kandma suurtest tehtavatest sissekannetest. Teises etapis, kihtide loomises, toimub jälgede segamine. See hõlmab endas panga ülekannete tegemist, et muuta raha kuju ja teha see raskesti jälitatavaks. Kihtide loomine võib koosneda mitmest pangast panka ülekandest. Ülekanded enamasti toimuvad erinevate pangakontode, isikute ja riikide vahel. Samal ajal tehakse hoiuseid ja raha väljavõtteid, et toimuks pidev rahahulga muutmine pangakontodel. Samuti muudetakse raha kurssi ja ostetakse kõrge väärtusega esemeid (paate, autosid, maju, teemante). Raha hulgale otstarbe leidmine on kõige keerulisem osa rahapesusüsteemis. Integratsiooni etapis lastakse legitiimsel kujul raha tavamajandusse ringlusesse. Etapp võib hõlmata lõplikku pangaülekannet kohalikule ettevõttele, kus rahapesija ,,investeerib", et saada hiljem mingi osa kasumist. Samuti võidakse maha müüa kihistamise etapis ostetud vara
, . , (1 = 15,6466 ), . c , , . , 15,6466 1 . , , , . , , . , n ma . n , . , - , . , . , a . . 1.jaanuaril 2011 asendati Eesti kroon euroga. See tähendab, et meie riik astus ühte võimsamasse rahaliitu maailmas, mis parandab stabiilsust ja Eesti usaldusväärsust. Kroonid, mis on inimeste käes ja pangakontodel konverteeritakse eurodesse ametliku vahetuskursiga (1 euro = 15,6466 krooni) ja kõik pangatehingud tehakse eurodes. Eurole üleminek algas alates 1. juulist 2010 kõik müüjad peavad näitama hindu nii kroonides kui ka eurodes. Sellele järgnes 13. juuli 2010 rahandusministrid vastu võetud Euroopa Liidu ametlik poliitika üleminekul kroon euro suhtes, mis on võrdne 15,6466 1 euro kohta. Alates oktoobrist 2010 hakkas kampaania koguda münte, mis igaühel on
tarbijatel esialgu paratamatult tekkivat mõningast orienteerumatust ära kasutada. Lisaks hakkab Tarbijakaitseamet jälgima, et hindade konverteerimisel eurodesse oleks kasutatud õiget vahetuskurssi. Samuti näitab riik erasektorile eeskuju hinnakujunduse hea tava osas, ümardades kõik toetused, maksud ja riigilõivud tarbija jaoks soodsamas suunas. Üleminek on korraldatud nii, et inimesed ei peaks spetsiaalselt euro tuleku pärast midagi erilist ette võtma. Pangakontodel olevad kroonisummad muutuvad E - päeval kõik automaatselt 48 tunni jooksul eurodeks.Sularaha osas on alates E-päevast kahe nädala jooksul nii kroonid kui ka eurod võrdväärsed maksevahendid. Sellel perioodil saab oma ostude eest kauplustes veel kroonides maksta, vahetusraha saab aga vastu eurodes. Aasta jooksul peale eurole ülemineku päeva vahetavad kõik pangad kroone eurodeks ilma teenustasu ja kursivaheta. Sealt edasi vahetab Eesti Pank kroone eurodeks tähtajatult,
FV=PV(1+n*i) FV=krediidi tulevane väärtus (tagasimaksmisele kuuluv võlgnevus + intress) PV-krediidi nüüdisväärtus (võlgnevus) i- aastane nominaalne intressimäär 24. Liitintressimeetodi valem. Liitintressimeetod-intressi arvutatakse nii põhivõlgnevuselt kui ka eelmise krediidiprioodi eest arvestatud intressilt N*m FVn=PV (1+i/m) 25. Kuidas jagunevad arveldused? Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangakontodel olevaks rahaks ning selle järgi jagunevad ka arveldused: sularaha arveldused ja sularahata arveldused 26. Selgitada akreditiivi mõistet. Akreditiiv on selle avanud panga (avajapanga) kohustus maksta müüjale (akreditiivisaajale) välja akreditiivisumma (või osa sellest), kui akreditiivisaaja täidab akreditiivis määratud tingimused (akreditiivitingimused). Akreditiiv on dokument, mis antakse välja panga poolt ja see tähendab, et tegemist pole
Raamatupidamine Loengukonspekt 2011 Arveldused Rita Sikk Raha Raha hõlmab sularaha kassas, raha pangakontodel ja nõudmiseni hoiuseid. Raha ekvivalendid on lühiajalised kõrglikviidsed investeeringud, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kassaarveldused (1) · Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas
juuniks. esitatakse riigieelarve täitmise aruanne Riigikogule 67. Riigikassade ülesanded 1) Riigieelarve tulude ja kulude kassaline teenindamine, tagades riigile vajalike kulude 6igeaegse katmise tuludega 2) Koos riigieelarvega vastuv6etud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline teenindamine 3) Riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus a) Riigi likviidse vara haldamine. Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad- osatähed ja võlakirj ad 5) Arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle 6) Riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine 68. Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist? Rahandusministeeriurn 69. Riigieelarve kassaline täitmine Riigieelarve kassaline täitmine on riigieelarve kulude katmine tuludega ning tulude ja kulude vahe haldamine
kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohustuste suurenemine. Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid. Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine. Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid. Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised või väljamkased ehk vastavalt positiivsed ja negatiivsed. Rahavoogude aruande võib koostada minevikuliste, antud perioodi ning prognoositavate rahavoogude kohta. Kuna kasumiaruanne ei kajasta reaalseid rahavoogusid, võib ettevõttel olla oluline
12 tundi. [Ibid] · Kontod konverteeritakse ühe eurosendi täpsusega (EP keskkursi järgi) ja lõppsummad ümardatakse kolmanda koha järgi pärast koma. -päevast alates ülekandeid Eesti kroonides enam ei tehta ja kaardimaksed muutuvad europõhisteks. Näide: Sul on arvel 5000 Eesti krooni. Jagades selle kursiga 15,6466, saab tulemuseks 319,55824....... See ümardatakse lõpuks 319,56 euroks. [Ibid] · Kõik pangakontodel olevad kroonid konverteeritakse automaatselt eurodesse. [Ibid] · Majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub järsk üleminek eurole. Kaardimaksed on maas esialgsete hinnangute järgi maksimaalselt 2 tundi. Internetipanga funktsionaalsus on piiratud hinnanguliselt kuni kella 02.00. täisfunktsionaalsus on tagasi esialgsetel hinnangutel hommikul kell 09.00. [Ibid] · Pangaautomaatide ümberhäälestus toimub 24h jooksul. [Ibid]
Varade arvestus jaguneb käibevarade ja põhivarade arvestuseks. 6.1 Käibevara arvestus Käibevara arvestus jaguneb: 1) rahaliste vahendite arvestus; 2) aktsiate ja muude väärtpaberite arvestus ehk lühiajalised finantsinvesteeringud; 3) lühiajaliste nõuete arvestus ehk nõuded ja ettemaksete arvestus; 4) varude arvestus; 5) bioloogilised varad; 6) müügiootel põhivara. 6.1.1 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid on raha pangakontodel ja sularaha kassas. Raha arvestuspõhimõtteks on õiglane väärtus [8 : 39]. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus [11]. 6.1.1.1 Sularaha arvestus Sularahaoperatsioonide tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule, kellega sõlimitakse ka materiaalse vastavsu leping [7 : 18]. Sularahatehinguid tõendavaks algdokumendiks on nummerdatud raha sissetuleku- ja väljaminekuorderid
Kõige likviidsem käibevara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest kui kiiresti ja kui lihtsalt suudetakse varasid konverteerida sularahaks võiselle ekvivalendiks. Käibevaradeks loetakse: · raha ja väärtpaberid · ostjate tasumata arved · kauba- ja tootmisvarud · muud käibevarad Samas (likviidsuse kahanemise) järjekorras esinevad nad ka bilansis. Jaotus näitab, et kõige kergem on tasuda võlga sularahas või pangakontodel oleva raha arvelt. 5 Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Sealjuures võrreldakse käibevara lühiajaliste kohustustega. Käibevarade ja lühiajaliste kohustuste bilansiline maksumus ning turuväärtus peaksid olema bilansipäeval küllaltki sarnased. Maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital, lühiajalise võlgnevuse kordaja, maksevõime kordaja ja maksevalmiduse kordaja.
