Kalevipoja sisukokkuvõte Põhjakotkas kandis Kalevi oma tiibadel Viru randa, kus mees sai maa esimeseks valitsejaks. Lesknaine leidis teel kõndides tedremuna ja kanapoja, kellest kasvasid kaks neidu: Salme ja Linda. Neidudel käis palju kosilasi, lõpuks võttis Salme endale kaasaks tähepoisi ning Linda Kalevi, kellega peeti ka pulmad. Vana Kalev suri oma tõvevoodis, öeldes naisele viimaste sõnadena, et riiki peab valitsema jääma üks poegadest. Sündis Kalevipoeg, kes näitas juba väiksest peast vägevuse märke. Paistis, et temast kasvab igati isavääriline mees. Kalevi pojad läksid metsa jahile ning tänu koertele püüdsid kinni karu. Soome tuuslar röövis Linda ning muutis ta kivikujuks. Noorem poeg käis ema otsimas, kuid ei leidnud. Vanemad pojad lootsid selgust saada unenägudest. Kalevipoeg ei andnud alla vaid hakkas Soome poole ujuma, et tuuslarile kätte maksta. Ühele saarele jõudes märkas Kalevipoeg ilu...
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" ...
1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haarami...
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal. Seostati teda eelkõige veini-, viljakuse-, ekstaasi ja taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning tema pidustustele võeti kaasa tohutult puust falloseid. Dionysose elulugu (1. müüt) Dionysose ema oli Semele, viimane aga suri enne lap...
ülevalt ja alt 2,5 cm. Tekst joondatakse mõlemast servast. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Alapeatüki ette jäetakse vaba ruumi kaks rida, punkti ja tabeli pealkirja ette üks rida. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning vajadusel teha parandused. 1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) üldjuhul 16 p, rasvane, kõik suurtähed 1.1 Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 p, rasvane ja kaldkirjas, suur algustäht 1.1
6 Price 7 Product Types 8 Quantity 9 Pre Order 10 Paid 11 Notes Sisesta number: 4 Raleigh 3195.5 Durham 71.0 Garner 1456.5 Chapel Hill 124.0 Täiendage antud programmi vastavalt järgmistele ülesannetele. Iga ülesanne annab 20 punkti. Eksamit loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 31 punkti. ÜLESANNE 1 Täiendage programmi toorik1 andmete kontrollimisega. Faili puudumisel väljastage teade ja lõpetage programmi töö (exit). Kui pealkirjade (esimeses) reas puudub sõna Price või Quantity, väljastage teade ja lõpetage programmi töö. Korrake kokkuvõtte tunnuse küsimist kuni kasutaja sisestab antud vahemikku kuuluva positiivse täisarvu. Igas reas alates teisest kontrollige väljade Price ja Quantity väärtuseid: o välja Price väärtus peab algama märgiga $, ülejäänud osa vastab realarvu kujule, kus murdosa eraldajaks on koma;
Uut pealkirjastatud jaotist ei või alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla jääb ainult üks rida teksti. Lõigu viimast, poolikut rida ei või viia järgmise lehekülje algusesse. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Uuelt leheküljelt algavate töö esimese astme pealkirjade ja järgneva teksti või teise taseme pealkirja vahele tuleb jätta tühi rida, samuti pealkirja ja sellele eelneva teksti vahele. Kolmanda ja neljanda taseme pealkirjad järgnevad nii tekstile kui ka eelmise taseme pealkirjale tavalise reavahega, samuti on tavaline reavahe nende ja järgneva teksti vahel. Sissejuhatust, kokkuvõtet, resümeed, kasutatud allikate loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New
Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1 . 1 , punkt1 . 1 . 1 ) . NB! Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Töö iseseisvad osad (peatükid, sisukord jt) algavad uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Kirjutusmasina käsutamisel eraldatakse lõigud taandreaga, arvutil
...................... 2 Leheküljepiiri lisamine e lehe katkestus..................................................................................................................2 Allmärkuse lisamine................................................................................................................................................3 Sisukorra automaatne koostamine (koosneb 2st osast)........................................................................................... 4 1. Pealkirjade määramine laadide (style) abil..................................................................................................... 4 2. Sisukorra tekitamine....................................................................................................................................... 4 Reavahe muutmine ................................................................................................................................................. 4
Juhendaja: dotsent Juhan Teder Tallinn 2011 Käesolev ettevõtluse esimene kodutöö on kirjutatud Kohvik Truffe stardipäeviku kohtata. Kohviku stardipäevik on valitud seetõttu, et ettevõte tegutseb edukalt tänaseni ja on omal alal kõrgelt tunnustatud nii kohvikuna, kui eduka ettevõttena. Alljärgnev analüüs on üles ehitatud märksõna põhiselt, mis tähendab, et väikeste pealkirjade taga on välja toodud olulisemad tähelepanekud ja õppetunnid, mida väikese kohviku loomise loost õppida. Analüüsis astutakse läbi ettevõtjaks saamis lugu alates ettevõtja isikuomadustest kuni igapäevase tegevuse tähelepanekuteni. Ettevõtja omadused. Väikese kohviku stardipäeviku alusel on kõige olulisemad omadused mis ettevõttega alustajatel peaksid olema muidugi ettevõtlikkus, pealehakkamine aga ka vajalikud tutvused.
