vastu, saaks oma olukorra kindlaks muuta. Omandireservatsioon – antakse asi üle ent omand tekib kokkulepitud tingimuse saabumisel hiljem. Müüja jääb kaudseks valdajaks, ostja ei tohi asja müüa ega ümber töötada, võib kasutada. Pandiõigus – realiseerimisõigus, teatud nõude tagamiseks. Piiratud võim asja üle, lubab spetsiaalsete realiseerimisvormide kaudu asja realiseerida ja saadud rahast nõude rahuldada. Käsipant – antakse üle pandieseme valdus. Kokkulepe pandi seadmise osas, pandieseme valduse üleandmine pandipidajale. Kinnipidamisõigus – annab isikule, kellele on nõue võlgniku vastu, õiguse pidada vastavalt seaduses sätestatud tingimustele kuni nõude rahuldamiseni kinni seaduslikult tema valdusesse sattunud võlgniku vallasasju ja neid vajadusel nõude katteks realiseerida. Registerpant – valdust ei saa või taheta üle anda. Hüpoteegi analoog. Elastne pant – pandiese muutub kogu aeg.
Sh. ka tingimuslik nõue– peab olema määratletud nõude tekkimise alus ja tingimus Ka tulevikus tekkiv nõue –on vajalik, et nõue tulevikus tekkiks ning vajalik määratleda nõude tekkimise alus Ka nõudega seotud kõrvalnõuded(sh intressid ja leppetrahv – kui seadusest ei tulene või kokku ei ole lepitud teisiti) Pandiga on tagatud ka kohtukulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Pandi ese ei vastuta nõuete eest, mis tekkinud võlgniku tegude tõttu pärast pandi tekkimist kui selles ei ole pantijaga enne või pärast kokku lepitud AÕS §280 Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (võlgnik vastutab kogu oma varaga kuid sundtäitmise korral on pandiga tagatud nõue rahuldatav esmases järjekorras KÄSIPANT Mõiste (AÕS §281)
stipulatio stipulatsioon (verbaalse lepingu liik Roomas);piduliku vormilise lubaduse andmisega lepingu sõlmimine; sobimus, kokkulepe mutuum muutlaen; vastastikkus; mõlemapoolne (leping, mille kohaselt antakse asendatavad asjad laenusaajale omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses asju tagasi anda) commodatum pruuklaen, laenuleping; laenatud asi depositum hoius, hoiuleping pignus pant; käsipant (Roomas andis pantija pandieseme pandipidaja valdusse) emptio-venditio ost-müük; ostu-müügileping (-tehing) pretium hind arrha käsiraha locatio conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahekülgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) mandatum käsundusleping societas seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik
Kui pankrot raugeb pärast selle välja kuulutamist, siis peab haldur PankrS § 158 lg 3 kohaselt esitama kohtule aruande, kus on kajastatud lõpparuande jaoks seaduses ette nähtud andmed (PankrS § 162 lg 2): • andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; • andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; • andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; • andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; • andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; • andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; • iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; • andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; • kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused;
kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub ka kindlustushüvitise nõudele Ei ulatu: päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud Hüpoteegiga on tagatud: põhinõue, kõrvalkulud ning menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Hüpoteegi ese Hüpoteegiga saab koormata kinnisasja(maatükk). Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa (teiste kaasomanike nõusolekut selleks ei ole vaja). Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast.Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestus- ja korterihoonestusõigust, korteriomandit
