Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pärast Külma Sõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
araabia, palestiina, aren, terror, rühmitus, demo, lagu, puuduv, liibanoni, jordaania, süüria, lääneosa, põgenikud, naaberriigid, vaherahu, ajutised, islam, nafta, tervet, ootavad, juudid, hisp, hamas, ründamine, aust, bush, arafat, gaza, liikum, prakt, berl, rahutused, lagun, nsvl, milton, sõltumatus, valitsusest, fuku, lokaalsed, pragmatismLÄHIS-IDA KRIIS BERLIINI BLOKAAD KOREA SÕDA UNGARI ÜLESTÕUS SUESSI KANAL (1948) (1948-49) (1950-53) (1956) (1956) 1948- loodi Palestiinasse Põhjused: 1)NSVL tahtis Põhjused: 1)Korea rahvas Põhjused: 1)erinevus Probleem: Egiptus tahtis Iisraeli riik. Põhjused: Lääne-Berliini oma oli lõhenenud 1948. kaheks Lääne-Eur. ja Ida-Eur. kanalit oma valdusesse, 1)juudid olid II ms-s valdusesse 2)Lääne riigid kommunismi- (Hiina arengus (Austria eeskuju) kuna see kuulus Inglise- rängalt kannatanud (USA) kavandasid Sksm. mõjul) ja läänemeelseks 2)VLO baaside rajamine Prantsusm. aktsionäridele. 2)juutidel õnnestus lääneosas rahareformi ja 2)Põhja-K. alustas sõd
(de mok r.). Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi iseseisvumine 1948. aastal; araabia Põhi Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide riigid ei tunnusta. Enne iseseisvumist oli ala rahv 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. jaotatud kaheks: juudid ja araablased (Palestiinas) aks Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle kuulus Sbr.-le
aug Valgevene ja Moldaavia, järgnesid ka teised 8. dets 1991 – allkirjastasid Vm, Ukr, Valgevene juhid Valgevenes Belovežjes avalduse NSVL laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta 25. dets 1991 – loobus Gorbatšov ametlikult võimust ja andis üle Jeltsinile SRÜ-ga liitusid kõik endised liiduvabariigid, va Baltimaad NSVL laialisaatmisega oli ka külm sõda lõppenud 39. Araabia maad ja islamimaailm Araabia maad: 8000 km pikkune lääne-idasuunaline vöönd Põhja-Aafr-st läbi Lähis-Ida kuni India ookeanini pärast Türgi suurriigi lagunemist vaesed ja teisejärgulised, olukord muutus naftaga 1950-1960. iseseisvus suurem osa Ar maadest, iseseisvuti vaid võideldes, kergem Sb asumaadel ühendab araabia keel, islam, mälestus kunagisest ühisest riigist, Kalifaadist, mida taheti
lõppakt? Millised punktid seal olid kasulikud Lääneriikidele, millised Nõukogude Liidule? 1 aug 1975. Kasulik NLle: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas oma positsiooni Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumise. USAle: Helsingi lõpppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja läbikäimist lääne maailmaga. 8. Araabia maadele iseloomulikud jooned. Õpik lk. 94 Araabia maid ühendab islami usk, araabia keel ja mälestus kunagisest ühisest riigist Kalifaadist. 9. Millal loodi PVO? Mis see on? PVO e PLO on Palestiina (poliitiline ja poolsõjaväeline) Vabastusorganisatsioon, mis loodi 1964.aastal. 10. Iseloomusta lühidalt järgmisi sündmusi ja nende tulemust: Iseloomusta lühidalt järgmisi sündmusi ja nende tulemust: Kuuepäevane sõda -
