Kuidas me peaksime elama? ,,Eluredel on täis pinde, ja nad torkavad kõige valusamini siis, kui libiseme allapoole" nii on öelnud W.Brownell. Sellest mõtteterast tekib mul küsimus: kuidas takistada allapoole libisemist või kuidas eemaldada neid pinde? Üldiselt on enamikel inimestel palju küsimusi elamise kunsti kohta kuidas me peaksime käituma või mida me peaksime tegema, et elu oleks täis rõõmu. Kui aus olla, siis keegi ei saa dikteerida, kuidas me peaksime elama vaid on võimalik jagada üksnes näpunäideid ning nõuandeid. Oma essees esitan neli põhimõtet, millest mina lähtun oma elu korraldamisel. Mingil kummalisel põhjusel hakkavad kõik halvad asjad korraga kuhjuma ning tekib tahtmine käega lüüa. Ma olen väga palju kordi kuulnud sellest, kuidas inimesed ei suuda ega taha oma eluga hakkama saama
Kuidas me peaksime elama? Inimestel on väga erinev arusaam sellest, kuidas me peaksime elama. Iga inimesel on erinevad väärtushinnangud ja eesmärgid. Ühtede jaoks on tähtis elada usk ning teha kõike vastavalt oma uskumusele. Teised aga arvavad, et iga päev tuleb elada nagu see oleks viimane ehk tuleb koguaeg lõbutseda ja ,,tuleb elult võtta kõik, mis võtta annab." Mõne jaoks on jälle esmatähtsad suhted lähedaste ja sõpradega. Kuid kuidas siis oleks kõige parem elada? Inimesed peaksid elama nii, et nad oleksid õnnelikud. Igapäevane pidutsemine ja
Kas peaksime looma uusi organisme? Arsti arvamus Selleks, et muuta organismide tunnuseid, tuleb tavaliselt alustada organismide pärilikkuse muutmisest. Kõige lihtsam on organismide pärilikkust muuta kunstlikult esile kutsutud mutatsioonidega. Tänapäevane meetod pärilikkuse muutmiseks on tehnogeneetika, mis kasutab ühe liigi DNA siirdamist teise liigi organismidele. Tehnogeneetiliselt saadud uute omadustega organisme vajatakse meditsiinis, põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Käesolevas juhtumis analüüsin lehma geneetilist muundamist, kes toodaks insuliini vaba piima. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik t...
Kuidas me peaksime elama? Inimesi on maailmas väga palju. Veel rohkem on aga nende ümber inimesi, kes üritavad neile ette näidata ja õpetada, kuidas elama peaks. Igapäevaselt tekib selliseid inimesi aina juurde ning üsna pea unustavad inimesed peamise oma soovi ning käituvadki teiste mõjutusel enda tahtmise vastu. Iga inimene peaks elama nii, et tal oleks hea olla. Tuleb teha seda, mida tõeliselt tahetakse ning mis tõesti õnnelikuks teeb on see siis tegeleda meeldiva hobi või harrastusega, mis naudingut pakub; tõusta karjääriredelil kõrgele ning täita oma hinnalised ja kallid unistused; luua omale armastav perekond ja palju häid sõpru enda ümber, kes hoolivad ning annavad vajadusel nõu. Iga inimene ihkab erinevaid asju, väärtustab neid erinevalt ja kujutab enda elu ning unistab omamoodi. Samas on ka selliseid inimesi, kes ei saa või ei taha aru saada, mida nad tegelikult tahavad. Tihti püüakse ol...
Kuidas me peaksime elama? "Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline" - nii on öelnud Albert Einstein. Minu soov on elada nii, et kui on käes minu elu viimased päevad ja ma oma elule tagasi vaatan, siis mind valdab tunne, et ma olen oma elu elanud. Ma ei pea midagi kahetsema ja olema kurb, et ma midagi tegemata olen jätnud, vaid olen rahul sellega, mida olen saavutanud. Muidugi me kõik elame, kuid kas me ikka tõepoolest "elame oma elu"? Kas me võtame kõik mis võtta annab, kas ärkame hommikul mõttega, et täna ma elan, või mõttega, et miks ma üldse ärkama pean? Me saame oma elu elada vaid korra, mistõttu mina olen võtnud omale eesmärgiks võtta sellest kõik, mis võtta annab. Ma teen oma elu nii isikupäraseks, nii kordumatuks, nii ilusaks, kui tahan, suudan ja julgen. Elu ei ole kerge ja see veeretab meie teele katsumusi, kuid me suudame need katsumused ületada, ses...
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õp...
Referaat Kas me peaksime looma uusi organisme? 9A 2009 Mis asi on üldse GMO ? GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks.
Uurimisprobleem: Miks me ikkagi peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide: On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1: E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene. E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2: E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised Järeldus2: Need ongi objektiivsed Vastuväide lk 95: E1: Kui kohustusi ei peet...
