Kaheksa ja poole aastasena alustas soprani laulmist oma kodulinna St. Nicholas' kiriku kooris, kus pälvis suurt tähelepanu oma tavatu muusikalise andekuse ja suurepärase hääle poolest, nii et ta seepärast kolm korda rööviti. Kaks korda nõudsid vanemad ta kodulinna tagasi, ent kolmandal korral nõustusid tema siirdumisega Sitsiiliasse asekuninga de Gonzaga residentsi peamiselt Charles V armee alluvusse. Pärast osalemist sõjakäigus Madalmaadesse järgnes Lasso oma patroonile Milanosse ja Sitsiiliasse. Pärast häälemurret veetis Lasso kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas. Sealt siirdus ta Rooma, kus elas külalislahke Firenze peapiiskopi hoole all. Tänu kardinali mõjuvõimule kirikuringkondadele, sai ta juba 20-aastaselt Roomas St. Laterano kirikus koormeistriks, kuigi ta oli veel väga noor ja kandidaate sellele kohale oli palju. Just Roomas kirjutas Lasso oma esimese neljahäälse missa ja hulga viiehäälseid motette, mis kirjastati Veneetsias
juhtis ning mille tsensorid ära keelasid ning loa alles järgmiseks aastaks andsid. 1716 tegi vivaldi veel kaks ooperit millest üks (La costanza trionfante degli amori e degli odi) oli nii populaarne et seda mängiti aastaid hiljemgi. Tema ooperite stiil kõigile ei sobinud ning Bendetto marcello kirjutas temavastase lendlehe mille hilisema tagajärje tõttu sai marcello perekond õiguse teatri juhtimiseks mille juht vivaldi oli olnud. Vivaldi kirjast ühele patroonile 1737, vihjab ta oma 94le ooperile ning selle järgi arvatakse et vivaldi on koostanud 94+ ooperit. 1717,1718 pakuti vivaldile kohta kapellmeistrina prints filipi õukonnas mille ta ka vastu võttis kolmeks aastaks. 1721 oli ta milaanos esitamas pastoraali. 1722 oli ta roomas kus paavst kutsus teda endale esinema. 1725 läks vivaldi tagasi veneetsiasse ning esitas 4 ooperit samal aastal. Selle reisimise perioodi sees koostas vivaldi ühe oma tuntuimaid viiulikontserte aastaajad.
itaalikute, 1 Itaalia põlisrahavastest (rändasid sisse 2000 a eKr). c) latiinid (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Ladina keel on tuletatud latiinikutest, itaalikute hõim, Latiinide sõda d) senat riiginõukogu, enne pidid olema magistraadid ehk riigiametnikud e) klient - vaene kodanik; sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patrooni heaks koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel käima; lubas olla patroonile ustav; toaetas patrooni rahvakoosolekul. f) patriots usuti, et nad kuuluvad esiisade hulka. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud. g) Plebei kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, vaesed h) Konsul 2 konsulit juhivad sõjaväge i) rahvatribuun plebeide kaitse, astuvad nende õiguste eest välja; võisid seadustele panna veto-keeldu.
Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja. Ta kirjutas oma komöödiad nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma eluga ja kommetega. originaalsem ja tugevam kirjanik oli aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius, kes tänu oma aristokraadist patroonile sai parema hariduse. Terentiuse komöödiad, millest kuus on säilinud, sisaldavad Plautuse omadega võrreldes vähem vihjeid kohalikele oludele ja vähem bufonaadi ning tema süzeed ja dialoog on universaalsemad. Vahest neil põhjustel polnud nad nii populaarsed publiku silmis, kellele köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda. Nagu Senecagi, kelle tragöödiad on kirjutatud lugemiseks ja mitte lava
Templi püstitas 141. aastal pKr keiser Antoninus Pius oma surnud ja jumalikustatud abikaasa Faustina Pärast keisri surma pühendati tempel ka talle. Otsafassaadil on kuus 17 meetri kõrgust marmorist tüvesega sammast ning pikikülgedel kaks sammast rohkem. 5) Venuse ja Roma tempel (Tempio di Venere e Roma) Selle templi ehitamist alusta 121. aastal pKr Hadrianuse arhitekt Apollodoros. Ehitis oli pühendatud linna kaitsejumalannale Romale ja keisrikoja patroonile Venusele. 6) Saturnuse tempel Rooma vanim tempel, mis ehitati Saturnuse auks ning majutas riigikassat aerarium`i.
