi, vestibüüli ja kabineti restaureerimine. Järgmine tähtis etapp oli 2006.aastal kus ARC Projekt koostas projektid, mis lõid eelduse rahataotluse esitamiseks . Rahastusotsus tuli 2009.aasta veebruaris. 2010.a novembriks oli selgunud riigihanke võitnud firmad . Samal ajal viidi ellu ka pargi kujundustööde I etapp ja läänetiiva ruumide restaureerimine restoraniks rentnikust operaatorfirma poolt.
Minu üks päev Olümposel Ärkasin selle peale, kui Hera jooksis tuppa ja hüüdis: "Zeus, Zeus ärka ülesse! Rohi on varsti kastest kuivanud, aeg on asuda päeva toimetuste juurde." Olin lamanud juba natukene aega niisama voodis ja nüüd oli aeg end üles ajada. Kui olin end voodist üles ajanud ja vajalikud toimetused teinud, läksin peasaali poole. Sinna jõudes nägin, et kõik on juba valmis ja mina olin viimane. Istusin oma trooni peale ja alustasime iga hommikuse koosolekuga. Siin said kõik oma muresid mulle kurta ja rääkida, mis toimub maailmas. Hestia mureks oli, et Hades kustutab inimeste koldetule ära lootes, et nii tulevad nad kiiremini tema kuningriiki. Lubasin sellega tegeleda tänase päeva jooksul. Vahepeal kiskus suureks vaidluseks. Artemis ja Athena hakkasid üksteist odadega loopima
Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati linnused künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Müüride ehitamisel ei kasutatud sideainet. Järeltulevad põlved arvasid, et nii võimsaid müüre ei ehitanud inimesed vaid ühesilmsed hiiglased kükloobid. ,,kükloopilised müürid" Lossidel · puudus siseõu. · suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed. Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns Mükeene ...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik. ...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist. ... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit. nn Arteuse varakamber. Suuremad tugedeta ruumid enne Panteoni. ... kujutav kunst oli üldjoontes sarnane Kreeta kunstiga, aga rangem ja agresiivsem. ..
Ilusad olid portreed Olga ja Maria Nikolajevna'st, Katariina I'st ja jelizaveta petrovna'st. Toll ajal ilu nõudis tõesti ohvreid ja moodi said lubada ainult kõrgemast soost isikud. Kokkuvõttes ei meeldinud mulle väljapanek, kuid külastuse muutis meeldivaks Lossi kaunis arhitektuur ja ligi hektari suurune park basseini ja purskkaevudega, lisaks oli kaasas meeldiv seltskond, kellega kõik halb sai ülekantud valguskiirusel huumoriks. Olen peaaegu kindel, et tulevikkus satun peljalt peasaali tõttu Lossi muuseumihoonesse tagasi, ootuses ja lootuses, et näen võimsamaid mere maale.
Sellel pildil on kirjas:Õndsad on puhtad südamed. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni.Kirik on hisoritsistlikus stiilis,eklektiliselt on ühendatud neoromaani ja neoklassitsistlikke elemente. Aleksandri kiriku uhkus on mööbel ja uksed. Uksed on Narova poolt tehtud keskaegse kombe järgi. Ülestõusmise kirikus on uksed veelgi uhkemad nad on seina kumerusega kokku viidud. Enne peasaali ukse kohal oli üks reljeef. Originaal on valmistatud umbes 1400 reljeef kujutab Maarjat inglitega-see oli Eesti Rahva Muuseumi üks eksponaatidest. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kirikukell valati 1900 Gattsinas ja paigaldati samal aastal. Nii kellal kui ka kuppelvõlvi tipus on säilinud Eestimaa kubermangu vapp. 800 kg kaaluv kell restaureeriti Aleksei Kolpakovi töökojas ja pühitseti 29. mail 2004. Kell asub tornis kaheksandal korrusel