kirjanduse. Igaühest raske seda parandada. Ravic võitleb õiguse eest sõltub, kuidas ta seda Seega peaks saada õnnelikuks, aga on kasutab. Võib-olla ei olegi probleemidele lähenema liiga hilja Joan on raamatud tõe otsimiseka süvitsi, säilitades endas suremas. V.Hugo on kõige õigemad ja me positiivse ellusuhtumise. öelnud, et suurim õnn peaksime kõike isiklikult Noortel, kes kõige seisneb veendumuses, et läbi elama, et oma rohkem protestima meid armastatakse. väärtushinnangud paika kipuvad, pole tavaliselt Armastusest tuleb kinni panna. Kui teos meid aga selleks aga ei aega ega haarata enne, kui on hilja. mingi probleemi üle tahtmist. Elu mõte ja
Ainult üks elu Olen tihti mõelnud sellele, mis on elus kõige tähtsam ning olulisem. Osa inimesi tabavad seda kohe, teistele jääbki see küsimus peadmurdvaks. Leian, et see kõige tähtsam on meil kõigil ühine, nimelt pean silmas elu. Elu võib olla pikk ning vahel üürike, kuid sellegipoolest peaksid inimesed kasutama oma võimalusi ning hindama elatud aega. Me elame oma elu erinevalt ning keegi ei tea, kuidas on õige.Mina leian,et elu on elatud õigesti, kui sa suudad nautida oma tehtud tegusi ning aega, mida kulutad. Enda eesmärkidega seame tee, mida mööda hakkame sammuma. Olgu meie eesmärgid suured või väikesed, nende täitumisel oleme lähemal iseenda rahulolule ja õnnele. Elu pole alati lihtne ning meeltmööda, ettetulevad takistused panevad proovile meie kannatused. Usun, et iga ületatud takistus viib meid elus edasi. Hiljuti lugesin ajakirjanduses nendest inimestest, kes ei saa elada täisväärtuslikku elu. ...
Minu Eesti Inimese kodumaa on kindlasti üks väga tähtis osa tema elust. Me elame siin maal, oleme siin sündinud ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi mugavam oleks peaksime me otsima võimalusi, et enda elukvaliteeti parandada. Tihti süüdistame me oma halvas olukorras just oma ja nõuame temalt abi, aga kas tõesti peab riik kõiki aitama? See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Inglise keeles on selle kohta üks väga hea mõiste- freeloader, ehk siis inimene, kes elab teiste, või siis oma kodumaa kulul
Teaduste süsteemi kaheldamatu aluse leidmiseks tuleb rakendada metoodilist kahtlemist vähemalt kord elus tuleb kahelda kõiges, milles on loogiliselt võimalik kahelda. Ehk kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kui mõni väide on kaheldav, kui väiksemgi eksimisevõimalus on olemas, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast äärmiselt ranget sõelumist üleüldse mõni tõde alles jääb. 3.Cogito ergo sum! Mõtlen, järelikult olen olemas! Metoodilise kahtlemise järgi peaksime kahtlema kõiges, milles loogiliselt on võimalik kahelda. Milles aga ei saa kahelda, on see, et kui ma ka kahtlen kõiges, siis ma pean ise subjektina olemas olema ehk saan kahelda vaid olemas olles. 4.Kaasasündinud ideed ja ratsionalism: Descartes on uusaja ratsionalismi aluse panija. Ratsionalismi alusveendumus: 1.) usk, et kaheldamatu teadmise allikas on mõistus, 2.) et neil on teatud kaasasündinud ideed, teadmised. Need on need teadmised, mis ei ole tulnud elu jooksul LOCKE 1
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud
Tundub, et ennast eestlaseks peav inimene jätab endast mulje kui kitsarinnaline ja väiklaneinimen. "Marurahvuslane" on sõimusõna ja sellist inimest võib juba ette süüdistada teiste rahvuste diskrimineerimises ja ahistamises. Kuna eestlased on just võõra võimu alt pääsenud on loomulik, kui nad oma rahvust tähtsaks peavad. Rahvuslik ühtekuuluvustunne ei peaks meid muutma muule maailmale kinnisteks inimesteks, vaid tänu sellele peaksime õppima veel rohkem muu maailmaga suhtlema. See aga ei tähenda, et kõik helgemad pead peaksid Eestist igal avaneval võimalusel kohe lahkuma. Nad peaksid hoopis õppima Eestit muule maailmale lähendama. Me ei suuda jääda ainult eestlaseks, vaid peaksime saama ka maailmakodanikuks. Kui tahame olla avatud silmaringiga, siis peaksime õppima austama ka teisi kultuure ning rahvusi. Maailmakaubandus ning areng on omavahel tihedalt seotud ning kui tahame areneda, ei saa
MIKS PEAB LOODUST KAITSMA? Loodust tuleb kaitsta, sest loodus on püha paik. Loodusest saab alguse elu ja inimene ning inimene vajab loodust. Inimene ei saa elada ilma looduseta, sest loodus kuulub inimese juurde. Inimene saab isegi vajaliku hapniku, mida ta sisse hingab looduselt. Looduses peitub palju imesid ja võlusid. Looduses käies tunneme me alati, et see õhkkond, mis seal on, on kuidagi mõnusam. See on kuidagi puhtab ja värksem ning juba sellepärast peaksime me tihedamini looduses viibima. Värske õhk aitab meil ka oma mõtteid selgeks mõelda. Ja muidugi on olulised ka kõik loodusannid. Kus mujalt saaksime me tee jaoks korjata ravimtaimi, kui oleme külmetunud? Kus mujal saaksime me nautida mustikate, metsmaasikate ja pohlade ehtsat maitset? Kust mujalt korjame me neid imehäid seeni, millest keedame seenekastet? Loomulikult on vastus: Loodusest. Loodus on nagu omaette maailm, mis aitab meil elus püsida. Kuna loodus teeb meie
