• ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kahtlaste“ vangistamine; • hirmuvalitsuspoliitika; • terror; • tsentraliseeritud parteiaparaat Jakobiinide kukutamine • Robespierre’i lähikond; • Robespierre’i arreteerimine; • ustav Pariisi Kommuun; • 28. juuli 1794 – Robespierre’i hukkamine • Robespierre’i hukkamine
Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega. 1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid. 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus. 1950 aastal suruti relvavõitlus maha. 1949 aastal suurküüditamine. Vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Punapropaganda vohamine. Avalik vastupanu 1950 aastal asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega, hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega. 1970 aastal muutus vastupanuliikumine avalikuks.
Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses saadud juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaridest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. ENSV ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 2. Mis oli nõukogude vägivalla poliitika eesmärk? Selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ja otseseks elluviimiseks olid julgeolekuorganid. 3. Mil moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? Suur-küüditamine nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodueestlastest. 4. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970.aastatel? 1970.aastatel muutus vastupanuliikumine taas avalikuks. Peamiseks võitlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja
Nikita Hrustsov. Pärast Stalini surma oli riigis kolm võimukeskust, mille vahel valitses hetkeline ajutine tasakaal: siseasjade ja julgeolekuorganid, mis Beria juhtimisel ühendati temale alluvaks ühtseks siseministeeriumiks; Ministrite Nõukogu, mille esimeheks sai Malenkov (peeti Stalini ametlikuks järglaseks), kes ühtlasi juhatas ka NLKP KK Presiidiumi (olemata küll partei liider); parteiaparaat, kus juhtpositsiooni omandas Hrustsov, kes oli esialgu üks neljast KK sekretärist, kuid keda toetas kaitseminister Bulganin. Välis- ja sisepoliitilises plaanis hakkas kohe väga aktiivselt ja enesekindalt tegutsema Beria. Tema eestvõttel algasid salajased kontaktid suhete normaliseerimiseks Jugoslaaviaga. Saksa DV suhtes arvas ta et seal tuleks momendil loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Siseriiklikult oli tavatu
· Kolhoosidele üleminek · Erasektori likvideerimine · Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine · Võõrtööjõu sissetoomine SÕJAJÄRGNE VÄGIVALDJA METSAVENDLUS Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu . Nõukogude võim püüdis igasuguse vastupanu maha suruda . Võimude vägivallapoliitika eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrolli alla . Seda suunas parteiaparaat ja elluviijaks olid julgeolekuorganisatsioonid . 1944- 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks relvavõitlus - metsavendlus . Tegutseti üle eesti , aktiivsemalt Pärnu- Viru- ja Võrumaal. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge , miilitsaüksuseid ja julgeolkuorganisatsioone. 1950. aastate esimesel poolel suruti see maha . Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949. aasta suurküüditamine . Eestist küüditati 2,5% kodumaal elavatest eestlastest .