värvitud kollaseks ja isegi põrandaplaadid on kullakarva. Ainsaks erandiks on keiserlik raamatukogu, mille katus on musta värvi. Must sümboliseerib vett ja kaitseb raamatukogu tule eest. Linna territoorium jaguneb välis- ja siselinnaks. Muljetavaldav Meridiaanivärav ehk Wumen on lõnapoolne sissepääs. Pärast Harmoonia värava läbimist satub külastaja ülima harmoonia saali, Taihediani. Seal viidi läbi kõik keiserlikud tseremooniad. Kolme peasaali 12 õue, mille majades elasid keisri lähemad alamad. Kasutatud kirjandus Chinese architecture. http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_architecture Ancient Chinese wooden architecture. http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Chinese_wooden_architecture Vana-Hiina arhitektuur ja kujutav kunst. http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=716&Itemid=2 1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2
Lerna hüdra tapmine, 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine, 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine, 5. Augeiase tallide puhastamine, 6. Stymphalose lindude tapmine, 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine, 8. Diomedese hobuste äratoomine, 9. Hippolyte vöö äratoomine, 10. Geyroni kariloomade äratoomine, 11. Hesperiidide õunte äratoomine, 12. Kerberose äratoomine. Zeusi kuju Olümias Zeusi kuju on ainus maailmaime, mille autor on üks inimene. Templi peasaali viisid hiiglasuured pärani avatud pronksuksed. Saali sügavustet kõrgus elusuurusest seitse korda suurem Zeusi hiiglekuju. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik. Tema kullast rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Käes oli kullast kuju, valitsuskepil istus kullast kotkas, ka sandaalid olid kullast. Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni.
Sangaste loss on küpse historismi musternäide. Oma välisilmelt on loss tüüpiline "tudoristlik" ehitus. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist." Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Esimesel korrusel on esindusruumid - gooti stiilis rooma ehitise kujuga kõrge ballisaal, kaunis mauri stiilis Hispaania saal, inglise stiilis tammelaega Jahisaal
neist 4), 4 kaminat. Ülemisele elukorrusele oli plaanitud 8 ahju, neist alles 5. Lossi vasakus tiivas on tänini säilinud neli siniste maalitud maastikega ahju. Need on kahte tüüpi. Kaks ahju on laotud kahlitest, millel on maastikumotiivi ümber maalitud raam ja nurgas veerandrosett, teisel paaril täidab maastikuvaade kahli äärest ääreni. Kõik maastikud on erinevad. Ehitusaajast peaaegu ainsana säilinud peasaali dekooris on kasutatud barokiajastule iseloomulikke sümboleid ja kujundite retoorikat. Oma algpärasuses kujutab kadrioru lossi kaunis peasaal endast haruldast näidet Peeter I aegsest barokkinterjöörist, kuna Peterburis, Peterhofis ja Strelnas asuvad valitsejalossid on hilisemate ümberehituste või sõjapurustuste tõttu enamasti om algse kuju minetanud. Peasaali dekoori valmimine sai alguse 1721. aastal,
loodes ristvõlvid, millel onkonsoolideta, rikkaliku reljeefiga roided , mis algavad otse seinapinnalt. Siseõuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Seintel näeme Saaremaa aadlike dolomiidist madalreljeefseid vapitahvleid XX sajandi algusest. Loodetiivas paikneb omapärane orv - rituaalne kätepesukoht. Viimase kõrval asub rikkalikult profileeritud palestikuga portaal, mille kaudu pääseme linnuse esinduslikku peasaali. Pidurefektoorium (7) on arhitektuuri meistriteos. See kujutab endast kahelöövilist viie võlviku pikkust saalruumi, mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat
Jumalakoda kiiskas kullast, hõbedast ning vääriskividest ning sisepühamusse võisid siseneda vaid vaimulikud ja keiser, sest neid loeti ainsateks kristuse asemikeks maapeal. Kiriku vägevusest ja uhkest sisekujundusest on kirja pandud imelugusid. Kõik, sealhulgas ka ukselingid ja klambrid, olnud puhtast hõbedast, mitte lihtsalt rauast. Püha altarit ääristanud raamitud kuldplaadid ning lühtrid rippunud hõbekettide otsas. Eriliselt imetleti Anthemiose loodud lamedat, peasaali kaldnurkadele toetuvat kuplit, milles olevad 40 akent suurt ruumi valgustasidki. Kiriku tõelisest suurusest saab aimu alles nõrgas koiduvalguses küünalde kumas. Sel ajal peetakse ka jumalateenistust. Kunagi olevat Procopius, kes pärast kiriku sissepühitsemist keisrile piduliku ülistuskõne kirjutas, küsinud, kuidas see ülisuur kuppel üleval püsib. Seda nõutust on külastajad tundnud sestsaadik. Vastus on aga lihtne. Hagia Sophia kirik on üles ehitatud
