riik annab oma parima panuse tööpuuduse vähendamiseks? Nagu öeldud, üritab hõivepoliitika ennetada tööpuudust. Selleks püüab riik luua uusi töökohti või õppimisvõimalusi, mis ennetaks kindlasti tööpuudust. Aga selleks on vaja asi toimima panna, mis oleneb suuresti rahast. Tööpuuduse ajal on uute töökohtade loomist raske teostada, sest raha ju napib. Siin kohal võiks minuarvates riik abi otsida välismaalt või siis siseriigis kärpida just rikkamate inimeste palku, tuues palgad riigiisadelt natukenegi madalamale võrreldes meie omadega, mis aitaks kindlasti materiaalsust suurendada riigis ning leiaks aset ka suurem võimalus töökohtade loomisel. Õppimisvõimaluste suurendamisel tuleks tõsta õpetajate palku ning kärpida nende alade palku, kus töötajaid on palju. See meelitaks rohkem õpetajaid koolidesse ja haridussüsteem areneks kiiremini ja ka tahetuimatele töökohtadele, nagu näiteks keevitaja, leiduks inimesi.
Seetõttu võib ka küllaltki kõrge tööpuuduse juures olla palgakasv küllaltki tugev ja isegi kiirenev. Eesti Panga hinnangul on tähtis, et palgatõus varsti pidurduks, nagu on teinud tootlikkuse areng. Palgakasvu kiirenemine ei ole enam põhjendatud tulenevalt aeglustuvast majanduskasvust. Palgakasv peaks aeglustuma seoses väga madala tootlikkuse kasvuga hõive jätkuva suurenemise tingimustes tuleb juurde aina vähem toodangut töötaja kohta, mistõttu põhjust palku suurendada jääb vähemaks. Kui palgakasv ei pidurdu ettevaates või tootlikkus ei hakka kiiresti kasvama, kui see lõhe jääb püsima, siis see võib kaasa tuua väga palju tasakaalustamatusi, see võib kaasa tuua Eesti ettevõtete konkurentsivõime vähenemise, mis varem või hiljem tähendab, et Eesti inimestel on raskem tööd leida. Kuigi palgakasvu hilisem reageerimine majanduse arengule on tavapärane, on pikemaajaliselt
kõik riigi tulud ja kulud. Peamine tuluallikas on maksud, mille laekumise tagab maksusüsteem. Sotsiaalmaks moodustab ligi 40% riigieelarve laekumistest. Võrreldes teiste OECD riikidega on Eesti riigieelarves sotsiaalkindlustusmaksude osakaal keskmiselt 12,6% võrra suurem ja tulumaksu osakaal samas 14% võrra vaiksem. (Võrk, 2012) Sotsiaalmaksumaara langetamise eesmark on vahendada ettevõtjate tööjõumaksude koormust ja see labi mõjutada tööandjaid uusi töökohti looma või palku tõstma ning muutma Eesti tööjõud konkurentsivõimelisemaks. Sotsiaalmaksu maar langetamisel 1% võrra suureneb palk 1% võrra. Eeldusel, et tööjõupakkumine on taielikult elastne ja maksumaara alandamisest saab kasu vaid töövõtja, siis tema brutopalk suureneb ja tööjõupakkumine kasvab. (Tuum, 2016) 2.2 Sotsiaalmaksu langetamise mõju ettevõttete sektorile Sotsiaalmaksu maara alandamine mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kui tööandjaid, sest nemad
Eetika tuleb kreeka keelsest sõnast ethos ning tähendab normide kogu. See põhineb õigel ja valel. Eetika üheks valdkonnaks võib lugeda tegu, mis võib olla seejuures, kas õige või väär ning kohustuslik või vabatahtlik. Loomulikult teo õigsuse ja ebaõigsuse otsustab iga indiviid ise. Kui vaadata tagasi alles olnud majanduskriisile, siis kerkis üles küsimus, kas oli eetiline see, et riigikoguliikmed enda palka ei vähendanud, kui samal ajal vähendati ametnike palku ja ministeeriumite eelarveid 10 % ? See tekitas nii mitmeteski Eesti kodanikus pahameelt. Kahjuks pole aga need samad kodanikud piisavalt kursis Eesti riigi seadustega. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei saa võimul olev Riigikogukoosseis oma palku muuta. See- eest nad vähendasid vabatahtlikult kuluhüvitisi. Ühiskond on võtnud omaks eetilised kriteeriumid, mida enamik jälgib. Inimesed, kes neist kinni ei pea või tahtlikult hoiduvad, neist ei peeta lugu
teha. Igal inimesel on omad raskused, kuid neid koheldakse võrdselt ning igaüks saab vastavalt enda võimetele ja oskustele ka palka. Probleem, mis Eesti tööturul vajab lahendamist on korraliku palga tagamine ka lihttöö tegijale, mis tõstaks kindlasti hõivet. Inimestel peab olema tahtmist ning motivatsiooni tööle minekuks, mida kahjuks kõigil hetkeseisuga pole. Peaks rohkem kontrollima töötegijaid, et ei makstaks ümbrikupalka ning laekuks makse, mis omakorda tõstaks palku näiteks õpetajatel. Valitsus peaks kärpima riigiametnike suuri palku ning kaasama Eesti elanikke rahapaigutamise otsustes (korraldama hääletusi, küsitlusi). Igaühel oleks Eestis hea elada, kui saaks teha meeldivat tööd õiglase palga eest, sest kahjuks keskmise eestlase jaoks kaalub raha kogus üles töö meelepärasuse!