Müügihind=Omahind*1,15 Kassa=Müügihind*Kogus Tulu=Kassa - (Omahind*Kogus) 12 Leida kogu toodangu summaarne Kassa ja Tulu 13 Korrastada esimene tabel: joonida tabel kogused esitada täisarvuna hind esitada kroonides kujundada tabeli esimene ja teine rida kujundada viimane rida 14 Sisestada tabeli ette pealkiri "AS Pagaripoiss nädalaaruanne (2.12.02 - 7.12.02)" 15 Teine tabel - veeru pealkirjade muutmine muuta kirja suurust paigutada veergude suhtes keskele pealkirjade ja andmete vahejooneks kahekordne joon muuta tabeli päise ja tootenimede kirjaviisi, tõsta esile kokkuvõtteread hinnad esitada rahaformaadis 16 Koostada graafik (teine tabel), mis näitab iga toote hulka kogutoodangus (Kogus) Graafikul (PIE tüüpi) tõsta esile suurim osa. avalikustada toote nimetus ja protsent (Data Labels, Show label and Persent)
How to write an essay? Esse algab õpilase nimega mis asub üleval paremas nurgas, selle all on õppeaine nimetus ning peale seda kuupäev. Pealkiri algab alles järgmiselt realt ja asub lehe keskel. Esse tähe suuruseks on 12 Times New Roman. Ääre jooned on 2,5cm ja teks ise on justified. Reavahe on 1,5(line spacing1,5). Ainult pealkiri võib olla kirjutatud kirjasuurusega 14. Paksu ja kaldkirja võib kasutada ainult pealkirjade, alapealkirjade väljatoomiseks. Esse peab olema jaotatud lõikuteks(vähemalt3). 1.Lõik- sissejuhatus(introduction): Siin räägi teemast üldiselt ning kui tarvis püstitad küsimuse. Sissejuhatuse pikkuseks on 4-5 lauset. Et eristada lõike jätan nende vahele tühja rea. Või alustan uut lõiku peale 5 tühikut. 2.Lõik- teema arendus- siin arendan pealkirjas ja sissejuhatuses mainitud teemat edasi, avaldan oma arvamust ja pähjendan seda
Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Pikkades dokumentides tuleb tekst vormistada Vali üks: lõikude või peatükkide haaval laadide abil Õige! Laadid tagavad dokumendi ühtlase ja efektiivse kujunduse. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised pealkirjad kirjalikes töödes nummerdatakse? Vali üks: pealkirjade nummerdamine on vabatahtlik kõik pealkirjad kõik teema arendamisega seotud sisuliste osade pealkirjad Õige! Kirjalikes töödes nummerdatase vaid teema arengut sisaldavate osade nagu nt peatükkide, alapeatükkide ja alapeatükkide punktide pealkirjad. ainult pealkirja "Sisukord" ei nummerdata Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Õige! Sildi "Joonis" järel peab olema joonise number, mis on punktiga eraldatud joonise pealkirjast ja viitest (kui joonis pole enda loodud). Joonise numbrile lisatakse pealkiri ja vajadusel ka viide allikale, millest joonis pärineb. Joonis 1 Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur peab olema pealkirja ja sellele järgneva teksti lõiguvahe? Vali üks: 18 pt 6 pt 12 pt Õige! Pealkirjade ja tekstilõikude vahele jäetakse 12 punktine vahe. 0 pt Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline veeris määratakse kirjalikes töödes teistest erinevalt 1,5 cm laiusena? Vali üks: alaveeris paremveeris Õige! Veerised määratakse kirjalikes töödes järgmiselt: paremveeris 1,5 cm ja kõik ülejäänud 2,5 cm. ülaveeris vasakveeris Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1
kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti. Töö põhiosa liigendatakse vajadusel peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1.). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida, enne pealkirja kaks. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Kursusetöö esitatakse köidetult. Töö kokkuvõtte lõppu kirjutab autor oma allkirja ja töö valmimise kuupäeva. Juhendaja hinnang on töö vahel köitmata kujul. Töö esitatakse ka elektroonilisel kujul.