vara müük sel viisil annab suuremat kasu. Vallaspandiga koormatud eseme müügi erisused Halduri nõusolekul võib pandipidaja vallaspandi eseme ise müüa. Vara müünud pandipidaja esitab haldurile aruande müügist saadu kohta. Kui haldur kavatseb vallaspandi eseme müüa muul viisil kui enampakkumisel, peab ta müügi kavatsusest ja viisist pandipidajale teatama. Kui pandipidaja seejärel ei teata haldurile seitsme päeva jooksul, et tal on võimalus pandieseme müügiks suuremat kasu andval viisil, võib haldur pandieseme müüa kavatsetud viisil. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja müük Kui haldur müüb pankrotivarasse kuuluva kinnisasja enampakkumisel, jäävad kinnisasja koormavatest õigustest kehtima üksnes õigused, mis asuvad järjekoha poolest eespool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki
21 Panditud vara müük VALLASPANDIGA KOORMATUD ESEME MÜÜGI ERISUSED: Halduri nõusolekul võib pandipidaja vallaspandi eseme ise müüa, esitades müügi korral haldurile aruande. Vallaspandi eseme müügi korral pandiõigus lõpeb. Kui haldur kavatseb vallaspandi eseme müüa muul viisil kui enampakkumisel, peab ta müügi kavatsusest ja viisist pandipidajale teatama. Kui pandipidaja seejärel ei teata haldurile seitsme päeva jooksul, et tal on võimalus pandieseme müügiks suuremat kasu andval viisil, võib haldur pandieseme müüa kavatsetud viisil. HÜPOTEEGIGA KOORMATUD KINNISASJA MÜÜK: Kui haldur müüb pankrotivarasse kuuluva kinnisasja enampakkumisel, jäävad kinnisasja koormavatest õigustest kehtima üksnes õigused, mis asuvad järjekoha poolest eespool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki. Ülejäänud kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud õigused loetakse
Pantida võib olla · kõik, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud, seega nii asju kui ka õigusi; · nii võlgnik kui ka kolmas isik Pandiga võib tagada · Igasugust rahalist või rahaliselt hinnatavat nõuet · Tingimuslikku nõuet · Tulevikus tekkivat nõuet · Kõrvalnõued(intressid ja leppetrahvid), mis nõudega seotud · Menetluskulud · Asja seotud kulutused · Pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Asjaõigus tunneb kahte pandi like: 1. Vallasvara tagatisel antavat panti ehk vallaspanti 2. Kinnisvara tagatisel antavat panti ehk kinnispanti(hüpoteeki) Vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda kahel erineval viisil(vallaspandi liigid): 1. Käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse(); 2. Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris.
Superficies Alguses anti eraisikutele õigus ehitada riigi maale oma hooned, mille eest tuli maksta tasu. Hiljem võis hooned ehitada ka eraisikute maale. Õigus maale jäi seejuures maaomanikule ning kui lepinguaeg lõppes jäid ka hooned maaomanikule. Sellise õiguse eest tuli maksta kas ühekordset või perioodilist maksu. Pant Pandiliigid: Fiducia cum creditore contracta – võlgnik võõrandas pandieseme võlausaldajale, sõlmides ühtlasi lepingu, millega võlausaldaja kohustus asja samal teel tagasi võõrandama kui kohustus täidetud või kustunud Pignus – oli käsipant tänapäevases mõistes. Kui hiljem muutus pignus tähistuseks ainult sellele, et asi anti võlausaldaja valdusse, siis alguses võis pignus tähistada ka võlgniku valdusse ja omandisse jäänud panti.