kvaliteetsed, sest pakkujaid on liiga palju. Inflatsioon on halb ka inimestele, kes on säästnud, sest raha väärtus pole enam see, mis ta oli kui säästma hakati. Deflatsioon on vastupidine inflatsioonile, laenata ei taheta ja raha väärtus tõuseb. Tarbijale on deflatsioon kasulik, sest hinnad langevad, kõik kaubad/tooted ja teenused on odavamad. Alati kui hinnad langevad võtavad tööandjad endale õiguse kärpida palku, kuigi pole kindlaks tehtud, kas firma kasum üldse langeb kui toote hind on väiksem, sest tootmine ju odavneb kui hinnad langevad. Kui palgad lähevad väiksemaks, siis inimesed hakkavad majanduslikumalt mõtlema ja ei kuluta raha ebavajlike toodete peale. Samas ei saa ka väita, et inimesed lükkaksid edasi oma igapäevaseid oste. Eluaseme ja toitumiskulutusi teeb iga inimene olgu siis deflatsioon või inflatsioon. Palkade langemine võib kaasa tuua toodete
klientide taimelava. Kui tööandja ei jaga oma jõukust nendega, kes teda jõukaks teevad, siis üsna varsti ei olegi tal enam seda, mida jagada. See on ka põhjus, miks palgatõstmine on hea äri ning palkade langetamine ei ole nii hea äri. Ford väitis, et palgamotiiv on ainus motiiv, millel üldse mingi tähendus on ning mis kogu firmategevuse käima lükkab. Kui korralike palkade eest on hoolt kantud, siis kasum tuleb juba ise kohale. Aga selleks, et kõrgeid palku maksta, tuleb ühiskonnas tootmisele roheline tee anda ning kõrvaldada kõik, mis seda takistab. Millistest põhimõtetest lähtus Henry Ford oma töötajate töö hindamisel ja tasustamisel? Tööandja peab olema kindel, et saab oma raha eest maksimaalse väärtuse. Iga kord, kui tööandja laseb töötajal töötada vähem, kui tolle palk väärt on, aitab tööandja kaasa töötaja palganumbri alandamisele ning teeb tal elatise teenimise raskemaks.
Essee Euroopa on suure rahandusliku segaduseni jõudnud, Euroopa pangad jõudsid ainult mõne päevaga kriisi äärele. Oldi väga lähedal eurotsooni panganduse kokkuvarisemisele, mis omakorda viinuks majanduse hävingule ja deflatsioonile. Eurokriisil oli mitmeid põhjuseid, neist peamine oli see, et Euroopa riigid kuhjasid kokku tasumatul hulgal võlgu ja varjasid suurt osa neist. Tänu sellele kasvas tööpuudus, inimeste palku vähendati, avalikke kulusid kärbiti tohutult. Võlgadest pääsemsieks oli vaja elatustaset kahandada. Inimesed hakkasid laene võtma ja üle oma võimete elama. Osteti asju, mida ei saanud endale lubada. Üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli ka majanduslik eksperiment ühisraha loomine seitsmeteistkümnele väga erinevale Euroopa riigile. Esialgu öeldi Maastrichi lepingus, et eurotsooniga ei saa liituda ja ühisraha kasutusele võtta need riigid, kelle võlad ületavad 60% SKP-st
majandusse ja elanikele makstakse teatud riigipoolseid sotsiaaltoetuseid) Majandus Suurbritannia oli endiselt arenenud tööstus ja kaubandusmaa Oma majandusliku ülemvõimu maailmas oli aga kaotanud Raskeks koormaks osutus USAle tekkinud võlg Briti ettevõtetes kasutati vananenud tehnikat, söe kasutamine elektritööstuses oli kallis ja see tõi kaasa kriisi söetööstuses Kriisi ületamiseks vähendati kaevurite palku, suleti kaevandusi, töölised saadeti tänavale Briti söekaevurid Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis Tänu asumaadest sisseveetava tooraine madalale hinnale langes ka briti kaupade hinnad, mis tõstis nende toodete konkurentsivõimet Oma majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist Briti impeerium Briti impeerium oli 1920. 1930. aastail endiselt maailma suurim riigiühendus
Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuid kuidas meedia mõjutab minu elu ? Meedia tekitatud muutused mõttemaailmas võivad olla nii kasulikud kui ka kahjulikud. Viimasel ajal nii Eestit kui kogu maailma räsib majanduskriis, inimesi koondatakse töölt, palku kärbitakse, lisaks toimuvad vargused, tapmised, autoõnnetused. Nagu päriselus toimuvatest halbadest asjadeks oleks vähe, peame seda kõike nägema ka teleseriaalidest. Mõistlikum on jälgida hoopis mingeid kvaliteetkomöödiasarju, mis panevad naerma ja tekitavad hea tuju. Meedia suudab panna meid ennast jälgima kaasakutsuvad kirjad, pildid ning reklaamid. Kogu uus ja huvitav informatsioon jõuabki meieni meedia kaudu
suuruselt kolmas erakond Eestis. 28.01.2012 valiti erakonna uueks juhiks Urmas Reinsalu. Aseesimeesteks on Ene Ergma, Juhan Parts ja Tõnis Lukas. Erakonna auesimees on Mart Laar. IRL-i logo (kaheksakand) Urmas Reinsalu Kultuuripoliitika IRL soovib luua paremaid tingimusi kultuuri edendamiseks ja õitsenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. IRL suurendab kõrgharidusega kultuuritöötajate palku. IRL parandab kodumaise tippkultuuri kättesaadavust väljaspool suurlinnu. Hariduspoliitika Isamaa ja Res Publica Liidu eesmärgiks on see, et alushariduse omandaks koolieelsetest lastest vähemalt 95%. IRL-i eesmärgiks on korraldada tasuta kõrgharidus, mis kehtestatakse avalik- õiguslikes ülikoolides. IRL varustab koolid vajaliku õppevaraga. Sotsiaal- ja perepoliitika IRL toetab Eesti emasid rahaliselt(320 kuus), samuti toetab IRL kunstlikke viljastamisi.
