2- tungraua kronstein luugikaanel; 3- ratastel liikuv luugikaan, mis lükatakse tungraudadega tõste-tava alla. Ratastel liikuvad luugikaante sektsioonid võivad olla nihutatud luugi kohalt vööri ja ahtri suunas, või erineval kombel parraste poole Joon. 7.4.4. 6- luugikaan; 7- rattad; 8- otsmine kinnitusseade 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.4.5a ja b. Sellist luukide avamise meetodi kasutatakse enamasti puistlasti- laevadel (balkeritel).
mehhanisme, purustada lasti kinnitusi ja panna lasti liikuma). Õõtsumine ja lainete löögid halvendavad juhitavust sundides liiga sagedasteks roolipööramisteks. Vale lastipaigutus laeval ja kogemuste puudus laeva juhtimisel võivad viia lubatust suurema kreeni tekkimiseni ja ümberminemiseni. Suured pinged lainete löökidest lainele vastukursil võivad tekitada deformatsioone ja pragusid talastikus, parraste- ja tekiplaadistuses. Sellisel kursil liikudes võivad lasti valest paigutusest ja õõtsumisest keres tekkivad pinged viia laeva murdumiseni. Eriti ohtlik on situatsioon, mil laine pikkus on ligilähedane laevakere pikkusele. Sõukruvi väljumine veest õõtsumise tagajärjel sunnib peamasinat töötama ebakorrapäraselt. See ebakorrapärasus ja lainetakistus viivad kiiruse langusele ja juhitavuse halvenemisele. Tuule tugevuse ja lainete
kiil, stringer, karlings), kui see ulatub vähemalt üle 15% laeva pikkusest, tekid, parda- ja põhja plaadistus, Laeva kohalik tugevus · kauba, mehanismide, seadmete kaal · tagavarade (kütus, vesi, ballast, toit) kaal · jää raskus ja surve · vee üleslükkejõud · lainetus (slämming slamming ehk pounding; släping (slapping) miidlis ) · vibratsioon Kohaliku tugevust tagavad: · põhja-, sisepõhja ja parraste plaadistus · põiki ja pikivaheseinad · tekk, millele langeb tekikauba kaal ja tekile tulnud lainete kaal Laevale mõjuvad jõud · Dünaamilised jõud annavad laeva liikumisele 6 vabadusastet · Staatilised ja dünaamilised jõud põhjustavad laevakere sõlmedes piki-, põik- ja kohtpingeid. · Pikipinged on laeval tavaliselt suurimad. · Muutumatud jõud (ajas): laeva korpuse kaal koos kõigi seadmetega, tekiehitused, mast,
Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihuta-tud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi
Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihuta-tud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi
Pikendatud pupiga laev - masinaruum on kesk-kohast tahapoole nihuta-tud ja keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi
Joon. 3.11. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole (Joon. 3.12). Joon. 3.12. 3.2 Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt pikitasandi suunas. Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke (Joon. 3.13).. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Kasutatakse ujuv- ja kuivdokkide ja ujuvkraanade keredes, ujuvkaides. Betooni kasutatakse ka väiksemate aukude kinnitegemiseks laevakeres, avariimaterjalina ja täitematerjalina paljudes kohtades. Puit oli vanasti pea ainuke laevaehitus-materjal, on kasutusel ka tänapäeval. Puit on odav, ei upu, kergesti töödeldav. Puidust valmistatakse väikeste kala-, sport- ja lõbulaevade keresid, kasutatakse tekikattematerjalina, laadruumides tankilael vooderdisena, parraste isolatsiooniks.Puitmööbel ja -sisustus on ikka moes.Männist ja lehisest tehakse laevakeresid ja tekikatteid. Kuusk on nõrgem ja praguneb niiskuse kõikumisel, kasutatakse mastides ja veealuses osas. Tamme ja saart kasutatakse puulaevade vastutusrikaste osade (kiil, täävid, kaared) valmistamiseks.Laudade ja prusside kõrval kasutatakse ka vineeri ja kiudpressplaate. Bakeliitvineerid, mis on läbi immutatud sünteetiliste vaikudega, töödeldud kõrge temperatuuri juures ja rõhu