diversioone raudteedel.Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes,taludes ja meiereides.Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja lugeoleku väeosi, miilitsaüksusi,aga ka kohalikke nõukogude aktiviste.1950ndate alguseks suutis okupatsioonivõim relvastatud vastupanuliikumise maha suruda.Metsavendluse aastatepikkune vastupanu näitas selgelt,et Eesti ei alistunud võitluseta. Võimude vägivallapoliitika.Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otseseks täideviiaks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise-kui ka riikliku julgeoleku ministreerium.Juba 1944a-l algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised,nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. Represseerituid oli 1944-1954 ligikaudu 30000. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutati välja amnestia kuid peagi selgus,et vaatamata
· Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · Parteiaparaat Nikita Hrustsov · Üllatavad reformid · Suhete parandamine Jugoslaaviaga · Loobumine Ida-Saksamaast · Rahvusliku Kaadri osakaalu suurendamine liiduvabariikides · Ulatuslik amnestia, ei laienenud poliitvangidele · Beriavastane vandenõu Beria hukkamine dets. 1953 Sulaaeg · Ilja Ehrenburg · 1956 veebruar NLKP XX Kongress isikukultusest ja selle tagajärgedest · Stalini kuritegude avalikustamine · 1957 esimene katse Hrustsovi võimult tõrjumine
NSV-s 662 ,, bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Nõukogude võim kaotas 887 inimest ja haavata sai 185. Oluliselt nõrgestas Metsavendade tegevust 1949. aasta küüditamine. Üksikuid mehi jäi metsa ka järgnevatel aastatel ning teadaolevalt viimane metsavend tabati 1987. Lõuna-Eestis. Võimude vägivallapoliitika Nõukogude Liidu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu. Selle poliitika suunaja oli parteiaparaat ja täide viisid seda eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riiklik julgeoleku ministeerium.1944 aastal algas Saksa Okupatsioonivägede toetajate ja muidu nõukogude võimu vastaste inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. Represseerituid oli 1944-54 umbes 30 000.Selle eest pageti ka metsa mis suurendas metsavendade ridu. N- võimud meelitasi metsavendi metsadest välja lubades neile amnestiat
Nõukogude võim kasutas nende vastu sõjaväge, miilitsaüksusi, julgeoleku väeosi ja kohalikke aktiviste. Sõda oli mõlemal poolel ohvriterohke.Metsavendi nõrgendas oluliselt küüditamine 1949.a.1950 suruti metsavendlus maha.Viimane metsavend tabati 1978.a. Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu. Suunajaks oli parteiaparaat ja täideviiaks julgeolekuorganid.1944 algasid massilised arreteerimised. 1944-1954 represseeriti ligi 30000 inimest.Osa inimesi pages arreteerimise eest metsa. võimuorganid kutsusid metsavendi mitmel korral välja lubades neile amnestiat aga osad väljaläinud arreteeriti ja ei loodetud enam amnestiat. Lisandus ka vaimne vägivald(keelati sõjaeelne kultuur, elu täielik allutamine NSVL ideoloogiale). I sõjajärgne küüditamine toimus 08.1945 mil saadeti välja 407 isikut. Küüditamised
vandetõotused ja vähesel määral ka relvade hankimine. 5 Võimude vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekesine ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu eesmärgiga allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otsesteks täideviijateks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. Juba 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsioonivõimu toetajateks peetud isikute ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ning nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised. Esimene väiksem ,,operatsioon" toimus 1945
Miljonid noored siirdusid uudismaadele. See oli ka rahvaste segamine, toimus venestamine, hakati suurendama maisi külvipinda, majandusliku raskused, sisepinged. Halvenes linnade varustatus toiduainetega. 1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu - hinnatõus. Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel, mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli vili otsas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni
juunit 1934. a. tapeti SA juhtkond eesotsas SA staabiülema Ernst Röhmiga, kuna Hitler kartis, et nad võiksid pakkuda talle konkurentsi võimuvõitluses. SS (Schutzstaffel) - kaitsemalev, keda nende mustade särkide tõttu hüüti ka mustsärklasteks. Loodi 1925. a. SA raames Hitleri ihukaitse ja parteisisese politseiüksusena. Pärast Hitleri võimulesaamist prooviti SS-ist kujundada aarialaste eliitorganisatsiooni. SS-i kontrolli alla läks nii riigi kui ka parteiaparaat. SS oli natsiterrori peamine elluviija, talle allusid koonduslaagrid. 1934. a. allutati SS-ile Gestapo. Gestapo (Geheime Staatspolizei) - Salajane riigipolitsei, tekkis aprillis 1933. a. endise Preisimaa (enne Hilerit oli Saksamaa liitriik) salapolitsei ühest osakonnast. eesmärgiks oli natsireziimi vaenlaste jälitamine. antisemitism - juudivaenulikkus, võib olla nii rahvuslik, usuline kui ka ideoloogiline.