Riigi nõukogu(40) majanduskriis 1929-1934 Peaministriga, suurte mitte suurte volitustega 1930. Kriis jõudis Eestisse. volitustega riigpea president(K.Päts). Esmajoones tabas kriis Riigivanem. Valitsus eesotsas põllumajandust. Paljud talud 1934. Sõjaväeeelne peaministriga, läksid pankrotti. riigipööre. püsima jäi üheparteilisus ja Ettevõtted piirasid palku ja Päts ja Laidoneri juhtimisel. tsensuur. lühendasid tööpäeva. Vaikiv ajastu 1934-1938 Tekkis ulatuslik tööpuudus. Juhitud demokraadid 1938- 1933.Krooni 1940. devalveerimine
Üsna kuulus on näiteks 1941. aastal aset leidnud Walt Disney Studio töötajate poolt algatatud streik. Paljud animaatorid tegid mitmeid ületunde "Lumivalgekese" produtseermise ajal ning, kuigi "Lumivalgeke" oli väga suur hitt, lükkas Disney edasi töötajate boonuste maksmise ületundide eest, sest arvas, et see paneb animaatorid veelgi motiveeritumalt tööle. Seejärel peale "Pinocchio" ja "Fantasia" läbikukkumist kinolinal, alandati töötajate palku 40 dollarile nädalas, mis ajaski ametiühingu streikima. Streik kestis viis nädalat, kuid lõpuks jõuti kokkuleppele. Disney Studiost lahkusid peaaegu pooled töötajad. Taasiseseisvunud Eestis on ametiühingud järjest enam oma kohta ühiskonnas määratlemas ning tegevus hoogustumas. Üksikud ametiühinguorganistasioonid, mis tegutsevad asutustes ja ettevõtetes on koondunud kahte peamisse üle-eestilisse organisatsiooni. Nendeks on Eesti
Minu arvates pole praegune Eesti eriti heaoluühiskond. Osa inimesi peavad kuu lõpus lugema sente, et saada söök lauale. Mis siis veel rääkida riietest ja muudest tarbeesemetest. Heaoluühiskond ometigi peaks tähendama, et riik hoolitseb oma rahva eest. Peale selle võivad kõiksugu sõjad mis Aasia riikdies hävitada üldse heaoluühiskonna. Oktoobri alguses hakkas arstide streik, kus nad tahavd tervisereformi ja et nende palku tõsetaks. Minu arvates on streik igati õigustatud. Riik peaks kindlsutama inimestele nende töö väärilise palga ja kui seda ei suudeta, siis on midagi väga paigast ära. Üheks probleemi lahendmaiseks oleks tervishoiusüsteemi muutmine tõsta makse või omal vabal valikul tervisekindlustuse tegemine. Siis saaks riik arstide palka tõsta. Minu arvates oli kunagi maailmas sõnal "heaoluühiskond" suurem väärtus kui praegu.
Siin on palju inimesi selliseid, kes on tööta ja elatavad end tööturahadest. Arvan, et kui erinevate firmade tööandjad poleks nii nõudlikud kandideerijate suhtes, siis suurem osa praegustest töötutest leiaks oma töö Eestis, mitte naaberriikides. Ainuüksi töökoha kaotuse pärast leiavad paljud töötud raha, et sõita üle Soome lahe ning asuda sinna tööle, kus on kõrgem palk ja lihtsam leida töökoht. Meie riigis leidub ka pikaajalisi töötuid, kes nõuavad firmadelt suuri palku, et üldse tööle asuda. Nad ei mõtle, et neil on võimalik üksinda ära elada ka miinimumpalga eest. Tänavatel elavad eluheidikud on sellised, kes ei taha jätta oma ,,perekonda" ning asuda parema tuleviku nimel tööle miinimumpalga eest. Paljud lähevadki selle põhimõttega välismaale tööle, et seal on suurem palk. Minu arvates on Eesti siiski minu kodumaa ja ma ei läheks siit ära, isegi siis kui tuleksid suured majanduskriisid
riigieelarvest, mitte töötajate ja tööandjate ja tööandjate arvel. III Tugev tervis kõigile Eestlastele Eesti Liberaalse partei eesmärk on 1. Kavatada inimeste teadlikkust erinervatest haigustest, nende tekkeprotsessist ja leviku tüüpidest. 2. Tagada kõigile eurooplastele tasuta ravi meie haiglates. 3. Suurendada meie väärtuslikke arstide palku. 4. Arendada sportimimst. IV Kasvatada laste heaolu ja kindlustada nende turvalisus. Leiame, et mõeldes Eesti rahva suurendamisele, tuleks arvestada ka sellega, et tagada kõigile lastele lasteiakoht enda kodukoha järgselt. Tänu sellele, et hoiame kokku muude kohtade pealt, saame me luua oma rahvastikule sobilikud tingimused arenemiseks. 1. Ehitada vähemal 10 uut lasteada. 2. Parandada laste mänguväljakute turvalisust. 3
Olen alati soovinud elada välismaal suures linnas, kus mind ei tunta, olen kõigile võõras ning saan alata oma elu täiesti puhtalt lehelt. Olla üksi, kõigist tuttavatest eemal ja püüda panna tulevikule hea alus ilma teiste abita oleks üks huvitavamaid kuid ka raskemaid asju mida ma soovin teha. Eestis elamiseks peaks siin toimuma drastilised muudatused, mis minu arvates pole lihtsalt võimalikud. Tuleks elavdada majandust ning tõsta elatustaset. Palku tuleks tõsta, kuid hinnad samaks jätta. Eestis pole töökohti, sest inimesed ei taha hakata ettevõtjateks. Kui riik aitaks neil oma ärile alus panna, looks nende abistamiseks rohkem toetuseid oleks ka lihtrahva elu parem, sest tekiksid uued töökohad ja võimalused oma elujärge parandada.. Pensionid, abirahad ja toetused on võrreldes teiste Euroopa riikidega Eestis samuti väga madalad ning nendega tuleks samuti midagi ette võtta. Riik peaks rohkem mõtlema inimeste heaolule, sest