Rühmitus Kuuik • Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas • Impressionismivastane hoiak • Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau • „Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!“ • “Maha Wagner!” • Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie • Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: „Kolm pala pirni vormis“, „Bürokraatlik sonatiin“ • Ballett “Paraad” (1917) • Karismaatiline isiksus Kuuiku “Pruutpaar Eiffeli tornis” • Libreto autor Cocteau • Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. • Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées’ teatris. • Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) • Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis
Rühmitus Kuuik · Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas · Impressionismivastane hoiak · Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau · ,,Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!" · "Maha Wagner!" · Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie · Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirjade üle: ,,Kolm pala pirni vormis", ,,Bürokraatlik sonatiin" · Ballett "Paraad" (1917) · Karismaatiline isiksus Kuuiku "Pruutpaar Eiffeli tornis" · Libreto autor Cocteau · Iga helilooja Kuuikust (va Durey) kirjutas osa etenduse muusikast. · Etenduse tõi lavale Rootsi balletitrupp 1921. aastal Champs- Élysées' teatris. · Peale etenduse ettekannet Kuuik lagunes. Arthur Honegger (1892-1955) · Muusikaharidus Pariisi konservatooriumis · Oratoorium
määramine Kirjasuuruse ja Calibri 12 fondi Avaleht määramine (põhitekst) Reasamm (Avaleht Lõik Taanded ja vahed Reasamm). 1,5 Teksti joonduse Rööpjoondus määramine Tekstilõikude Avaleht-lõik-lõigusätted 0 pärast ja 6 enne ees- ja järel vabaruum Pealkirjade määramine ja nummerdamine Lehekülgede Lisa-leheküljenumber Paigutada jaluses paremale. nummerdamine Sisukorra lõppu Paigutus Piirid Pidev, jaluses jaotise 2 Numeratsioon hõlmab kogu tööd, NIMI: KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED , tiitellehelt ja leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega sisukorrast (lindil), kustutada jaotises 1
............................................... 8 2.1.7 Lisad ......................................................................................................................... 10 2.2 Üldised vorminõuded .....................................................................................................10 2.2.1 Teksti vormistamine ................................................................................................ 11 2.2.2 Pealkirjade vormistamine ........................................................................................ 11 2.3 Viitamine .........................................................................................................................12 3 TÖÖ KEEL JA STIIL ...................................................................................................................14 3.1 Lühendite kasutamine ...................................................................
..............................................................3 3.1.2.Töödeldavuse määramine................................................................ 3 3.1.3.Külmakindluse määramine.............................................................. 3 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus..............................................................3 3.3. Katsetulemused..................................................................................... 3 Pealkirjad Pealkirjade kujundamiseks valida tekstist erinev kirjaviis, tähesuurus ning teksti paigutus. Oluline on, et pealkirjad ja alapealkirjad oleksid lihtsalt eristatavad ning loogiliselt liigendatud. Pealkirjade näide: 2 3. Kergbetooni uurimine 3.1. Katsemeetodid 3.1.1. Survetugevuse määramine 3.1.2. Töödeldavuse määramine 3.1.3. Külmakindluse määramine 3.2
struktuuri osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatkid, kokkuvte, lisad. -------------------------------------------------------------------------------- ------------------ erinevad pealkirjad on erineva thtsusega. Tiitellehed on normaaltekstis, ei kasutata pealkirja laade. 3 laadi, P1-kige thtsamad pealkirjad, struktuuriosade pealkirjad, sisu thtsaimad pealkirjad. p1-le pannakse ka lisaks number ette. P2-teistsusgune laad P3-viksemate pealkirjade laadid. P1_p2 on hierarhiliselt nummerdatud. p1 on 1., P2 on 1.1., P3 on 1.1.1. ja jrgmine P2 on 1.2.; P3 oon 1.2.1. jne. -------------------------------------------------------------------------------- -------------- Kik P1 on uuel lehekljel, P2 ja P3 algavad samal lehekljel, 24 punkti vahet. Enteriga vahesid ei tee. Pealkirja lpus on enter, mitte uue rea vahel 6p saaba Vorming-ligud-enne 6p. Kui on lhike t, siis ctrl+enter et minna uue lehele, vana jb samaks
Üldiselt on alguses kergemad ja lühemad etteütlused. Palju on niisuguseid tekste, mis pole üldse mingi kindla teemaga seotud. Lauselõike Eestimaa värsked ajalehed ja mais sündinud Mai peaks oskama põhikoolis alati kirjutada, mitte ainult pärast teatud teema kordamist. Teine lugu on võõrsõnadega ning raskesti meeldejäävate vormidega. Sellised tekstid on aga kohe ka äratuntavad. Lisaks teoste pealkirjade jutumärkidele on viimased alles ka -- tava järgides -- muudel juhtudel. Kuna kindlat ettekirjutust veel ei ole, saab õpetaja ise otsustada. Laused on tihti pikad kahel põhjusel, mis on omavahel väga seotud. Esiteks, tänane õpilane suhtleb ise ka võrdlemisi pikkade lausetega, oskamata tihti aga teha õiges kohas pause või panna kirjavahemärke. Teiseks, olles sunnitud kuulama korrektse sõnastuse ja rütmiga tekste, peaks see aitama ka tal omi mõtteid paremini edasi anda.