· M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) · Kuidas rahapakkumine kujuneb? Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank. · Keskpank · Reguleerib otseselt ringluses oleva raha hulka majanduses · Kontrollib kaudselt pangakontodel hoiustatava raha hulka Rahanõudluse kujunemine. Risk, likviidsus, intressimäär. · Kolm tegurit, mis raha nõudlust mõjutavad: · Oodatav tootlus Intressimäär mõõdab raha hoidmise alternatiivkulu · Intressimäärade tõus suurendab raha hoidmise kulusid ja tingib rahanõudluse vähenemise · Risk Raha hoidmine on riskantne
63. Riigieelarve täitmise põhimõte. RE=TULUD+KULUD püüeldakse tasakaalu poole 64. Riigikassade ülesanded Riigikassa ülesanded on: 1) riigieelarve tulude ja kulude kassaline teenindamine , tagades riigile vajalike kulude õigeaegse katmise; 2) koos riigieelarvega vastuvôetud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline teenindamine; 3) riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus; 4) riigi likviidse vara valdamine. Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad, osad ja võlakirjad; 5) arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle. 6) riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine 65. Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist? Koh.omav, eelarve täitmist kontrollib kohaliku omavalitsuse valitsus, peamiselt kohalik volikogu 66. Riigieelarve kassaline täitmine Riigieelarve kassaline täitmine
liikmete ja materiaalselt vastutavate isikute allkirjadega. 12 3.2 Arvelduste inventeerimine Arvelduste inventeerimise viib läbi vähemalt 2 inimest ja sularaha tehingute eest vastutav isik. Inventuuri käigus saadud tulemused kantakse inventuuri akti ning allakirjastatakse ja edastatakse raamatupidamisele, kus toimub akti vastavuse võrdlus raamatupidamisandmetega. Pangakontodel rahaliste vahendite inventeerimine toimub pangaväljavõtete alusel igapäevaselt ja aasta lõpul panga kinnituskirjaga. Finantsinvesteeringute inventeerimisel toimub nende periodiseerimine lühiajaliseks ja pikaajaliseks. 3.3 Nõuete ja ettemaksete inventeerimine Nõuete ja ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi järgmised protseduurid: nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
vara = kohustised + omakapital ehk lõpuks aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva. Aktivasvara Passivasvara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital Raamatupidamiskohustuslase vara (aktiva) Käibevara- lühikese kasutusajaga vara (aasta) Raha- kassas, pangakontodel, väärtpaberitest, debitoorne võlg ja varud Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara- kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul (üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- väärtpaberid, antud laenud Kinnisvara-investeeringud Materiaalne põhivara- masinad, seadmed hooned Immateriaalne põhivara- patendid, kaubamärgid, litsentsid Raamatupidamiskohustuslase kohustised ja omakapital (passiva) Kohustised
väljaõppinud asendajad. Naisehitajad puuduvad, kuna töö on füüsiliselt raske. Personali värbamine käib soovitajate kaudu. Avalikke konkursse pole korraldatud. Uued töötajad võetakse tööle katseajaga Organisatsioonikultuuris on nulltolerants alkoholi liigtarvitajate suhtes. Töötajate initsiatiivi tuleb ergutada, neid motiveerida ka verbaalselt. Mõningatel juhtudel peab olema valmis objektil koos töömeestega töötama.Väga heade tulemuste saavutamine kajastub töötajate pangakontodel. Sõltuvalt tööde iseloomust rakendatakse erinevaid töö tasustamise viise. Põhipalk + tulemustasu, tunnitasu. Põhipalk on kokku lepitud töötasu, mille töölepingu alusel täistööajaga töötajad saavad kätte igal juhul. Kõrge põhipalk ei motiveeri inimesi pingutama, sellesks on kasutusel lisatasude süsteem. Kui töö iseloom on konkreetselt mõõdetav näiteks ruutmeetrites, kasutatakse tükitöö tariife, kui tegemist on lihtsmaid oskusi
arvele ilma teenustasuta. Kõigil soovijatel on olnud võimalus vahetada kroone eurodeks ametliku Eesti Panga kursiga alates 1.detsembrist. Selliste tingimustega valuutavahetus jätkub kõigis sularahaga tegelevates pangakontorites kuni pool aastat pärast eurole üleminekut ja osades pangakontorites kuni 2011. aasta lõpuni. 1. jaanuarist 2011 ehk - päevast on kõik pangateenused europõhised, kontod, laenud ja muud teenused arvestatakse teenustasuta automaatselt eurodesse. Kõik pangakontodel olevad summad säilitasid oma väärtuse täpselt samasugusena, nagu need olid kroonides. Kroonihoiused muutusid eurohoiusteks ning sularahaautomaadid väljastavad kroonide asemel 5-, 10-, ja 50-euroseid pangatähti. Kauplustes oli võimalik kuni 14.jaanuarini 2011 maksta nii kroonides kui ka eurodes, vaheturaha anti tagasi eurodes. Pärast krooni ja euro parallelekäibe lõppu võib iga pank ise otsustada, milliseid kupüüre tema sularahaautomaadid väljastavad. Alates 15
BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas.
