Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi, konflikt võib viia võimu kriisini(Itaalia) Seadusandlikuvõimuülesehitus-üldiselt tuntakse ühe-ja kahekojalisi parlamente. Unitaarriikides ühekordne, föderatiivses kahekojaline Võimukorraldus kahekojalistes lähtub nende komplekteerimisviisist. Reeglina alamkojad valitavad. Ülemkoja puhul: a)seisuslik esindusorgan(inglismaal) b)osariigid delegeerivad oma esindjad ülemkotta(venemaa, france) c)ülemkoda valitakse otse rahva poolt(USA, Itaalia, Jaapan) Lähtuvalt komplekteerimisviisist onmääratud ka kodade vaheline tööjaotus. Parlamendi peaülessanded:algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi
1950-ndad Uus idapoliitika -SLV poliitika 60-ndad, koostöö NSVL ja SDV Sotsiaalne turumaj. -SLV sisepoliitika pärast II ms Vaba-Euroopa -raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945-praeguseni Maailmapank -rahvusvaheline rahandus org. (annab laene, IMF) pärast II ms Makartism -1950-ndad Pingelõdvestus -sõmitakse võidurelvastumist vähendavaid kokkuleppeid 60, 80-ndad Põhjamaade Nõuk. -Põhjamaade parlamente ja valitsusi ühendav org. 1950-ndad Külm sõda -Vastasseis USA ja NSVL vahel, lubatud on kõik 1947-... NATO -Põhja Atlandi lepingu sõjalineorg. 1949 SLV -Saksamaa Liit Vabariik 1949 ÜRO -Ühendatud rahvaste org. 1945 SDV -Saksa Dem. Vabariik 1949 Nimed M.L.King -Neegrite usu eest võitleja USA J.F.Kennedy -USA president 60 D.Eisenhower -USA president 50 M
Parempoolsed on kindlad, et elatustaseme peab määrama indiviid ehk isiklik pingutus. Vasakpoolsed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Ortotoksid vanade traditsioonide jälgijad Dogma jäik tõekspidamine Seadusandliku võimu ülesehitus: Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Ühe ja kahekohalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele. Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega
Seisuslikud: I ja II seisus olid maksukohustusest vabad, neile kehtis teine kohtupidamine, olid teised kombed (seisustesisesed vastuolud ) Ideoloogilised: õukonna pahelisus, valgustuslikud ideed 2)tagajärjed Majanduslikud: Inglismaa tõusis ainsaks mere võimuks, IdaEuroopas vabastati talupojad pärisorjusest, tekkis tööliskiht Seisuslikud: kaotati seisuslikud privileegid Ideoloogilised: loodi parlamente ka mujal Euroopas ( Rootsi,Austria,Ungari,Saksamaa,Preisimaa ), valgustusideede levik Euroopas, rahvusluse teke. Valitsus püüdis luua ülemaalist moraali kultust, dekristianiseerimine. Püüti luua ka Mõistuse kultust Kes said revolutsioonist(selle ajal) kasu? *Kirikumaade võõrandamisel läksid need müüki.Maid ostsid kodanlus,kaupmehed,käsitöömeistrid,podium,õpetajad, apteekrid jt. ( kasusaajad oli militated kirikumeeste hilisemate pretensioonide vastu )
Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse XIX sajandit, mil nad olid Lääne-Euroopas valitsemissüsteemides selgelt juhtivaks institutsiooniks. Tänapäeval nähakse parlamendis ka demokraatia olulist garantiid ja sümbolit. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, kuigi üldine arengutendents soosib kompaktseid ühekojalisi parlamente. Euroopas koosnevad kahest kojast näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia parlament. Ühekojaline esinduskogu on näiteks Skandinaavia ja Balti riikidel. Sageli nimetatakse parlamendi kodasid ka ülem- ja alamkojaks, kuid see ei tähenda , et ülemkoda oleks tähtsam või võimukam kui alamkoda. Pigem vastupidi riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusliku tegevusega. Formaalselt on parlamendi kojad võrdse, s.t seaduse jõustuvad alles siis, kui mõlemad kojad