Kui mingil põhjusel peaks toimuma mingi katasroof, mille tagajärjel häviksid meie elektrijaamad ning tehnoloogia oleks kasutuskõlbmatu, seisaks arenenud tsivilisatsioon katastroofi äärel. Kui meie internet või pangasüsteem peaks kaduma, valitseks kaos. Inimeste raha on enamjaolt muutunud numbriteks ekraanil. Varem, sadu ja tuhandeid aastaid tagasi saime me kõigega ise hakkama. Tõsi- kõik võttis kauem aega ning elu ei olnud nii lihtne, kuid inimkond sai hakkama. Kui me tänapäeval peaksime sellisesse olustikku sattuma, kahtlen, et väga paljud meist suudaksid seal ellu jääda. Tehnoloogia võimaldab inimestel kontrollida kõike peale tehnoloogia enda. Need sõnad lausus John Tudor. 2003 aastal toimus USA kirdeosas elektrikatkestus, mis kestis küll vaid paar tundi, kuid mille tagajärjed olid tõsised. Muuhulgas ei töötanud ka veepumbad, mis põhjustas veevarude reostumise. Isegi 4 päeva peale elektrikatkestust soovitati vesi enne kasutamist läbi keeta. Macombi
TERVISLIK TOITUMINE Selles esitluses Miks on vaja tervislikult toituda? Mida peaksime sööma. Mille söömisest peaksime hoiduma. Mis riskid kaasnevad. Miks on vaja tervislikult toituda? Vältida ülekaalulisust Hea tuju. Rohkem energiat Mida peaksime sööma ja millest peaks hoiduma Süüa võib enam-vähem kõike. Aga tuleks kõike süüa mõõdukalt ja mitte liialdada toiduga. On levinud arusaam, et tervislik toitumine on see kui süüakse ainult ´´maltsa´´. Nii see tegelikult ei ole. Tervislik toitumine laseb väga mitmekülgselt toituda. Tervislikuks toitumiseks tuleks loobuda rämpstoidust. Riskid Näljutamine. Toidukoguste vähendamine ohtlikult väikseks Ei saada kätte oma energiat, vajalikke mineraale ja vitamiine
tehaseid. Tehastest tulenevaid gaase jääb vähemaks, mis oleks omakorda kasulik tehaste lähedal asuval loodusel ning ka inimestel. Energia säästmiseks on palju võimalusi. Üks neist on see kui me soojustame oma maja korralikult ära, siis läheb kütmiseks vähem energiat. Boilerit ei tohiks hoida liiga kuumal temperatuuril. Kuna boiler on üks suurimaid eneregiakulutajaid. Selletõttu säästaksime palju energiat. Kodudes peaksime kasutama taaskasutatavaid pakendeid. Poodidesse võiks tulla ise lagunevaid kotte ning, mida saaks omakorda taaskasutada. Metsade lageraiet peaksime ka omakorda vähendama kuna selle mõjul kaob loomade elupaigad ning neil pole ohtude eest ka kuhugile peituda. Ning taimed toodavad hapniku, säiliks puhas õhk. Selletõttu peamegi säilitama metsi ja üleüldiselt rohelust. Heitgaasid on üks suurimaks globaalse soojenemise probleemiks.
Presidendi kõne arutlus Tänavu aastane presidendi kõne Eesti Vabariigi 95. aastapäeval, oli täis keerukaid mõtekäike ja õhku visatud küsimusi. Presidendi keerukad laused olid minu jaoks raskesti jägitavad ja vahest arusaamatud. President ei rääkinud nii väga iseseisvusest, vaid sellest kuidas tuleb edasi minna. Peaksime jätma minevikku aastad, enne taasiseseisvumist. Peaksime võrdlema ennast riikidega, kellel selline taak puudub. Targem on elada olevikus ja mõelda tulevikule. Oleme hästi üleelanud majanduskriisi, kuid see kahjuks ei rõõmusta paljusid Eesti inimesi, kelle majanduslik toimetulek on kehv. Majandus peab kasvama, kuid sellest peavad kasu saama kõik Eesti elanikud. President rõhutab, et iga Eesti elanik peab võtma enda mureks riigi heaoli. Minu arvamuse kohaselt on president oma kõnes
Sherilyn Karin 9 B klass Presidendi Kõne Arutlus ''Lugedes presidendi juubelikõnet'' Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama. Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse ja ideedega, rohkem esile tooma kuulsaid ja tunnustatud eestlasi
siiski igaühe enda teha, sest ideaal on igaühe jaoks erinev mõiste. Ma võin ju isegi mingis uues hetkes, leida selle hetke ideaalse olevat ja mitte iialgi enam ei naaseks ma vana hetke juurde tagasi, kuid siiski sõltub see minu meeleolust. Järgmisel hetkel, ei leia ma selles ennem toredas hetkes enam midagi uut, ehk mulle näib, et see siiski lämmatab mind ja ma püüdlen millegi teistsugusema, uuema ja jällegi paremana näiva suunas. Kui James leiab, et see on vale samm, et me peaksime võtma elu kui hüve ennast, mitte püüdlema eluks meile vajalikena tunduvate hüvede poole, siis kas oleks maailm praegu nii värvikirev ja huvitav. Selles olen ma temaga aga jällegi ühel nõul, et peaksime olema sallivamad, austama üksteist. Ehk teebki see meid sallimatuteks, et liialt palju oleme me rutiinis, kuhu ideaalil, arusaamisel milleks elu, pole asja. Me peaksime kõik saama vahetevahel ehk sinna, Chautauquase järve äärde, kus James nägi esmakordselt ideaalsust, kus
2) Loomade ja inimeste vahel on olulisi erinevusi ja need erinevused peavad tekitama mõningaid erinevusi ka õigustes, mis neil on. Võrdsuse printsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist, see nõuab võrdset arvestamist. Võrdsuse nõue ei sõltu intelligentsusest, füüsilisest jõust, moraalivõimeist või teistest sarnastest tõsiasjadest. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Inimeste võrdsuse printsiip ei ole inimese tegeliku võrdsuse kirjeldus vaid see kuidas peaksime inimesi kohtlema. Mõningad filosoofid on aga üritanud ümber lükata väite, et loomadel ei ole õigusi. Arvates et õiguste omamiseks peab olend olema autonoomne või ühiskonna liige, austades teiste õigusi ja peab omama õiglustunnet. Õigluse printsiibi kohaselt peab kõiki olendeid arvesse võtma, kes tunnevad kannatusi on suutelised kogema naudingut ja õnne. Loomad tunnevad samuti valu nagu inimesedki, ka neil on õiglus elule.