info on lihtsustatud ning rõhutab mustvalgeid seisukohti ja konfliktseid detaile veelgi. Võrreldes paberajakirjandusega on veebilehtedes piir kvaliteedi- ja kollase ajakirjanduse vahel õrnem. Tulles vastu lugejate eeldatavatele soovidele, muutuvad lood veebiajakirjanduses järjest lühemaks ja visuaalsemaks. 10. Mille põhjal võime väita, et kvaliteetajakirjandus tabloidistub? Peamised tunnused tabloidistumiseks: suurem visuaalsus, suuremate pealkirjade kasutamine, lugude lühenemine, lugude intensiivsem ja emotsionaalsem esitamine ja kasvav värvikasutus. 11. Kuidas ohustab avalikku sääri suhtekorraldajate ja poliitiliste mainemeistrite loodud avalikkus? Aina jõulisemalt ja süstemaatilisemalt kujundavad avalikku arvamust meedias kommunikatsioonispetsialistid, kelle huvides on seda kindlalt suunata, ning aina vähem ajakirjanikud, kelle ülesanne oleks teema mitmekülgne kajastamine ja erinevate vaatepunktide
tähendab üldiseid omadusi nagu näitesk sarnasused, erinevused ja sisu. Kvalitatiivses uurimuses otsitakse vastuseid küsimustele milline?, miks? Ja kuidas? Kvalitatiivses uurimuses arve ei kasutata ning andmeid esitatakse sõnaliste kirjelduste abil. Andmeid saab koguda näiteks intervjueerides, vaatluste käigus või muude sõnaliste suhtluste käigus. 2. Teaduse populariseerija märkis, et õpilaste teadustööd on reeglina nii sisukad kui pealkirjade põhjal oletada võib, tihti isegi sisukamad ja põhjalikumad, kui koostajate vanuse alusel eeldada võiks. Sageli nõuab tööde koostamine oskuste omandamist, mida õppekava ette ei näe. "Enda jaoks on nad väga palju uut teada saanud,“ sõnas Tuisk saates "Terevisioon.“ Tuisk tõi välja ka teadustööde koostamise olulisuse. Näiteks õpivad nad sellega oma aega pikaajaliselt planeerima – kui tavalised kooliülesanded kestavad harva kauem kui nädala,
..............................................................3 3.1.2.Töödeldavuse määramine................................................................3 3.1.3.Külmakindluse määramine..............................................................3 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus..............................................................3 3.3. Katsetulemused.....................................................................................3 Pealkirjad Pealkirjade kujundamiseks valida tekstist erinev kirjaviis, tähesuurus ning teksti paigutus. Oluline on, et pealkirjad ja alapealkirjad oleksid lihtsalt eristatavad ning loogiliselt liigendatud. 2 Pealkirjade näide: 3. Kergbetooni uurimine 3.1. Katsemeetodid 3.1.1. Survetugevuse määramine 3.1.2. Töödeldavuse määramine 3.1.3. Külmakindluse määramine 3.2
· hoidutakse tõlkevääratustest; · välditakse paljusõnalisust; · välditakse sõnakordusi, kasutatakse rikkalikku sõnavara; · kirjutatakse nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · ei kasutata slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoidutakse võõrkeelte mõjust eestikeelsele tekstile. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad
kaasa aidata – teadmine ajalehe kujundamisest ja küljendamisest. Makett ja küljendus Ajalehekujundus on info serveerimine vastuvõetal viisil. Vorm annab aimu sisust. Kujundus jaguneb kahte ossa: 1. Kujundamine kitsas mõttes ehk lehe maketi tegemise põhimõtted 2. Küljendus, mis on loo ja lehekülje kokkupanemine nii, et need moodustaksid sisulise ja vormilise terviku Makkett tähendab valikuid, mis on eelnevalt tehtud (tekstikiri, veerulaius, pealkirjade jm kirjas jne). Makett paneb küljendaja, toimetaja ja reporteri tööle piirid. Maketitegemine ei kuulu reporteri ja toimetaja töö hulka. Lugeja käitumist määrab see, milline info on esile tõstetud, millega püütakse lugeja tähelepanu. Tavalisemad info esiletõstmise moodused on suur pealkiri ja lisapealkirjad selle juures, foto ja teabegraafika kasutamine, olulisema info esitamine juhtlõigus, aga ka lisatekstide kasutamine suurte lugude juures (infokastid, lisalood).
