asendi muutumisest). Piklaj funktsioonid tulenevad selle struktuuridest: hingamine, veresoonte toonus, kaitserefleksid. Kahjustusel saab häiritud ka tundlikkuse juhtimine peaaju koorde (inimene ei tunne stiimuleid) ja motoorika (nii tahteline kui mittetahteline lihaste toonus ja lhaste talitluse koordineeritus), funktsioonid, mis seotud 9.-12-peaajunärviga. Sild e pons piirneb alt piklajuga, ülalt keskajuga. Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru: ülemine juhib tundlikkust otsmikupiirkonnas, keskmine kulmukaarest lõuapiirini, aluminekaelapiirkonnas. Tundlikkus siseneb näepooltesse erinevate harude kaudu, ajus on vasaku ja parema närvi jaoks oma tuumad. 6.-eemaldajanärv (n abducens) innerveerib silmamuna välimist sirglihast, mille abil toimub silmamuna pööramine väljapoole küljele lateraalselt. 7
149. Nimeta peaaju osad. Suuraju poolkera, mõhnkeha, talamus, epifüüs, keskaju, väikeaju, piklikaju, hüpofüüs, nägemisristmik, haistmissibul 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaaju närvide tuumad Piklikaju mööda seljaaju valgeaine vääte kulgev erutus antakse piklikaju vastavate väätide kaudu väikeajju või talamusse. Hallaines paiknevad IX-XII peaajunärvi tuumad: IX peaajunärv keeleneelunärv, X uitnärv, XI lisanärv, XII keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. Tagaaju silla tagumises osas asetsevad nelja peaajunärvi: V kolmiknärvi, VI eemaldajanärvi, VII näonärvi ja VIII tasakaalu-kuulmisnärvi tuumad. Rombaugus on V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asuvad hingamis-, südametalitluse, tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, aevastamine,
Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roite vahel. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor Peaaju asub koljuõõnes. kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem ) Vastsündinul 370 - 400 g. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, Aju osad: PIKLIKAJU (m e d u l l a o b l o n g a t a) IX, X, XI, XII- peaajunärvi tuumad - hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) -kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. TAGAAJU ajusild (pons) - V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g F: lihaste toonuste regulatsioon, tasakaalu reg-on.
Maitsmiselund (organum gustus): Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka “maitsepungad”), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest. Retseptorrakkude jätked – maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvid (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. Nägemiselund (organum visus): Nägemiselundi moodustavad 2 silma (oculus) ja see on inimese tähtsaim meeleelund – nägemise abil saame üle 75% informatsioonist väliskeskkonna kohta! Nägemiselund (silm) koosneb: Silmamuna (bulbus oculi) (silm kitsamas mõttes!) B. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased; 2. Silmalaud; 3. Pisaraaparaat. Silmamuna, silmalihased ja suurem osa pisaraaparaadist asuvad silmakoopas (orbita).
e) Suuraju (1), mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast (2). *nr. 8 - ajutüvi, nr. 9 - hüpofüüs 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaajunärvide tuumad: a) Piklikaju hallaines paiknevad IX-XII peajunärvi tuumad: IX - neelunärv, X - uitnärv, XI - lisanärv, XII - keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. b) Tagaaju: Sild - siin asetsevad nelja peaajunärvi tuumad: V - kolmiknärvi, VI - eemaldajanärvi, VII - näonärvi ja VIII - esiku-teonärvi (tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum. Silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal väikeajuvartega piiratult asetseb rombauk, milles asuvad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asuvad hingamise ja südametalitluse juhtimise keskused. Samuti paiknevad rombaugus seedimisreflekside ja kaitsereflekside keskused.
Hingamislihased on roietevahelised lihased ja diafragma. Roietevahelised lihased rinnasegmentidest väljuvate motoneuronite vahel. Diafragma närv väljub neljandast kaelasegmendist. Mida rohkem allpool on vigastus, seda ohutum on. Piklikaju ja ajusild – ehitus ja funktsioonid Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülalt sillaga. Ajusild altpoolt piklikajuga ja ülalt keskkajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvistruktuurid: a) üheksanda kuni kaheteistkümnenda peaajunärvi keskused, 9. keeleneelunärv (?), 10. uitnärv, 11. lisanärv, 12. keelealune närv – sisenevad piklikku ajju. Nende kaudu juhitakse tundlikkust. Juhitakse kaela- ja näopiirkonna lihaste tööd. b) piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju ühendavad juhteteed c) piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust d) piklikus ajus paiknevad mitmete kaitsereflekside keskused – köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus.
ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. -Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. Hallnidemeks -Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju -Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba 148. Nimeta peaaju osad Piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, suuraju 149. Nimeta peaaju üksikosades paiknevate funktsioonide keskused, peaajunärvide tuumad Piklikaju – hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad(neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Sild -V-kolmiknärvi,VI-eemaldajanärvi,VII-näonärvi ja VII-esik-teonärvi(tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused
ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. -Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. Hallnidemeks -Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju -Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba 148. Nimeta peaaju osad Piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, suuraju 149. Nimeta peaaju üksikosades paiknevate funktsioonide keskused, peaajunärvide tuumad Piklikaju – hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad(neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Sild -V-kolmiknärvi,VI-eemaldajanärvi,VII-näonärvi ja VII-esik-teonärvi(tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused
2) SUARAHNOIDAALRUUM - ämblikkesta ARACHNOIDEA ja soonkesta PIA MATER vahel 27. Kus paikneb ja funktsioon: ajuvedelik ehk LIIKVOR ehk tserebrospinaalvedelik - LIQUOR CEREBROSPINALIS ● Asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis ● F: liikvor loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaajukanalis. 28. Inimesel on KRANIAALNÄRVE ehk peaajunärve arvuliselt 12 paari. 29. Kirjeldage X peaajunärvi ehk UITNÄRVI NERVUS VAGUS ➔ innervatsiooniala: kõik rinna- ja kõhuõõne siseelundid ➔ motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele ➔ parasümpaatsed kiud: kilpnääre, müokard, söögitoru, peabronhid, maks, põrn, pankreas, magu, peen- ja jämesool, neerud. 30. Peaajunärvid ➔ Peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? ● V kolmiknärv NERVUS TRIGEMINUS
väikeajusse. Sillas paiknevad unekeskus j ahingamiskeskused. Väikeaju cerebellum Kaal 120-150 g Koosneb poolkeradest ja ussist Hallollus paikneb pindmiselt Funktsioonid: Lihaste toonuse regulatsioon ja kontrollib lihaste tegevuse järjekorda Tasakaalu regulatsioon Uss kontrollib automaatseid liigutusi Keskaju mesencephalon Väikseim peaaju osa Koosneb suurajujalakestest ja katteplaadist III ja IV peaajunärvi tuumad Funktsioonid: Lihastoonuse regulatsioon Mittetahtlikud automaatsed liigutused Vaheaju diencephalon Taalamused ehk tundekühmud Paarilised, peamiselt hallollusest koosnevad moodustised Kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Taalamuste vahel asub III ajuvatsake Taalamuse kummalegi küljele jääb põlvikkeha, kuhu tulevad kuulmis- ja nägemiserutused Funktsioon:
füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini. Lõpolüüs kasutatakse täiendava energia saamiseks. Rasvkoe rakkude lammutamine täiendava energia saamise eesmärgil. Sümpaatilise ns mõju domineerib kusepõie täitumise faasis. Nii kaua kuni põis täitub, domineerib tema üle sümpaatilise ns doos. Parasümpaatilise ns keskused asuvad ajutüves ning seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10.nda peaajunärvi tuumad (uitnärv) ja 9.nda peaaju parasümpaatilised . Sillas on 7nda peaajunärvi tuumad ja keskajus on 3nda ehk silmaliigutaja parasümpaatilised tuumad (närvirakukehade kogum). Mediaatorites nii ganglionites kui ülekandel efektorelundile on atsetüülgoliin , neid retseptoreid, mis on atsetüülgoliini suhtes tundlikud, nimetatakse kolinoretseptoriteks. Neid on kahte tüüpi: M- kolinoretseptorid (atsetüülkoliini toimet saab imiteerida muskariiniga aga mitte
Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. Piklik aju, ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklikaju, mis altpoolt piirneb seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga (ld. Pons). Koos keskajuga moodustavad nad kesktüve. Piklikus ajus paiknevad 9-12nda peaajunärvi keskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed tähtsad keskused- hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus (keskus, mis juhib veresoonte toonust), kaitsereflekside keskused nt. oksekeskus, köhakeskus, natuke ka aevastamiskeskus. Pikliku aju läbivad kõik seljaaju ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed. Nad ei saa kuskilt mujalt mööda minna. Piklikaju läbib suurt kuklamulku (kont) ja ajuturse korra võib ta suht. Kergelt pitsuda. Funktsioonid tulenevad anatoomilistest
5) Maitsmismeel Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka "maitsepungad"), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest. Retseptorrakkude jätked maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvikiud (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. 6) Tasakaal Tasakaalumeeleelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike ( tähniselundid) . Poolringkanalid - 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub,