,,Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? ,, Kas me kõik peame sarnanema kellegiga, kas siis kuulsa või mõne tavalise inimolendiga meie endi seast ? Kas meis ei võiks jääda midagi selleks, minu endi eriliseks tunnusmärgiks ? Minu arvates peaks meis kõigis jääma alati alles midagi, mis oleks meie kaugelt tuntavaks tunnusmägiks . Me ei tohiks muuta ennast sellepärast, kui me kellegile teisele ei meeldi. Me peaksime ka raskemates olukordades püüdma jääda iseendaks. See kõik on muidugi esmapilgul veidike raske ja ülepakutud. Tegelikuses on raske säilitada mõnedes olukordades rahu ja jääda iseendaks.Meis kõigis on kindlasti palju andeid ja oskusi. Võibolla ei ole nad just kõigile, ka meile endile esmapilgul teada. Me peame leppima, missugused me oleme ja olema rahul, et me üldsegi elame, oleme ja eksisteerime. Kui paljudel siin maailmas on mõni raske, sügav ja eluaegne vigastus või puue
Kardetakse seda, mis teised inimesed arvavad. Minu meelest suhtuvad paljud eestlased negatiivselt usklikesse. Näiteks, kui mõni võtab neid omale usul põhineva maailmavaate jms. Iga religioon eeldab õiget arusaamist kõigi asjade ja olukordade suhtes. Usk ei kujunda end meie järgi, vaid me ise peame ennast religiooni järgi kujundama. Ja kui me oleme leidnud enda jaoks selle religiooni, mille järgi soovime elada, siis kuidas me peaksime oma elu edasi kasutama? Kas, siis kui oleme leidnud selle õige, peaksime elama sellele usundile olevate tõdede järgi kogu ülejäänud elu? Usku ei ole vaja karta, see on ju tegelikult täiesti tavaline, lihtsalt inimesel on kindlad põhimõtted, millest ta üle ei astuks. Me peaksime kasutama oma aega sellele, mis on meile tähtis, olgu see siis religioon või mitte.
See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning selle kergele kättesaadavusele. Rahvas seguneb, rändab välja, omandab uued tavad ning käitumisnormid. Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise. Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edasi kanda oma juuri järgmiste põlvede tarvis. Ma leian, et peaksime tegema midagi sellist, millele pensionipõlves tagasi vaadates tunneme uhkust, nii meie kui ka meile järgnevad põlvkonnad. Midagi, mis motiveeriks järgnevaid põlvkondi hoidma seda, mida meie pärandame neile. Kui me tahame, et Eesti riik säiliks, siis me peaksime vähendama koolis õpetatavate võõrkeelte tähtsust, sest just nendest võõrkeeltest lisanduvad meie keelde uued sõnad
käitumises ja emotsioonides. Inimesi on oma hingelt ning olemuselt väga erinevaid, et kellegi kohta midagi kindlat öelda, peame neid väga hästi tundma. Usun, et me ei saa kedagi lahterdada nende eksimuste järgi halbadeks inimesteks, igaüks meist teeb vigu, aga see ei tohiks muuta meie olemust inimesena. Õigem oleks leppida, et inimesed on erinevad ning seetõttu on ka nende mõttemaailmad ning arvamused erisugused. Tõe iseenda olemuse kohta saame vaadates iseendasse, peaksime seda aktsepteerima ning mitte üritama olla keegi, kes me tegelikkuses ei ole. Levinud on arusaam, et inimene on loodud siia ilma leidmaks oma rada tõeni. Enamik inimesi ilmselt ei teagi, mille järele nad elus ruttavad ja püüdlevad. Inimesed tõlgendavad tõe mõistet erinevalt. Tõde saab seostada näiteks aususega, olles enda vastu ausad, saame nö elada mingisuguse tõe järgi. Inimese arenedes muutub paratamatult ka tema maailmapilt ning tänu sellele ka arusaam tõest
Igapäevasest hoolimisest Olles harjunud sellega,et meil on kõik vajalik alati käepärast , ei hooli me vahel neist asjadest, mida peaksime hindama ja millest lugu pidama. Kas tõesti hakkame muu kõrval unustama lihtsaid, kuid tähtsaid asju, mis tegelikult hoolimist väärt on? Paljud tänapäeva noored peavad tähtsaks materiaalseid väärtusi- raha, kuulsaid firmamärke ja kallist tehnikat. Paratamatult pole eelnev päris see, mis on meie elus esmatähtis, kuigi vahel võib nii tunduda. Muidugi ei saa me hakkama ilma rahata , kuid tänapäeva omamishimu ja teistest üleolemine on minu arvates ülepingutatud. Ka
Raske aga erakordselt ilus keel. Eesti keel on ilus keel. Seda ei ole öelnud mitte meie- eestlased, vaid ka välismaalased, kes siin reisimas on käinud ning samuti ka need, kellele lihtsalt meedib teisi maailmakeeli uurida. Selline lause, nagu ,, üle oja mäele, läbi oru jõele", kas pole mitte ilus lause? Selliste kaunite lausetega peaksime meie oma keelt igapäevaselt rikastama ning väga hoidma, mitte tegema vastupidist. Eelkõige koolilaste seas on levinud slängisõnad. Need on väga suureks ohuks eesti keelele. Igapäevaselt kasutatakse sõnu, mis pole eestikeelsed ega eestimeelsed. Me ei pane enam seda isegi tähele, kui me ühte lausesse lausa kolm või neli võõramaist sõna sisse räägime. Loomulikult pole slängisõnad enam ainult õpilaste seas levinud, neid kasutavad
