12. sajandil naise kaasavara suurenes märgatavalt, loomulikult selleks et parandada ühiskondliku seisust. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. Kardeti ka seda, et suguvõsasse satub teise suguvõsa verd ilma esimese teadmata. Meestesse, kes abielu rikkusid ei suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et nende ema oli reetnud nende uue perekonna. Seega naise seksuaalne truudus oli perekonna kese ja seda tuli valvata üpris hoolega. Naine võeti vahel endale enne tema suguküpseks saamist ning keelatud olid lapsed, kes olid sündinud vähem kui 8 kuud peale abielu. Naine oli omaenda viljakuse ohver (enne neljakümneseks saamist oli ta veetnud pool elu rasedana). 12. saj ei kasutanud abielupaarid eostumis vastaseid vahendeid nt abortiivseid jooke või lamba soolest preservatiive. 13
"Hamlet" · ,,Kas saab siis andeks see, kes püsib patus?" · ,,Mu kõne torgaku, ent mitte oda!" · ,,Me nuumame kõiki elusolendeid, et iseendid nuumata, ise aga nuumame endid vaklade jaoks." · ,,Mida vähem kätt on tööle külge pandud, seda tundlikum ta on." · ,,Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks." · ,,Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast." · ,,Olen kuulnud ka teie maalimiskunstist, ja küllaltki palju
äraolekul äri. Nad kudusid kangaid ja vaipu oma perekonnale, arvestasid toidu ja organiseerisid teenijate tööd (kui neid oli muidugi), samuti oli nende ülesanne lapsi kasvatada. 2. Milliseid eesmärke võis teenida keskaegne abielu? Rikkus, kuulsus naise perekonna poolt mida mees tahtis ja laste saamine, ehk oma suguvõsa edasi kandmine. 3. Millega ja kuidas põhjendati naiste madalamat ühiskondlikku positsiooni võrreldes meestega? Arusaama kohaselt oli naine süüdi patus mis toimus Eedeni aias. Arvati ka et naise loomus on nõrk, ta on püsimatu ja reetlik. Seepärast pandi nad käsitööd tegema et nende keha paigal hoida ja ohjata.
käigus annaks üks osapool teisele mingeid hüvesid, olgu need kui tahes väikesed. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. . Kardeti ka seda, et suguvõsasse satub teise suguvõsa verd ilma esimese teadmata. Meestesse, kes abielu rikkusid ei suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et nende ema oli reetnud nende uue 2013 perekonna. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene.Ametlik kristlik moraal mõistis hukka nii seksuaalsuse ,kui himud.Suguelu õigustas ainult vajadus sugu jätkata.Seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal.Valitses arvamus, et naise seksuaalsus on suurem ,kui mehel, et naine ei suuda vastu seista kiusatustele ja et mees peab naist hoolikalt valvama
omaks võetud antiikseid tarkuseid koos uue humanistliku ilmaliku kultuuriga. Palju on kirjutatud Erasmuse suhetest Lutheriga. On loomulik, et sel humanistil, kes suhtus väga kriitiliselt katoliku kirikusse, oli palju ühist Wittenbergi revolutsionääriga. Ent kui Luther valis võitluse tee, siis Erasmus eelistas revisionismi [marksismi uuendamist taotlenud suund] teed. Küsimus oli eelkõige selles, kas inimesel on vaba tahe. Lutheri arvates oli inimene määratud elama patus, millest teda võis päästa üksnes Jumala arm. Erasmus aga väitis, et inimesel on vaba tahe, muidu oleks mõttetu jutlustada patust, võlast ja meeleparandusest. Nad mõlemad olid valitseva kiriku suhtes kriitilised, kuid oma põhihoiakult siiski erinevad; Luther pidas inimest lõplikult langenuks, Erasmus aga nägi tema häid külgi. Sellega oleme jõudnud veel ühe humanismile omase jooneni: tolerantse inimesekäsitluseni. Humanism kui üldlevinud kultuurivool ei tähenda üksnes