Rahvas valib presidendi. President vastutab välis-kaitse ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal ning majandusküsimuste eest. Parlmendivalimised ei mõjuta valitsuse kooseisu otseselt. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur.prantsusmaa, island, portugal, leedu, venemaa. Ühe – ja kahekohalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele.Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu – riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega
organisatsiooni eesistuja. Opositsioon- Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. B 1.Selgita, mis on põhiseaduslik valitsemine? -Demokraatlik valitsemiskord,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Miks kasutatakse kahekojalisi parlamente? -Rahva soovid on rohkem esindatud, demokraatlikum riigikord 3.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmetest erakondadest. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valimisalale. Näiteks väliskomisjon töötab välispoliitikat käistlevate seaduseelnõude kallal ning tegema koostööd välisministeeriumiga. 4.Mis on parlamendi/riigikogu ülesanded
sõnastusena, kuidas ühiskond või õigemini praktikatest lähtuvalt võib määratleda positsioone ja ametikohti ning omistada neile võimu ja vastutust, õigusi ja kohuseid. Sõna praktika Kasutab autor kogu teksti läbiva tehnilise mõistena, mis märgib iga liiki tegevust, mida iseloomustab ametikohti, rolle, liikumisi, karistusi, kaitset jne määratlev reeglite süsteem, mis annab tegevusele tema struktuuri. Näitena võiks tuua mange, rituaale, kohtuprotsesse ja parlamente, turge ja omandisüsteeme. Õigluse mõisteni, milleni Rawls tahab jõuda võib sõnastada printsiipide kujul: esmalt igal isikul, kes osaleb praktikas või keda see praktika mõjutab on võrdne õigus kõige ulatuslikumale vabadusele, mis sobib kokku sama vabadusega kõigi teiste jaoks; ning teiseks, ebavõrdsused on meelevaldsed, kui just pole mõistlik eeldada, et need on kõigi huvides ning et nendega kaasnevad või nende kaudu saavutatavad positsioonid ja ametikohad on avatud kõigile
seisukohtade sõltumatule konkurentsile. Nii toimus see Rooma vabariigi sattumiseni sügavasse kriisi II-I sajandil eKr. Väljapääs leiti keisririigis, aga sellel oli demokraatiaga antiikaegses tähenduses juba vähe ühist. On loodud ka demokraatiapäev,mis on 2007. aastal ÜRO Peaassamblee poolt algatatud rahvusvaheline tähtpäev, mida tähistatakse iga aasta 15. septembril. Samal päeval 10 aastat varem, 1997. aastal oli riikide parlamente ühendav rahvusvaheline organisatsioon Parlamentidevaheline Liit (Inter-Parliamentary Union ehk IPU) võtnud vastu demokraatia ülddeklaratsiooni. (http://et.wikipedia.org) Demokraatiapäeva tähistamisega soovib ÜRO pöörata maailma riikide ja rahvaste tähelepanu demokraatlikele väärtustele ja demokraatia olukorrale maailma eri paigus. (http://www.un.org/en/events/democracyday/background.shtml) 5 2. DEMOKRAATIA VORMID
Bundesrat: Liidumaad ise määravad esindajad ja võib neid ka tagasi kutsuda Kinnitab vaid seadusi, mis puudutavad liidumaid ja nende õigusi/tegevust (60% seadustest) Saab vastavaid seadusi vetostada (Bundestagis vaja 2/3, et vetost üle sõita) · UK: (AK: House of Commons, ÜK: House of Lords) Pole valitav, vaid liikmeskond päritavuse alusel (700 liiget) Piiratud ajavahemik, millal saab alamkoja otsuseid tagasi lükata Tooge näiteid riikidest, kus on kahekojalisi parlamente - millist tüüpi riikidele need harilikult iseloomulikud on? Harilikud on föderatsioonidele (USA, Saksamaa, Venemaa)või paljurahvuselistele riikidele (belgia, Kanada, Sveits) Arutlege selle üle, mis on kahekojalise parlamendi plussid ja miinused - + lisakontrolli funktsioon demokraatias + parandab vastuvõetud otsuste kvaliteeti + lubab alamkojal tegeleda detailide asemel sisuliste küsimustega - muudab otsustamise aeglaseks ja keeruliseks.