103,359+ - 2003 Iraagi sõda Iraak 1,136,920+ Sõda Põhja- 2004 Pakistan 11,345 (+/-) Pakistanis Somaalia 1988 Somaalia 300,000 400,000 kodusõda 2000 Teine Intifada Iisrael ja 7,315 (+/-) Palestiina Mehhiko 2006 Mehhiko 8,400 narkosõda 3 Iraagi sõda Iraagi sõda, mida teatakse ka 2. Lahesõjana või Iraagi okupatsioonina on praegusel hetkel kestev sõjaline konflikt, mis algas 20. märtsil 2003. Iraagi okupeerimisega rahvusvaheliste koalitsioonivägede poolt, mis koosnesid suuremalt
100000 inimest said surma, julgeoleku Vabariik (kommun.) ja lõunas külm sõda hoogustus; tugevnes vastuolu Koreade liikmed) Korea Vabariik (demokr.). vahel. Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi Põhirahvaks juudid, kes hoidis Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide iseseisvumine 1948. ühtsena usk. Nende 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. aastal; araabia riigid ei eesmärgiks oli sionism ehk Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle tunnusta. Enne taheti rajada oma riik
,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuveit. Kuna ÜRO ei lõpetanud oma surveabinõusid, siis langes riigi elatustase kiiresti. 2003 kukutasid USA väed Husseini valitsuse. Siiski on Iraak tänaseni üks kuumemaid kriisikoldeid. 6) Iisrael riigi väljakuulutamine- juutide ja araablaste vaenu tagamaad. 14 mai 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid Palestiinas välja oma riigi Iisraeli. Kuigi seda tehti ÜRO nõusolekul tekkisid kohe konfliktid Palestiina araablastega. Nemad ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama. Peamine põhjus, miks tülid tekivad on see, et juudid peavad Palestiina alasid oma ajalooliseks kodumaaks. Samas araablased, kes on seal viimased sajandid elanud arvavad, et see maa kuulub siiski neile. 7) Palestiina sõda Suessi kriis ja 6-päevane sõda Jom Kippuri sõda. Üks päev peale riigi väljakuulutamist algas Palestiina sõda. Selle käigus vallutas Iisrael osa Palestiinast, osa
Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni.
naftas. ; Hoidmaks ära Iraagi armee sissetungi naabermaadesse, saabusid Iraaki USA ja Euroopa väed ; Rahvusvahelised relvajõud korraldasid sõjalise operatsiooni ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuiveit ; Kaubavahetus Iraagiga peatati; Iraagi majandusliku taseme langus ; Elatustaseme langus 7. 1947. aasta ÜRO partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiina. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi. 14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. 8. Egiptuse-Iisraeli sõda ( suessi kriis ) ; sõda Iisraeli ja seitsme Araabia riigi vahel ; ' kuuepäevane sõda ' iisraeli ja araabia riikide vahel 1967 ; 1964 . konflikt Palestiina Vabadusorganisatsiooni (PVO) ja iisraeli vahel. 9. 1983. aasta Genova deklaratsioon keelustas okupeeritud territooriumitel
riikide omavahelist mõõduvõttu: ideoloogilisel tasandil, võidurelvastumises, mõjusfääride laiendamises, majanduses Araabia maad, vastasseis Iisraeliga · 14. mai 1948 kuulutati välja juutide riik Iisrael, kuid araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ja alustasid juba järgmisel päeval sõjategevust. · Juudid osutuvad vaatamata arvulisele vähemusele sõjas edukamaks ja suur osa Palestiina riigi jaoks määratud alasid liidetakse Iisraeliga, ülejäänud Jordaaniaga · 1949 sõlmitakse vaherahu · 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse PVO (Palestiina Vabastusorganisatsioon), kelle eesmärgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine · Egiptus, Süüria, Jordaania alustavad ettevalmistusi sõjaks Iisraeliga, kuid Iisrael andis 1967. Juunis ennetava löögi, algab kuuepäevane sõda