õpilane Giuseppe Cesari juures, tundud ka kui Cavaliere d'Arpino, kellelt ta omandas ka puuviljade ja lillede erilise maalimise oskuse. Alates 1595 aastast algas Caravaggiol suurem müügiedu ja tellimused tulid koguni kardinal Francesco del Montelt eneselt. Tema varasemad tööd kujutasid enamasti just argipäeva inimesi ja loomulikult noori kenasid mehi nagu, "Muusikud "(1591-1592, Metropolitan Muuseumis, New Yorgis) -- mis oli pühendatud just tema esimesele tähtsale patroonile, Francesco Cardinal del Montele. Pärast tema varaseimaid aastaid Roomas pühendus Caravaggio enamasti religiossete teemade ja portreede juurde. Caravaggio maalid on enamasti allegoorilise süzeega. Väljendusvahendite hulgas tõusid esiplaanile värvid ja valguse-varju mäng. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteostes teravad ja valgus suundub tegelaskujudele tavaliselt ülevalt. Tema loomingu lähtekohaks sai ümbritsev elu - ja mis eriti tähelepanuväärne - ka lihtsate
Plautuse puhul sai aru, et tegelased on siiski roomlased. Tal rahvalähedased näidendid , kus on nilbusi ja otseütlemisi. Näidendites olevate laulude tõttu sarnanesid need laulumängudele. Tema näidendid olid populaarsed rooma ülikute, lihtrahva kui ka orjade hulgas. Terentius oli eriti silmapaistev komöödiate alal. Oli tugevam ja originaalsem kirjanik kui Plautus. Aafrikast pärit ori, kelle peremees vabaks lasi. Tänu oma aristokraadist patroonile sai ta hariduse ja nime .Ta komöödiad jutustavad kodanike argielust, kusjuures tegelased on elulähedased ja täpselt kirjeldatud. Terentius käsitles abielu ja armusuhete teemat. Erinevalt Plautusest puudub tal jämedus, keelekasutus on peenem, süzeed ja dialoogid on universaalsemad. Vahest sel põhjusel polnud nad nii populaarsed publiku silmis, kelel köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda.Temale kuulub lause ,,Olen inimene, midagi inimliku ei pea ma võõraks."
äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja. Ta kirjutas oma komöödiad nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma eluga ja kommetega. Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius, kes tänu oma aristokraadist patroonile sai parema hariduse. Terentiuse komöödiad, millest kuus on säilinud, sisaldavad Plautuse omadega võrreldes vähem vihjeid kohalikele oludele ja vähem bufonaadi ning tema süzeed ja dialoog on universaalsemad. Vahest neil põhjustel polnud nad nii populaarsed publiku silmis, kellele köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda. Nagu Senecagi, kelle tragöödiad on kirjutatud
2. Plebeid olid suure m osa rahvast, lihtrahvas. Plebeid tahtsid õigusi juurde, patriitsid ei soovinud privilee ge loovutada. Patriitse ja plebesid sidus positiivses m õttes :patrooni ja kliendi suhe 1. Patroon m õjuvõi mas isik , rikas kodanik , kes andis osa o ma maast vaese male kaaskodanikule kasutada. Tekkis patrooni ja kliendi suhe. Patroon kaitses o ma klienti igas m õttes ja samal ajal pidi klient patroonile lojaalne ole ma. Kliendilt oodati NT: sõjakäikudel osale mist, positiivse reklaami tege mine. Ühel patroonil kujunes välja terve klientide võrgustik. Poliitiline korraldus vabariigi ajal Roo ma vabariik ehk res publica ladina k. ühiskondlik asi. Olid ole mas mitmed riigiv õi mu organid. 1) Rahvakoosole kkoosnes roo ma kodanikest. Rahvakoosoleku funtsioon ei andnud v älja seadusi, kuid sai neid kinnitada v õi tagasi lükata.