1950ndad Pingelõdvestus sõmitakse võidurelvastumist vähendavaid kokkuleppeid 60, 80ndad positsioonisõda (kaeviku sõda) sõda toimub ühe koha peal e.ühel rindejoonel Proletaarlased palgatöölised PVO Palestiina Vabastusorganisatsioon Põhjamaad Rootsi, Taani, Norra + Soome, Skandinaavia, Island Põhjamaade Nõuk. Põhjamaade parlamente ja valitsusi ühendav org. 1950ndad Rahudekreet enamlaste seadus, millega lubati sõlmida rahu Rahvakomisaride Nõukogude Venemaa valitsus Nõukogu Rahvakommuun ühismajand Hiinas Rahvarinne vasakpoolsetest parteidest moodustatud liit Prantsusmaal 1930.a. Rahvasteliit org. mille ül oli riikidevaheliste tülide ragumeelne lahendam. Rahvavabariik sotsialistlikule arenguteele asunud riik
administratsiooni poliitika vastuolulisus). · Seadusandliku kogu mõju presidendile on nõrk Ühised tunnused · Rahvas valib parlamendi · Demokraatlik riik · Võimude lahusus · vetoõigus Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Ühe ja kahekojalisus Kuigi üldine arengutendets soosib ühekojaisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Kahekojalised on Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Norras, Poolas ja Venemaal. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ja Balti riikidele. Parlamendi kodasid nimetatakse ülem ja alamkojaks. Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis · Töövaldkondade jaotuses
Eelnevast järeldub, et poliitiline võim vajab efektiivseks toimimiseks psühholoogilist tuge. Selleks toeks on poliitiline kultuur - s.o. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtushoiakute ja levinud käitumismallide kompleks.(vt. õpik lk.89-93) 7. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Lk.101-109 Parlamendile kuulub demokraatlikus riigis seadusandlik võim 1) Parlamentide ülesehitus P. võib olla ühekojaline (näit. Eesti) või kahekojaline. Enamus parlamente on tänapäeval kahekojalised. Reeglina on riigi tegeliku poliitika kujundajaks alamkoda, kuigi kojad on formaalselt võrdsed. Kodade komplekteerimine: - alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel - ülemkoda moodustatakse - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR) - föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve.
Suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Charles I Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. Saatsi pidevalt parlamente laiali kuniks lõpuks parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Kuulutati riigireeturiks ja hukati 1649. Oliver Cromwell - Cromwell tõusis esile kui oskuslik ratseväekomandör. Ta purustas Charles I rojalistlikud väed otsustavates lahingutes. Ta keeldus troonist, kuid võttis endale lordprotektori tiitli.
Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on täidesaatev võim sedavõrd tugevnenud, et kipub seadusandjat varju jätma, ent parlament on endiselt jäänud demokraatia oluliseks sümboliks, omades ka mitmeid kaalukaid valitsemisfunktsioone. 4 Ühe- ja kahekojalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Parlamendi kodasid nimetatakse sageli ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on lugu vastupidi riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende
endale teadvustama, et neil kõigil on täita riigis vajalik ja tähtis osa. PARLAMENDI VALIMINE Parlamendid võivad olla ühe või kahekojalised (nn ülemkoda ja alamkoda). Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid või maakondi ning seetõttu on nad ülemkojas võrdselt esindatud (näiteks USAs on Senatis kaks senaatorit igast osariigist). Ka ühtsetes riikides on kahekojalisi parlamente, kuid seal põhjendatakse seda järgmiselt: 1. Ülemkoja koosseis on väiksem kui alamkojal; 2. Paljudes riikides valitakse ülemkoda kauemaks kui alamkoda, mõnikord suurendatakse seda poole või kolmandiku kaupa vahevalimistel (Prantsusmaa jt); 3. Ülemkoja liikmetele on kehtestatud mitmeid tsensusi, nende hulgas ka va nusetsensus (Belgias 40 jt). Suurem osa ülemkodadest valitakse kaudsel teel (kas omavalitsuste poolt nagu Hollandis või
Loménie de Brienne, kes püüdis nüüd omakorda reforme läbi suruda, samuti tõsta makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid, kes polnud koos käinud alates 1614. aastast. Ehkki otsiti veel ka teisi teid (muudatusi, ka maksude tõstmist, püüti läbi suruda kohalike parlamentide kaudu, kuid edutult, puhkesid ka esimesed rahva vastuhakud, kui parlamente püüti laiali saata, et absolutsimi tugevdada), pidi kuningas 1788. aastal tunnistama, et teist teed ei ole ning kuulutas välja, et generaalstaadid tulevad kokku 1789. aasta mais. Generaalstaatide valimised 1788. aasta lõpus ning 1789. aasta alguses pandi paika generaalstaatide valimiste põhimõtted ning otsustati, et aadlike ja vaimulike seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 ning kolmanda seisuse esindajaid sama palju kui neid kokku- 600. Samas jäi selgusetuks, kas hääletatakse