Ettevõtte rahandus 5 RP089 investeeringuid, kajastatakse jaotamata kasumina. Kasum küll näitab ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkust kuid kasumit ei saa investeerida ega välja jagada. Rahavoogude aruanne tegemist on kõige noorema aruandega (seda enne kajastati lisades). See on ainuke aruanne, mis näitab tegelikku olukorda. Seda koostatakse kassapõhiselt. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Veel on olemas rahaekvivalendid need on lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida saab kiiresti rahaks muuta ning mille väärtuse muutumise risk on madal. Positiivseks rahavooks on raha ja selle ekvivalentide laekumine, ning negatiivseks rahavooks on nende väljamaksed. Rahavoogude aruanne kajastab kõiki aruandeperioodi reaalseid raha liikumisi. Aruandest on huvitatud nii investorid kui ka kreeditorid, sest ükski
päringu: 1) abieluvararegistrisse; 2) liiklusregistrisse; 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne.
- mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike materjalide vōi pooltoodete vormis Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nōuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nōuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus. Ettevõtted võivad raha hoida: - ettevõtte kassas, - ühes või mitmes pangas avatud pangakontol. Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel: - ostjatelt laekumata arved - ostjate vekslid - ebatõenäoliselt laekuvad arved - Mitmesugused nõuded – sisaldavad nõudeid tütar- (üle 50%
Nii bilanss kui kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. Dividende või välja maksta puhas ehk netokasumi arvelt. Eestis brutokasumilt tulumaksu kinni ei peeta, seega brutokasum võrdub netokasumina. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. 14.02.2013 5 Rahavoogude aruanne Aruanne koostatakse kassapõhiselt ja seega on see ainuke aruanne mis näitab raha tegelikku liikumist. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Raha ekvivalentideks on lühiajalised väga kõrge likviidsusega investeeringuid. Neid saab kiiresti realiseerida ja mille väärtuse risk on madal. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised (positiivne rahavoog) ja väljamaksed (negatiivne rahavoog). Rahavoogude aruanne kajastab kõiki aruande perioodil toimunud reaalseid rahaliikumisi. Sageli koostatakse rahavoogude aruanne prognoosina, sest ettevõte peab tuleviku väljamaksed tagama ressurssidega
Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus, põhivarade kulum, kulum valuutakursi muutusest, väljamakstud intressid ja dividendid. Peale maksude mahaarvamist kasumist jääb alles puhas kasum, mille arvelt võib välja maksta dividendi. Nii bilanss kui kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. 5 Rahavoogude aruanne Aruanne koostatakse kassapõhiselt ja seega on see ainuke aruanne mis näitab raha tegelikku liikumist. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Raha ekvivalentideks on lühiajalised väga kõrge likviidsusega investeeringuid. Neid saab kiiresti realiseerida ja mille väärtuse risk on 4 madal. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised (positiivne rahavoog) ja väljamaksed (negatiivne rahavoog). Rahavoogude aruanne kajastab kõiki aruande perioodil toimunud reaalseid rahaliikumisi