Seostatakse Martin Lutheri nime ja 31. Oktoobriga 1517 Kristlik usk: 1) kolmainsus: Jumal on üks, aga ta eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus: Jumal-isa (Jehoova, maailma looja), Jumal-poeg (Jeesus Kristus), Püha Vaim 2) monoteism: usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse 3) patt: Kristlased usuvad, et kõik inimesed on oma olemuselt patused 4) pärispatt: Patus, mille kõigi inimeste nimel sooritasid Aadam ja Eeva, süües paradiisiaias 5) lunastus: Jeesus Kristus, surres ristil, oli ülim ohver, kes lunastas kõik inimesed kõigist nende pattudest. Kristus on nende lunastaja. 6) igavene elu: see, kes usub Kristuse kuulutusse ning võtab vastu tema õpetuse pärib igavese elu. 7) Paradiis: Kristlased usuvad, et igavene elu on paradiis
5. Konflikt tekib Hamleti isa surmast. Hamlet ei usu, et tema isa lihtsalt ära suri. Kui ta näeb isa vaimu lossis, siis hakkab ta kahtlustama Claudiust. Kui lossi tuleb näitetrup, siis Hamletil tekib plaan. Ta laseb etendada mõrva kirjeldavat näidentid. Claudiuse emotsioonidest saab Hamlet kohe aru, et Claudisu tappis tema isa. 6. Kuulsaim tsitaat ,,Olla või mitte olla!". Huvitav on ka mõte ,, Kas saab siis andeks see, kes püsib patus?" Mulle meeldis ka mõte ,, Mu kõne torgaku, ent mitte oda!" 7. Raamat oli päris huvitav. Polnud mingi igav teema. Oli ka verd ja tapmist mitte ainult mingi armastus. Raamat oli eluline ja sündmuste rohke. Mulle meeldis eriti Hamlet, kes läks enda eesmärgiga lõpuni.
teiste olendite eest. Patt mõjutab meie jumalanäolisust. Luther avastas,et keeleliselt on 1 Ms 1:26 kasutatud sõnad’’näo järgi’’ ja ’’sarnaseks loodud’’ ühe tähendusega. Ta järeldas, et pärispatu tagajärg on jumalanäolise kaotamine. Seega seisnebki lunastus Lutheri ja luterliku teoloogia järgi jumalanäolisuse taastamises. Luther kinnitas, et inimesed jäävad Jumala looduks ka siis, kui nad patus Jumalast ära pöörduvad. Ta ütles, et patt on põhimõtteliselt tahte radikaalne moonutus, mida ei ole võimalik ilma Jumala abita tagasi pöörata. Tänapäeva luterlikus teoloogias ei käsitleta inimese jumalanäolisust enam ontoloogilistes kategooriates. Pigem saab jumalanäolisust mõista üksnes Jeesuse Kristuse põhjal, ta võttis endale vastutuse, kannatas ja ja suri ristil kaasinimeste huvides ning seda tehes ilmutas, milleks armastus on võimeline. Seega näeme temas
et jagatud rõõm on kahekordne rõõm. Seega valdab kadedate inimeste südames tühjus ja nad ei suuda seda täita. Ka piiblis on öeldud, kes annab, sellel antakse, kuid alati tuleb anda südame järgi. Kui inimene on kade, ei ole see lõplik. Kaugel sellest. Inimene, eriti kui ta on noor, suudab ennast muuta. See muutus ei pruugi olla küll alati paremuse poole, kuid siiski on võimalik sellest õppida, kui seda vaid tahta. Ka mina olen selles patus süüdlane. Pole ma sugugi alati heameelega jaganud komme, toitu ja rõõmu. On juhtunud, et ma olen kadeduse tõttu isegi valetanud, mis on minu arvates üks koledamaid patte. Õnneks olen ma proovinud ennast muuta ja ma usun, et ma liigun paremuse poole, mis ongi kõige olulisem. Viha ja vihkamise võib liigitada samasse kategooriasse, sest mõlemad põhjustavad teistele halba ega jäta ka ennast puutumata. Vihkamine on minuarvates kõige