suudmest vasakule kaldale, seal oli 7 küngast, kuhu rajati järjest asula. Selleks kulus aega ja umbes 600 a eKr oli moodustunud algne Rooma linn. Müüt: Romulus ja Remus olid kaksikvennad, vanaisa poolt Tiberisse visatud ja emahundi poolt üles kasvatatud, suureks saanud, kukutasid vanaisa troonilt ja hakkasid uut linna rajama, mille käigus Romulus tappis Remuse. Patrooni ja kliendi suhe: Patroon andis kliendile maa ja kaitses teda igas mõttes, klient pidi patroonile lojaalne olema, ühel patroonil kujunes välja klientide võrgustik. Proletaar-kõige vaesem maata kodanik, kelle ainus varandus olid tema lapsed. Patroon-rikas kodanik. Klient-vaene kodanik. Patriits-vanast suguvõsast pärit roomlane, jõukas ja suurte maavaldustega, nende kätte koondus ühiskonna valitsemine. Plebeid-lihtrahvas, roomlaste enamus. Rahvatribuunid-plebeide huve kaitsvad ametnikud. 12 tahvli seadused: Rooma
Ta valitses koos nõukogu- Senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks(genus) ning need omakorda perekondadeks(familia). Pereisal oli piiramatu võim. Roomlastel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ning liignimi. Iidsetest aegadest oli Roomas tuntud sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad ja pidi patroonile koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Kliendi ja patrooni suhted etendasid suur mõju Rooma poliitilises elus. Rooma riigis oli valdavalt talupojaühiskond. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud sõjavarustuses, mis tuli muretseda ise. Kõige jõukamad teenisid söjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega jalaväes ning vaesed, maata kodanikud olidsõjaväekohustustest vabastatud. Nende ainus varandus olid lapsed- proles- mistõttu hakati
Omapärase laadi arendas välja Michelangelo Caravaggio (1573--1610). Kodaniku nimega Michelangelo Merisi sündis Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, sünnilinnast on ta võtnud ka oma kunstniku nime. 11aastaselt oli Caravaggio õpipoiss Milaanos, õpingud kestsid neli aastat. Seejärel töötas Caravaggio Roomas. Tema varasemad tööd kujutasid enamasti just argipäeva inimesi ja loomulikult noori kenasid mehi nagu, "Muusikud ", mis oli pühendatud just tema esimesele tähtsale patroonile. Pärast tema varaseimaid aastaid Roomas pühendus Caravaggio enamasti religiossete teemade ja portreede juurde. Caravaggio maalid on enamasti allegoorilise süzeega. Väljendusvahendite hulgas tõusid esiplaanile värvid ja valguse-varju mäng. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteostes teravad ja valgus suundub tegelaskujudele tavaliselt ülevalt. Tema loomingu lähtekohaks sai ümbritsev elu - ja mis eriti tähelepanuväärne - ka lihtsate inimeste elu. Ta valis oma modellid
ajastu. Ühiskond Kuningas valiti rahvakoosolekul. Ta valitses koos nöukoguga senatiga, mis koosnes sugukondade vanematest. Rooma kodanikud jagunesid sugukondadeks (genus) ja need jagunesid perekondadeks (familia). Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, suguharunimi ja liignimi (kognoomen). Roomas oli söltuvusvahekord, kus vaene kodanik elas kliendina rikka ja möjuka kaaskodaniku ehk pratooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad, samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond maavaldaja oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga. §23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord
c. Vabad mehed: · Linnade käsitöölised. · Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). · Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. d. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad. · Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast südamest või ustava teenistuse eest). · Elas vaba inimese kombel, kuuludes koos varaga ikka peremehele. · Sai kodanikuks ja oli sageli ka kliendiks patroonile. e. Orjad: · Orje rohkem ja olukord halvem kui Kreekas. · Orje saadi peamiselt vallutussõdadest. · Orje kasutati kõigis eluvaldkondades raskel füüsilisel tööl (põllul, kaevanduses), majateenijatena, koduõpetajate ja oskustöölistena (haritud kreeklased) ning avalikel mängudel. · "Kõnelevad tööriistad" ori kuulus peremehele (puudus vara ja vabadus), kes võis teda isegi tappa.
