Viimased suuremad muudatused tehti 2009 aastal. Need muudatused tõid endaga kaasa võlgniku huvide parema kaitse. Uued mõisted nagu kompromiss, tervendamine; füüsilise isiku võlgadest vabastamine on lisandunud aja jooksul. Kuigi Eestis kehtestati pankrotiseadus (edaspidi PankrS) juba 01.09.1992, ei sisaldanud see esialgu füüsilisest isikust võlgnikule võimalust võlgadest vabaneda. Ka olulised muudatused, mis pankrotiseaduses 1997. aastal kehtima hakkasid, ei toonud kaasa füüsilisele isikule võlgadest vabastamise võimalusi. Alles 2004. aastal jõustunud muudatused tõid pankrotiseadusesse eriregulatsiooni, mis võimaldab füüsilisest isikutest võlgnikele võlgadest (kohustustest) vabastamise. Vajadus füüsiliste isikute pankrotimenetluse eriregulatsiooni järele tulenes rahulolematusest varasema regulatsiooniga. Füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamine pankrotimenetluses on poliitiline otsus
esiplaanil on võlgniku või võlausaldajate huvide kaitsmine. Nii on USA-s ja Prantsusmaal enam tähelepanu pööratud sellele, et anda maksejõuetule võlgnikule pääsemise võimalus, mujal lähtutakse eelkõige võlausaldajate huvidest. Nähes PankrSi ühe ülesandena krediidisüsteemi tugevdamist ja võlausaldajatele enama kindluse andmist, valiti Eestis viimasena märgitud lähtealus. Viimased muudatused mis pankrotiseaduses tehtud on lähendanud pankroti olemust võlgniku huvide kaitsmise ideele. PankrSs on defineeritud, mida mõistetakse maksejõuetuse ja pankrotina (§1). Maksejõuetuse ja pankroti määratlusi ei tule käsitleda kõikehõlmavate definitsioonidena, eesmärgiks on selgitada, millises tähenduses neid mõisteid seaduse tekstis kasutatakse. Võib muidugi väita, et pankrot on objektiivne nähtus, sõltumata sellest, kas see on kohtu poolt välja kuulutatud või mitte. Seaduses on
alust otsustada nõude põhjendatuse üle, seda tehakse nõuete kaitsmise koosolekul. Käesolevaks ajaks on R. Paala nõue TSC Henry Motors AS vastu tunnustatud ja kaitstud. III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon 7 Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada pankrotimenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Tulenevalt pankrotiseaduses sätestatust on halduri või võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevuses võlausaldajatele häälte arvu määramine. Maakohus tõlgendas vääralt PankrS § 26 lg 4, kui leidis, et häälte arvu määramisel on halduril ja sellest tulenevalt ka üldkoosolekul alus hinnata nõude vaieldavust. Nõue esitatakse haldurile kirjalikult, selles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on eesõigusnõue. Nõudeavaldusele lisatakse tõendavad dokumendid või nende
tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele Võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid ning ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid pankrotiseaduses sätestatud kohustusi Võlgniku kohustused vabastamise menetluse kestel: Kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. 6.5. Likvideerimismenetlus Likvideerimismenetluse eelduseks on asjaolu, et ühingul on vara rohkem kui kohustusi. Kui pärast lõpetamise otsustamist likvideerimise käigus ilmneb, et olukord on vastupidine ja võlad ületavad vara, siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Sellisel juhul jätkub vastav menetlus pankrotiseaduses sätestatud reeglite kohaselt. Kokkuvõtlikult on osanike poolt otsustatud lõpetamise raames toimuva likvideerimismenetluse käigus tehtavate toimingute ajakava üldjuhul järgmine: Osaühingu majandustegevuse ülevaate koostamine. Kuna juhatus peab esitama osanikele lõpetamisele eelneva majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest, siis on esimeseks toiminguks vastava ülevaate koostamine (ÄS § 202 lg 2).