9. Peegeldus, annab lühivaate tehtud tööst: kes tegi, mida tegi, kuidas tegi ja sellele lisatakse oma arvamus 10.Hüpotees on teaduslik oletus mille tõesust ei ole kindlaks tehtud.Töö eesmärk on 11. ei ole teada 12.Tiitelleht. Töö esimene lehekülg, millele märgitakse kooli nimi, töö pealkiri, töö liik, autori andmed (ees- ja perekonnanimi, klass), juhendaja(te) andmed (ees- ja perekonnanimi, amet), töö tegemise koht ja aasta. Sisukord-Töö osade loetelu täpsete pealkirjade ja lehekülgedega. Sisukorras on välja toodud kõik töös välja toodud peatükid koos alapeatükkidega. Kõik peatükid on nummerdatud araabia numbritega Sissejuhatus/ Eessõna - siin põhjendad oma teema valikud ja tõstatad probleemi - miks seda valdkonda just sellisel viisil on vaja uurida. Välja pead tooma oma töö uurimise eesmärgi - mida sa teada tahad saada? Töö põhiosa - koosneb kolmest suuramast osast, mis annavad ülevaate probleemi
Nerva signeerib ja nummerdab oma teosed käsitsi ning seejärel need lakitakse ja raamitakse. Igast Nerva pildist on piiratud arv võrdväärseid eksemplare tavaliselt 25 või 50. Ühe eksemplari igast seeriast jätab Nerva alati endale. Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Inspiratsiooni allikaks nimetab Nerva looduses esinevat värvikooslust ja kompositsioonilisi lahendusi ning suurimaks eeskujuks peab Loojat. Nerva töid toodetakse mitme alltöövõtja abil ning müügitegevuses on abiks nii produtsent kui teised töötajad. Nerval valmib aastas 30-40 graafikateose seeriat. Paar tosinat tööd on müüdud ka oksjonitel. Nerval on olnud üle 64 kunstinäituse nii Eestis, Lätis, Soomes kui ka Suurbritannias. Hetkel
REFERAAT.. .. lühikokkuvõte teose sisust või mingi valdkonna senistest uurimistulemustest; eri allikate põhjal tehtud kokkuvõtlik ülevaade. Referaadis on oluline · informatsiooni kogumine · läbitöötamine · valimine · esitamine Kuidas koostada referaati? 1. Kui sulle on ette antud laiem valdkond (nt loomad), mitte konkreetne teema, tuleb esmalt teema piiritleda ja teha endale selgeks, millest täpselt referaati koostad (nt Eesti kaslased). Liiga laia teema puhul võib materjali koguneda väga palju ning töö laiali valguda. 2. Seejärel kogu teemakohast materjali ja tööta see läbi: loe teemakohane materjal läbi ning kirjuta sellest välja olulised mõtted ja tsitaadid. Lisa kõigile mõtetele täpsed viited (autor, teos, lehekülje number, internetiaadress, lehe külastamise kuupäev), kust need leidsid. Otstarbekas on leitud ...
peale seda, kui Word muudatuse tegi. Et hiirele kätt ei peaks panema, võib tippida ka Ctrl+Z 1.11Automaatne sisukord Wordis Pikkades ja sügava liigendusega dokumentides on sisukorra tegemine suhteliselt tülikas ning dokumendis tehtud muudatuste korral veel tülikam. Lisaks rutiinsele trükkimisele, muutuvad iga muudatusega tekstis ka lehekülgede numbrid. Kui olete aga korralikult kasutanud Wordi sisse ehitatud liigendamise võimalust ning andnud pealkirjadele ka pealkirjade vormingud (Heading 1; Heading 2; Heading 3 jne), siis on sisukorra koostamine eriti hõlbus. Selleks asetage kursor kohta, kuhu soovite sisukorda, ning valige 'Insert' menüüst 'Index and Tables'. Lehel 'Table of Contents' saate määratleda, milline peab tulevane sisukord välja nägema. Seejärel vajutage 'OK'. Kohta, kus asetseb kursor, sisestab Word sisukorra. Peale muudatusi tekstis saab sisukorda värskendada. Selleks tuleb sisukorral paremklõpsata ning valida 'Update Field'. Avanenud
peale seda, kui Word muudatuse tegi. Et hiirele kätt ei peaks panema, võib tippida ka Ctrl+Z 1.11. Automaatne sisukord Wordis Pikkades ja sügava liigendusega dokumentides on sisukorra tegemine suhteliselt tülikas ning dokumendis tehtud muudatuste korral veel tülikam. Lisaks rutiinsele trükkimisele, muutuvad iga muudatusega tekstis ka lehekülgede numbrid. Kui olete aga korralikult kasutanud Wordi sisse ehitatud liigendamise võimalust ning andnud pealkirjadele ka pealkirjade vormingud (Heading 1; Heading 2; Heading 3 jne), siis on sisukorra koostamine eriti hõlbus. Selleks asetage kursor kohta, kuhu soovite sisukorda, ning valige 'Insert' menüüst 'Index and Tables'. Lehel 'Table of Contents' saate määratleda, milline peab tulevane sisukord välja nägema. Seejärel vajutage 'OK'. Kohta, kus asetseb kursor, sisestab Word sisukorra. Peale muudatusi tekstis saab sisukorda värskendada. Selleks tuleb sisukorral paremklõpsata ning valida 'Update Field'. Avanenud
töö esitamise koht ja aasta. Kogu tekst tiitellehel võib olla rasvane, võib kasutada ka ainult suurtähti. Tiitellehte ei nummerdata! SISUKORD - kõik töö alajaotused kasutatud (vt näidis 2). pealkirjade, peatüki või alapeatüki Asub tiitellehe järel. järjenumbrite ning leheküljenumbritega; Numbrid kirjutatakse ainult peatükkide ja alapeatükkide ette, - kõik lisad. eessõna, sissejuhatuse, sisukorra, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ning lisade ette jaotise numbrit ei kirjutata.