kulunud piltidega on see hädaoht , et tarvitame neid pahaaimamatult ilma mingi sihiliku kunstilise kavatususeta Cheshirei kass ilma sildita ei tea keegi ega oska ka huvi tunda selle vastu, mis pakis seisab. Meie oma lühikesel matkal ja piiratud ruumis näeme ainult teed ja peame sellega leppima. Aga selline raamat on nagu kooliõpik, see peab paratamatult vastama laste arenguastmele ja vastuvõtuvõimele. On aegu. Mil kõik, mida näeme, on meie silmadele valus. Inimene kes patus elab, ongi juba põrgus niikaua kui teie armastus on fantaasia ja unistused, vaevlete põrgus, mille teie enda fantaasia ja unistused on loonud. Prouad, kes kudusid sukki paljasjalgsetele neegrilastele, ega näinud paljasjalgseid oma linna lumistel tänavatel. Ruum, kus on ainult üks maal kas te pole märganud, kuidas näitustel ja muuseumides pildid vastastikku üksteist surnuks võistlevad? Võib-olla on siin mindud teise äärmusse, aga kuidas muidu leiaksime kesktee, kui me ei
meeleheitel. DJ ei usu, et taevas nii täpne on. 5. stseen: Ilmub vaim, kes ütleb: DJ- veel viimane võimalus kasutada taeva halastust ja kui ta praegu pattu ei kahetse, siis tema hukatus otsustatud. DJ ei usu, et vaim ja tahab näha ning mõõgaga torkida. Vaim lendab eest ära. S palub, et DJ kuulda võtaks vaimu. DJ ütleb, et tulgu mis tuleb, aga pattu ei kahetse. 6. stseen: Ilmub komtuuri kuju, kes ütleb, et DJ lubas temaga õhtustama tulla. DJ peab sõna ja ulatab oma käe. Kuju: DJ, patus paadumine toob kaasa hirmsa surma, taeva halastuse ärapõlgamine avab tee välkudele. DJ tunneb põletust välk tabab DJ-d. Tema all avaneb maa ja langeb kuristikku, kust tõusevad suured leegid. 7. stseen: S õnnetu oma palga pärast, kuigi teab et kõik teised inimesed on nüüd rõõmsad.
Inimesel oli Jumala nägu, ta võis, kui ta püüdis, oma kaotatud pärisosa jälle tagasi saada ja Pradiisi uuesti luua Osa inimeste eluaegne püüd oligi pääseda tagasi Jumala kõrvale ja temaga osadusse. Sellest aspektist kasvas välja ka arusaam, et inimene on looduse kuningas, s.t. looduse, maa, taimede, loomade isand. Jumal oli andnud looduse inimese valitseda.Paralleelselt oli olemas pessimistlik inimesesse suhtumine. Inimene kannab endas pärispatu osa, sünnib ise patus, on nõrk ja täis pahesid, annab kergesti madalatele kirgedele järele ja võib seeläbi kaotada Paradiisi pääsemise võimaluse ja langeda igavesse surma. Inimene peab end alandama Jumala ees ja otsima lunastust. Keskaja ikonograafia, mis ühelt poolt edastab, teiselt poolt aga vormib kollektiivset kujutlust, näitab ühe sagedase teemana Hiiobit, s.t. alanlikku inimest Jumala ees. Teda kujutatakse haleda inimvaremena, paisetes ja leeprahaigena sõnnikuhunniku otsas. Lisaks