Kui pakkumine muutub pealetükkivaks, anna sellest selgelt märku. Näiteks nii: ,,Tänan pakkumast, aga ma tõesti ei taha juua. Olge kenad ja palun ärge käige peale." Kui otsesõnu keeldumiseks napib meelekindlust, võib kasutada muid lahendusi. Ütle, et oled roolis, arst ei luba ravi tõttu juua või midagi sellist. Kokkuvõte Kokkuvõtteks soovin öelda, et mitte keegi meist ei ole kaitstud sõltuvusse sattumise eest. Me kõik peaksime tundma ohte ,riske ja haigusi mida sõltuvus endaga kaasa toob- nii meie kui meie lähedastele. Me kõik peaksime teadma, kuidas erinevad mõnuained kahjustavad meie tervist ja peaksime aru saama kui lihtne on sõltuvusse sattuda ja kui raske sellest loobuda. Meie kõigi eesmärk peaks olema võimalikult tervena ja täisväärtuslikuna elatud elu. Peaksime olema toeks ja rõõmuks meie lähedastele mitte läbitorgitud veenidega ja nürimeelse pilguga kuskil Kopli liinide all
Põlevkivi aga ei kesta igavesti ning selle kaevandamisega kaasnevad teatud keskkonnakahjud. Seda tõdedes peame hakkama kaaluma erinevaid alternatiive energia tootmise jaoks. Mis on aga nendeks alternatiivideks? Viimaste aastatega on populaarsust kogunud tuuleenergia. Eestlased on kasutanud tuuleenergiat aastasadu, kui mitte aastatuhandeid. Nii merel purjelaevadega, kui ka maal tuulikutega vilja jahvatamiseks. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus peaksime hakkama kasutama tuuleenergiat juba elektri tootmiseks. Tuuleenergia kasutamine on iseenesest vägagi mõistlik, sest paigaldatud tuulegeneraatorid ei vaja lisakütust ning tuulegeneraator töötab ilma õhuheitmeteta ega tekita ka muid jäätmeid.Ühe keskmise generaatori töö ööpäeva jooksul vähendaks umbes kahe vagunitäie põlevkivi põletamist. Tuuleenergia kasutamisel on aga oma miinused. Tuul ei allu inimese tahtele ja seda
paremad kodanikud. Aga millised on üheks heaks kodanikuks olemise põhimõtted? Tänapäeva maailmas on populaarne asjade kultus. Me ei mõtle eriti tihti sellest, kuid enamus asjad, mida ostame on meile ebavajalikud ehk me ostame palju rohkem, kui suudame tarbida. Tihti võime kõigi nende asjade sees ära unustada teised inimesed enda ümber. Inimesi ei saa osta kokku poelettidelt ega pidada neid asjadeks. Hea kodanikuna peaksime märkama ning esikohale seadma inimesed ja teised elusolendid mitte asjad, mida saame poest osta, sest just inimeste nägemine ja märkamine on olulised siis, kui on vaja aidata lähedasi, võõraid või endast nõrgemaid inimesi. Samuti peaksime astuma välja ka ebaõigluse ja vägivalla eest, sest kodanik aitab hädasolijaid. Miks me viskame prügi maha? Süütu kommipaber või plastpudel laguneb seal maas tegelikult veel aastaid
juurde elama tulla. Fanny saabumisel saavad kinnitust nende eelarvamused sellest, et väljaspool Mansfieldi lavad madalamal positsioonil olevad inimesed nendega samale tasemele tõusta ei saa. Autor käib kümneid aastaid Fanny jälgedes, näidates tema tõelist olemust ja voorusi. Austeni teos on kantud püüdlustest lugejale meenutada ,et vaimne suursugusus ei jagune inimestele proportsionaalselt materiaalse jõukusega ning teada anda, mida peaksime inimeste juures eelkõige väärtustama. Sellised teadmised on olulised, sest nende põhjal kujunevad meie väärtushinnangud, mis omakorda vormivad meie suhteid ja maailmapilti. Kriitikat, mida looming meile pakub ,võib vaadelda kui looja muret selle pärast, mida inimesed oma igapäevaelus tähtsustavad. Lääne tsivilisatsioonis, mille aluseks on kapitalism, on inimeste jaoks tähtsamaks kujunenud silmaga nähtav see, mille olemasolus saab olla kindel
kõik sarnanevad selle poolest, et need kõik jäävadki teooritateks, kuigi nendeni on väidetavasti jõutud mõttearenduste tulemusena. Ühtegi neist ei saa teaduslikult tõestada kui faktidel põhinevat. Igaühel on õigus jääda kindlaks oma filosoofiliste veendumuste juurde. Parimate kavatsustega inimesed võivad olla (ja ongi) täiesti eri meelt nende filosoofiliste väidete suhtes. Et neid teooriaid ja uskumisi ei ole võimalik tõestada, peaksime neid kohtlema samal viisil kui religioosseid tõekspidamisi. Samamoodi nagu meie rahvas ei tohiks religioosseid tõekspidamisi kellelegi seaduse jõul peale suruda, ei tohiks ka oma filosoofilisi uskumusi ja teooriaid teistele seaduse jõul peale suruda. Milline on inimelu bioloogiline definitsioon? Kõige vähem lahkmeelt on sellel alal. Loodusteadus on meid varustanud tõestatud faktidega. Üksiku raku staadiumist kuni surmani on