Nõukogude Liidule?1.august 1975.a , 33eu riiki, usa, nsvl , kanada. Tähtsamad punktid: I-euroopa julgeolek, kinnitati eu riikide piiride väärtustamist. II-Majandus, teadus ja tehnikaalane koostöö. III- Inimeste, ideede ja info vaba liikumine. Lõppaktiga pandi alus OSCE-euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsioonile.Nslv-le kasulik kuna tänu sellele saavutas läänelt tunnustuse pärast ii maailmasõda. 8. Araabia maadele iseloomulikud jooned. Õpik lk. 94 Islami usk, araabia keel, mälestus kunagisest ühisest riigist- kalifaadist.araabia liiga loodi 1945.a, see seisis integratsioonipüüdluste eest. Mis tekitab araabia maade endi hulgas konflikte?riiklik korraldus, kuna lääne demokraatia on neile ikka veel võõras 9. Millal loodi PVO? Mis see on? 1964.a loodi palestiina vabastusorganistatsioon. Selle sihiks oli iisraeli merrepühkimise ja selle asemele palestiina riigi loomise. 10
kogu Ida-Aasia. Sõda oliväga verine ja ulatus kaugele, selle käigus demoraliseerisid ka USA sõdurid, kes tapsid külades naisi, lapsi ja vanureid. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Ameeriklased lahusid, kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa ning sealt kehtestati jäik kommunistlik reziim. 1976.aastal Vietnami kaks poolt ühendati. * Lähis-Ida kriis Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga. Iisrael tagastas küll osa maid Egpitusele tagasi, kui see ei muutnud araablaste suhtumist juutidesse. 1964. Aastal moodustasid osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO), mis seadis Iisraeli ''merrepühkimise'' ja selle asemel Palestiina riigi loomise. Kasutati ka terrorirünnakuid, ka Iisrael pidas seda samuti terroriorganisatsiooniks, maailmas hakati seda tunnustama palestiina rahvaesidajana. 1967. Aastal
Lääneriigid otsustasid lubada SLV relvastumist 19554 NATO liikmed sõlmisid Pariisis kokkulepped SLV-s kaotati okupatsioonireziim SLV sai NATO liikmeks võis luua armeed Bundeswehr Vastuseks lõi NSVL VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon Suessi kriis (1956) Lähis-Idas Eellugu: 1947- ÜRO otsustas luua Palestiina aladele 2 riiki Iisrael Palestiina 1948 kuulutati välja Iisraeli riik, millele vastuseks araabia riigid alustasid sõda Iisraeli vastu. Sõjas olid edukad juudid hõivasid suure osa Palestiina jaoks mõeldud aladest Tagajärg: Araabia maades kujunesid Palestiina põgenike laagrid Terroriaktid Iisraeli vastu Põhjused:
omas võimu parteiaparaadi üle. 17.06.1953 puhkes Saksa DV-s ülestõus kommunistliku režiimi vastu, mis küll kiirelt ja veriselt maha suruti. Osalt selle ülestõusu tõttu arreteeriti 26.06.1953 Beria ja mõisteti süüdi riigivastases kihutustöös (tegelikult polnud see muu kui poliitiline arveteklaarimine. Beria hukati 23.12.1953. 1953-1964 NLKP I sekretär ehk NSVL-i juht Nikita Hruštšov Araabia-Iisraeli sõda ja konflikt. Araabia riikide (Egiptus, Jordaania, Iraak, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Jeemen) ja Iisraeli vahel toimusid 1948-1949 sõjalised kokkupõrked. Tuginedes USA ja mõne teise imperialistliku ning rahvusvahelise sionismi poliitilisele, majanduslikule ja sõjalisele abile, hõivas Iisrael sõja jooksul 6700 km2 ÜRO Peaassamblee otsusega 29.11.1947 Araabia riigile määratud Palestiina-osast. Sealt põgenes naaberriikidesse ~900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina- osa, mis oli määratud Araabia riigile, liiteti Jordaaniaga