sajandil 4.45 äratus 5.00 - hommikune jumalateenistus 6.00 loengud 9.00 dispuudid üliõpilaste vahel 11.00 eine 12.00 individuaalne õppimine 18.00 eine 20.00 õhtupalvus ja öörahu Uusaja hariduse lähtekohti REFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS. Uusaegne kultuuriparadigma sai alguse HUMANISTIDEST, kelle käsitluse kohaselt inimene on nii iseenese kui maailma looja. Mõjutatud ka PROTESTANTLIKUST liikumisest, mille kohaselt inimesed on oma patus absoluutselt võrdsed Jumala ees. Hariduses saab valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine. (Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile (Bacon) Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju REFORMATSIOON - Usupuhastusliikumine 16. sajandi Euroopas. Sai alguse 1517.a. Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) eestvõttel. Martin Luther (1483-1546) 1483 - sünd
Don Juan teatab, et mitte miski ei suuda teda hirmutada. Võtab mõõga ning torkab teda. Täpselt samal hetkel lendab vaim minema. Sganarelle anub, et härrapattu kahetseks. Don Juan vastab, et tulgu mis tuleb, tema pattu ei kahetse. KUUES STSEEN Kuju peab Don Juani kinni ning tuletab talle meelde, et mees oli eile oma sõna andnud, et tuleb temaga einestama. Don Juan nõustub ning uurib, et kuhu vaja minna on. Kuju palub tema kätt. Juan annab. KUJU: Don Juan, patus paadumine toob kaasa hirma surma, taevas halastuse ärapõlgamine avab tee välkudele. DON JUAN: Oo taevas! Mida ma tunnen? Nähtamatu leek põletab mind, terve mu keha muutub hõõguvaks tulelõõmaks! Ah! (Välk lööb suure mürnaga ja tabab don Juani. Tema all avaneb maa ja kuristikust, kuhu ta langeb, tõusevad suured leegid.)
Pehmendavatel asjaoludel nagu nõia ja kuradi otsese lepingu puudumine või puhtsüdamlik ülestunnistamine. Mõisnike kahjustav nõidumine võis tuua kaasa mitmeastmelise surmanuhtluse. Nõidade surmamõistmisel toetuti mitte ainult vanadele ja uuematele õigustele, sageli viidati otseselt Moosese seadusele Vanast Testamendist: ,,Nõida ei tohi ellu jätta." Aastal 1650 kodifitseeris Philipp Crusius ,,Eestimaa hertsogkonna rüütli- ja maaõiguse", mis eraldas nõidumise patus erinevaid astmeid. Need, kes ristiusust lahti ütlesid ja kuradiga liidu sõlmisid, temaga kõlvatusi tegid, nõidumisega ning mürgi abil või ilma mürgita inimesi ja loomi kahjustasid ning seda tunnistasid, tuli tulesurma mõista. Kui leping kuradiga puudus, tuli süüdlasel pea mõõgaga maha raiuda. Neid inimesi, kes tegelesid ennustamisega või uudishimu hajel kuradiga rääkisid, õnnistamisega haigusi ravisid, kuid seejuures kedagi ei kahjustanud, ei tulnud surma mõista
Martin Luther (1483-1546). Lõi 1517.a Saksamaal Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. Reformatsiooni põhiseisukoht: selleks, et Jumalast aru saada, tuleb olla kursis pühakirjaga, oluline oli lugemisoskus. Haridus pidi olema kättesaadav kõigile. Eelkõige algharidus kättesaadavaks kõigile, olenemata seisusest ja soost. Õppemetoodika muudeti kohati lapsepärasemaks. Pööras tähelepanu ka õpetajatele. Protestantlik liikumine: inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees. Protestandid usuvad pigem end kui saatust. Nende eetika väärtustab tööd ja kohustusi. J.A.Comenius (1592-1670). Tsehhi kasvatusteadlane. Ütles, et kõiki muid valdkondi tuleb uurida nii nagu uuritakse loodusnähtusi. Loodus on andnud inimestele eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada. Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted. Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu. Nägi inimese kasvamist elukestva