Märk tuleb maha jätta nii endast, kui oma lähedastest. Inimkond on üks tervik. Igaühe õnnetus või surm mõjutab tema lähedasi ning ümbritsevat. Maailmas ei leidu hinge, kelle kadu ühiskonnale korda ei läheks. Hemingway teosest ,,Kellele lüüakse hingekella" leiame näite inimkonna tervikust nõnda, et surema jäänud peategelane Jordan, ei taha lahkuda lahinguväljalt, vaid loodab tappa veel mõne fasisti, et olla veel kuidagigi inimkonnale kasulik. Arvan, et me peaksime toetama üksteist nii heas kui halvas. Vastutame kõikide inimeste eest. Kui tahame sellel planeedil koos rahus eksisteerida, siis peame jälgima oma tegusid ja käitumist. Iga tehtud või tegemata jäetud liigutus mõjutab ülejäänud ühiskonda. Kui õpilane on leppinud õpetajaga kokku, et läheb vastama, kuid veab teda alt, raiskab ta väärtuslikku aega ning muudab õpetaja suhtumist õpilasse. Inimesed ei tohi üksteisele ootamatut pettumust valmistada
Meie oma kunstikke ja fotograafegi köidavad maalilised metsatukad ja pinna reljeefid. Ega mind ennastki ei jäta külmaks Eestimaa looduse välimus, sageli olen mõelnud, kui kaunis on kevadiselt roheline mets või sügisene allee. Vaadake või aknast välja , mida te seal näete? Ühte suurt mändi, mis on ilmselt vana, kuid see näeb siiski hea ja kunstipärane välja. Loodan , et ka teie suudate seda ilu hinnata ning hoida. Meie, kui eestlased peaksime uhked olema ka oma värvika ajaloo üle. Oleme olnud teiste võimu all kuid ka orjuses, sellest hoolimata oleme end teiste võimu alt välja võidelnud ning oleme nüüd iseseisev riik. Peaksime uhked olema ja austama oma vaarisasid ja - emasid nende pingutuste eest. Arvan, et eriti hea on Eestis elada, kuna haridust võimaldatakse kõigile, kel ise vähegi soovi on. Ainuke halb asi on see, et kõik ei taha ega soovigi seda võimalust kasutada
teatud ajal võib tekitada kurva meeleolu. Aga nagu enne öeldud siis miskit ei saa tagasi tuua. Keegi ei tule tagasi. See on nagu läbielatud tund, mis iial ei kordu. Miski ei pöördu tagasi, miski ei taastu. Mitte miski. Meile on antud aeg, et elada ja õppida. Inimesed teevad vigu ja kahetsevad, kuid kas sellel on mõtet? Kahetsemine ei anna meile midagi. See on lihtsalt halb tunne, et tegid midagi valesti ja tahaksid miskit muuta, kuid ei saa. Aega ei saa tagasi keerata. Pigem peaksime mõtlema rohkem enda vastuste ja tegude üle, et ei kahetseks öeldut ega tehtut. Peame tegutsema nii, et hiljem me ei mõtleks miks ma küll nii tegin. Näiteid kahetsusest võib tuua erinevaid. Kahetseda võib öeldut. Sõnadega võib teisele inimesele palju haiget teha ning seda ei paranda miskit. Mõni võib öelda teisele midagi naljakat, kuid teine solvub. On inimesi, kes saavad aru, aga on ka inimesi, kes võtavad kõike südamesse
tegevus. See nõuab pidevaid arutelusid nii saadikute kui ka õpilaste hulgas. Kõik mürgised gaasid, mis õhku paisatakse ja hiljem maapinnale langevad, kipuvad mürgitama meie elusloodust-putukaid, loomi ja taimkatet. See kõik mõjub ka meie tervisele, ning hävitab ka meid ümbritsevaid mets- ja lemmikloomi. Lisaks hävitavad need meie universumi kaitsekihti- osooni. See on meie jaoks väga tähti, kuna see kaitseb meid kahjulike kiirguste eest. Peaksime rohkem mõtlema oma liikluskultuurile. Praegu jääb selline mulje, et paljud roolikeerajad on teedel ja tänavatel ainukesed liiklejad. Nad ei arvesta teistega, sõidavad nii kiiresti, kui ise tahavad. Sellega kaasnevad suured liiklusõnnetused, millest üsna paljud lõppevad kellegi jaoks surmaga. See viib meie väikse rahva hävinemiseni. Autojuhid istuvad rooli taha alkoholijoobes, ei lase jalakäijaid üle tee. Ka noored on liiga julged ja uljaspead
Kaitsekõne Kuigi me ei saa kõiki Kriemhildi tegusid heaks kiita, tuleb tõdeda, et tema käitumine oli põhjendatud. Me peaksime mõistma tema tegude motiive ja ei tohiks teda mõtlematult hukka mõista. Armastus on kõige võimsam tunne maailmas. See on tunne, mis paneb unustama reaalsuse ning, mis muudab inimesi haavatavaks. Kriemhildi armastus oma mehe Siegfriedi vastu oli puhas ja tõeline. Siegfried oli ta elu, ta maailm, ta armastus. Mehe mõrvamine oli ränk hoop, mis tekitas temas raevu ja tahtmist süüdlastele kätte maksta.