Tark inimene loeb kõik läbi ning suhtub kahtlusväärsesse jällegi skeptiliselt. Näiteks oli Delfis ükskord uudis eksitava pealkirjaga „Venemaa elanike keskmine eluiga on 37 aastat“, kuid artiklit ennast lugedes saab teada, et oli mõeldud, et Venemaa elanike keskmine vanus on 37 aastat. Rumalad isegi ei hakka edasi lugema, vaid edastavad seda vale edasi oma foorumites ja vestlustes. Inimest on palju raskem niimoodi pealkirjade ja valeuudistega manipuleerida, kui ta on haritud. Kui sul on hea haridus, siis sul avaneb ka rohkem võimalusi elus. Näiteks kui sul oleks ainult põhiharidus või ei olegi üldse mingisugust haridust, siis väga paljud tööandjad, kes palkaks sind kui sul oleks keskharidus ning võib-olla ka kõrgharidus, ei palkaks sind tööle. Mitte ainult ei avane sulle rohkem erinevaid töökohti, vaid ka kõrgemapalgalised töökohad. Nii sa saad piisavalt raha ning raha
Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots - kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani- onu; või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber. Eeslisand erineb muudest nimisõnalistest täienditest vähem kui järellisand ja tema kasutamisega on seotud rohkem probleeme. Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa. Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Liigisõna kasutatakse eeslisandina nii nimede kui ka pealkirjade ning sümbolite ja tsitaatide puhul. Olendinimede, samuti pealkirjade puhul ongi see põhiline mall. Paljude nimede ja nimetaoliste väljendite puhul on aga võimalik ja soovitatav kasutada pigem nime või selletaolist väljendit ennast muutumatu eeslisandina. Nimi on eeslisandina harilikult omastavas käändes, nt kohanimedes: Connecticuti osariik, Elva linn, Peipsi järv, Tähe tänav; ettevõttenimedes: Varraku kirjastus, Vanemuise teater, Kännu Kuke restoran; tootenimedes:
Leia 23 sõnastusvarianti. Vastus: Maavanemad valvavad kohaliku omavalitsuse tegevuse järele. Maavanemad kontrollivad kohaliku omavalitsuse tegevust. 19. Leia lühendivalimikust, mis sõnade lühend on s. Vastus: sekund, sajand, sent, saar. 20. Kas õige on (jäi) tagaplaanile või (jäi) tahaplaanile? Vastus: jäi tagaplaanile 21. Kas õige on kirjutada Riigihangete seadus, riigihangete seadus või ,,Riigihangete seadus"? Kirjuta reegel. Vastus: Pealkirjade reegli järgi võib kirjutada jutumärkides ja esisuuretähega. 22. Miks tuleks ametniku soovitussõnastiku kohaselt eelistada sõnaühendile käesolev aasta sõnaühendit tänavune aasta või see aasta? Vastus: Käesolev ei tähenda praegune. On enamasti liigne sõna, mille võib asendada sõnaga see, siinne, praegune või tänavune. 23. Vali lausesse õige vorm: Läksin Türile/Türisse/Türri. Vastus: Läksin Türile
3 2.2 Tiitelleht ja sisukord · Tiitellehele tuleb märkida: · Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt. · Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid. 2.3 Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). 2.4 Tabelid · Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. 2.5 Joonised · Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt Töö pealkiri Keskjoondusega, SUURTE TÄHTEDEGA, paksus kirjas 22 pt
laminaadiga ning kleepis aluspapile. Alates aastast 2005 kasutab Nerva giclée-nimelist tehnoloogiat ning prindib oma pildid lõuendile. PILT: Giclée-graafikas "Tõmbame uttu!" (2014) Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Nerva end naivistiks ei pea. Inspiratsiooni allikaks nimetab Nerva looduses esinevat värvikooslust ja kompositsioonilisi lahendusi ning suurimaks eeskujuks peab Loojat PILT: Giclée-graafikas "Trummi löömine" (2004) Nerva ,,Nokklooma pilt" Selle pildiga näitab kunstnik kui vähe on inimesel õnneks vaja. Kahe jala ja kahe silmaga olend kujutab inimest, kes vaatab seinal olevat nokklooma pilti. Pilt
terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; ei liialdata võõrsõnadega; tuleb hoiduda tõlkevääratustest; peab vältima paljusõnalisust;tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; 3 4 Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide,
· Iga üliõpilastöö peaks algama esialgse bibliograafia koostamisega, mis annab kiiresti hõlmatava ülevaate kirjandusest konkreetse töö või tema kontekstis. · Töö koostamise lõppfaasis saab sellest kasut kirjanduse nimestik. · Kirjed bibliograafias peavad läbivalt olema ükskeelsed! Bibliograafia ehk kirjanduse nimestik · Ülesehitus: kirjetena, kindlal printsiibil. · Autorite (ka pealkirjade, kui autor puudub) põhjal alfabeetiliselt. · Sama autori erinevad teosed kronoloogiliselt (vanemad esmalt, siis uuemad). · Vastupidine printsiip on pöördkronoloogiline (uuemad esmalt ja siis vanemad). Andmebaasid võivad tulemusi anda sel põhimõttel. Kirje elemendid/ raamat · Harvard'i süsteem: Autor(id). Aasta. Pealkiri: pealkirja täiendandmed. Ilmumiskoht: kirjastus. ISBN. Hamburg, I. (2001). Eesti bibliograafia ajalugu: 1901-1917. Tallinn: Eesti
................................................................................................................................... 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus............................................................................................................. 11.2. Teksti liigendamine............................................................................................................................... 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine.................................................................................... 11.4. Viidete sisestamine arvutil..................................................................................................................... 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine.......................................................................... 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks...............................................................