tihedalt seotud kuningas Faruki. võim läks ohvitseride juhi kolonelleitnant Gamal Abdel Nasseri kätte. Nasseri poliitika oli sarnane NL sotsialismiga va. see, et ametlikuks usundiks kuulutati islam. Nasser riigistas 26. juulil 1956 Suessi kanali. London ja Pariis plaanisid salajast sõjalist aktsiooni, et kanali üle kontroll taastada ja Nasser kukutada. Nad said liitlaseks Tel Avivi. 29. okt 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse, põhjendades seda vajadusega likvideerida palestiina partisanide tugialad. Sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa, väites, et sõjategevus kanali piirkonnas ohustab laevaliiklust nõudis, et Egiptus kõrvaldaks sealt oma väed. Egiptus keeldus, kuna tegu nende oma maaga. Selle peale hakkasid I ja Pr Egiptust pommitama ja maandasid dessandi. Kolmikagressiooni taunis nii rahvusvaheline üldsus kui ka ÜRO. 6. novembril sõlmiti vaherahu. Tulemus: Ing ja Pr mõju vähenemine ja NL ja USA mõju suurenemine Lähis-Idas. 20
hakataksegi Palestiinas maad ostma ja juudi asundusi rajama, loomaks sel moel kondikava tulevasele juudi rahvusriigile Eretz Israelile. Loomulikult ei vaadatud Palestiinas sisserändajate peale hea pilguga, kuid algul ei tundunud mõned üksikud juudi asulad ja ümberasujate väike arv kohalikele araablastele, kes liiatigi elasid Türgi impeeriumi valitsemise all, kuigi ohtlikuna. Olukord muutus Esimese maailmasõja järel, kui Ottomani impeeriumi lagunemisel Palestiina alad sattusid Rahvasteliidu otsustega Suurbritannia ja Prantsusmaa eestkoste alla. Sisuliselt kujunes uues olukorras välja vaenukolmnurk, mille nurkades asusid koloniaalvõimudest sõltumatust taotlevad araablased, oma riigi eest võitlevad juudid ning Rahvasteliidu mandaadi alusel tegutsevad inglased prantslased. Viimased ilmutasid aina rahutumaks muutuvate kohalike elanike vaoshoidmisel võrdlemisi suurt abitust ja ebajärjekindlust
tõestada juriidiline õigus nendele aladele. Kriisi olemus: puhkes sõda juutide ja palestiinlaste vahel, sest palestiinlased ei soovinud oma kodudest lahkuda. Lisaks maade jagamisele lisandus usukonflikt islami ja judaismi vahel. Kriisis osalesid: Iisrael ja Araabiamaad. 78-sõlmiti Camp Davidi kokkulepe Iisraeli (M.Dgin) ja Egiptuse (A.Sadat) vahel. Sisu: diplomaatiliste suhete kehtestamine ja iisraeli tagasitõmbumine Siinailt. Lubati lahendada Palestiina probleem, k.a. Gaza ja läänekalda üle. PVO organisatsioon loodu 1964. a araablaste poolt võitluseks iisraeli vastu. Suessi kriis- Toimus Suessi kandi pärast Egiptuses 56. a kui Egiptuse president Nasser natsionaliseeris kanali. Sellele olid vastu Inglise-Prantsuse aktsionärid, kellele kanal varem kuulus.Puhkes sõjategevus, kuhu sekkusid Iisrael (soovis endale Siiani ps-t), Inglismaa ja Pr et tagasi võtta kanal. Sellele reageeris NSVL, kes pakkus Egiptusele oma abi kui ta võtad suuna