30. Maksejõuetusega seonduvad probleemid. Maksejõuetuse mõiste Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. 31. Pankrot, pankrotimenetluse eesmärk . Äritegevuses tekib olukordi kus võlknikul ei piisa vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, võlgnik muutub maksejõuetuks. Võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust nimetatakse pankrotiks. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku varast Pankrotiseaduses sätestatud korras võlgniku vara võõrandamise või tema ettevõtte tervendamise kaudu. 32. Saneerimine. Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviitsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks. Saneerimine on vajalik siis, kui soovitakse tõsta ettevõtte efektiivsust ja kasumlikkust. Saneerimine ei ole selline abinõu, mis igal juhul aitab ettevõtte majandusraskustest välja 33
seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivõlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsusüksus, sest ilma selliste institutsioonideta ei ole riigijuhtimine ja ühiskonnaelu korraldamine võimalik.2 Pankrotivõlausaldajaks (võlausaldajaks) nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). 1.2. EESMÄRK Pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku varast pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 2). 1 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 249. 2 Ibid, lk 249.
kontrollib saneerimisnõustaja. Menetlus lõpeb, kui kava on nõuetekohaselt täidetud. Intressi arvestamise aegumine lõpeb intressinõude aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni selles asjas on tehtud lõpliku lahendi jõustumise.7 4. INTRESSI MITTEARVESTAMINE Intressi arvestamine peatub, kui: krediidiasutuse moratooriumi ajaks; maksukohustuslane kuulutab välja pankroti. Pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras; maksumaksjal on täitmata jäänud maksukohustus, mille täitmine toimib vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud ja kehtivale kompromissile; 7 http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusest-loobumine/saneerimine-ja- uemberkujundamine/ettevotte-saneerimise-laebiviimine intressinõue ületab maksuvõlga; on algatatud saneerimiskava või ümberkujundamiskava menetlemine ning see
16.Pankrotivara ,pankrotivara moodustamine. Pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Pankrotivara moodustamiseks on pankrotihaldur kohustatud tagasi võitma pankrotiseaduses ettenähtud ulatuses võlgniku tehinguid, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja kahjustavad võlausaldajate huve. 17.Tagasivõitmine, tagasivõitmise mõiste. Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Kui tagasivõidetav tehing on tehtud pankrotimenetluse algatamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve.
ei pea pankroti väljakuulutamisega ootama kuni nõude muutuvad sissenõutavateks ( 1 lg 3). * Praktikas siiski tavaliselt ilma sissenõutavate nõueteta pankroti väljakuulutamine toimub vaid võlgniku enda initsiatiivil. Printsiip: juriidiline isik ei tohi püsivalt maksejõuetuna eksisteerida (TsÜS 36: juhatuse liige on kohustatud esitama pankrotiavalduse.) Vara mõiste terminoloogiline erinevus pankrotiseaduses Tsiviilõiguses: vara = õigused - kohustused. Pankrotiseaduses: vara = ainult positiivse märgiga vara Mis saab juhul, kui vara on küll rohkem kui kohustusi, kuid sissenõutavaid kohustusi jooksvalt täita ei suudeta? Nt väike laenujääk suure väärtusega majale, kuid isik on siiski võimetu seda laenu teenindama. Vaidluse koht, arvamused lähevad lahku kas oleks õige pankrot välja kuulutada või mitte. Võiks lähtuda
ettevõtte saneerimiseks muu olulise asjaolu kohta, sh ettevõtte olulisuse kohta tööandajana. Saneerimismenetluse lõppemise alused on sätestatud SanS §-s 38. Saneerismismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitimise tähtaja möödumisel. Saneerimiskava vastuvõtmise protseduur on küllaltki sarnane pankrotiseaduses toodud nõuete kaitsmise koosolekukorraga. Võlausaldajale on SanS jätnud suured võimalused saneerimiskava kinnitamisele vastuvaidlemiseks. Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. Kui kohus tuvastab, et saneerimiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust ettevõtja pankrot välja kuulutada, tühistab ta saneerimiskava ja lõpetab saneerimismenetluse.