ka kaasavara. 12. sajandil naise kaasavara suurenes märgatavalt, loomulikult selleks et parandada ühiskondliku seisust. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. Kardeti ka seda, et suguvõsasse satub teise suguvõsa verd ilma esimese teadmata. Meestesse, kes abielu rikkusid ei suhtutud nii halvasti kui naistesse, lisaks said ka lapsed suure karistuse. Neid pilgati, et nad olid sündinud patus ja et nende ema oli reetnud nende uue perekonna. Seega naise seksuaalne truudus oli perekonna kese ja seda tuli valvata üpris hoolega. Naine võeti vahel endale enne tema suguküpseks saamist ning keelatud olid lapsed, kes olid sündinud vähem kui 8 kuud peale abielu. Naine oli omaenda viljakuse ohver (enne neljakümneseks saamist oli ta veetnud pool elu rasedana). 12. saj ei kasutanud abielupaarid eostumis vastaseid vahendeid nt abortiivseid jooke või lamba soolest preservatiive. 13
Reformatsiooni põhiseisukoht: inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikaks. Vahetu kontakt lugemisoskus ja kõik peavad ligi pääsema haridusele!! Reformatsioonist tulenevalt: Algharidus kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost Õppemetoodika kohandada lapsepärasemaks Õpetajatele rohkem tähelepanu Protestantlik liikumine: Inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees Protestandid usuvad pigem end kui saatust Protestantlik eetika väärtustab tööd ja kohustusi J. A. Comenius (Tsehhi kasvatusteadlane): loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada. Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted. Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu. III loeng 26.02.14 J.A. Comenius - Tsehhi asvatusteadlane Loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks inimene
uni läheb lihtsalt ära, aga see ei tähenda, et ma tingimata tööd teeksin. Enda sundimist ei pea ma põhimõtteliselt õigeks. Kui pikemat asja kirjutada, siis natuke peab ennast rohkem häälestama. Viimasel ajal olen kirjutanud luuletusi proosast isegi rohkem. Lühijutte olen nii palju kirjutanud, et vahel ütlen endale, et aitab, aga siis tuleb ikka jälle mõni idee. -- Kui te 1960ndatel kirjandusse tulite, tekkis varsti skandaal, Valtonit süüdistati lausa sellises patus nagu eksistentsialism. -- Noore mehena mõtlesin, et ei saa end iialgi kirjanikuna teostada, sest mu maailmavaade oli täiesti selgelt nõukogudevastane, kirjanik aga peab olema reziimi teener. Kuna mul oli inseneriharidus ja ma töötasin tööliskeskkonnas, siis tekkisid ka esimesed jutud sellele alusele. Ja tööliste, lihtsate inimeste elu kujutamine oli see, mida tol ajal kangesti taheti. Nii et minu esimesi lugusid võeti üsna hurraaga vastu. Alles siis, kui 1968
5 midagi paremat ei ole ju olemas? Võib ju olla, et selle sama „patu“ pärast ei täida me kunagi kogu oma potentsiaali. Võib-olla selle sama „patu“ pärast olengi isekas, sest pean iga hinna eest pingutama, et saada neid „häid asju“, pean pingutama, et tõestada, et olen keegi! Kas ei või olla, et lõpuks on kõigi probleemide põhjus selles samas isekuses, selles samas „patus“? Võib-olla see, mis on maailmas paigast ära, ongi „patu“ põhjustatud? Tean, et võib vabalt olla, et sinus tekitab väikest või mitte nii väikest vastumeelsust kuulda sõnu nagu „kirik“ või „Jeesus“ või isegi seesama „patt“, aga kas oled kunagi proovinud vaadata eelarvamusteta seda sõnumit, mida kristlus kõneleb? Sõnumit sellest, et on olemas intelligentne looja, Jumal, kes on algusest peale teinud meid