olevat esimest korda ohver toodud. · Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt ning oli tema ajaks tõusnud 7 meetri kõrguseks. · Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. · Templi peasaali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi kuju. Kuju välimusest teame vaid ühe Eliases välja antud mündi ja Pausaniuse mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi. · Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha
sest vastasel juhul on teie kotid pungil suurt juhti Mao'd kujutavatest rinnamärkidest ja brozüüridest mis tutvustavad Hiina vaatamisväärsusi. Läbides järgmise, Ülima harmoonia värava, saabub külastaja Ülima harmoonia saali, Taihediani. See on arhitektuurses mõttes kogu palee väljapaistvaim ehitis, kus viidi omal ajal läbi kõik tähtsamad keiserlikud tseremooniad. Harmoonia hoidmise saalis peeti vastuvõtte ja korraldati keiserlikke eksameid. Kolme peasaali ümbritseb kokku 12 õue, mille majades elasid keisri lähedasemad alamad. Pisut põhjapool, Taevaliku puhtuse värava taga, paikneb palee, kus elas keiser. Ja kui sealt veel natuke aega kiviseid tänavaid mööda põhja poole kõndida, jõuab lõpuks keiserlikku aeda. Seal on mõnus hetkeks maha istuda, ja nautida kas tassikest teed või maitsvaid nuudleid. Kui linna ida- ja läänepoolsed kitsad tänavad ja muuseumid on juba nähtud, on aiast lühike tee põhjapoolse väljapääsuni.
1500 m² plekki. Suure saali põrandapindala on ligi 300 m², söögisaalil 125 m². Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Katusealuses võib täheldada huvitavat efekti - seistes näoga katusealuse ühe samba suunas, siis seal sosistatu on selgelt kosta diagonaalis paikneva vastassamba juures. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Esimesel korrusel paikneb suur saal. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Nõukogude okupatsiooni algperioodil kasutati lossi heinaküünina. 1969. aastast oli ta Tartu
seinapinnalt. Siseuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Seintel näeme Saaremaa aadlike dolomiidist madalreljeefseid vapitahvleid XX sajandi algusest. Loodetiivas paikneb omapärane orv - rituaalne kätepesukoht. Viimase krval asub rikkalikult profileeritud palestikuga portaal, mille kaudu pääseme linnuse esinduslikku peasaali. Pidurefektoorium kujutab endast kahelöövilist viietraveelist saali,mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Sellest annab tunnistust loodepoolseima piilari teistest erinev kuju. Vlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise vlu. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mnikord ka piiskopkonna valitsuse
ohver toodud. Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt ning oli tema ajaks tõusnud 22 jala kõrguseks(so.7,22 meetri). Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. Templi peasaali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi kuju. Kuju välimusest teame vaid ühe Eliases välja antud mündi ja Pausaniuse mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast
a valmisid muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimiskontseptsioon, mille eesmärgiks oli lossi keskse ja esindusliku rolli säilitamine. Aluseks olid võetud 1910.aasta fotod ja ajalooline õiend. Lossi restaureerimine kestis kümmekond aastat. Hoone konstruktsioonid olid suhteliselt heas seisukorras, aga plekk-katuse tõsised läbijooksud tingisid esmatähtsaks tööks katuse vahetuse. 2003. aastal sai loss kiltkivikatuse nagu oli olnud esialgses projektis. 2005.a toimus oluliste ruumide - peasaali, söögisaali, salongi, vestibüüli, kabineti restaureerimine. Loss avati külastajatele 2011. aasta suvel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt
mille autor oli üks inimene. Pärast võidukaid sõdu Pärsiaga, hoogustus ehitustegevus Olümpias eriti. Selle eredaks näiteks oligi Olümpia tähtsaima pühapaiga, Zeusi templi valmimine. 4.1 Templi ehitus Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakivist ja kaeti kipskrohviga. Vastupidiselt tavadele polnud templi välimised friisid kaetud skulptuuridega, vaid ainult mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. Templi peasaali viisid hiiglasuured pärani avatud pronksuksed. Saali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi hiigelkuju. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus
Joonis 2. Sissemüüritud rüütel (Kuressaare piiskoplinnus) 2.1.2. Peakorrus Peakorrus on suurejooneliselt välja ehitatud, kuna siin paiknesid kõige olulisemad ruumid. Treppi mööda peakorrusele tustes satume kigepealt sisehoovi neljast küljest ümbritsevasse galeriisse ehk ristikäiku, mille kaudu pääseb kigisse peakorruse ruumidesse. Loodetiivas paikneb omapärane orv rituaalne kätepesukoht. Viimase krval asub portaal, mille kaudu pääseb linnuse esinduslikku peasaali. Peakorrusel asuvad piiskopi kolm eluruumi, kabel, köögiga varustatud söögisaal, dormitoorium ja magamisruumid (Aluve,1993). 2.1.3. Pidurefektoorium Pidurefektoorium kujutab endast kahelöövilist viie võlviku pikkust saalruumi, mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Jumalateenistuste vaheaegadel oli see ruumiosa vajadusel kasutusel nii piiskopinõupidamiseruumi kui ka refektooriumina. Edelatiivas, saalruumi all asus üks
Peasaalis on spetsiaalsed lavaseadmed, laes akustilised ekraanid ning prozektorid. Amfiteatri välisperimeetri kohal rõdul on kabiinid ajakirjanikele ja tõlkidele, helistuudiod ning tehnoruumid. Linnahalli viimistlus on rõhutatult tagasihoidlik, ehitusmaterjalide valik on napp. Välis- ja siseseinad on dolomiidiga vooderdatud. On kasutatud ka monumentaalseid raudbetoonist viimistlusdetaile; garderoobi piirded on liimipuidust. Domineerivad hall, sinine ja roheline toon. Peasaali lage kannavad kaks paari võimsaid 60-m sildegga eelpingestatud terasferme ja nendega risti paigutatud abifermid. Analoogilised on ka jäähalli peakandurid. (Raam, 1993) Joonis 17 Kaasaja arhitektuur (avalik hoone)
ohver toodud. Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt 9 ning oli tema ajaks tõusnud 7,22 meetrit. Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. Templi peasaali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi kuju. Kuju välimusest teame vaid ühe Eliases välja antud mündi ja Pausaniuse mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha. Paremas käes hoidis ta kullast
(Ibid) Teised baha'i pühakojad ehitati järgnevalt Kampalas, Sydneys, Maini-äärses Frankfurdis, Panamas, ning Apias (Samoas) (Ibid). Veel üks pühakoda valmis 1986. aastal New Delhis, Indias. Sellest ajast saadik alates on see ehitis võitnud mitmeid arhitektuuriauhindu ning seda on kirjeldatud sadades ajalehtede ja ajakirjade artiklites. Lootuslille kujulisena koosneb see 27 marmorkroonlehest, mis seisavad kolmeste gruppidena, moodustades üheksa külge. Peasaali, mis mahutab 2500 inimest, viib üheksa ust. Paari lühikese aastaga on New Delhi tempel muutunud üheks maailma peamiseks vaatamisväärsuseks, võttes aastas vastu üle 2,5 miljoni külastaja. Hindude pühadel päevadel on külastajaid olnud kuni 100 000. (Baha'i pühakojad...) 1.3 Pühad tekstid Oma elu jooksul kirjutas Bahá'u'lláh hulga olulisi töid ja ka palju kirju (nimetatud ,,tahvliteks"), milles ta vastab oma järgijate ja teiste inimeste küsimustele
annaabi.ee 