tähtajal määratud hinnaga. Ostukonto – Konto, milles arvestatakse jooksval arvestusperioodil ostetud kaupade maksumust. Ostumaks – Tarbekaupadelt võetav maks, mida tasub ostja. P Palk – Tasu, mida tööandja maksab töötajale tehtud töö eest. Palgavõlgnevus – Tööandja poolt töövõtjale palgapäeval maksmata jäänud palga summa. Pankrot – Kohtu väljakuulutatud maksevõimetus. Juriidilise isiku pankroti korral lõpetatakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. Pant – Laenuvõtjale kuuluv vara, mille väärtus on küllaldane, et tagada tema poolt saadud võla tagasisaamist. Passiivne maksebilanss – Maksebilanss on passivne kui laekunud summa (deebetpool) on väiksem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Pehmed kaubad – Börsiargoos kasutatav väljend teravilja, kohvi, kakao, villa, puuvilla jt. kohta. Pensionifond – Sihtotstarbeline lepinguline investeerimisfond; rahasumma, millest fondi osanikele
on tööks vajalik ja tööandja on talle selleks tingimused loonud vastavalt kokkulepitud korrale. Töötaja tervise halvenemine võib olla töölepingu lõpetamise põhjuseks, kui see on püsiva iseloomuga ja takistab senise töö jätkamist või välistab senise töö jätkamise. 1) ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel ette teatama mitte vähem kui 2 kuud 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel pankrotiseaduses sätestatud korras; Tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel on lubatud tööleping lõpetada töötajale ette teatamata 3) töötajate koondamisel; mitte vähem kui 2 kuud 4) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu mitte vähem kui 1 kuu 5) katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu; 6) töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel; 7) töötaja suhtes usalduse kaotamisel;
Määruste jõustumine ■ Määrus, millega pankrot välja kuulutatakse, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. ■ Määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Määruskaebuse esitamine ■ Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. ■ Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud. ■ Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ■ Määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt TsMS § 466 lõikes 3 sätestatule, kui
Alamal seisvad kohtud viitavad Riigikohtu lahendile. Tsiviilkohtumenetlust reguleerib peaasjalikult tsiviilkohtumenetluse seadustik, millest varasemalt kehtis eelmine Tsiviikohtumenetluse seadustik ja enne seda Eesti NSV Tsiviilprotsessi koodeks Tsk. Tsiviikohtumenetluse seadustik TsMS, mis jõustus 1.jaanuaril 2006.a. sisaldab õigusnorme, mis määravad üldiselt kindlaks tsiviilasjade kohtumenetluse korra Eesti kohtutes. Lisaks sisaldub tsiviilmenetluse õigust veel pankrotiseaduses puutuvalt tsiviilkohtumenetluse üle spetsiifilise alaliigi pankrotimenetlusega(RT 2003,17, 95), samuti täitemenetluse seadustikus, puutuvalt kohtutäituri tegevuse korraldamisega. Lisaks on tsiviilkohtumenetlusse puutuvat regulatsiooni riigi õigusabi seaduses (RT 2004,56,403), riigilõivuseaduses (RT 2005, 27, 198) ning puutuvalt kriminaalasja raames tsiviilhagi lahendamisega ka kriminaalmenetluse seadustikus (RT 2003, 27,166)
Intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel. §116 (1) 56. Mis on sundtäitmine ja kuidas seda rakendatakse? Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. §128 (1) 57. Millistel alustel on maksuhalduril õigus arestida maksukohustuslase pangakonto? Maksuhalduril on õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses. §131 (1) 58. Kui pikk on vaide esitamise tähtaeg ja millised nõuded kehtivad vaidele?
5) pankroti väljakuulutamisel 6) kohtuotsuse jõustumisel , millega pankrotimenetlusest alustamisest keeldutakse vara puudumise tõttu. 7) kohtuotsusega sundlõpetamisega 8) muul seaduse või põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel b) Likvideerimist Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Juriidilise isiku pankroti korral likvideeritakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. Erinevalt lõpetamisest on likvideerimismenetlus (pikaajaline) protsess, mida viivad läbi likvideerijad. Likvideerijateks on reeglina juhatuse liikmed, sundlõpetamise korral määratakse nad kohtu poolt. Likvideerijad, kellel on samaselt juhatuse liikmetega juriidilise isiku esindamise õigus (kuid erinevalt juhatuse liikmetest on võivad nad juriidilist isikut esindada ainult ühiselt, lõpetavad juriidilise isiku tegevuse,
kvooti. Pärandvaraga seotud täitmata maksukohustuselt ei arvestata intressi pärandi avanemise päevast arvates. 56. Mis on sundtäitmine ja kuidas seda rakendatakse? Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. Maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. Maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda
§ 141. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 146. Võlausaldaja teatamiskohustus (1) Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. (2) Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. (3) Kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. § 159. Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue (1) Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist
Pärandvaraga seotud täitmata maksukohustuselt ei arvestata intressi pärandi avanemise päevast arvates. (MKS § 119 lg 10) 56. Mis on sundtäitmine ja kuidas seda rakendatakse? Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub MKS peatükis 13 ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. (MKS § 128 lg 1) Maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui: (MKS § 128 lg 2) - kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; (MKS § 128 lg 2 p 1) - nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; (MKS § 128 lg 2 p 2) - maksuvõlg ei ole ajatatud; (MKS § 128 lg 2 p 3) - maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; (MKS § 128 lg 2 p 4)
tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus? 1) Pankrotihaldur Pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid
Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik - Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus? 1) Pankrotihaldur – Pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku
peatükis ja §-s 22 sätestatud nõuete järgimise üle tervishoiuteenuse reklaamis; 3) Põllumajandusamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 26 sätestatud nõuete järgimise üle taimekaitsevahendi reklaamis; 4) valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil välireklaami üle. (3) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet pankrotiseaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras. (4) Käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet notariaadiseaduses ja kohtutäituri seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras. (5) Käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet advokatuuriseaduses, vandetõlgi seaduses ja patendivoliniku seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras. § 312
85. MILLISED ON PANKROTI VALJAKUULUTAMISE TAGAJARJED? 40 1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 2) Haldurile läheb ule võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara 3) Fuusilisest isikust võlgnik ei saa teha pankrotivaraga tehinguid 4) juriidiline isik ei saa teha mitte mingisuguseid tehinguid 5) Võlgniku õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras 6) Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. 86. Võlausaldaja kohustus esitada nõue. Kuidas see seaduse järgi toimub ja millised on selle nõude mittetäitmise tagajärjed? Võlausaldajad peavad ise hoolitsema, et nende nõuded oleks esitatud tähtaegselt. See aga eeldab, et võlausaldaja peaks olema pidevalt kursis väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmuva informatsiooniga. Seda ei ole mõistlik eeldada ja autori
76. M-tegelik omanik. V-ekslikult kinnistusraamatusse kantud omanikuna. müüs maja E-le. M- kanti kinnistusraamatusse omanikuna õigesti. Kas eelmärk on asjaõigus või piiratud asjaõigus? Lepingud E ja V vahel. V ei saanud kinnisasja üle andma, sest oli kantud juba M omanikuna. E ei saa kinnisasja omandada. Eelmärk on tühistatud. 83. Kinnisasja omanikuks saab. Pole oluline, kas haldur kiidab heaks või ei kiida. Seda ei piisa. Par 120. Tagasivõtmishagi Pankrotiseaduses. 86. §65 87. äkki 64´ , 119-120 nende järgi vaadata kes on tegelik omanik ja kas saab võõrandada. Vorminõuded on järgitud. 91. a) tegemist ei ole tingimusliku lepinguga. V ja E vahel ainult müügileping. Seejärel sõlmivad V ja R müügilepingu, asjaõiguskokkuleppe ja kantakse kinnistusraamatusse. E ei saa enam omanikuks saada, E-l võlaõiguslikud nõuded V vastu. Sellepärast, et lubas omandi üle anda aga ei andnud
kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud 96 õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Tuleb esitada pankrotiavaldus. Seda kas võlausaldaja või võlgnik 269. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti.
Käendaja peab teavitama, et ta on võlgniku eest kohustust täitnud, muidu maksab võlgnik edasi, alusetu rikastumine. Käendajal tekib regressinõue ehk tagasinõude õigus Võlgniku vastu. Ka võlausaldaja on käendaja ees teavitamiskohustus. § 146. Võlausaldaja teatamiskohustus (1) Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. (2) Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. (3) Kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. § 147. Kohustuse täitmisest teatamine (1) Kui käendaja on põhivõlgniku kohustuse täielikult või osaliselt täitnud, peab ta sellest põhivõlgnikule teatama.
a) Moodustub võlgniku varast pankrotivara b) Läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses osalises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse c) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid pankrotivaraga d) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid e) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras f) Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt g) Järgnevad muud pankrotiseadusest tulenevad tagajärjed 211. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus.
põhivõlgnik ise, juhindudes LS paragrahvist 149. 33. Juhul, kui võlausaldaja esitab käendaja vastu nõude laenulepingu järgsete summade sissenõudmiseks, on käendaja kohustatud kaasama põhivõlgniku asjast osavõtmiseks. 4. Võlausaldaja kohustused ja õigused. 41. Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise seisu kohta. 42. Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja teatama oma nõudest pankrotihaldurile pankrotiseaduses ettenähtud tähtaja jooksul, juhindudes LS paragrahvist 146. 4.3. Võlausaldaja kohustub pärast käendaja poolt punktis 3.1. nimetatud kohustuse täitmist üle andma käendajale kõik dokumendid, mis tõendavad nõuet põhivõlgniku vastu. 4.4. Käendaja taotlusel on võlausaldaja kohustatud andma käendajale teavet laenusaaja kohustuse täitmise seisu kohta. 5. Käendaja poolt kohustuse täitmine. 5.1
annaabi.ee 