ei laseks langeda või lunastust tooks langenule? Tõstan pilgu siin - mu patt on olnud. Aga ometi, m i s palve võiks mind päästa? "Andesta mu jõle mõrv?" No vaevalt, sest mul kõik on alles, mille pärast mõrvasin - mu kroon, mu ihaldatud võim, mu kuninganna... Kas andeks saab siis see, kes püsib patus? Siinilmas, korruptsiooni keeristes, võib õigust vägagi küll väänata; näeb tihti, kuidas süüteost saadud tulu eest seadus müüakse. Siin küll - ent s e a l ei maksa riukad midagi. Mis on, on oma selgel kujul; palgest palge sääl seisame me oma pattudega. Ja siis - mis saab meist siis? Noh, siis
Russow mõistab kohaliku liiderliku patuelu hukka. Kroonikat läbib ka tugev ja otsesõnaline vastuseis katoliiklikule maailmavaatele, paavstile. Russowi kroonika on subjektiivne, vaid väljendab oma maailmavaadet, kuigi kasutab faktilisi andmeid, daatumeid, sõjasalkadesse kuulunud meeste arvandmeid. Kroonika annab ülevaate Liivi sõjast 1558–1583. Liivimaalastele osaks saanud sõjakannatused on patuelu palk, jumala karistus patus elamise eest. Russowi pilk peatub ilmaliku elu ja kultuurisündmustel. Kroonikasse pani ta kirja argisest erinevaid sündmusi, suuremaid õnnetusi: tulekahju Riias, tormid, katk ja selle levimine. Kroonikas selgub, et Liivimaal oli koloniaalne kontakt Euroopaga ning ka religiooni (Augsburgi usutunnistus), kultuuri (Itaalia köietantsijad) ja majanduse kaudu (kaubandussuhted). Kroonika eesmärk tuleb välja lihtsal moel: püütakse Liivimaa piirkonda lõimida ülejäänud Euroopasse
Vastutahtmist võttis Bremeni peapiiskopilt määramise vastu ja saabus Ükskülla. Sattus kohe konflikti üksküla Liivlastega,kuidas liivlased tulid kokku ja arutasid koos mida uue piiskopiga teha.Pühkis liivimaa tolmu ja lasi jalga. Lasi paavst koostada pulla,kus kutsus teistkordselt üles ristlasi pühasse ristisõtta liivimaa paganate vastu. Lubati selle eest andestada kõik patud. Ristisõdijate kuldaeg (3 ristisõda R.Lõvisüda jne).Nende jaoks oli pühale maale minek liiga kaugel ja patus lunastus liivimaal lähemal.Bertholdil õnnestus koguda esimene ristisõdijate vägi ,maabus Väinajõe suudmes, jäi laagrisse Liivlaste Riia küla all, püüti läbirääkimisi ,aga ei õnnestunud,Berthold nõudis Liivimaa vanemate pojad enda kätte, ei andud. Liivlaste malev pöördus põgenema, aga Berthold sattus liivlaste maleva sekka,ja tapeti odadega.Lahing lõppes mitte millegagi.Ristisõdijad põletasid ümbruskonda, seal samas Riia külas sõlmiti kokkulepe kus liivlased