Majanduslik koostöö eähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism. Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Satuti sõltuvusse Läänest (laenude pärast) ARAABIA MAAD JA ISLAMIMAAILM Araabia maade vastasseis Iisraeliga: Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille sihiks oli Iisraeli ,,merrepühkimine" ja selle asemel Palestiina riigi loomine. 1967 alustasid Süüria ja Egiptus + Jordaania avalikult ettevalmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava vastulöögi nn kuuepäevane sõda. Sõja tulemusel okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Jordaania läänekalda ja Golani kõrgendikud. 6. okt 1973, juutide usupühal jom kippuril alustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi Iisraeli positsioonidele. 24
majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 194. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. BERLIINI BLOKAAD Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult
külm sõda-ajajärk rahvusvahelistes suhetes,mida isel üliriikide ideoloogiline,poliitiline ja maj vastasseis;külma sõja vormid:ideoloogiline võitlus,võidurelvastumine,võitlus mõjusfääride laiendamise pärast, maj võitlus,diplomaatiline võitlus;1948-Berliini blokaad,1949-kahe Saksamaa riigi väljakuulutamine,1950-53-Koera sõda,1956-Ungari ülestõus,Suessi kriis,1961-essa inimene kosmoses,Berliini müüri ehitamine,1962-Kuuba kriis,1969-essa inimene kuul,1964-73-Vietnami sõda,1970-kahe saksamaa leppimise algus,desarmeerimise ajajärk,pingelõdvendus,1979-Afganistani sõda,,1985-Gorbatsovi võimuletulek NSVL-is(Perestroika,glastnost), 1991-NSVL lagunemine;külma sõja alguseks on 2 plaani e doktriini:Trumani doktriin-seoses Kreekat ja Türgit ähvardava NSVL survega teatas USA,et annab maj ja sõjalist abi riikidele,mida ähvardab sattumine Moskva kontrolli alla;Marshalli plaan e Euroopa taastamise programm nägi ette,et kõik riigid,mis toetavad USA välispoliitikat,võiv
1947. a. Need riigid olid Suurbritannia võimu all. 11. Millised olid India põhilised sise- ja välispoliitilised probleemid? · Siseriiklikud probleemid: - riigisisene/väline eri rahvuste ja uskude vaheline vastasseis - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. · Välispoliitika: - kehvad välispoliitilised suhted India ja Pakistani vahel eri uskude tõttu. - piiriküsimused Pakistaniga - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. 12. Miks tekitas ÜRO 1947. a otsus Palestiina jagamise kohta vastuolusid? Milliseid? Kas tänapäevaks on need probleemid lahendatud? Näited. Vastuolusid tekitas see, et juudid peavad seda oma ajalooliseks kodumaaks, kuna see ala oli neile kuulunud 13 saj eKr - 2saj pKr. Pärast seda vallutasid selle ala araablased. Nii on ka araablased seal juba sajandeid elanud ja peavad seda ala enda omaks. See tekitabki vastuolusid · Sõjalised vastuolud:
rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat. Tulemusena hakkasid endised vaesed riigid eesotsas Saudi-Araabiaga rikastuma. 1950-1960 suurem osa Araabia maadest iseseisvus, mis saavutati vaid võideldes. 1960. aastad olid araabia maadele majanduslikult edukad, sest rikkad riigid tarbisid üha rohkem naftat. Vastasseis Iisraeliga PVO (Palestiina Vabastusorganisatsioon)- 1964. aastal moodustatud
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL
umbes pool Süüria Golani kõrgendikust. Aastatel, mis sellele sõjale järgnesid, kindlustas Iisrael enda kohalolekut mõlemas kohas. 1971 aastal Iisrael kulutas oma Suessi kanali positsioonide kindlustamisele ca 500 miljonit dollarit (,,Bar Lev'i joon" Iisraeli kindrali Chaim Bar Lev järgi). Nii Egiptus kui Süüria - mõlemad soovisid Kuuepäevases Sõjas kaotatud maid omale tagasi saada, kuid Khartoumi Araabia tippkohtumisel otsustati ,,kolme ei" kasuks (,,ei rahu, ei tunnustamist, ei läbirääkimisi Iisraeliga"). Kui Egiptuse president G. A. Nasser 1970a suri, siis temale järgnev president Anwar Sadat otsustas, et kuuepäevases sõjas kaotatud maad tuleb Iisraelilt tagasi saada, vajaduse korral jõuga. 1971 aastal ÜRO vahendaja Gunnar Jarring'u ettepanekule, alustada rahuläbirääkimisi Egiptuse ja Iisraeli vahel vastas Sadat, et kui Iisrael tõmbab Siinailt ja Gaza
kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas! 6) Lähis-Ida pingekolle/kriis (juutide araablaste vastuolud) Ajalugu: juudid on Palestiina aladel elanud juba 13.-12. saj. e. Kr. Juutide laiali hajumine mööda maailma (=diasporaa) algas juba 6. saj. e. Kr., kui juudid viidi Babülooniasse vangi, suurenes aga eriti alates 1. saj. p. Kr., kui toimusid juutide ülestõusud Rooma impeeriumi vastu. Keskajal Euroopas olid juudid põlatud, tagakiusatud, õigused kitsendatud. Mõisteid: sionism juutide liikumine, et luua taas juudi riik Palestiinas, diasporaas elavate juutide kokkukogumine, tekkis 1860.-80. aastail
1954.a. sõlmisid NATO liikmesriigid Pariisi kokkulepped, millega : 1) Saksa Liitvabariigis kaotati okupatsioonireziim 2) Saksa Liitvabariik sai NATO liikmeks, võis luua oma armee Bundeswehr' Kokkulepped jõustusid 1955.a. Vastuseks Saksa Liitvabariigi vastuvõtmisele NATO'sse loodi NSVLiidu ja temast sõltuvate Ida-Euroopa riikide poolt mais 1955.a. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon. SUESSI KRIIS Eellugu 1947.a. ÜRO otsus luua Palestiina aladel 2 riiki. 1. Iisrael 2. Palestiina 1948.a. kuulutati välja Iisreali riik, millele vastuseks araabia riigid alustasid sõda Iisraeli vastu. Sõjas edukad juudid, hõivasid suure osa Palestiina jaoks määratud alast. Araabia maades kujunesid palestiina põgenike laagrid siit lähtusid terroriaktid Iisraeli vastu. SUESSI KRIIS Toimumise aeg: 1956a. Õpik lk 24, 28-29 Põhjused: 1) 1952.a. Egiptuses riigipööre, võimule G.A.Nasser, kes 1956.a. riigistas inglastele
läänelikust elust. Naised kandsid traditsioonilist riietust. Coca, muusika, alkohol keelustati. Tsensuur. Diktatuur. Vastuhakkajad tapeti. 1990 muutus natuke vabamaks kuid mitte palju. IRAAK Iraagi Iraani piiril oli sõda, mis kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutas Iraak kuveidi ja kuulutasid selle provintsiks. See kutsus ülesse ÜRO, kes kehtestas Iraagi vastu majanduslikke sureabinõusid. Kaubavahetus lõpetati. Pärsia lahe piirkonda saabusid USA ja mitme Euroopa, Araabia väed, et hoida ära Iraagi sissetungimine naabermaadesse. 1991"kõrbetormi" käigus purustati Iraagi väeüksused ja Kuveit sai vabaks. Majanduslik olukord halvenes, langes elatustase. Hussein jäi kuni 2003 aastani juhiks kuni ta kukutati USA poolt. Rahu see ei toonud, Iraak on siiani kriisikolle. Kes Homeini ja Hussein olid? Homeini Iraani usujuht, poliitik, 1979 Iraani Revolutisiooni juht, kus kukutati Iraani Sahh Hussein oli Iraagi president 19792003 ning Iraagi peaminister 2003