Koostöö õigus- ja siseküsimustes Väär d. Euroopa Ühendus Õige Question 10 Mitme sambaline on Euroopa Liidu lepingute struktuur? Vali üks vastus. a. Nelja Väär b. Kahe Väär c. Ühe Väär d. Kolme Õige ----------------------------------------------------------------------- TEST 5: Euroopa Parlament Question 1 Keda esindab Euroopa Parlament? Vali üks vastus. a. Liikmesriikide valitsusi Väär b. Liikmesriikide parlamente Väär c. Liikmesriikide kodanikke Õige d. Liikmesriikide poliitilisi parteisid Väär Question 2 Kes on alates 2009 a Euroopa Parlamendi president? Vali üks vastus. a. Janne Monnet Väär b. Hans-Gert Pöttering Väär c. Jose Manuel Barroso Väär d. Jerzy Buzek Õige Question 3 Kuidas valitakse Euroopa Parlamendi saadikud? Vali üks vastus. a. EL saadikud nimetatakse ametisse liikmesriikide parlamentide poolt Väär b
valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse 20. sajandi keskpaika, mil nad olid juhtivaks institutsiooniks Lääne-Euroopa valitsemissüsteemides. Tänapäeval on täidesaatev võim küll sedavõrd tugevnenud, et kipub seadusandjat varju jätma, ent parlament on endiselt jäänud demokraatia oluliseks sümboliks, omades ka mitmeid kaalukaid valitsemisfunktsioone. 2.1 Ühe- ja kahekojalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojast näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poola ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale (v.a Norra) ja Balti riikidele. Parlamendi kodasid nimetatakse sageli ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on lugu vastupidi – riigi poliitika
tõhusas koostöös. 24 Tugitelefon- et seada sisse üleriigiline (24/7) tasuta tugitelefon, et helistajaid konfidentsiaalselt või 3 Käesoleva artikli kohaselt rakendatavad meetmed kaasavad vajadusel kõiki asjassepuutuvaid toimijaid, nende anonüümsust nõuetekohaselt arvestades kõigi vägivalla vormide osas nõustada. nagu valitsusasutusi, üleriigilisi, piirkondlikke ja kohalikke parlamente ja ametiasutusi, riigi 25 Tugi seksuaalvägivalla ohvritele-et rajataks piisaval arvul sobivaid ning kergesti kättesaadavaid inimõigustega tegelevaid institutsioone ning kodanikuühiskonna organisatsioone. vägistamisohvrite keskusi või seksuaalvägivallaga tegelevaid suunamiskeskusi, et tagada arstilik ja
riik ei suuda pakkuda vastavat haridust). Seda näeme Araabia poolsaare naftariikide puhul. Ärimeeste rikkus on tulnud naftast või gaasist ja nad pole riigist sõltumatud nagu Lääne ühiskonnas, vastupidi. Riik, kus suur raha tuleb loodusvaradest, ei pea oma kodanikke maksustama ega andma neile vastu õigusi ja vabadusi, sh rahvaesindust. Näiteks Saudi Araabias on naftaärimehed seotud õukonnaga. Ei seal ega teistes Araabia poolsaare riikides pole tulumaksu, aga ka üldjuhul parlamente. Kui on (Kuveit), pole see vabalt valitud. Maailma viies naftariik Venezuela arendab Hugo Chavezi juhtimisel sotsialismi ja mõnitab avalikult USAd. Kaasaegsed poliitilised institutsioonid, seadused ja ametnikkond niisugusel teel saadud rikkusega riigis kujuneda ei taha. On vaid üksikuid erandeid: USA, Norra, Tshiili jm. See-eest loodusvaradelt vaeste riikide areng on olnud kiire, kuna on oldud sunnitud keskenduma toorainevaestele majandusharudele ja et saada elanikelt makse, on tulnud
78. Seadusandliku riigivõimu organid. Seadusandlik võimuorgan tähendab seda, et talle kuulub seadusandlik võim. Parlament on rahvapoolt valitav esinduskogu. Rahvas valib parlamendi ja deligeerib oma võimu parlamendile, parlament esineb edasipidi rahva eest. Kahekojaline parlament on föderatsioonide puhul. See tähendab seda, et on kaks koda. Üks valitakse otse rahva poolt, teise puhul haldusterritoriaaljaotuse alusel moodustatakse teine koda. Liitunud maad omavad oma parlamente. Seal on ühekojalised. Parlament on alatine organ. Valitav organ- valib rahvas, kõrgema võimukandja delegeerib oma võimu parlamendile, kes tegutseb edasi rahva esindajana. Parlament tegeleb seadusandlusega, riigikassa ehk riigi eelarve kinnitamine, maksud, koormised, trahvide kehtestamine, riigi eelarve sihipärase kasutamise üle kontroll. Valitsuse ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. Esiteks võib olla umbusalduse avaldamine või valitsus astub ise tagasi
Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. o Seadusandlik võim Parlament (riigikogu) on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on täidesaatev võim (valitsus) muutunud sedavõrd tugevaks, et kipub seadusandjad varju jätma, ent parlament on endiselt jäänud demokraatia oluliseks sümboliks, omades ka mitmeid kaalukaid valimisfunktsioone. · Parlamentide ülesehitus Parlament võib olla ühekojaline (näit. Eesti) või kahekojaline. Enamus parlamente on tänapäeval kahekojalised. Reeglina on riigi tegeliku poliitika kujundajaks alamkoda, kuigi kojad on formaalselt võrdsed. Kodade komplekteerimine: · alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel · ülemkoda moodustatakse: - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR) - föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve
Eelnevast järeldub, et poliitiline võim vajab efektiivseks toimimiseks psühholoogilist tuge. Selleks toeks on poliitiline kultuur - s.o. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtushoiakute ja levinud käitumismallide kompleks.(vt. õpik lk.89-93) 7. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Lk.101-109 Parlamendile kuulub demokraatlikus riigis seadusandlik võim 1) Parlamentide ülesehitus P. võib olla ühekojaline (näit. Eesti) või kahekojaline. Enamus parlamente on tänapäeval kahekojalised. Reeglina on riigi tegeliku poliitika kujundajaks alamkoda, kuigi kojad on formaalselt võrdsed. Kodade komplekteerimine: - alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel - ülemkoda moodustatakse - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR) - föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve.
Nõukogu liikmed on Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Island. Fääri saared ja Ahvenamaa omavad oma esindajat Nõukogus alates 1970. aastast ja Gröönimaa 1984. aastast, kuid nende esindajad kuuluvad vastavalt Taani ja Soome delegatsioonide koosseisu. Põhjamaade Nõukogu institutsioonid on järgmised: assamblee, presiidium, komiteed ja sekretariaat. Assamblee on kõrgeim organ, mis koordineerib parlamentidevahelist koostööd. Assamblee koosneb 167 liikmest, kellest 87 esindavad liikmesmaade parlamente ja 80 valitsusi, koos käiakse kord aastas mõne liikmesriigi pealinnas. Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) loodi 1971. aastal Põhjamaade Nõukogu otsuse alusel ja kujutab seetõttu endast samade riikide valitsuste vahelist koostööorganit. Ministrite Nõukogu liikmeskond ei ole kindalt fikseeritud, sõltuvalt lahendamisele kuuluvatest probleemidest võivad tema liikmed vahetuda. Enam-vähem püsivaks institutsiooniks on PMN raames nn Koordinatsiooniministrite
26. Vähemusvalitsus ja ametnikevalitsus. 27. Mis on reziim? 28. Demokraatia kui reziim. 29. Diktatuur + näiteid. 30. Autokraatia + näited. 31. Totalitarism + näiteid. 32. Autokraatia ja totalitarismi erinevused. 33. Näiteid totalitarismi kohta minevikust ja tänapäevast. 45 34. Võrdle Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa ja USA parlamente ja presidentide võimupiire ning mõlema valimisi. 35. Millised on Saksamaa suuremad erakonnad? 36. Kuidas nimetatakse Saksamaa peaministrit? 37. Mitu osariiki on USA-s? 38. USA erakonnad ja nende eripära. 39. Kuidas ja mitme aasta järel valitakse USA president? 40. Kellele kuulub USA-s sõja kuulutamise õigus, kuid milline on tegelikkus? Riigiorganid 1. Loetle Eesti põhiseaduslikud riigiorganid. 2. Kas Eesti on parlamentaarne või presidentaalne riik? 3
Kui aga alamkoda on tugevam, siis saab alamkoda ülemkoja poolt tagasilükatud seaduse teatava häälteenamusega vastu võtta alamkojale endale sobival kujul. Harilikult on alamkoda tugevam. 55. Kirjeldage seadusandlikku protseduuri ühekojalises parlamendis, samuti kahekojalises parlamendis. Struktuurilt on parlamendid enamasti ühe- või kahekojalised. Seejuures ei sõltu parlamendi kodade arv otseselt riigi suurusest. Euroopas on kahekojalisi parlamente umbes pooltes riikides, seejuures ka küllalt väikestes (Holland, Taani). On aga reegel, et föderaalriigi parlament on kahekojaline. Seadusandliku protseduuri all mõistetakse seaduseelnõu algatamise, arutamise, vastu võtmise ja jõustumise korda. Nagu iga protseduuri puhul saab ka seadusandliku protseduuri puhul eristada staadiumeid, kusjuures ühe või teise staadiumi eraldi väljatoomine on suuresti kokkuleppe küsimus.