Kreeka probleem Tervist kõik see pere kallid klassikaaslased ja õpetaja! Ilmselt üheks enim spekuleeritud teemaks meie poliitikute ja ministrite ning lihtrahva seas on tõusnud viimasel ajal rahvakeeli öelduna ,,Kreeka probleem". Erinevad rohkem- ja vähem kirkamad pliiatsid pinalis on sõna võtnud, kas ja kui palju peaksime meie väikse ning kokkuhoidliku riigina kinni maksma Kreeka võlgasid, mille nad ise endale kaela on tõmmanud. Me kõik teame, et Eesti riik on teinud suuri jõupingutusi, jättes töötuks tuhanded, et mahtuda ära Euroopa Liidu poolt vastu võetud Maastrichti lepingusse. Tööpuuduse protsent siinmail on küll võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega kiirelt langev, aga siiski üle keskmise. Meil müüdavad kaubad on kallid ja palk väike, elame kitsikuses. Kust peaksime meie võtma
elamisväärsena. Olen ajakirjanduse kaudu tajunud, et eestlased ei ole eriti avatud teistele kultuuridele. Siin ei soovita näha teise nahavärviga inimesi, olgugi, et paljud neist on pagulased, kes otsivad varju sõja eest. Arusaadav on loomulikult ka siinsete inimeste hirm terrorismi ees, aga enamik neist abivajajatest on siiski õnnetuses oma kodu ja turvatunde kaotanud pered lastega. Meie riigil on vaja lisakäsi tööjõuturul, kas siin ei ole võimalus neid leida? Ma arvan, et peaksime olema avatumad ja leidma inimlikkust, et abivajajatele anda koht, kus elada. Tolerantsuse puudust leian ka suhtumises, et samasoolised paarid ei saa vabalt koos elada. Muidugi keegi otseselt ei keela seda, aga paljud seadused seda ka ei toeta võrdväärselt traditsioonilises kooselus elavate paaridega. Minu meelest on igal inimesel õigus otsastada oma valikute eest ja kellegil teisel ei ole õigus seda alavääristada. Me peaksime rohkem mõistma üksteist, kes me võrdselt elame siin riigis
Inimesel pole surnuna midagi auto ja rahaga peale hakata. Unenägu on näiliselt nii tugev ja tõeline, kuid siiski kaduv, et võib igal hetkel koost laguneda. Kuid isegi unenäos peab leiduma mingi olemus, mis on tõeline. Kõige väärtuslikum on meie endi olemus. Kui riigis on rahu, siis on inimesed õnnelikud. On olnud palju jõhkraid sõdu, aga me oleme selle üle elanud. Kui peaks toimuma uus sõda, siis pole inimestes miski endine, millega oleme harjunud. Peaksime elama enda südame järgi, mitte teiste soovide järgi. Peaksime julgema enda tundeid väljendada. Tihti on nii, et peaaegu kõik on hea, aga sa ei julge tundeid väljendada ja siis muutub olemus kaduvuseks. Elus tuleb hoida lähedasi. Üksi elus toime tulla on päris raske, aga siiski võimalik. On loodusseadus, et tugevam jääb ellu. Kes elu ei hinda, ei vääri elu. Olemus on kaduvus. Kaduvus võib olla ka olemus, kuna minevikus tehtud vead võivad kätte maksta.
pidada? Palju on tänapäeval räägitud, et meid ümbritsev soodustab vähkasvajate teket. Millal oleksime pidanud inimkonnda arengu peatama? Alates metallide leidmisest ja töötlemisest? Siis meie areng ei oleks siiamaani jõudnud ja oleksime teist teed pidi käinud. Paratamatu, kui kasutada tehnikat ja fossilised kütuseid kipume elukeskkonda muutma. Mobiilside ja raadiolained, kõik mängib määravat rolli meie elus. Kas tervise heaks ja inimkonna arenguks peaksime selle kõik kõrvale heitma? Ilmselt enamus rahvastikust maailmas ei oleks sellega nõus. Mis võiks olla lahendus? Samapalju peaksime uurima kuidas need meid mõjutavad ja kuidas leida kaitset või vähendada nende kahjutegurit meie vastu. Ilmselgelt on rahvatiku arv maailmas ammu ületanud mõistlikkuse piiri. Tänu sellele on suurenenud kolossaalset resursside tarbimine. Eluruum ei ole veel hetkel otseselt probleem olnud, kui seda on näiteks maavarad.
Sellest on ajapikku välja arenenud viisakusnõue. Suur vahe tervitamisel on ka see ,et kellega me parasjagu kohtume. Kas endast kõrgemal positsioonil inimesega või kellegagi kes on meist vanem. Selleks, et teada kumb peab esimesena tervitama , peame tundma etiketti . Viisakas selle juures on tõusta püsti, vaadata silma , naeratada, öelda oma nimi ja ulatada kästi . Rahvarohketel kohtadel pole see nii tähtis ,et peaksime kohe kättpidi tervitama minema , seal kõlbab ka niisama teretamine . Viisakas oleks ka tervitada oma sõbra tuttavaid , kuigi see pole eriti levinud enam . Paljudel on küsimus ,et kui näeme ühte ja sama inimest mitu korda ühel päeva jooksul , mida siis teha ? See ei ole raske , tuleb lihtsalt naeratada ja edasi minna . Mõned reeglid , kes peab esimesena tervitama : Noorem tervitab vanemat, mees tervitab naist, alluv tervitab ülemust, saabuja tervitab kohalolijaid ,
Ei tohi segamini ajada ilma ja kliimat. Kliima kõige tähtsamad mõjutavad tegurid on päikesekiirgus, Maa kaugus päikesest, Maa telje kalle. Nende kõrval on ka arvukalt teisi tegureid, näiteks atmosfääri koostis ja muud. Miks siiski nimetame praegust kliima olukorda golbaalseks soojenemiseks? Kliima on ju alati muutunud. On olnud praegusest tunduvalt kuumemaid kui ka külmemaid perioode. Probleem seisneb tegelikult selles, et meie teadmise kohaselt peaksime praegu elama jäävaheajal ja kliima peaks järgmisele jääajale lähendes aeglaselt jahenema, kuid ta hoopis soojeneb. Aga on see siis tõesti nii suur probleem? Jah, on. Me oleme harjunud sellise kliimaga, nagu meil on viimased aastatuhanded olnud, ja ehitanud oma ühiskonna üles sellest lähtudes. Oleme rajanud põllud sinna, kus on piisavalt niiske, ja linnad sinna, kus tundub kõige soodsam asukoht olevat. Kliima muutumine võib kõike aga muuta.