ARAABIA LIIGA 1945. a loodud Araabia maid ühendav organisatsioon. Tänu millele riikide suhted tihenesid, kuid konfliktid jäid. PVO Palestiina Vabastus Organisatsioon 1964. a rühmitus, mille sihiks oli Iisraeli hävitamine. 6-PÄEVANE SÕDA Araabia maade ja Iisraeli relvakonflikt 1967. CAMP DAVID USA presidendi residents, kus sõlmiti Egiptuse ja Iisraeli vaherahu 1979. a, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. SARIAAD Islami tavaõigus ISLAMI FUNDAMETALISM äärmuslik islamiliikumine. WATERGATE`i AFÄÄR Pealtkuulamisskandaal Washingtonis 1974. MONETARISM riigi võimalikult vähene sekkumine majandusse, võitlus inflatsiooni vastu. NAFTAEMBARGO Araabia naftamaade kehtestatud, suunatud Iisraeli toetavate
Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi viis NV Liit
hakkas toetama ÜRO USA eestvedamisel. ÜRO väed sundisid P-Korea taganema, sekkus Hiina NSVL relvadega, rinne jäi püsima Koreade piiril, kus sõlmiti 2 a pärast vaherahu, mis kestab tänaseni. Tagajärjeks NSVL autoriteedi langus Aasias ja Euroopas. Lähis-Ida kriisid · Iisraeli riigi loomine 1948 ÜRO võttis vastu otsuse luua ajaloolisele kodumaale Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riik ja seal aastasadu elanud araablastele Palestiina. Viimased ja neid toetanud araabia riigid ei nõustunud Palestiinat jagama ja ründasid. Edu siiski juutidel, kes vallutasid enamuse Palestiinale määratud alast. 1949 vaherahu, kuid pinged püsisid, ennustades uut sõda. Algas vastuolu lääne ja araabiamaade vahel. · Vastuolud Aasias, kommunistide võit Hiinas, kommunistlikud liikumised Indo- Hiinas, Koreas. · Suessi kriis 1956. A. Pärast Egiptuse riigipööret riigistas uus valitsus eesotsas
Külm sõda 1945-1990/91 Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik ja sõjaline vastasseis
NSVL maj oli end ammendanud, töövilj väga mad, põl.maj ei pööratud piisaval täh, kolh.kord ei mot in töötama, elatustase madal, rah.olematud in, tõsteti kaupade hindu a palgad jäid mad (+def), Brez ei teg riigi prob, agress v.pol (Afg, Nic) Poola 80. üritati hindu tõsta aga palgad ei kasv, puhk tööliste streik, juhiks Walesa. W raj liikumise Solidaarsus. Jaruzelski kuulut. Sõj.seisukorra ning lõpetas S teg. vangistas W Afg 79-89. NSVL oli huvit komm. lev, strat asukoht, nafta. NSVL maj olukord halvenes, raiskas oma ressursse, NSVL viis sõjaväe 1989 Afg välja. SAH akad, füüsik, diss, osales tuumapommi proj ja vesinikpommi väljatöötamisel SOLZ kirj, diss, oma kirjanduses krit NSVLi ja Stalinit-läks vangi J.P II Krakovi peapsk, kardinal Karol Wojtyla. Valiti 1978 Rooma paavst. Võttis endale paavstina nime. Vab idee lev. Atentaat (KGB). Ida-eur päritolu, võitles kom. vastu. WAL elektrik, S juht, taasises poola 1. pres, nobeli preemia laureaat. GIERpoola kom p
eesmärk pole Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka ühelgi teisel riigil teha. See poliitika osutus edukaks. See aitas kaas Hiina avanemisele ning muutumisele, kuid tekitas probleeme NSVLiga, kes tundis end sissepiiratuna. Araabia maade vastasseis Iisraelis 1957. aastal oli Iisrael Siinai poolsaare küll Egiptusele tagastanud, kuid see ei muutnud araablaste suhteid juutidesse. 1964. Moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille eesmärk oli Iisraeli hävitamine ja selle asemele Palestiina riigi loomine. Selleks kasutati ka terrori rünnakuid. 1967. alustasid Süüria, Egiptus ja Jordaania valmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava löögi kuuepäevane sõda. Neil õnnestus saavutada edu tänu lennuväljade pommitamsele. Kõigepealt purustati Egiptuse sõjavägi ja tungiti Suessi kanalini., siis anti toop Süüriale ja Jordaaniale
annaabi.ee 