üldisemalt jagada järgmisteks elementideks: 1.rahvaesinduse vorm kehtestatuna põhiseaduses 2.rahvas on suveräänsuse kandja, kuid tema nimel teostab seadusandlikku võimu parlament, kelle rahvas valib 3.parlamendi liige esindab parlamendis tervet rahvast, mitte ainult enda konkreetseid valijaid. Sellepärast loetakse, et ta on enda ülesande täitmisel oma konkreetsetest valijatest sõltumatu ja pole reeglina tagasikutsutav Pädevuse mahu järgi võib parlamente liigitada järgmiselt: 1.piiramatu pädevusega parlament. Siin pole parlamendi pädevusele mingeid konstitutsioonilisi piiranguid. Selliseks loetakse Briti parlamenti, kelle kohta öeldakse, et see võib teha kõike, välja arvatud meest naiseks ja vastupidi :) 2.absoluutselt piiratud pädevusega parlament. Selliseks on näiteks Prantsuse oma. Siin on põhiseaduses täpselt fikseeritud küsimuste ring, mida
Nimelt on presidendid avastanud, et nad on sageli bürokraatia ohjamises suutmatud, ning toetuvad seega pigem just Valge Maja aparaadile, kes aitabpoliitilisi muudatusi planeerida ning ellu viia. See tähendab omakorda aga seda, et nii mõnedki valitsusvaldkondi puudutavad poliitikad on välja mõeldud just Valges Majas. (Gitelson jt, 1996, lk. 248) Parlament: Kongressi alam- ja ülemkoda Ameerika Ühendriikide Kongress on üks väheseid parlamente maailmas, mille seadusandlik võim on piisavalt tugev, et toimida täidesaatvast võimust sõltumatult, vastandudes seega Lääne-Euroopalikule parlamendile. Sõltumatus väljendub ka selles, et USA president kui täidesaatva võimu pea valitakse rahva poolt eraldi ning ta moodustab hiljem enda ümber administratsiooni ja kabineti, mis tähendab, et presidentaalse süsteemi puhul ei olene täidesaatva võimu koosseis parlamendi valimistest. Lisaks
demokraatliku valitsemiskorra koos kõikide vajalike koostisosadega – vaba turumajandus, vaba ajakirjandus jne. Mitmel pool võidavad rahva (valijate) poolehoiu hoopis autoritaarsed valitsused, kes loobuvad demokraatlikest valitsemismeetoditest. Mitmetel valimistel paljudes riikides on saavutanud edu just nimelt populistlikud liikumised ja kandidaadid. Ja on ka selliseid riike, mis on küll valinud demokraatliku valitsemise, aga pole sellega kuigi hästi toime tulnud. On parlamente, mis pole seal esindatud poliitiliste jõudude vahekorra tõttu võimelised mingeid otsuseid langetama, ja valitsusi, mis jagelevad täitevvõimu teostamise asemel lõpututes sisevaidlustes. Otsuseid ei langetata, tähtsate küsimuste lahendamine lükkub lõpmatusse. Läbi aegade on olnud õige mitmeid erinevaid viise rumalate ja kurjade kõrvaletõrjumiseks ning tarkuse kogumiseks. Selleks on kasutatud valimistsensust – valida ei sa võõrad, kurjategijad ja
annaabi.ee 