pikavaheseintega väiksema ruumalaga osadeks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel alati laeva uppumatust , peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstivus , mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis , kui veega taitunud laevaruumid paiknevad diametraalpinna suhtes ebasümeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel , mille kere on peale põikvaheseinte ka pikavaheseintega osadega jagatud , või millel paiknevad parraste ääres tsisternid Praktika näitab et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. Seetõttu võib veekindlate piki ja vaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtliku kreeni. Et vähendada kreeni , mis tekib vee sattumisel laeva ühe parda ruumidesse , kasutatakse järgmisi abinõusid: 1.mõlemal parda sümmeetriliselt asuvad ruumid ühendatakse toruotsikuga; 2
ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. Joon. 5.14. Praktika näitab, et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtlikku kreeni. Suure kreeni vältimiseks võib ühe parda ruumidesse
Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Mõningate teoreetiliste arvestuste juures kasutatakse vahel veeliini tasandi asemel sellega paralleelset kiilu- ehk alustasandit. Laevakere on pikitasandi suhtes sümmeetriline, teiste tasandite suhtes mitte. Kere lõige keskkaare ehk miidli tasandis iseloomustab laeva keskosa väliskuju: parraste kallet, põhja tõusu, kimmi kuju ja mõõtmeid, teki kumerust. (vt. Joon. 4.2. ja Joon. 4.3B) Tavaliselt on tekk kumer vaid lahtistel tekkidel, s.o. ülatekil ja tekiehitiste tekkidel, mis tagab vee mahajooksu tekilt. Alumised tekid ja platvormid on tavaliselt ilma kumeruseta. Joon. 4.2. Joon. 4.3. Keskkaare tasand jagab laeva vööri- ja ahtriosaks
laeval lastiseade puudub, on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaalmärkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast). Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa- otsi forduune ja taake. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 1
Selline konstrukt- siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2. Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas (vt. Tahvel 3.I). Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja kiilukanna kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. Vööri kuju: (vt. Joon.3.3. ja 3
nurkadega. Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 9.2 Laeva ruumid Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Tahvel 9. I. Joon. 9.2. Laeva ruumid ehituslikust seisukohast ja nende paigutus: Joon. 9.3. Laevaruumide paigutus olenevalt funktsioonist. Tekkide ja tvintekkide nimetused: Tahvel 9. II. Erinevate sektsioonide ja eri otstarbega ruumide paigutas: 2
võitlustes. · Tähtsad kaubalinnad: Jüüti ps. Hedeby, Rootsis Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna. · Enne viikingiaega oli Skandin. Välja kujun. maakonnad oma alajaotustega ja moodustunud hõimude yhendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi oma kunn. Ka nende maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. · Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused Laevad ja retked · Retkede laevad lahtised merepaadid. Lainete eest katisesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. · Mast nelinurkse purjega. Sai ka sõudes 40-60 meest. · Orienteeruti taevakehade järgi, kasutades ilmakaari, tuntud oli ka kristall mis näitas päikse asukoha pilvedes. · Juht kandis kunni või pealiku tiitlit ja oli tüürimees. · Läänemere rannikualad jagunesid laevkondadeks. Igaüks saatis retkele yhe laeva. Laevkond jagunes istekohtadeks rühm talusid pani välja yhe mehe.