Etruski kuningate võim oli tüüpiliselt absolutistlik, oli nii ilmalik, militaarne, religioosne kui juriidiline. Etruskide ajal hakkasid välja joonistuma tüüpilised rooma institutsioonid. Civitas’e (kodanikkond) aluseks oli gentes, kuhu kuuluvad ühise esivanemaga kodanikud. See esivanem andis gens’ile nime: nomen gentile. Kliendid: Gens’i kuulusid ka kliendid, pidid alluma patroonile, ise said abi ja kaitset vajadusel. Gens: Gens jaguneb familia’ks, mille keskseks isikuks on pater familias. Patriitsid: Kõige mõjukamate gentes’te liikmed moodustavad patritsiaadi(patriitsid, patiitsiseisus). Al. a. -433, patritsiaat suletud. a. -400 hakkas tekkima uus aristokraatia. -455 abielu partneriga väljaspoolt patritsiaati lubatud. Plebeid: Plebs elab
probleem või saagiga. Suurema tähtsusega ning läbiviimine toimub koha peal. Antakse lubadusi, et tehakse midagi ning vastutasuks probleem laheneks. Nt külastatakse pühakohta kolm aastat järjest. Riskivi – rändrahn Nemži külast ca 5 km kaugusel metsas, looduslik rist peal, kivi all olnud allikas, Pole seotud konkreetse aja või uskumusolendiga, siiani käiakse. - prestol ´nõje (patroonipühad) – pühendatud ühele või teisele patroonile Arvestada veel: kollektiivsus-individuaalsus, seotus religioossete institutsioonidega, rituaalse käitumise eripärad, … Ristipuud maastikul, rahvausundis ja kombekäitumises Surmakultuur ja matusekombed. Kui nad asuvad maastikul, siis on nad osad pärandkultuurist. Kultuuripärand – laiem mõiste, keel, kirjandus, muusika Pärandkultuur – võeti kasutusele 1990. aastatel, hakati huvi tundma inimtegevuse vastu aladel, mis praegu on metsastunud. Maailmapuu
Plebeid jagunesd kaheks. 1. Kõige jõukamad olid ratsanikud, vabariigi ajal kuulusid nad patriitsidega ühte valitsevasse klassi. 2.jalaväelased, kes olid keskmise jõudsusega pleibeilased.3. proletaanlased olid kõige vaesemad ja neil ei olnud mitte mingit varandust peale laste. Klienteelsuhted Kujunesid välja kuningate perioodil ja tähendasid seda, et vaene kodanik andis ennast vabatahtlikult rkkale patroonile kliendiks, tema hoole alla ja sai vastutasuks maad rentida. Klientide kohustuseks oli patrooni toetamine rahvakoosolekutel, hääletama tema poolt ja talle ihukaitsjaks olemine. Valitsuskorraldus Riigi eesotsas oli rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Rahvakoosolekuid nimetati komiitsideks, mis toimusid esialgu kuuriate kaupa ehk suguvõsade kaupa. Neid rahvakoosolekuid ehk komiitse nimetati kurioaatseks komiitsiks.
foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumikünkast sai kindluse asupaik. Legend Rooma rajamisest lk. 160. Pärimuse järgi sai Romulusest esimene Rooma kuningas. Kokku valitses VII kuningat. Kolm viimast kuningat olid etruskid. Rooma varane ühiskond Rooma eesotsas seisis rahva koosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patroonile koormisi tasuma ning temaga sõjaretkel käima. Sõja korral pidi igaüks minema sõjaväkke ettenähtud relvastusega. Kõige rikkamad olid ratsaväes, keskmiselt jõukad ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad olid sõjaväest vabastatud. Nende ainus varandus oli nende lapsed ehk proles, ning seetõttu nimetati neid proletaarideks. 4.2 Rooma vabariik 510a. e.Kr. kehtestati Roomas vabariik ja sellest ajast alates oli riigi eesotsas senat ning ametnikud
PATRIITSID Jah Jah Jah Jah Jah PLEBEID- Jah Ei Ei Jah Jah talupojad PLEBEID - Jah Ei Ei Ei Ei proletaarid · 287 eKr aastaks olid patriitsid ja plebeid võrdsed · rikas - patroon · vaene klient · Patroon andis kliendile maad ja kaitset kohtus. · Klient andis patroonile ihukaitset, hääletas rahvakoosolekul nii nagu patroon tahtis, koormised ja sõjaretki tegi tema jaoks. · Patroonid olid patriitsid ja kliendid olid proletaarid. Rooma püsis kolmel sambal: 1. Rahvakoosolek(komiitsid) Roomas oli kolm erinevat rahvakoosolekut. Kõige varasem rahvakoosolek kandis nime kuriaatsed komiitsid( rahvakoosolek päritolu järgi). *Suguvõsa(300) - 10 suguvõsa muudustasid kokku kuuria, kuriaatsed komiitsid käisidki koos suguvõsade kaupa