hoogu. Futuristid püüdsid üle saada vana maalikunsti ahistanud staatilisusest. Nimelt kujutati üht ja sama objekti erinevatel ajahetkedel. Näiteks tuntuim liikumist kujutav futuristlik maal on Balla "Koera ja keti dünaamika", kus kunstlik on üritanud kujutada nii koera kui ka keti liikumist ja asetsemist erinevatel hetkedel. Liikumistunne muudab pildid rohkem abstraksemaks. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade. Samuti kasutati kubismi meetodit, kus lammutati nähtav maailm kildudeks ning pandi kokku pildiks mis mõjus rahutuna. Samuti kasutasid kunstnikud krevaid värve ja värvikontraste. Umberto Boccioni , Giacomo Balla, Luigi Russolo ja Gino Severini avaldasid 1910 aastal futuristliku maalikunsti tehnilise manifesti. Nad kasutasid häälekandjana ajalehte Lacerba ning korraldasid näituseid Euroopa pealinnades. Garlo Carra oli omapärane kunstnik selle tõttu, et ta kasutas oma
Wagner- Saksamaa (leipzig) Tsaikovski- venemaa Sibelius- Soome Grieg- Norra 10. Mõisted: Sümfoonia- erineva vormi ja koosseisuga instumentaalmuusika teos. Tsaikovski, Sibelius Instrumentaalkontsert- mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile. Chopin, Liszt MUUTUSED ROMANTISMIAJASTU SÜMFOONIAS: Sümfoonilise tsükli ülesehitus(osade arv, nende tähendus) Orkestratsioon Programmiliste pealkirjade panemine Programmilisus Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. rapsoodia - vabas vormis fantaasiarikas heliteos novellett - vabas vormis lühike lüüriline klaveripala väikevormid klaverile - (musitseerimise kasvavast populaarsusest tingitud) lihtsam, harrastus muusikutele jõukohane repertuaar. Kammerlaul ehk Lied - klaverisaatega soololaul. (Tekkis 19.saj. algul Saksamaal.) (soolohääle
Lõigutaane (Hanging) -eendega (lõigu read pea- le esimese) Mõõt (By) taande või eende pikkus Reasamm (Line spacing) reavahe: Ühekordne (Single) 1,5 rida (1,5 Lines) Kahekordne (Double) Vähemalt (At least) Täpselt (Exactly) Mitmekordne (Multiple). Nt 0,1 või 5 rida jne. Tabelduskohad (Tabs) tabelduskohtade määramise (seadmise) dialoogaken Rea- ja leheküljepiirid (Line and Page Breaks) vahekaart Lehekülgjaotus (Pagination). Oluline (pealkirjade) laadide kasutamisel Väldi orbridu (Widow/Orphan control) vaikimisi valitud, keelatakse lõigu esimest rida paigutada lehekülje viimasele reale ja viimast järgmise lehekülje algusesse üksikuna Hoia järgmisega koos (Keep with next) 13 Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
AvalehtMitmetasandiline loend) Märkida ära pealkirjalaadiga Pealkiri 1. Avaleht Mitmetasandiline loend) (Office 2003: VormingL VormingLaadid ja vorming; vorming; Office 2007: AvalehtLaadid Avaleht Laadid) Laadid) · Teise taseme (alapeatükkide) pealkirjade tähekõrguseks on 14 punkti ja kirjutada väiketähtedega, vahe pärast pealkirja 12 punkti, joondada lehe vasakusse serva. Teise taseme jaotiste ees on nende järjekorranumber (nt 1.1., 1.2., 1.3., 2.1., 2.2. jne). Märkida ära pealkirjalaadiga Pealkiri 2. · Kolmandal tasemel (alapunktidel) on teksti suurus 12 punkti ja tekst on joondatud lehe vasakusse serva. Kolmanda taseme jaotiste ees on number (nt 1.1.1., 1.1.2, 1.1.3. jne).