Näiteks tänavu aasta erakorraliselt lumevaene talv on ohuks viigerhüljeste poegadele, kellest suur osa ellu kahjuks ei jää. Mitmel pool on inimesed näinud oma aedades õitsemas ka kevadlilli. Seega nagu näha, siis kliimamuutus mõjutab igat biosfääri ja kuigi inimesi mõjutab see hiljem, kui muud elusloodust, siis ilma looduseta ei püsi ka meie siin planeedil kuigi kaua. Kuid kuidas saame me olukorda parandada või siis seda mitte hullemaks muuta? Eesti mastaabis arvan, et peaksime hoidma oma metsasid, mille poolest me kuulsad oleme ning igaüks võiks teha loodusele heateo ja istutada puu. Üha enam peaksime me liikuma ka taastuvenergia kasutamise suunas, kuna Eestis jagub nii päikest kui ka tuult. Kindlasti tuleks meil kõigil kriitilise pilguga vaadata üle oma tarbimisharjumused ning jälgida seda, kuidas me jäätmeid sorteerime. Mida vähem meist järele jääb, seda kergem loodusele ning pikas perspektiivis ka kõigile meile.
leiab, kuid mitte otseselt. Kodu kaotanud inimest puudutab see aga väga. Me saame neile abi pakkuda minnes sinna vabatahtlikult neid aitama. Eestis kehtib koolikohustus, mistõttu ei väärtusta eesti lapsed seda, et neile on antud võimalus omandada tasuta haridust. Arengumaades on aga väga hinnas see, kui laps saab koolis käia. Õnneks on olemas võimalus erinevate programmide läbi neid seal aidata ning viia läbi erinevaid koolitusi ning õppeprogramme. Parema elukeskkonna tagamiseks peaksime väärtustama seda, kuidas inimesed arengumaade vaestemas piirkondades elavad. Kui palju on nemad seal kaugel tööd rabanud selleks, et oma 10-lapseline pere ära toita ning ise ka ellu jääda. Selleks peaksime alati mõtlema sellele kui midagi kergekäeliselt ära raiskame. Probleemide puudutamine inimesi on suhteline ning see mis meid siin Eestis puudutab otseselt, puudutab Hiinat kaudselt.
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on tarvis pealtnägijaid, kes mingi sündmuse toimumist on tunnetanud. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid tunnistajate vaatlusi: alustades oma vaatluse
Eesti keel ja kultuur Meie, eestlased peaksime olema väga uhked ja õnnelikud, sest kuigi eesti riik on väike nii territooriumi kui rahvaarvu suhtes, on meil ikkagi oma keel ja kultuur. Eesti keel on väga eriline, sest seda ei räägi paljud. Igapäevaelus kasutab seda keelt, vaid natuke üle miljoni inimese. Kuid just nende inimeste jaoks on see väga tähtis ja praktiline keel, sest tänu sellele saavad nad omavahel rääkida, väljendada emotsioone, kirjutada, lugeda ja mõelda.
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste elu? Elame pidevalt arenevas ühiskonnas, kus äkilised avastused on kaasa toonud revolutsioonilisi muutusi nii argielus kui ka ühiskonnas kui tervikus. Inimesed on olnud kiired kohanejad ning ümbritsevast on saanud täielik normaalsus. Kas see kõik on aga suutnud muuta ka meie olemust ning kuidas? Vastust otsides peaksime vaatama endale tõsiselt otsa ja hakkama mõtlema, kuhu edasi. Inimene on ju ennekõike organism, liiki kuuluv loom oma lihtsuses ja loomulikkuses, kuid just seda võib pidev areng võltsimaks muuta. Vaimselt oleme tihti keskendunud pseudoprobleemidele, millest loobumine näib võimatu ning heaks näiteks on noorte seas aina levinum depressioon. Väietavalt teeme ka juba füüsilisi muutusi. Näitks pöidla arenemine nutiseadme kasutamisel ja
kajastada. Läbi aastate on koolitatud õpetajaid ning mitteformaalhariduse asutuste spetsialiste säästvat arengut toetava hariduse teemal. Keskkonnaamet on välja töötanud õppeprogrammid, mis võimaldavad loodusainete tunde läbi viia kaitsealal, koolis või selle ümbruses. Õuesõppe tunnid pakuvad lastele huvitavat vaheldust ning aitavad kinnistada klassiruumis õpitud teadmisi. Programmides osalemine on koolidele tasuta. Peaksime kogu maailma noori jätkusuutliku arengu teemal kaasama. 2014. aastal võeti vastu noorte deklaratsioon, mille eesmärk oli esitada noorte nägemus sellest, kuidas edendada jätkusuutliku arengut teotavat haridust ja saada kinnitust, et noortel on soov selle teemaga tegeleda. Selles deklaratsioonis esindasid umbes 50 noort tuhandeid maailma noori ja sisend tuli ka sajalt noorelt, kes osalesid veebiaruteludes enne konverentsi. Jätkusuutlikku arengut
annaabi.ee 