koosseisus bilansi passivas eelmiste perioodide jaotamata kasumina. 6 Rahavoogude aruanne on kõige noorem põhiaruanne. Koostatakse kassapõhiliselt- majandusthingud kajastatakse siis kui raha laekub või välja makstakse seega iseloomustab aruanne ettevõtte tegelikke rahavoogusid. Rahaks loetakse kassa ja pangakontodel olevat raha ning panga hoiuseid. Raha ekvivalentideks võivad olla lühiajalised ning kergelt realiseeritavad investeeringud ehk kõrge likviidsusega varad. Raha ja selle ekvivalentide laekumine tekitavad positiivse rahavoo ja väljamaksed tekitavad negatiivse rahavoo. Rahavoogude liikumise alusel koostataksegi rahavoogude aruanne mis iseloomustab kõiki aruande perioodil toimunud raha liikumisi. Kui koostatakse prognoosi siis on tegemist tulevaste ehk oodatavate rahavoogude liikumisega
Vastavalt äriseadustikule moodustakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest reservkapital. Selleks kantakse reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 osakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks või osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei tehta väljamakseid aktsionäridele/osanikele. 48 Lisa 2 Raha 31.12.2008 31.12.2007 Raha kassas ja pangakontodel 1 311 861 Raha kokku 1 311 861 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 31.12.2008 31.12.2007 Nõuded ostjate vastu 86 022 0 s.h Ostjatelt laekumata arved 86 022 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 4) 79 068 58 157 s.h
3. Tsentraliseeritud likviidsuse juhtimine, maksed detsentraliseeritud – raha paikneb kontsernikontol, aga iga üksus teeb oma maksed ise. 4. Täielik tsentraliseerimine – raha kontsernikontol, kontserni rahavoogude eest vastutavad inimesed teevad kõik tehingud. 12. Mille poolest erineb füüsiline raha koondamine kontsernikontol arvestuslikust? Kontsernikonto – kontserni arvelduskonto, millele koondatakse kontserni kuuluvate ettevõtete pangakontodel olev raha. Koondamine võib toimuda: ● Füüsiliselt (physical pooling) – st raha liigub automaatselt reaalselt kõik kontsernikontole, üksuse kontole jääb 0-jääk st kui üksuse kontol oli raha puudu, siis sinna kantakse kontsernikontolt raha juurde. Mõningatel juhtudel võib miinimumjääk olla ka muu kui 0. ● Arvestuslikult (notional pooling) – st kontsernikonto aruandes on näha arvel
kindlustusmaksed, amortisatsioon, liisingmaksed jms. Mudeli alumine osa moodustub ettevõtte bilanssi kuuluvate varade väärtusest. Ettevõtte varad jagunevad põhi- ja käibevaraks. Põhivarasse kuuluvad maa ja ehitised, masinad ja seadmed, jms Käibevara on strateegilise kasumi mudelis jagatud kolmeks: varude väärtus, debitoorsed võlgnevused (ostjatele esitatud, kuid veel tasumata arvete väärtus) ja muu käibevara (raha kassas ja pangakontodel, ettemaksed, viitlaekunüsed jms.). Bilansi kohustuste poolest kuulub strateegilise kasumi mudelisse omakapitali väärtus (aktsia / osakapital + reservkapital + jaotamata kasum). Puhaskasum. Puhaskasum protsendina realiseerimise netokäibest näitab kui efektiivselt on kaupu toodetud ja müüdud. Kasum ei näita, milliseid investeeringuid on tulnud selle efektiivsuse saavutamiseks teha ja kuidas see on end ära tasunud. Varade ringluskiirus'Realiseerimise netokäive / varad
selle enne abiellumist omandanud. PKS § 27 lg 1 p 2 sätestab, et abikaasade lahusvaraks on vara, mida üks abikaasadest omandas enne abiellumist või mille ta omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Antud juhul, Liina ostis korteriomandi, mida ta välja üüris ning ka Martin sai elamuga kinnisasja maal, mõlemad nendest on nende lahusvaraks, kuna on omandatud enne abiellumist. Rahalised vahendid pangakontodel ka, kuid siis, kui nad abielluvad, muutub kõik nende edaspidine rahaline tulu (sh töötasu ja dividendid) ühisvaraks. PKS § 27¹ lg 1 kohaselt, abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt (sh enne abiellumist omandatud vara). Lisaks sellele, PKS § 27¹ lg 2 sätestab, et abikaasal on õigus käsutada teise abikaasa lahusvaraks olevat vara vaid ta nõusoleku olemasolul. Abieluvaralepingus võivad
annaabi.ee 