Sisejuhatuses võiks mainida ka , milliseid lähtematerjale ja andmeid on töös kasutatud. Sissejuhatuses ei tooda välja tööga saadud tulemusi ja järeldusi. Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja seda ei kuhjata üle arvudega. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö sisulise osa (põhiosa) mahust, piirdudes enamasti kahe- kolme leheküljega. Töö põhiosa: Ehk sisuline osa koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning jagudest, mille pealkirjade lõppu punkte panna. Põhiosa ülesehitus ja liigendus sõltub töö iseloomust, teemast ning uuritavast materjalist. Peaosa peab andma ammendava õlevaate koostatud tööst, alates probleemi(de) püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste (ettepanekute) esitamiseni. Töö põhiosa annab vastused (lahendused) sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, hüpoteesidele ja ülesannetele. Sageli koosneb põhiosa kahest- kolmest peatükist.
alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti. Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. See on kõige suurem. Kas sulle meeldib Courier New ? Aga Script on ilus?! ä Otsi mõni ilus vanaaegne šrift selle lause jaoks! 4. Ülesanne (Home – Font – Superscript, Subscript): Paranda vead järgmistes lausetes: H2SO4, H2O, NaCl2, O2, H2NO3. 1 m3=1000000 cm3, m2, cm3, cm2, km3. (a+b)2=a2+2ab+b2. 32=92
alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. See on normaalne, nr.12, kasutatakse dokumentides ja ametikirjades. Nr. 10 kirja kasutatakse ka tihti. Pealkirjade jaoks sobib näiteks 16 punktine kiri. Aga tõeliselt suur on 30 punktine kiri. See on kõige suurem. Kas sulle meeldib Courier New ? Aga Script on ilus?! ä Otsi mõni ilus vanaaegne srift selle lause jaoks! 4. Ülesanne (Home Font Superscript, Subscript): Paranda vead järgmistes lausetes: H2SO4, H2O, NaCl2, O2, H2NO3. 1 m3=1000000 cm3, m2, cm3, cm2, km3. (a+b)2=a2+2ab+b2. 32=92 (a+b)2=a2+2ab+b2 Tee nii, nagu lause ütleb (Home - Font):
madalmaade-flaami polüfoonilise muusika ateljees. Samuti võeti osa äsjatoimunud üldlaulupeost, nii sega- kui ka valikooride kategooriates. Novembris 2008 korraldasid nad püha Cecilia päeva kontsertide sarja, mille käigus esineti Tallinnas, Tartus ja Viljandis ning esitasitati koos instrumentaalkoosseisuga Henry Purcelli oodi püha Cecilia päevaks. On antud välja ka CD ,,Elu põhjataeva all" 2006 aastal. Lootsin kontserdist palju, kava paistis pealkirjade järgi põnev. Aga pettusin hoopis paljudes asjades. Lauljaid oli päris palju, umbes 40. Kammerkoori kohta on see päris palju. Mulle meeldisid ka tüdrukute kleidid, need olid roosad ja ...Poistel olid mustad ülikonnad. Kava kaks esimest koraaliviisi olid seatud Cyrillius Kreegi poolt. Paljud esitavad praegu tema teoseid, kuna tal täitub 120. sünnipäev. Esimene oli ,,Et kiitke Jumalat, kes nii helde", teine oli ,,Ma tulen taevast ülevelt". Neid saatis Lembi Mets tsellol
4)Tulpdiagramm vastajate perekonnaseisu kohta: Kui suur osa vastanutest on abielus? skaalat ei pööranud kuna tulpade pealkirjad mahtusid tulpade alla ära muutsin tulpade ja tausta värvi panin diagrammile mõõteruudustiku andsin tulpadele numbrilised ja protsendilised väärtused ning paigutasin need hästi loetavasse asukohta tulba ülaserval muutsin mõõteskaalade pikkust ja andsin neile eesti keelsed nimed muutsin tulpade pealkirjade suurust tõstsin tulbad suuruse järjekonda 48% vastanutest ehk 2011 inimest on abielus 5)Sektordiagramm "Kõrgeim omandatud haridustase" Mis haridust omavad enim vastanuid? korrastasin sektordiagrammi sama moodi nagu tulpdiagrammi 32% ehk 1900 vastanutest omab Keskharidust, kutseharidust peale põhihariduse omandamist 6)Histogramm vanus: Mis vanuse vahemikku kuulus kõige rohkem vastanuid? korrastasin histogrammi sarnaselt tulpdiagrammile
annaabi.ee 