Sh. ka tingimuslik nõue– peab olema määratletud nõude tekkimise alus ja tingimus Ka tulevikus tekkiv nõue –on vajalik, et nõue tulevikus tekkiks ning vajalik määratleda nõude tekkimise alus Ka nõudega seotud kõrvalnõuded(sh intressid ja leppetrahv – kui seadusest ei tulene või kokku ei ole lepitud teisiti) Pandiga on tagatud ka kohtukulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Pandi ese ei vastuta nõuete eest, mis tekkinud võlgniku tegude tõttu pärast pandi tekkimist kui selles ei ole pantijaga enne või pärast kokku lepitud AÕS §280 Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (võlgnik vastutab kogu oma varaga kuid sundtäitmise korral on pandiga tagatud nõue rahuldatav esmases järjekorras KÄSIPANT Mõiste (AÕS §281)
B) andmed võlgniku vara kohta Võlausaldaja pankrotiavaldus: 1. Avaldus põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu 2. Tõendid nõude suuruse, aluse, täitmise tähtaja kohta NB! Esmalt saadetakse pankrotihoiatus, milles loetletakse üles nõude alus ja rikkumine (sellele oleks mõistlik vastata). Essõiguse nõuded: 1) Pandiga võlausaldajad (miinus menetlusega seotud kulud, mitte rohkem kui 15/100 pandieseme müügisummast; kui ühel esemel mitu pandiõigust, siis pandijärjekorras) 2) Kõik muud nõuded 3) Tähtaja maha maganud nõuded Pankrotimenetluse algatamine Eelfaas enne pankroti väljakuulutamist kohtu poolt määratakse ajutine pankrotihaldur(pole menetlusosaline), ajutise halduri tegevuste loetelu annab PankrS § 22 lg 2, selgitab välja võlgniku vara, kohustused ning kontrollib kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Uurimiskohustus 30 päeva jooksul
õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Registerpanti saab seada patendile,kaubamärgile, tööstusdisainilahendusele, kasulikule mudelile, sordile, mikrolülituse topoloogiale, mootorsõidukile ja õhusõidukile, kui need on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras. Tekkimine Registerpandi tekkimiseks on vaja pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepet ning pandikande tegemist vastavasse registrisse. Kuna registerpandi osas puudub teistsugune regulatsioon, peab vajalik asjaõiguskokkulepe olema – nii nagu hüpoteegi puhul – notariaalselt tõestatud. Kanne sisaldab pandipidaja nime ja registerpandi rahalist suurust. 28. Millistele asjadele ulatub kommertspant? Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad
täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandi pidaja ettekirjutatud reegleid järgides panditud eseme müüa (reeglina toimub see avalikul enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, kes pandieseme omanikuna jagunevad vallas ja kinnispandiks vastavalt tagatise esemele. Vallaspandi õigused jagunevad omakorda: 1. Käsipandiks 2. Registerpandiks panditud asi jääb pantija valdusesse ja pandi tekkemomendiks on pandileppe alusel pandi registreerimine seaduses ette nähtud avalikus registris. Registerpanti on võimalik rakendada, mille regamiseks on vajalik toimiv süsteem. Registerpandi alaliik on kommertspant, mis koormab ettevõtja vallasvara
lepinguaeg lõppes jäid ka hooned maaomanikule. Sellise õiguse eest tuli isikul maksta kas ühekordset või perioodilist maksu. Superficies on aluseks ja eeskujuks tänapäevasele hoonestusõiguse instituudile. Kõik mis on ehitatud maa peale, sellest hetkest on see maatükiosa. (nt kui puu juurdub, siis muutub automaatselt). Kui ei ole osa, siis on superficies Roomas eristati peamiselt kaht pandiliiki: Fiducia cum creditore contracta - võlgnik võõrandas pandieseme (pidulike tehingute mancipatio või in iure cessio teel) võlausaldajale, sõlmides ühtlasi lepingu, millega võlausaldaja kohustus asja samal teel tagasi võõrandama kui kohustus täidetud või kustunud. Kui kohustust ei täidetud, jäigi asi võlausaldajale. Pignus oli käsipant tänapäevases mõistes. Kui hiljem muutus pignus tähistuseks ainult sellele, et asi anti võlausaldaja valdusse, siis alguses võis pignus tähistada ka võlgniku
Eraldi on välja toodud, et hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. XI Pandiõigus Sissejuhatus pandiõigusesse Rooma õiguses oli algselt kohustuse täitmise tagamise vahendiks kohustatud isiku võlgniku sõna ja lubadus. Sama ülesannet täitis ka teise isiku käemehe antud vastutus. Kuid kumbki neist tagamise vahenditest ei olnud küllaltki tõhus. Seepärast tekkis kohustuse täitmise tagamise varaline vahend ehk pant. Esialgu andis võlgnik pandieseme võlausaldaja omandiks, seejärel aga ainult faktiliseks pidamiseks, jäädes ise omanikuks. Valduse üleandmine võlausaldajale välistas võlgniku võimaluse asja ise kasutada. Eriti oluline oli kasutamine võlgnikule siis, kui pandiesemeks oli maa. Nii jõudis Rooma õigus Kreeka õiguses tuntud hypoteca'ni, mille korral omanik säilitas pandieseme omandi ja valduse. Ka Eesti õigus tunneb valdusega ja valduseta pandiõigust. Vallaspandiõigus võib olla nii valdusega
topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Ei eelda nõude olemasolu. Kui omanik soovib registerpandiga koormatud eset võõrandada, on vajalik pandipidaja nõusolek. Tekkimiseks vaja: pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepet ning pandikande tegemist registrisse. Kokkulepe (nagu hüpoteegil) olema notariaalselt tõestatud. Kanne pandipidaja nimi ja pandi rahaline suurus. Kande muutmiseks või kustutamiseks omaja taotlusel on tarvis nende isikute nõusolekut, kelle õigusi muutmine/ kustutamine kahjustab. Järjekorrasuhted nagu kinnisasjaõiguste puhul. Määravaks kande tegemise aeg. Kui kandeavaldused ühele esemele esitatakse üheaegselt -neile sama järjekoht.