Mis on pildil valesti Mis on siis pildil valesti? Me ju kõik teame Mari-Liis Lille kõnet, kus ta Tom Stoppardit tsiteeris ja väljendas oma mõtteid. Midagi on tõesti valesti. Inimesed kritiseerivad valitsust, riigiametnike, palku ja paljut muud. Midagi on valesti, sest inimesed üldjuhul ilma põhjuseta ei vingu. Midagi on vaja muuta. Nõustun Mari-Liisi kõnega igati, sest üks põhimõtetest mis ta rõhutas oli: Selleks et midagi muuta, peame me alustama enese muutmist. Me peame midagi endaga tegema. Mõte on selge. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju inimesi, kes kurdavad oma halva seisu üle. Tõsi. Aga nii see jääbki. Nad kurdavad, vinguvad, halavad, aga nad ei võta midagi ette. Just nagu
teist. Piirikulu (lisakulu) Piiritulu (lisatulu) Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majadusest tervikuna. ( kui kiiresti tõusevad hinnad? Kui palju on töötuid? ) Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. ( milliseid palku peaksime maksma oma töölistle? Kas peaksime paigutama raha uutesse arvutitesse? )
töölepingut üles öelda ja lõpetada seaduse poolt lubatud piirides 7. Mis on netopalk? Mis on brutopalk? Netopalk-töötasu, millelt kõik seadusega ettenähtud, maksud on maha arvatud, st summa, mille töötaja kätte saab. Brutopalk-väljateenitud palk, millest maksud ei ole veel maha arvatud. 8. Missugused maksud lähevad maha bruto palgast? Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispension, tulumaks. 9. Kuidas reguleerib riik palku? Maksude mahavõtmisega. 10. Millega tegeleb hõivepoliitika? Hõivepoliitika on valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivega inimeste töövõimalust ja tahet. 11. Kuidas abistatakse töötuid? Antakse töötuabiraha ja kutsutakse osalema tasuta koolitustel. 12. Mis on otsene maks? Mis on kaudne maks? Nimetage. Otsene maks on käest kätte maks, kaudne on maksu vahendamine kellegi vahendusel.
kodanikud peavad järgima ja nendest kinni pidama, vastasel juhul on riigil õigus inimese üle kohut mõista ja võtta temalt vabadus. Igapäevaste probleemide lahendamiseks oleme me valinud valitsuskoalitsiooni, kes peaksid ellu viima valimiste ajal rahvale antud lubadusi. Enne valimisi on kõik erakonna liikmed väga lahked, lubades inimestele kokku maad ja ilma ning kergekäeliselt ja läbi mõtlemata valitaksegi neid, kes lubavad paremat elukvaliteeti, kõrgemaid palku, madalaid makse ja muud taolist. Kuid valmimiste lõppedes naeravad võitjad kodanike üle, kes olid nii rumalad ja uskusid nende katteta lubadusi, sest neile, kes tahavad võimule pääseda, on tähtis ainult rahva hääl ning mida rohkem seda parem. Kuid lõppude lõpuks ei näe inimesed ühtki tegu ning peavad pettuma. Samuti võib välja tuua selle, mis Eesti riigis viimase aasta jooksul on toimunud. Eestlased on oma rahvuselt kinnised ja külmad ja
oleneb rahalistest ressursidest,mitmesugused omandi ja ettevõtte vormid.4.segamajandus-ettevõtlusega tegelevad eraettevõtted,kohalikud omavalitsused ja riik.riik sekkub ka majandusse. 2. vabaturumajandus 1. Riigi ülesanded majanduses- kontrollib kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka, 2. kehtestab makse või annab subsiidiume (rahalisi toetusi), 3. tegeleb ise ettevõtlusega, makstes palku ja toetusi, 4. pakub ühishüvesid Ühishüved- Ühishüved on need kaubad ja teenused, mis on loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta (näiteks: ühistransport, haridus, tervishoid, ETV jm). 3. Riigieelarve: tulud, kulud, koostamine, tasakaal, eelarve defitsiit ja ülejääk, lisaeelarve, · MAKSUD: maksustamise eesmärgid, riigi maksusüsteem, maksude kehtestamine- Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, et täita oma ülesandeid
tahkudena. Me taotleme huvihariduse riikliku rahastamist ning kultuuriürituste piletihinna käibemaksu langetamist. Peame kultuuridevahelist suhtlust eluliselt vajalikuks nii Eesti siseselt kui piiriüleselt. Asutame Eesti kultuuriesindusi maailma tähtsamates keskustes, aitame maailma kunstisaavutustel jõuda Eestisse. ASTUME LOOVA RAHVA TOETUSEKS 5 SAMMU: 1) Suurendame kohati kultuuritöötajate palku. 2) Käivitame riikliku koondprogrammi Eesti mälu. 3) Kehtestame rahvakultuuriseaduse. Eesmärgiga tugevdada kohaliku kultuuri tugistruktuure. 4) Laiendame kultuurivaramu kättesaadavust. 5) Depolitiseerime Kultuurkapitali. Kultuurkapital on loovisikute toetaja, mitte ministeeriumi eelarve teenindaja. MISSIOON Sotsiaaldemokraatide missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev heaoluriik, milles iga inimene tunneb end väärtuslikuna. VISIOON
Kas Eesti peaks sisse tooma võõrtööjõudu,et vähendada tööjõuprobleemi? Majanduslanguse aeg on mitmed kümned tuhanded inimesed tööta jäänud, kuna firmad on pankrotti läinud või vähendanud töötajaid ning nende palku. Me ei saa öelda,et meil pole absoluutselt enam ühtegi vaba töökohta...on küll, aga inimesed pole nõus nii väikese palgaga mustemat tööd tegema, nagu on üheks selliseks tööks näiteks koristamine. Inimesed on liiga valivad ja uhkust täis ning seetõttu ongi paljudel raske uut tööd leida. Ma saan täiesti aru sellest,et palk on oluline tänapäeva ühiskonnas,kus kõik aina kallineb, aga samas, see palk mille sa koristamisegagi saad on parem kui mitte midagi.
Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstajalehtedele- ja kanalitele enam nii palju ei tule. Igor Gräzin ei usu, et vihased ajakirjanikud, kelle palku on kärvitud ning kellel ei ole enam nii suuri privileege, valaksin enda viha välja enda uudiste ja poliitikute peale. Poliitikute vahel on alati olnud vihkamist ja armastamist. Ta leiab, et ajakirjanduses juhtub harva, kui ajakirjanik ütleb, et tal on hea meel kohtuda. Saatest kerkis üles ka probleem, kas ajakirjandus ei ole muutunud meelelahutuseks. Tiit Hennasto teadis vastata, et see algas juba sajandi teisel poolel ja mitte Eestis vaid ka mujal maailmas. Räägiti
Kui juba Trsernoboli katastroof mõjus meile, siis lähematel on veelgi suurem mõju. Kõige lähemad tuumaelektrijaamad asuvad Soomes, Rootsis ja Venemaal. Tuumakiirguse tagajärjeks võib olla vähk . Kui see mõjub sugurakkudes, siis on tagajärjeks geneetiline väärvorm ehk järglased on mutanteerunud. Mis võiks saada Eestile saatuslikuks kui pole see loodus. On need poliitikud? Auahned ja enda heaolule mõtlevad poliitikud on Eestis elamise teinud raskeks. Makse suurendatakse ja palku vähendatakse. Paljud kolivad tööd otsides välismaale. Võrreldes teiste riikidega on Eestis kallis. 2009 aastaga on Euroopa Liidus ligi 20 riiki , kus on seadusega kehtestatud alampalk, seal hulgas ka Eesti. Selles nimekirjas jääb Eesti tagantpoolt viiendaks. Praeguse seisuga on hariduses toimunud muudatusi. Kuid pole kindlaks tehtud õppekava .Kuidas lõpetataks? Kõik on umbmäärane, aga nõutakse õpilastelt parimat. Inimestelt nõutakse nii palju, kuid vastu antakse liiga vähe
Allikas: http://nn44.org/?m=3&f=369&lg=et 8 Positiivsed küljed Negatiivsed küljed • Vähendab sotsiaalset ebavõrdsust riigis • Keeruline arvestada • Astmeline tulumaks hoiab kiire palkade tõusu faasis • Tulusid hakatakse varjama maksustamisega hoogu all • Kohalikele omavalitsuste ning kriisi ajal, mil palku tulude vähenemine langetatakse annab jälle leevendust. 9 Eesti maksusüsteem • Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tähendab, et on maksuvaba miinimum, millest tulumaksu maha ei võeta. • Maksuvaba tulu 2015.a on 1848 eurot (154 eurot kuus) ning maksumäär 20%. • Eelnevatel aastatel oli maksumäär 21% • Praegu kehtib Eesti äriühingu kasumi maksustamisel kaks olulist
vähem pühendunud tööle, seetõttu ka vaadatakse neid ka vähem ideaalsemate töötajatena. Kirjeldage meeste ja naiste karjäärivõimalusi Mehhiko tööturu kontekstis. 1940-1982 suurem osa meesetest said suuri sotsiaalseid hüvitisi ja perekonnapalka, mis võimaldas neil täita perekonnatoitja rolli. Tehased, mida juhtisid välismaalased, olid mõeldud vallalistele naistöötajatele, keda vaadati kui asendatavaid töölisi. Need tööd sisaldasid pikki tuned, madalaid palku, mitte mingeid eeliseid ning väheseid hüvitisi võrreldes meeste industriaaltöödega. Naiste karjäärivõimalused on praktiliselt kõikidel aladel madal, kuna tööandjad näevad naisi rohkem keskendunud perekonnale kui tööle. Naistel on professionaalsed positsioonid, mis on saavutatud hariduse omandamise kaudu. Pooled bakalaureusekraadid on omandatud naiste poolt, kõige enam ärinduses, raamatupidamises ja õigusteaduses
nõudlus muutub (ühe kauba erinevad artiklid) Täiendkaubad ühte tarbitakse koos teisega (näide kohv ja kohvimasin) Nõudluskõverat võivad mõjutada järgmised tegurid: NÕUDLUS Keskkonna muutused hooaja kaup Kauba kasulikkuse muutus mingi kasuliku aine lisamine Tulude muutus majanduse areng suurendab palku Täiendkaupade hinna või kättesaadavuse muutus Stiilide, maitse, harjumuste jne. muutus NÕUDLUS Nõudluskõver liigub kasvades - edasi (paremale) kahanedes - tagasi (vasakule) Stiil, maitse, harjumus, vajadus?