laveerimispoliitikat. 1978-1988 juhtis EKP-d üdini Moskva-meelne ja peaaegu umbkeelne Karl Vaino. Tema tulekuga algas uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keel kasutamise propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu. Kui NSVL püüdis igasuguse vastupanu vägivallaga maha suruda, et allutada kogu ühiskond enda kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ning otseseks elluviiaks julgeolekuorganid. 1944-1953 oli Eestis peamisek vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus- metsavendlus. Loodeti, et lääneriigid soovivad taatada Eesti iseseisvust. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. 1950. aastate esimesel poolel suruti aktiivne relvavõitlus maha. Metsavendade vastpanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta
Alguses olid toidutalongid, peale näljahäda need tühistati ning muudeti pisut Kolhooside kohustusi, inimesed said osta toiduaineid ja muidu vajalikke kaupu need olid aga väga kallid. Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad, inimesed võisid müüa, kuid neil oli piir mida ületada ei tohtinud. Hitleri-aegsel Saksamaal rahvussotsialistlik parteiaparaat oli riigiaparaadiga ühte sulatatud, Valitsus ei asunud hävitama suur- ja väike ettevõtjaid kui klassi ega asendama neid konto kontoriametnike ja proletaarlastega. Ei toimunud kollektiviseerimist, kuid talupojad keda kontrollis põllumajandusministeerium, külvasid seda mida kästi ning müüüsid saaki etteantud hindadega, kes rikkus seda neid karistati
päikesepaistelisel päeval keskväljakule jalutama tulnud. Kui algas tulistamine, siis arvati, et lastakse paukpadrunitega. Põgeneda oli raske, sest demonstrantide selja taga oli 1 meetri kõrgune poolringis skväär Lenini monumendiga. Nõukogude ajalehed ei kirjutanud sellest midagi, küll aga rääkis sellest Ameerika Hääl ( 37, 44/ 1990). Novotserkasskisse oli saabunud ka Anastass Mikojan. 1963. aastal küpses uus kriis. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja laekus väga vähe. Juubeliks valmistuvale Hrustsovile ei julgetud midagi öelda. Välja
Kui algas tulistamine, siis arvati, et lastakse paukpadrunitega. Põgeneda oli raske, sest demonstrantide selja taga oli 1 meetri kõrgune poolringis skväär Lenini monumendiga. Nõukogude ajalehed ei kirjutanud sellest midagi, küll aga rääkis sellest Ameerika Hääl (Лит Газ 37, 44/ 1990). Novotšerkasskisse oli saabunud ka Anastass Mikojan. 1963. aastal küpses uus kriis. Sept 1963 täitus 10 aastat Hruštšovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Mittemustmullaalade põllud olid üldse hooletusse jäetud. Puudus väetis. Uudsevilja laekus väga vähe. Juubeliks valmistuvale Hruštšovile ei julgetud midagi öelda. Välja
küüditamine ja 1950 suruti vastupanuliikumine lõpuks maha. Aastate pikkune vastupanu näitas selgelt, et eestlane ei alistu vastupanuta. Venestamise käigus kaotati hulgaliselt organisatsioone. Teadaolevalt viimane metsavend tabati 1978. aastal Lõuna-Eestis. Võimude vägivallapoliitika Nõukogude vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud elanikkonnakihtide vastu. Eesmärgiks oli allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Suunajaks oli parteiaparaat ja täide viisid seda julgeolekuorganid. Algas nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Arreteerimise eest põgeneti metsadesse varju, täiendades nii metsavendade ridu. Et neid metsast kätte saada korraldati amneesiaid, kus kutsuti neid tagasi pöörduma oma igapäevase elu juurde, kuid see oli vale. Osutati ka vaimset vägivallaga, ühiskonna vaimuelu allutati täielikult valitseva reziimi ideoloogiatele
põlvkonna konkurendid · nõrgenesid vana kaardiväe positsioonid Molotov, Vorosilov e) Stalini surm 5. märtsil 1953: · umbusklik, vananev ja haige Stalin plaanis suurema puhastuse läbiviimist, kuid suri ootamatult · loomulik surm või vandenõu? 2. Nikita Hrustsovi ,,sula" (1953 1964) ühiskonna liberaliseerimine (nimi kirjanik I. Ehrenburgilt) a) Stalini -järgne võimuvõitlus 3 võimukeskuse vahel: · parteiaparaat juhiks üks neljast KK sekretärist N. Hrustsov · MN esimees G. Malenkov · SM (sise- ja julgeolekuorganid) L. Beria juhtimisel (toetajaks Malenkov) b) Lavrenti Beria uus kurss ja temavastane vandenõu: · suhete normaliseerimine Jugoslaavia ja Lääneriikidega · liiduvabariikides edutati rahvuskaadrit · Beria mõjukuse kasv ohustas konkurente Malenkov ja Hrustsov organiseerisid juunis 1953 vandenõu