Pandiõigus annab võlausaldajale kelle kasuks see on seatud võimaluse nõuda rahaliselt hinnatavate nõude täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele pantitud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandipidaja ettekirjutatud reegleid järgides eseme müüa(reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, pandieseme omanikuga. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude mitte tähtajaks täitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sund enampakkumise või sund valitsemise kaudu.
Pantimine on asja koormamine selliselt, et isikul, kelle kasuks pandiõigus on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pandiõiguse sisu: 1. on asjaõigus- kehtib igaühe suhtes 2. on tagamisõigus- seatakse nõude tagamiseks 3. on realiseerimisõigus- pandipidaja võib nõuda asja realiseerimist ja oma nõude rahuldamist saadavast rahast. 214. Milliseid pandiõiguse liike Eesti õigus tunneb? Pandieseme alusel eristatakse vallas- ja kinnispandiõigus. Vallaspandiõigusteks on: 1. käsipant 2. registerpant 3. kommertspant 4. laevahüpoteek Kinnispandiõigustest tunneb Eesti õigus ainult ühte liiki mis jaguneb alaliikideks: 1. hüpoteek: - tavaline hüpoteek (võõrhüpoteek) - omanikuhüpoteek - ühishüpoteek - kohtulik hüpoteek 215. Mis on hüpoteek? Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele koormatud kinnisasja arvel
pahauskselt kolmandalt poolelt tagasivõidetud tehingutst tulenevad nõuded ( 119 lg 5) jms Probleem: kuidas pandipidaja peaks pankrotimenetluse kulutustes kandmises osalema? Kas pandi realiseer- imisest saadud rahast võib mingis osas kulutusi kanda? Lahendatud 153 lg 2-s. Pandipidaja osaleb pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemises ( 146) mitte suuremas ulatuses kui 15% pandieseme müügist saadud rahast. 153 lg 2 rakendamine käib nii: * Reegel: · kui pandieseme müügist saadud raha suhe kogu vara müügist saadud rahale on SUUREM kui 15%, siis osaleb pandipidaja 15%-ga. · kui suhe on VÄIKSEM kui 15%, siis osalebki sellesama protsendiga. * Näide: panditud kinnistu väärtus oli 1 000 000 eurot. See oligi ainus vara. Suhe = 100%. Järelikult
Pantimine on asja koormamine selliselt, et isikul, kelle kasuks pandiõigus on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pandiõiguse sisu: 1. on asjaõigus- kehtib igaühe suhtes 2. on tagamisõigus- seatakse nõude tagamiseks 3. on realiseerimisõigus- pandipidaja võib nõuda asja realiseerimist ja oma nõude rahuldamist saadavast rahast. 214. Milliseid pandiõiguse liike Eesti õigus tunneb? Pandieseme alusel eristatakse vallas- ja kinnispandiõigus. Vallaspandiõigusteks on: 1. käsipant 2. registerpant 3. kommertspant 4. laevahüpoteek Kinnispandiõigustest tunneb Eesti õigus ainult ühte liiki mis jaguneb alaliikideks: 1. hüpoteek: - tavaline hüpoteek (võõrhüpoteek) - omanikuhüpoteek - ühishüpoteek - kohtulik hüpoteek 215. Mis on hüpoteek? Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele koormatud kinnisasja arvel
Pandiõigus annab võlausaldajale kelle kasuks see on seatud võimaluse nõuda rahaliselt hinnatavate nõude täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele pantitud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandipidaja ettekirjutatud reegleid järgides eseme müüa(reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, pandieseme omanikuga. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude mitte tähtajaks täitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sund enampakkumise või sund valitsemise kaudu.