Kõikidesse inimestesse suhtuti võrdselt ja aupaklikult. Tänapäeva ühiskond erineb Thomas More´i rajatud ideaalsest ühiskonnast. Meie ühiskonnas puudub võrdsus. Toimub inimeste liigitamine majandusliku sissetuleku järgi seisustesse kõrgklass ja alamklass. Samuti on tänapäeva ühis- konnas tugevaid sotsiaalseid probleeme ja inimesed on harjunud liigse mugavusega. Paljudele annab tunda praegune majanduslik olukord kaotatakse töökohti, vähendatakse palku ja kergitatakse kaupade hindu. Sel ajal, kui riigikogus palgad suurenevad, virelevad kesk- ja alamklassist inimesed raha puuduses. Ka ,,Hamletis" tulevad välja tugevad ühiskondlikud ja poliitilised probleemid. Toimub võimuvõitlus ka oma lähisugulaste vahel, sest inimesed ei oska hinnata väärtusi, mida saaks ka ilma rahata. Campanella utoopilises teoses ,,Päikeselinn" kirjeldati ideaalset võrdsus- ühiskonda, kus valitseb õnn ja rõõm. Arvatakse, et aastail 1918-1940 oli Eestist
Enamik eestlasi on ametiühinguliikmed. b. Ametiühingute liikmete arv tõuseb pidevalt. c. Töötajad, kes ei ole ametiühinguliikmed, saavad sageli kasu ametiühingute kättevõidetud õigustest. d. Selleks, et masstootmine saaks olla edukas, peavad töölised leppima madalamate palkadega. __c_ 7. Naised Eesti tööjõu hulgas a. ei tooda sama palju kui mehed. b. on halva koolitusega. c. moodustavad umbes poole tööjõust. d. teenivad keskmiselt meestest rohkem. __c_ 8. Mis neist on palku mõjutav turuväline jõud? a. Meisterkokkade nõudluse suurenemine. b. Seppadele makstavate palkade langus. c. Vastumeelsus võtta tööle inimesi, kelle perekonnanimi lõpeb täishäälikuga. d. Lendurite pakkumise kasv. __b_ 9. Ühing, kuhu kuuluvad vaid elektrikud, on a. tööstuse kutseühing. b. oskustööliste kutseühing. c. tootmisharu kutseühing. d. kohalik kutseühing. __d_ 10. Töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis on a. töölepinguseadus. b. usaldusisikuseadus. c
positiivset tulemust. Praeguse sisuga töötab pereisa Soomes ning kaalume tõsiselt, kas jääda nö kodumaale või lahkuda pere ühtsuse- ja heaolu huvides naaberriiki. Kui Euroopa Liidu keskmine kuutasu on ligikaudu 3000 , siis Eesti keskmine kuutasu on 700- 800. Tekkib väga tõsine küsimus, et milleks rabeleda siin 3-4 korda väiksema palga eest, seda enam, et enamus toidu- ja tarbekaupu on võrreldes Soomega juba oma hinnataseme Eestis ületanud. Muidugi on arusaadav, et inimeste palku pole võimalik tõsta hoobilt EU keskmisele tasemele ja praegune tõus umbes 10% aastas on praegune maksimum, aga mingi moodus peaks ju siiski leiduma, kuidas pidurdada eestlaste väljarännet. Poliitikud on korduvalt rääkinud välajarände probleemist (http://www.youtube.com/watch?v=1wUlRDWBd88), kuid seni veel pole seda piisava tõsidusega käsitletud ja vastavalt sellele otsuseid langetatud. Aasta tagasi oli Evelin Sepa sõnul
Tänapäeval on emigratsioon ja immigratsioon peaaegu kõikides maades range kontrolli all. Peamiseks rändesuunaks nüüdismaailmas on ikka emigratsioon. Põhjuseks on paremad majanduslikud väljavaated välismaal või soov vältida valitsuse repressioone kodumaal. Lõuna riikides on emigratsioon väga suureks probleemiks, püütakse takistada hästi koolitatud inimeste väljarännet. Rikastes riikides aga pakutakse teadlastele, arstidele jne kõrgemaid palku. (nt. USA lõikas suurt kasu paljude teadlaste põgenemisest Euroopast). Sisserändes oli Nõukogude Eesti puhul iseloomulik see, et sisserändajad olid suhteliselt nooremad ja nende seal oli suur osakaal naistel, mille tagajärjel vastsündinute rahvusstruktuur nihkus muulaste kasuks. Taasiseseisvunud Eesti reguleeritakse välismaalaste Eestisse saabumist, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalase õigusliku vastutuse aluseid Riigikogus võetud välismaalaste
halvem Eestil, seda parem meie parteil." Kogu Euroopas vähendas majanduskriis järsult maksutulusid ja seega riigi võimet rahastada endises mahus avalikke teenuseid ning teha investeeringuid. Sama toimus maailmas esimese majanduskriisi ajal, kui Pätsi valitsus Sihtide saavutamiseks kehtestas range kokkuhoiu- ja koondamispoliitika. Eelarve tasakaalustamiseks kehtestati uusi makse, kärbiti koosseise ja vähendati riigiametnike palku. Tööpuuduse vastu võideldi hädaabitöödega. Hädaabitöödega võib tänapäeval tõmmata paralleele Tallinna reisisaatjatega, kuna need loodi samuti eesmärgiga abistada tööpuuduse vastu. Kogu maailmas on hetkel kriitiline probleem tööpuudus, kui Eestis on see hetkel umbes registreeritud töötute arv 70-80 tuhat, siis välismaal on see veelgi hullem. Registreeritud töötute arv aga ületas 1931. aasta detsembriks 40 000 piiri. Eksporti püüti elavdada preemiatega,
Kokkuvõtteks Töötajad kelle töötulemused on väherahuldavad, tuleks anda ausat tagasidet selle kohta. Mitte keegi ei taha kuulda halbu uudiseid kuid ettevõttes on see tihti paratamatu. Mittetoimivate asjade kohta peaks andma juhtnööre kuidas neid parandada. Kindlasti tuleks mainida ka positiivseid asju. Juht peaks olema kannatlik nende töötajatega, kelle töötulemused pole küll head, aga nad pingutavad. Oluliseks asjaoluks on suhtumine, Halbade töötulemustega töötajate palku tuleks kärpida, et heade töötulemustega töötajaid saaks premeerida. Töötajad on strateegiline investeering, mitte üldkulu. Majanduskriis paneb ettevõttele uued väljakutsed. Tuleb üle vaadata töötajate kompensatsiooniplaanid. Palgasüsteem peab motiveerima ja säilitama kõige väärtuslikumaid töötajaid oma parimatele võimetele.