Kuid siin maailmas pole ühtki inimest, kes oleks välistest kaunistustest täiesti rikkumata. Satanist väidab, et igasugune kaunistus nende irvitajate kehal näitab, et ka nemad on uhkuses süüdi. Hoolimata nende küünikute rohkesõnalisusest teemal, kui rikkumatud nad on, kannavad ka nemad eneses uhkuse märke. Suhtudes vastumeelsusega hommikusse ülestõusmisse oleme otsekohe süüdi laiskuses. Ning veetes voodis piisavalt kaua aega, võime äkki leida end süüdi olevat veel ühes patus ihas. Väikseimgi erutatus seksist tähendab süüdistust ihas. Inimese kui liigi paljunemise kindlustamiseks seadis loodus iha enese alalhoiu järel teiseks instinktiks. Teades seda kuulutas kristlik kirik hooramise surmapatuks. Ainuüksi fakt, et sa oled olemas on patu tagajärg! Iga elusolendi tugevaim instinkt on enesealalhoid, mis juhib meid automaatselt viimase surmapatu viha juurde. Kas pole enesealalhoiuinstinkt, mis muudab meid meie vastu
õhkas ja nuttis ja ütles aamen. «Oh, tulge patukahetsejate pinki! Tulge, kes te olete patust mustad! (aamen!) tulge, kes te vaevatud ja koormatud olete! (aamen!) tulge, kes te jalutud ja pimedad olete! (aamen!) tulge, kes te vaesed ja viletsad olete ja need, kes häbisse on langenud! (aamen!) tulge, kõik, kes te väsinud ja rüvetatud olete ja kes te kannatate! tulge, kes te vaimust vaesed olete! tulge, kes te oma pattu kahetsete! tulge oma räbalates, patus ja mustuses! Puhastav vesi ootab teid, taevavärav seisab lahti, -- oh, astuge sisse ja puhake! (aa-men! hosianna, hosianna, halleluuja!)» Ja nii edasi. Ei saanud enam aru, mis jutlustaja ütles -- nii tugev oli karjumine ja nutt. Inimesed tõusid hulgana püsti; tungisid kõigest jõust patukahetsejate pingi poole; pisarad voolasid mööda nägusid alla. Kui kõik patukahetsejad rüsinal esimeste pinkideni jõudsid,
» Seda värsket, heledat lapsehäält kuuldes võpatas sul-gunu. Terasvedru hoogsa ja äkilise liigutusega pööras ta oma pead, kaks pikka lahjat kätt lükkasid juuksesalgud otsaesiselt ja siis puuris ta lapsesse oma ehmunud silmad täis kibedust ja ahastust. See pilk oli kiire kui välkvalgus. «Oo mu jumal!» kisendas ta äkki, pead põlvede vahele 214 peites. Kähisev hääl näis ta rinda rebestavat. «Ärge mulle vähemalt teiste omi näidake!» «Tere,» ütles laps tõsiselt. Võpatus oli vangi nagu ellu äratanud. Pikk värin jooksis üle kogu ta keha pealaest jalatallani, ta hambad lõgisesid, ta tõstis pea pisut kõrgemale ja ütles, küünarnukke vastu puusa ja jalapöidi käte vahele surudes, nagu neid soojendada tahtes: «Oh, kui külm!» «Vaeseke!» ütles Oudarde suurest haledusest, «kas toome teile veidi tuld?» Ta raputas eitavalt pead. «Hüva,» ütles Oudarde talle pudelikest küünitades, «sähke, siin on kaneeliviina, jooge, saate sooja!»
» «Jah, ainult teie pärast.» «Põrgut küll! Missugune õrnus, mu õde!» «Aga kas ma ei ole siis teie kõige lähem sugulane? küsis mileedi kõige liigutavama lihtsameelsusega hääles «Ja ka minu ainuke pärija, eks ole?» küsis omakord lord Winter, puurides oma pilgu mileedi silmadesse. Kuigi mileedi tavaliselt valitses ennast suurepäraselt võpatas ta tahtmatult. Ja kuna lord Winter oli viimast sõnade ajal asetanud käe oma sugulase käsivarrele, ei jäänud see võpatus tal märkamata. Tõepoolest, löök tabas otse märki. Mileedi esimeseks mõtteks oli, et Ketty on ta reetnud ja parunile kõnelnud tema vastumeelsusest ja erilisest huvist oma mehevenna vastu, mida mileedi ettevaatamatult oma teenija ees oli avaldanud. Mileedile meenus ka oma ettevaatamatu vihasoost d'Artagnani vastu, kui viimane oli säästnud ta mehevenna elu. «Ma ei mõista, milord,» ütles ta, et võita aega ja sundida oma vastast rääkima. «Mida te tahate sellega öelda
annaabi.ee 