Käsipant Lisaks asja üleandmisele pandipidajale võib kokku leppida ka selles, et asi antakse kolmanda isiku valdusse ja pandipidaja omandab asja suhtes kaudse valduse. Ühele vallasasjale ei tohi seada mitu käsipanti. Käsipandi teke on välistatud siis, kui asi jääb pandipidaja ja omaniku kaasvaldusse. Kui asja väärtus ületab 500 krooni, tuleb pandi seadmises kokku leppida kirjalikult. Käsipandi eseme müük kannatanuks jääb pandieseme omanik. · Õigus tekib, kui tagatud nõue ei ole täidetud · Pantijale tuleb müügist ette teatada 1 kuu · Müügi viisid: 1. avalik enampakkumine reeglina. Eesmärgiks tagada reaalse turuhinna selgumine ja informatsioon kõigi asja ostust huvitatud isikuteni. 2. vabakäeline müük ei ole selget müügireglementi, aga see toimub pandipidajaga kokkulepitud viisil ja tema kontrolli all.
4) pant Võlausaldajale tagatise andmiseks, et tema võlg tasutakse, on tavaliselt kaks võimalust: võlgniku isiklik vastutus kas oma isikuga või käendajate abiga või siis vastutus mingi asjaga ehk pandiks andmine. Kui tänapäeval eelistatakse viimast ehk pandi võtmist, siis roomlased eelistasid pigem isiklikku vastutust. Roomas eristati peamiselt kaht pandiliiki: a) fiducia cum creditore contracta – selle puhul võõrandas võlgnik pandieseme (tavaliselt pidulike tehingute mancipatio või in iure cessio teel) võlausaldajatele, sõlmides ühtlasi pactum fiduciae ehk lepingu, millega võlausaldaja kohustus asja samal teel tagasi võõrandama kui kohustus täidetud või kustunud. Kui aga kohustust ei täidetud, jäigi asi võlausaldajale. Võlgnik saab oma asja kohustuse täitmise korral tagasi nõuda ka actio fiduciae’ga. b) Pignus – on tavaline pant tänapäevases mõistes, mille puhul toimub pandi määramine
Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, geograafilist tähist, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Registerpandi tekkimiseks on vajalik pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepe eseme koormamise kohta registerpandiga ja pantimise kohta kande tegemine vastavasse registrisse. Kommertspant sätestatakse eraldi seaduses. KINNIPIDAMISÕIGUS Kui nõue ei ole küllaldaselt tagatud asjaõigusega ja saabunud on selle täitmise tähtaeg, on võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju ja väärtpabereid kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada,
............ ............. ... a. tulenevad olemasolevad nõuded, samuti tulevikus tekkivad nõuded. 4.3. Kommertspandiga on tagatud peale käesoleva lepingu p. 4.2. nimetatud nõuete ka nendele nõuetele kolme aasta jooksul enne kommertspandiga koormatud vara müümist nõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksed, pandieseme täitemenetluse kaudu müügiga seotud, samuti lepingu täitmisega seotud kohtukulud ning muud kõrvalnõuded. 5. Pandi eseme kasutamine, valdamine ja käsutamine 5.1. Pantija võib kommertspandiga koormatud vara tavapärase majandustegevuse raames kasutada ja käsutada. Kui pantija võõrandab kommertspandiga koormatud vara hulka kuuluva asja tavapärase majandustegevuse raames, lõpeb kommertspant sellele asjale. Tavapärase
annaabi.ee 