* Pärimuse kohaselt olid Rooma linna rajajateks Romulus ja Remus, kes olid Marsi pojad. * Arheoloogide andmetel hakkas Rooma linn kujunema 10 saj e.Kr. * Seisused Patriitsid, Plebeid (talupojad, proletaarid). -) Patriitsid Rahvakoosolek, senat, ametnikud, maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine. -) Plebeid Rahvakoosolek, (talupojad: maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine). * Patroon pakkus kliendile maad ja kaitset. * Klient (proletaar) pakkus patroonile sõjaretketel käimise, ihukaitse, koormised ja rahavakooolekul hääletas nii nagu patroon tahtis. * Rooma seisis kolmel sambal, milleks olid rahvakoosolek/komiitsid, senat ja ametnikud/magistraadid. * Kuriaatsed komiitsid päritolu järgi, hääletati kuuriate kaupa. (tegelesid sõjaväe küsimustega) -) Roomas oli kõige tähtsam üksus suguvõsa, mida oli Roomas kokku 300, mis koosnesid perekondadest. 10 suguvõsa moodustasid kokku kuuria (30 kuuriat). Nende järgi käisidki
(Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge peamiselt metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides ka sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Pärimused: Slaavi traditsiooni järgi elavad metsajumalannad Dziwitza ja Boruta sageli nulgudes, aga metsakuningas elab piirkonna vanimas nulus. Muistses Früügias ja Kreekas oli nulg pühendatud kuujumalannale ja sünnituste patroonile Artemisele. Dionysose pidustustel lehvitasid rongkäigus liikujad Artemise auks nuluoksi. Abies alba Miller euroopa nulg Okkad kammitud kahele poole, tipus vähe ahenevad, sisselõikega, pealmised alumistest sageli poole lühemad, läikivad, tumerohelised, alt rohekasvalged. Võrsed on hallikaspruunid, kaetud tihedalt ruugete karvadega. Pungad on munajad, helepruunid, vaiguta. Käbid on tömpsilinderjad 10...15 (20) cm pikad, diameeter 3...5 cm,
teisest kõige vaesemad elanikud. Kõige rikkamad olid nt igasuguste põllumajandusasutuste omanikud. Teised olid proletaarid, kes lihtsalt saatsid päevi mööda rooma linnas, külastasid teatrit, vaatemänge, süüa said tasuta. Kasulik oli olla mingi patrooni klient. Kliendilkohustusi oli palju, üheks oli nt see, et pidi selleks ajaks kui patroon tõuseb teda tervitama minna pidi olema viisakalt riides. Kliendid püüdsid olla patroonile võimalikult lähedal, et saada kas kutseid õhtusöögile või rahalisi annetusi oma patroonilt. Kliendid pidid ka täitma igasugu praktilisi asjaajamisi oma patrooni heaks nt abiks ostude tegemisel. Kliendid üldiselt olid oma teenete pakkumisest huvitatud, neid satiiris kujutati igasuguste vastikute lipitsejatena, kes üksteist patrooni ees mustavad, on pugejad jne et saavutada edu. Samas on oluline siiski see, et oli suur hulk inimesi kellele klient olemine oli ainus elatumiseviis
Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad. Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast südamest või ustava teenistuse eest). Elas vaba inimese kombel, kuuludes koos varaga ikka peremehele. Sai kodanikuks ja oli sageli ka kliendiks patroonile. Orjad: Orje rohkem ja olukord halvem kui Kreekas. Orje saadi peamiselt vallutussõdadest. Orje kasutati kõigis eluvaldkondades raskel füüsilisel tööl (põllul, kaevanduses), majateenijatena, koduõpetajate ja oskustöölistena (haritud kreeklased) ning avalikel mängudel. "Kõnelevad tööriistad" ori kuulus peremehele (puudus vara ja vabadus), kes võis teda isegi tappa. Orjanduslik ühiskond ülemkihi (a,b) heaolu sõltus orjade tööst. Perekond ja naiste positsioon
Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud tasu eest endale elatist teenivad orjad. Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast südamest või ustava teenistuse eest). Elas vaba inimese kombel, kuuludes koos varaga ikka peremehele. Sai kodanikuks ja oli sageli ka kliendiks patroonile. Orjad: Orje rohkem ja olukord halvem kui Kreekas. Orje saadi peamiselt vallutussõdadest. Orje kasutati kõigis eluvaldkondades raskel füüsilisel tööl (põllul, kaevanduses), majateenijatena, koduõpetajate ja oskustöölistena (haritud kreeklased) ning avalikel mängudel. "Kõnelevad tööriistad" ori kuulus peremehele (puudus vara ja vabadus), kes võis teda isegi tappa. Orjanduslik ühiskond ülemkihi (a,b) heaolu sõltus orjade tööst. Perekond ja naiste positsioon
Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud). Proletaarid – varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Vabaks lastud – tasu eest endale elatist teenivad orjad. Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast südamest või ustava teenistuse eest). Elas vaba inimese kombel, kuuludes koos varaga ikka peremehele. Sai kodanikuks ja oli sageli ka kliendiks patroonile. Orjad: Orje rohkem ja olukord halvem kui Kreekas. Orje saadi peamiselt vallutussõdadest. Orje kasutati kõigis eluvaldkondades – raskel füüsilisel tööl (põllul, kaevanduses), majateenijatena, koduõpetajate ja oskustöölistena (haritud kreeklased) ning avalikel mängudel. “Kõnelevad tööriistad” – ori kuulus peremehele (puudus vara ja vabadus), kes võis teda isegi tappa. Orjanduslik ühiskond – ülemkihi (a,b) heaolu sõltus orjade tööst. Perekond ja naiste positsioon
suutnud oma kohustusi täita , võidi orjaks müüa servus.väljaspoole mitte seespool, üldiselt müüdi etruskidele. Võidi ka neid hukata. Nexused, ei langenud samal ajal ka kodakondsusest välja, jätkuvalt olid rooma kogukonnas. Roomlaste hulgas oli suhe patroonide ja klientide vahel . Patronus- eesseisja võttis vaesema roomlase kui cliens oma kaitse alla. Ta kaitses oma kliente kohtutes , andis poliitilist tuge, aitas häda korral majanduslikult, kliendid pidid olema patroonile ustavad ja toetama teda kui too abi vajas. Sageli need kliendid hääletasid nii nagu patroon käskis koosolekutel. Moodustasid ka kaaskondlike relvasalku. Paljud patroonid olid patriitsi päritolu ja kõikidel olid oma kliendid. Ei saa öelda et kliendid oleks langenud kokku plebeidega, sest plebeide hulgas oli ka rikkaid inimesi ja nendel rikkamatel olid oma kliendid. Mille alusel olid plebeidel oma olukorda hakata parandama, moodustasid olulise osa rooma sõjaväest kuna olid kodanikud
troonipärimisel valdavaks esisünniõigus. Ükskõik, kuidas kuningas ka troonile ei saanud, valitses ta ikka Jumala armust, kui Jumala vikaar (asemik), kes on kuningale vastu, on kuradist. Nagu antiikajal oli oluline linn-riik, nii oli keskajal feodalism, milles selliseks "iseenesest piisavaks" üksuseks oli külakogukond. Keskaegne ühiskond oli lokaalne, keskvõim ei suutnud kaitsta ei kohalike inimeste elu ega vara. Külainimesed osutasid teeneid kuninga vasallile, oma patroonile ning patroon tagas neile kaitse. Kohustused isanda ja vasalli vahel, ükskõik, millisel tasemel see ka ei olnud, olid alati vastastikkused. Isanda ja tema vasallide seas ülestõusnud probleemide lahendamiseks kasutati feodaalkohut. Vastavalt seadustele oli vasallidele garanteeritud kohus omasuguste seas. Selline kohus võis ka kuninga vastu otsuseid vastu võtta. Kuninga õukond moodustas sellise kohtu (ingl court). Kuningas oli selles vaid esimene võrdsete seas (primus inter pares)
Need kolm asja ei pruukinud vastanduda, võisid olla ühe asja erinevad küljed. Võis olla nii, et kõigepealt valiti, siis seadustati troonipärimine rahvaga koos otsustades. Ja kõik toimus Jumala armust. Nagu antiikajal oli oluline linn-riik, nii oli keskajal feodalism, milles selliseks "iseenesest piisavaks" üksuseks oli külakogukond. Keskaegne ühiskond oli lokaalne, keskvõim ei suutnud kaitsta ei kohalike inimeste elu ega vara. Külainimesed osutasid teeneid kuninga vasallile, oma patroonile ning patroon tagas neile kaitse. Kohustused isanda ja vasalli vahel, ükskõik, millisel tasemel see ka ei olnud, olid alati vastastikkused. Isanda ja tema vasallide seas ülestõusnud probleemide lahendamiseks kasutati feodaalkohut. Vastavalt seadustele oli vasallidele garanteeritud kohus omasuguste seas. Selline kohus võis ka kuninga vastu otsuseid vastu võtta. Kuninga õukond moodustas sellise kohtu (ingl court). Kuningas oli selles vaid esimene võrdsete seas (primus inter pares)
annaabi.ee 