päikesekiirguele. Lülid on ümmargused või ovaalsed. Eristatakse pikkade ja lühikeste lülidega kette. Jagunevad kalibreeritud ja mittekalibreeritud. 29)Mis on plokk? Plokk on seade,mis võimaldab muuta pingutavate trooside suunda.Plokkidest omakorda saab koostada lihtsat tõstemehhanismi-tali. Olenevalt materjalist ja siivide arvust esineb puust,plastikust ja terasest,ühe ja mitmesiivilise plokke. 30)Laevakere,tekkide ja tekiehitiste hooldamine: Laevakere ehk parraste hooldamise põhitööd tuleb planeerida dokkimise ajaks. Ekspluatatsiooni ajal saab läbi viia ainult korrektiivseid töid NT: väikeste värvivigastuste parandamine,uue värvikihi panek,mis ei nõua vana eemaldamist. Tekiehitise hooldamine tähendab selle rooste puhastamist roostest ja värvimist vastavalt tehnoloogiale. Tekiehitiste hooldustööde hulka kuulub ka uste,illuminaatorite ja luukide veetiheduse tagamine. 31)Tankide ja tsisternide hooldamine:
laevakeresse. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. 20 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Praktika näitab, et kõige sagedamini
Kui VO kahtlustab kokkupõrke võimaluse olemasolu, peab ta andma vähemalt viis lühikest üksteisele järgnevat vilesignaali, vilgutama signaalprozektorit ja kutsuma mõne ohvitseri, kes võiks kiiresti vööris ankruketti järele anda Sageli ootab laev ankrus seistes korraldusi edasiseks tegevuseks. Sel juhul peab aktiivselt jälgima VHF ja SatCom raadioid. Mõnel pool on piraatlus ja salajane laevale asumine tõsiseks probleemiks. Kõigi lähenevate ujuvvahendite jälgimine ja parraste valvas jälgimine on kaitseks selle ohu vastu. Tuleb võtta meetmeid takistamaks võõraste sissepääsu laeva ruumidesse. Selleks tuleb vahiohvitseril välja panna tekivaht (vahimadrus). Sidet silla ja tekiga peetakse kaasaskantavate raadiojaamadega. Kui märgatakse soovimatute isikute tungimist pardale, võib VO anda üldhäiresignaali, ja peab võtma meetmeid nende tagasi saatmiseks ja takistamaks nende pardale tulekut. Vahiohvitseri kohustused sadamas Tekivahi ülevõtmine
mis lükatakse tungraudadega tõste-tava alla. Ratastel liikuvad luugikaante sektsioonid võivad olla nihutatud luugi kohalt vööri ja ahtri suunas, või erineval kombel parraste poole. Mac Gregori luugiseade, kirjeldus, tööpõhimõte. Laialt kasutusel on mitmesugused variandid MacGregori tüüpi kõrvale tõmmatavatest sektsioonilistest luugikaantest. luugikate koosneb reast sektsioonidest, mis omavahel on ühendatud lühikeste kettidega. Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast, milledel sektsioon saab liikuda piki luugikrae eendit. Kummalgi pool on ka üks keskmine veidi kaugemale välja ulatuv ratas. Need
hõimude ühendused. Nii jagunes Rootsi svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi hõimuliidul oma kuningas, samuti kõikidel maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. - Toimunud sisevõitlustest annavad tunnistust linnused, mille ehitamise algus ulatub 5.-6. sajandisse. Säilinud on ka kindlustatud asulaid. LAEVAD JA RETKED - Retkedeks kasutatud viikingilaevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. Laeval oli mast nelinurkse purjega, kuid 40-60- liikmeline meeskond võis laeva edasi viia sõudeski. - Merel orienteeruti tavaliselt taevakehade järgi, kasutades 16 ilmakaart. Tuntud oli ka kristall, mis näitas päikese asukohta pilves taevast hoolimata. - Harilikult pani laeva välja kogukond. Läänemere rannikualad jagunesidki laevkondadeks, millest igaüks saatis retkele ühe laeva
Saame mingisuguse pildi, kui palju mõjutavad kreeni sildumisotsad. Menüü LOAD TANKS alt võtame valiku TABLE ja sealt alt HWB (heeling water ballast), kus paneme heelingu tankid 22P& 22S võrdseteks. Nüüd sisestame menüü LOAD STORES alt reisijate arvu ja kontrollime erinevate raskuste nagu nt. reisijad, meeskond jne raskuste koordinaate kindluse mõttes. Edasi sisestame menüü LOAD CARGO alt esialgse kauba tonnid. Kauba jaotame parraste vahel, jälgides kreeni. Kui kaup peal ja kreen null, siis ajame paika trimmi. Selle abil saame teada kuidas laeva laadida, et laev väljuks sirge kiiluga. Et sirget kiilu saada, nihutame vastavalt vajadusele kas vööri või ahtri poole mõlema parda kauba vööri ja ahtri koordinaate. Kui kaubameetrite järgi tuleb kasutusele võtta ka platvorm, siis panna vastavalt platvormile plaanitavate autode arvule ka tonnid sinna. 2. VÄLJUMISE PÜSTUVUS.