1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU – mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast Asendi järgi eristatakse 3 osa: ajutüvi, väikeaju, suuraju poolkerad 152) Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktisonaalsed keskused, peaajunärvide tuumad PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU –5-8 peaajunärvi tuumad saavad alguse sillast. Piklikaju ja silla dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine), südametalituse ja hingamise keskused. VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist. KESKAJU –3-4 peaajunärvi tuumad
Piklikaju Väljuvad peaajunärvide XII (keelealuse närvi), IX (keelu-neelunärvi), X (uitnärvi), XI (lisanärvi) paaride juured ning asuvad XII, IX, X ja XI paari tuumad. Retikulaarformatsioon Vestibulaartuum Refleksikeskused: Seedetalitlus Hingamine Vasomotoorne ja südame talitlus Higistamiskeskus Piklikaju: funktsioonid Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist Paljude refleksikeskuste asukoht Peanärvide funktsioonid Ajusild Peaajunärvi: V paari (kolmiknärvi), VI paari (eemaldajanärvi), VII paari (näonärvi), VIII paari (esiku-teonärvi) tuumad Retikulaarformatsioon Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused Keskaju: funktsioonid Kõige väiksem peaajuosa Punatuum reguleerib tugimotoorikat ning lihaste toonust, ta on normaalseid asendeid tagavate reflekside (asendireflekside) keksuseks IV paari ( plokinärvi ) и III paari ( silmaliigutajanärvi) tuumad
Näiteks: a) komissuraalsed teed – ühe ajupoole keskusest teise ajupoole keskusesse; b)assotsiatiivsed teed – sama ajupoole keskuste vahel (tundekeskusest motoorsesse keskusesse, mälukeskusest motoorsesse jne., jne.) II nn. pikad juhteteed – järjestikuste närvirakkude read, mida mööda liiguvad impulsid PNS-ist KNS-i ja KNS-ist PNS-i; “pika” juhtetee koostises on tavaliselt nii perifeerse närvi kiud (selja- või peaajunärvi osa), kui ka üks või mitu “lühikest” juhteteed.
sensorirakkude kogumikud- ampulliharjad. Sensoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellep nim neid karvarakkudeks. Karvakeste hulgas eristatakse u 60...80 astmeliselt pikenevat stereotsiili ja üht, teistest pikemat kinotsiili. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnelundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaajunärvi teise osa- esikunärvi-, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumses tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma
kuulmiskeelikut. Nad pikenevad teo tipu suunas. Retseptoorsete rakkude kohal on katteleste. Kuulmisärrituse vastuvõtmine: jaluse võnkumine - esikuastriku perilümf helikotreema kaudu trummiastriku perilümf. Vastavalt perilümfi võnkumise laadile hakkavad basilaarlestmes kuulmiskeelikud võnkuma. Kusjuures samal kohal asetsevad retseptoorsed rakud erutuvad, puuduvad dendriididega vastu kattelestet, siin mehhaaniline võnkumine transformeeritakse närvierutuseks, mööda kaheksandat peaajunärvi ligub impulss peaajukoore oimusagarasse, seal tekib kuulmisaisting 128. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte: (Joonis 16) Tasakaaluretseptorid paiknevad poolringkanalite laenenud algusosades ampullides ja esikus paiknevas ümar- ja ovaalkotikeses. Tasakaalu- ja kuulmiselundiks on sisekõrv. Ta paikneb oimuluus. Koosneb luulabürindist ja selle sees asuvast kilelabürindist. Luulabürint koosneb esikust, lookkanalitest (2) ja teost
faasis on, kas täitub sümpaatiline, või tühjeneb parasümpaatiline. Kui täitub ja sümpaatiline, siis kuseteede seinalihased lõdvad, sulgurlihased on kokkutõmbunud. Kokkutõmbunud ka tahtele alluvus. Kui põis täis saab, siis sümpaatiline asendub parasümpaatilisega. Parasümpaatiline NS: Parasümpaatilise NS-i keskused asuvad ajutüves (piklikus ajus, sillas, keskajus) ning seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10. Peaajunärvi tuumad, uitnärv ja 9. Peaajunärvi parasümpaatilised tuumad. Sillas on 7nda ehk parasümpaatilise tuumad. Keskajus on 3nda ehk silmaliigutaja närvi parasümpaatilised tuumad st närviraku kehade kogumikud. Keskustes need närvirakukehad on esimese preganglionaarse neuroni kehad. Postganglionaarne kiud on aga parasümpaatilises ns- s lühike, tal pole vaja kaugele minna. Mediaatorites nii ganglionis kui ülekandel efektorelundile on atsetüülkoliin. Neid retseptoreid, mis on Ach suhtes tundlikud, nim kolinoretseptoriteks
5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklik aju- peaaju kõige alumine osa, mis paikneb seljaaju ja silla vahel. Sild aga omakorda paikeb piklikaju ja keskaju vahel. Piklikaju läbib suurt kuklamulku. Suur kuklamulk on luuline avaus koljus. Ajuturse korral on hädaoht, et piklikaju võib litsuda.... Ja selle tagajärjel võivad saada viga need funktsioonid, mida piklikaju seljaajule avaldab (hingamise lakkamine). Piklikus ajus paiknevad üheksanda kuni 12nda peaajunärvi tuum. Kaheksas peaajunärv jääb silla ja piklikaju piirile. Pikliku aju läbivad ka kõik peaajju suunduvad juhteteed. Sillas paiknevad 5-8 peaaju närvi tuumad. Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud. Need on hingamiskeskust mõjutavad. 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskaju paikneb altpoolt sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Teda läbib ka suur osa ülenevaid kui ka alanevaid juhteteid. Seal paiknevad 2-4 peaaju närvi tuumad. Tuum on närvirakkude kehade kogumik