jälitaja aga tagasi ja kandis ette, et autos istub väga tähtis "nina", mistõttu ta ei julgenud autot peatada. "Kes see siis on?" küsis teine liiklusinspektor. "Ei tea. Kuid autojuhiks on tal Gorbatsov isiklikult." *** "Kas tead, et Breznevil keelati tõstmine ära? Arstid tegid talle selgeks, et enne tervis ei parane ja kui elada tahab, siis loobugu." "Mis ta siis nii ränka tõstis?" "Eks ikka hindu." "Ja mis ta siis veel tõsta tahtis, et arstid ära keelasid?" "Eks ikka palku." *** "Miks Andropov, Hiljem ka Tsernenko valiti poliitbüroosse ühehäälselt?""Sellepärast, et Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tsernenkol aga kõige viletasam kardiogramm." *** Breznev sõidab lennukiga.Äkki kukkub lennukil põhi alt ära. Kõik haaravad kinni torudest, pinkidest.Breznev köhatab ja ... järgneb aplaus. *** Breênevil on kodus papagoi, kes kogu aeg ütleb: "Nixon loll, Nixon loll!" Ükskord tuleb Nixon külla ja Breênev mõtleb,
riikidelt kogemusi ise edasi arendada (õppime läbi teiste riikide ). Arvan, et Eesti riik saab hästi hakkama nende valitsemisülesannetega. Kuid ainsaks Eesti riigi probleemiks on majandus. Umbes aasta eest tabas Eestit majanduskriis, mis on mõjutanud kõiki poliitikuid, kodanikke ja teisi riigi elanikke. Majanduskriisi tõttu ei ole poliitikud saanud eelarve koostamisega hakkama ja on seejärel hakkanud koondama kodanikke töökohtadest ja vähendama inimeste pensione ja palku. Riik ei saakski otseselt tagada kõikide kodanike õigust tööle, kontrollimata kogu majanduselu ja kammitsemata üksikisiku algatusvabadust. Ometi ei tähenda see, et riigil pole selles vallas mingit vastutust, nagu seda väidavad need, kes on reeglite täieliku puudumise poolt majandusvallas. Majanduse elavdamiseks, mis aitaks ka kogu riigi majanduslangusest välja tuua, on võtmeisikuteks ettevõtjad, kes peaks rohkem riskima ja investeerima. Nende aktiivsem
kinnisvarapettuse ohvriks võivad viia inimese väljatõstmiseni. Elamispinna puudumine tekitab toimetulematuse, millest inimesel endal on raske välja tulla. Kuid inimesed on kahjuks alati näinud probleeme kõiges muus kui iseendas. Kasvavas narkomaanide hulgas süüdistatakse peamiselt koolide suutmatust selliseid probleeme lahendada; töötu süüdistab tööandjat ja väikeseid palku selles, et ta tööd ei leia; lapsevanemad süüdistavad õpetajaid laste harimatuses jne. Aga inimesed ei näe seda, mida nad ise võiks ära teha, et riigis oleks olukord parem ning siin oleks meeldivam elada. Me saaksime teha kasvõi niipalju, et toetada oma lähedasi. Rasketes olukordades mõtleme me aga ainult enda peale;v õiksime olla dolerantsemad nende vähestegi kultuuridega, mis meie riigis hetkel eksisteerivad, eelkõige vene kultuuriga; võiksime
See näitab inimese kohta juba piisavalt. Lapsed teatavasti hakkavad internetis käima juba päris pisikesest peale. Alustavad mängude mängimisega ja liiguvad sealt edasi. Kõik me teame, et internet on piiritu. Sealt on võimalus kõike saada. Laste väärtushinnangud kujunevad välja ju teda ümbritsevast. Kui ta avab lingi, mida keegi oma facebooki seinal jagab ja selle lingi taga on artikkel pealkirjaga „Strippar Marco peab Eesti palku naeruväärseks: milleks üldse tööle minna?“ ja selle artikli juures on suur pilt, kus üks meesterahvas pool alasti istub avalikus kohas ühe blondide juustega neiu süles, siis mida hakkab arvama sellest väike laps? Aga terve internet on täis anonüümseid kommentaare ja ma ei saa kunagi olla kindel, et keegi nendest kommenteerijatest ei ole mu oma tuttav. Ka noored ja lapsed loevad kommentaare. Mida õpib laps sellest, kui internetis on artikkel, kus kajastatakse seda,
et kõik siseriiklikud ning majandusalased asjad pole korras. Töötus on olnud ka väga kuum teema viimastel aastatel Eestis ning usun, et see on siiski tähtis teema ka siiamaani. Järgnevalt proovingi välja tuua, kuidas on töötus Eestis viimastel aastatel muutunud. 2008 aasta lõpus tabas tervet maailma majanduslangus, mis mõjutas tugevalt ka Eesti majandust. Inimeste ostusuutlikus langes ning hinnad tõusid. Paljud firmad pidid turul püsimiseks palku vähendama ning paljud pidid oma töötajaid koondama. Tekkis olukord, kus töö otsijaid oli palju, kuid töökohti oli vähe. See tõigi kaasa suure tööpuuduse, mis kiirelt kasvas. Alustan tööpuuduse analüüsimist majanduslanguse eelsest ajast, nimelt 2008 aastast. 2008. aasta esimese poole töötute arv oli väga sarnane. I kvartalis oli töötuid 28,7 tuhat ning II kvartalis oli töötute arv 27,3 tuhat. Aga juba III kvartalil see muutus ning
tulutase. ÕIGE 3. 4. a) ülikooli poolt raamatukokku ostetavate raamatute maksumus b) trükikoja laos olevate raamatute maksumus c) eraülikooli arhiivides hoitavate rariteetsete väljaannete maksumus d) eraisiku koju ostetavate uute raamatute maksumus 5. Inflatsiooniline majanduskasv tekib juhul, kui a) tehnoloogiliste täiustuste tõttu tööviljakus suureneb ja kogupakkumine kasvab b) raha pakkumine kasvab c) streigiähvarduste survel tõstetakse ettevõtetes palku d) ettevõtetevaheline konkurents suureneb 6. Kolmesektorilise majanduse kohta on teada järgmised andmed: eratarbimiskulutused C=250+0,8Y d , planeeritud investeeringud I 0 =100, avaliku sektori kulutused G 0 =600, autonoomsed maksud T0 = 600. 6.1. Kui suur on tasakaalutulu Y? AE=C+I0+G0=C0+c(Y-T0)+I0+G0=250+0,8(Y-600)+100+600 0,8Y+250-480+100+600 0,8Y+470 Tasakaalu korral Y=AE Y=0,8Y+470 Y-0,8Y=470 0,2Y=470:0,2 Y=2350 msp = 6.2. Kulumultiplikaator