Ei tohi unustada, et laevadevahelise kauguse vähendamine suurendab nende kokkupõrke ohtu. Nähtavuse halvenemine teeb karavani liikumise eriti keeruliseks. Aitab pidev vahemaa jälgimine radari abil. Laevad lülitavad sisse ka vööri ja ahtrisse paigutatud prozektorid. Pakile pannakse välja vaht, kellega hoitakse pidevat sidet. Pimedal ajal toimub liikumine juhtiva JM prozektorite valgel, mis valgustavad teed eespool ja külgedel. Laevad karavanis valgustavad kanalit ees ja jääd parraste ääres nii, et valgus ei segaks teiste laevade vaatlejaid. Joon. 11.16. Jäämurdjate poolt kasutatavad suru- tusest vabastamise võtted. Eriti tihedas jääs võivad laevad vahel kinni jääda. Nende vabastamiseks teostab JM lahtiraiumise manöövri (Joon. 11.16). Sellist manöövrit saab teostada kahel viisil.
mõlemast otsast. Järgmine samm paadi seadistamisel on mõõta ära ja reguleerida kronsteinidel asetsevate tullide kaugus. Seda tuleb teha paadis eraldi iga koha kohta. Vastavalt paadile käib see erinevalt. Paarisaeru paatidel mõõdetakse tullide vahelist kaugust. Üksikaeru paatidel aga mõõdetakse tulli kaugust paadi keskkohast. (joonis 2.2) Tulli kauguse mõõtmisel tuleb kasutada järgmist protseduuri: 1. Mõõta paadi parraste vaheline kaugus; 18 2. Mõõda kaugus tullist paadi pardani; 3. Jagada esimese mõõtmise tulemus kahega ja liita sellele teise mõõtmise tulemus. Joonis 2.2. Paarisaeru ja üksikaeru paadi tullide kauguse mõõtmine. Tulemus peaks olema 80-90 cm vahel ja see ongi tulli kaugus paadi keskkohast. Tullide kaugust saab muuta keerates tullide võlli kronsteini küljes hoidva mutri lahti. Tavaliselt on
Kuna karavelli manööverdusvõime oli tükk maad parem, tuligi ühel tundmatuks jäänud laevameistril mõte mõlema tüübi head omadused ühendada. Selleks asendati karaki vööris asunud kastell pikalt etteulatuva "nokaga", millele toetusid pukspriit ja kliiverpoom. Ka laevakere muudeti pikemaks ja voolujoonelisemaks – kui karaki kiilu pikkuse ja kere laiuse suhe oli 1 : 3, siis galeoonidel saavutas vastav näitaja juba 1 : 4. Kere ise muutus veeliini kohal laiemaks ja parraste kohalt kitsamaks, saavutades ristlõikes pirni kuju – see suurendas püstuvust ja raskendas merelahingus vastaste pardale tungimist. Kõik tekiehitised olid tunduvalt madalamad ega ulatunud enam laevakere kontuurist välja. Kui karaki ahter oli veel ümmargune, siis galeoonidel kasutati lamedat peegelahtrit, mis omakorda tuli kasuks meresõiduomadustele. Oluliseks täienduseks oli ka see, et galeoon oli algusest peale määratud kahurite kandmiseks
a. Messana, võitsid nii kartaagolaste kui ka Hieroni väge, piirasid Sürakuusat ja sundisid Hieroni rahu paludes nende poole üle tulema. Sürakuusast sai Hieroni valitsusaja lõpuni roomlaste kindel liitlane, mis omakorda tagas sellele kreeka riigile pikaajalise rahu ja õitsengu. Roomlased vallutasid ka Agrigentumi (Akragase) saare lõunarannikul. Kuid kõige olulisem oli suure sõjalaevastiku ehitamine. Teadlikuna oma kogenematusest merevõitluses, varustasid roomlased oma laevad parraste külge kinnitatud allalastavate haaksildadega, millega lahingu käigus laevu kartaagolaste omade külge klammerdada, et tungida sealtkaudu vaenlase laevapardale ja muuta merelahing jalaväevõitluseks. Uuendust kasutades saavutasid roomlased Mylae lahingus Sitsiilia põhjarannikul esimese võidu Kartaago laevastiku üle (260. a.). Initsiatiiv merel läksid roomlastele. Edust tiivustunult otsustasid roomlased, Agathoklese omaaegset eeskuju järgides, viia
annaabi.ee 