seismaks vastu totalitaarse kommunistliku süsteemi soovile igat eluvaldkonda oma kontrollile allutada. Jaan Rootsi metsavendade salk Võimude vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekesine ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu eesmärgiga allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otsesteks täideviijateks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsioonivõimu toetajateks peetud isikute ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ning nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised. Esimene väiksem ,,operatsioon" toimus 1945
hirmuõhkkonda maal. Nende vastu võitlemiseks kasutkas nõukogude võim ära julgeoleku väeosi, sõjaväe regulaarüksusi, miilitsat ja kohalikke aktiviste. 1953. aasta lõpuks oli metsavendade vastupanu enamjaolt maha surutud. Viimane neist tabati 1978. aastal xvii. Võimude vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu, et allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Poliitika suunaja oli parteiaparaat ja täideviijkas julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministreerium. Juba peale Eesti okupeerimist hakkas massiline Saksa võimu pooldajate ja nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste vahistamine ning töölaagritesse saatmine. Osad nendest põgenesid maale, täiendades metsavendade ridu. Kuulutati mitmel korral välja amnestia ja kutsusid neid tagasi igapäevatööd tegema. Tuli välja, et neid arreteeriti massiliselt ja järgnevad amnestiad ei kandud enam vilja.
elanikkonnakihtide vastu eesmärgiga allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Nõukogude vägivallapoliitika peamisteks ohvriteks olid: - Saksa sõjaväes või Omakaitses teeninud mehed ja sakslastega koostööd teinud poliitikud - Rahvuslikult meelestatud inimesed - Metsavennad ja nende sugulased / kaasaaitajad - Rikkamad talunikud ja nende perekonnaliikmed Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja otsesteks täideviijateks eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. Juba 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsioonivõimu toetajateks peetud isikute ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ning nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli aastatel 1944-1954 ligikaudu 30 000. Osad nendest põgenesid maale, täiendades metsavendade ridu. Kuulutati mitmel korral välja
Eesti NSV haldusjaotus aastatel 19521953 kaasa rajoonipiiride mõningase muutumise. toimetajaks, septembris aga määrati ta juba 1950. aastate teisest poolest algas senise ra Karl Säre lähimaks kaastööliseks EKP joonide võrgu korrigeerimine, mis tähendas põlevkivipiirkonna loodi ka vastava tasandi parteiaparaat. Stali ni Keskkomitee teiseks sekretäriks. territoriaalne Johannes
*1945. a. jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Valdades loodi külanõukogud. *1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud said ainsateks kohalikeks võimuorganiteks. *Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine ning maakonnad kaotati ja nende asemel moodustati 39 maarajooni. *1952-1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. *Vägivallapoliitika oli suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu, eesmärgiga allutada kõik oma kontrollile. *Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja täideviijaks julgeolekuorganid: nii sise- kui riikliku julgeoleku ministeerium. *Palju eestlasi suhtus NSV võimu taastamisse negatiivselt. 1944-1953 toimus metsavendlus. Samal ajal loodeti lääneriikidele. *Pärast sõda jäi metsadesse veel palju Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinuid, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjaid ja lihtsalt nõukogude võimu eest põgenenuid. Kokku oli neid 30000, aktiivseid relvavõitluses osalejaid 10000
· jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; 17 · tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti rängalt tabas pleeniumijärgne puhastus kultuurivaldkonda. Vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Selle poliitika suunaja oli parteiaparaat ja täide viisid seda eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. Juba 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. 1944 1954 aastatel represseeriti ligikaudu 30 000 inimest. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne
Ootused režiimi pehmenemisele- Sõda ja eriti selle võit süstis rahvasse lootusi ja ootusi, et senine režiim pehmeneb. Lihtrahva tasandilt vaadatuna oli selgelt olemas ootus, et pol olud peaks NL-s muutuma, et peaks toimuma teatud liberaliseerumine, sest ühiselt mitu aastat oli ühiskond teinud üliinimlikke pingutusi, et võit saavutada. Informatsiooni ühiskonnas valitsevate meeleolude kohta kogus parteiaparaat ja ka muud organid. Pärast sõda on selgelt tunda rahva ootust muudatuste suhtes. See tõi kaasa selle, et rahva seas levisid erinevad nö kuulujutud- üheks kõige olulisemaks, mis Kremli võimuladvikut ärritas, oli jutt sellest, et kui olukord stabiliseerub, siis kindlasti kolhoosid kaotatakse, antakse tagasikäik, et ühiskonnas leevendatakse ideoloogilist survet, jätkuvad edaspidi kontaktid läänemaailmaga jne
· Aktiivne vaid valimistel, abiorg-d ja programm puuduvad Mis iseloomustab massiparteisid ja millal need Euroopas välja kujunesid? 20 saj I pool (üldine valimisõigus), kõrgaeg 1950 ja 1960 Enamus praegusi Euroopa vasakparteisid neist välja kasvanud Toetajateks töölised. Suur liikmeskond Tugev ideoloogiline dimensioon, programm mõjutab pol protsesse vastavalt ideoloogiale Bürokraatlik ja tsentraliseeritud parteiaparaat. Tugevad piirkondlikud org-d ja abiorg-d. Oma ajalehed. - Masside maksimaalne mobiliseerimine põhieesmärk - finantseerimine põhiliselt liikmemaksudest Mis iseloomustab laiahaardeparteisid ja millal need Euroopas välja kujunesid? · alates 1960. a. (Kircheimer 1966) · eesmärk võita valimised · haarata toetust · taktikaline edu on olulisem kui ideoloogia
pidid Punaarmee vallutuste järel piirkonnas tegutsema hakkama. Neid hakati Nõukogude tagalas moodustama juba 1943. aastal. Oli spetsiifilise operatiivgruppe, nt julgeolekuasutustel (ülesanne kaasa aidata kiirele Nõukogude võimu taaskehtestamisele, nad ei hakanud koha peal toimetama). Nõukogulik võimustruktuur: poliitiline, täidesaatev ja seadusandlik võim. Kongress – pleenum – KK – revisjonikomisjon – KK poliitbüroo/büroo. Liiduvabariigitasandi parteiaparaat: - KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis - KK esimene sekretär - KK sekretariaat (3-5 sekretäri): kõige olulisem oli 2. sekretär, kes oli ka Moskva käepikenduseks liiduvabariigis. - KK osakonnad ja nende töötajad KESKKOMITEE - Osakonnad; - BÜROO; - Sekretariaat; o Rajooni parteiorganisatsioonid; o Linna- ja linnarajoonide parteiorganisatsioonid;
Kuni 1952. aastani: ÜK(b)P- Üleliiduline Kommunistlik (bolsevike) Partei. EK(b)P- Eestimaa Kommunistlik (bolsevike) Partei. Alates 1952. aastast: NLKP- Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei EKP- Eestimaa Kommunistlik Partei. Partei kõrgemad võimuorganid: Kongress. Pleenum. Keskkomitee (KK). Revisjonikomisjon.- Oluline võim puudus. KK Poliitbüroo / büroo.- Kõige tähtsaim võimuorgan, sest seal võeti vastu kõige tähtsamad otsused. Partei võimu kese. Parteiaparaat: KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis. KK esimene sekretär. KK sekretariaat. KK osakonnad ja nende töötajad. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsus: 1940-1946 Rahvakomissaride nõukogu (RKN) Alates 1946- Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: Üleliidulised. Liidulis-vabariiklikud. Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsusjuhid: 1944-1951- Arnold Veimer
annaabi.ee 