ümarkotike vertikaaltasandis. Raskusjõu muutumisel, sirgjoonelisel kiirendusel paikneb otoliitmembraan sensorirakkude karvakeste suhtes ümber ning annab andmeid keha- ja peaasendi muutuse kohta. Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskujõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab VIII peaajunärvi teise osa esikunärvi-, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikünärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi ülenevaks osaks. Tähnileundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitsest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunävi tuumadest kulgevad närvikiud
Sel puhul puudub nägemistaju täielikult, inimene on pime. 18. ja 19. Brodmanni välja ehk nn assotsiatiivsete väljade kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia. Inimene küll näeb välisilma esemeid, kuid ei tunne neid ära ega oska kasutada. See on psüühiline pimedus ehk optiline agnoosia. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põiklihas. Neid lihaseid innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv varustab ülemist, mediaalset ning alumist sirglihast ning alumist põiklihast; plokinärv innerveerib ülemist põiklihast ja eemaldajanärv varustab lateraalset sirglihast. Meid ümbritseva ruumi vaatlemisel tuleb pilku suunata erinevatele esemetele. Kollatähnilt algavalt ja vaadeldavale esemele suunatud mõttelist joont nimetatakse nägemisteljeks. Kahe silmaga väga kaugel olevate esemete vaatamise on silmade nägemisteljed paralleelsed
● Väikeaju peamine funktsioon: - lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine - väikeaju vahendusel pärsitakse inertsi mõju kehaosade liigutustele - reguleeritakse liigutuste ulatust, jõudu ja kiirust - ussi abil täpsustatakse kogu keha automaatseid liigutusi - väikeaju poolkerade abil täpsustatakse tahtlikke liigutusi KESKAJU MESENCEPHALON ● väikseim peaaju osa ● III ja IV peaajunärvi tuumad ● tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed, tagumise (pealmise osa) moodustab katteplaat e nelikküngastik. ★ nendes on närvirakkude kogumikud, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt. - ülemises on koorealused nägemiskeskused - alumises on koorealused kuulmiskeskused - katteplaadi tuumad on nägemiserutuste ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused.
on toimetu. Informatsiooni edastamine retseptorrakult aferentsele närvilõpmele 8 toimub retseptoripotentsiaali kaudu mingi transmitteri kaasabil, mida siiani veel ei teata. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab peaajunärvi teine osa esikunärvi , mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalosalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suundavad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju
Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded? PIKLIKAJU piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU 5-8 saavad alguse sillast. piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad hingamis ja südametalitluse tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine.
külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU – mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded? PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU –5-8 saavad alguse sillast. piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad hingamis ja südametalitluse tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine.
Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast 132) Peaaju üksikosade tähtsamad ülesanded? PIKLIKAJU piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. TAGAAJU silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad hingamis ja südametalitluse tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine, aevastamine) keskused. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Siin täpsustatakse
ovaalaknale lähedal. ·Basilaarmembraanil asuvate karvarakkude jätked (pikkus 4...5m) kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Seega, teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. ·Neis tekib sensori potentsiaal, mis kutsub teonärvis aktsioonipotentsiaalidejada. ·Erutus kulgeb läbi spiraalganglioni teonärvi, mis esikuteonärvi(VIII peaajunärvi) koosseisus viib signaaliteonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. TASAKAALUMEEL · Tasakaalumeel annab informatsiooni inimese pea ja kehaasendi ning liikumise kohta ruumis. · Tasakaalumeele -e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidiosas, moodustavad esik(vestibulum) ja kolm poolring kanalit. · Luupool ringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nende vaheline ruum on täidetud perilümfiga. ·Kilepoolringkanaleid täidab endolümf.
kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna sel puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põikilihas. Need lihased innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv, plokinärv ja eemaldajanärv. Kollatähnilt algavat ja vaadeldavale esemele suunatud mõttelist joont nim. nägemisteljeks. Konvergentsiliigutuse tegemisel nägemisteljed koonduvad lähedalt vaadeldava eseme suunas, divergentsiliigutuse tegemisel nägemisteljed lahknevad, kaugema objekti vaatlemisel. Selleks, et silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja reguleerida silma optilise süsteemi tugevust ja pupilli suurust
annaabi.ee 