C. Töötajad, kes ei ole ametiühinguliikmed, saavad sageli kasu ametiühingute kättevõidetud õigustest. D. Selleks, et masstootmine saaks olla edukas, peavad töölised leppima madalamate palkadega. C 7. Naised Eesti tööjõu hulgas A. ei tooda sama palju kui mehed; B. on madala haridustasemega; C. moodustavad umbes poole tööjõust; D. teenivad keskmiselt meestest rohkem. C 8. Mis neist on palku mõjutav turuväline jõud? A. Meisterkokkade nõudluse suurenemine. B. Seppadele makstavate palkade langus. C. Vastumeelsus võtta tööle inimesi, kelle perekonnanimi lõpeb täishäälikuga. D. Lendurite pakkumise kasv. A 9. Majanduskriiside ajal tavaliselt A. palgad langevad; B. palgad tõusevad; C. palgad ei muutu; D. palgad ei sõltu enam tootlikkusest. A 10. Töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis on A. töölepinguseadus;
• keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin • rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus • Kaotati maa müügilt riigile makstav maks, vähendati rendimaksu ja tõsteti põllutööliste palka • Õigus asutada ametiühinguid, lühendati tööliste tööpäeva, parandati töötingimusi, tõsteti palku • Lubati emakeelset õpet rahvuskoolides, suurenes rahvuskeelne ajakirjandus, lubati erinevaid organisatsioone 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul. • Tekkis kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia • Antant - Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa – Suurbritannia (1904), Suurbritannia – Venemaa (1907) • Iga riik soovis oma mõjusfääri suurendada 5. Imperialism ja selle ilmingud.
Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest. Töötaja -- isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel või teenistuslepingu alusel. Avaldatavad keskmised brutopalgad ja tööjõukulud on taandatud täistööajaga töötaja kohta, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku ja tööjõukulusid tööaja pikkusest olenemata. Keskmisesse brutopalka arvestatakse tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu). Keskmine brutopalk ei hõlma töövõtulepinguga töötajate töötasu, sest nende töötajate töötunde on raske mõõta. Tööjõukulusse arvestatakse tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel
mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultus puudub, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. Prantsusmaa- Hispaaniat toetati kodusõjas- võitlus fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised, arvestati rahva soovidega- palku tõsteti kesmiseks 15%, 40 tunnise töönädala sätestamine, eelarvest eraldati vahendeid, et anda sooduslaene talupoegadele ja linnade väikeettevõtjatele, ei olnud agressiivne välispoliitika ja puudus sisevaenlane. Diktatuuri tunnused- hirmuvalitsemine, repressioonid, vägivald (füüsiline kui ka vaimne), püütakse mõjutada inimese mõtlemist- jõuga, propaganda, paraadid, kõik teised rühmitused,
ämmaemandatele on 2007. aastal 52 krooni ja 50 kes madala palga tõttu lisatööd võtavad. Kui senti (ca 8820 krooni kuus) ja 2008. aastal 60 mõnest haiglast aga lahkuksid need, kes mitme krooni (ca 10 080 krooni kuus). Täna kehtib koha peal töötavad, siis jääks kuni kolmandik kohti õdedele miinimumtunnitasu 39 krooni (ca 6500 täitmata. Õdede madalaid palku lihtsalt kasutatakse krooni kuus). ära,» ütles Luik. Viide http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/oed- http://www.kesknadal.ee/uudised?id=19493 allikale palgalepe-vaartustab-meid?id=15357242 2. Argument Alustasime üleriigilise kollektiivlepingu Sõltumata sellest, mis on õel kodus juhtunud, peab
konkureerides pole neil töökogemust. Seega minnakse ära, sest elu vajab ja tahab elamist. Ükskõik, kuidas lahkujaid nimetada – majanduspõgenikeks, kliimapõgenikeks, seiklejateks, armastuse otsijateks, talentideks, tõsiasi on see, et enamik on 20ndates ja 30ndates noored. Kodumaalt lahkumine, eriti töö pärast, on tavaliselt ratsionaalne otsus olude parandamiseks või võimaluste suurendamiseks. Rikastes riikides pakutakse haritutele kõrgemaid palku ning noored oma ala spetsialistid lähevad pärast ülikooli kõrgharidust rakendama parematele jahimaadele. Eestist rändab välja kõige paremas tööeas elanikkond, keda on üritatud tagasi tuua projekti „Talendid koju“ raames. Tagasitoomine ei osutunud edukaks, sest väljarännanutest vaid 27 naasis kodumaale. Noored on õpihimulised ning kohanemisaltid, inglise keelt hakatakse omandama juba algklassides- selle tõttu ei ole Eestist äraminek
Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 4 miljonit turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid 90-ndatel aastatel kaasa tööpuuduse kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. Majanduskriisi ajal hakati palku vähendama ja koondamiste tõttu tõusis tööpuudus 2010. aasta alguseks 19%-ni. Seejärel on hakanud olukord tasapisi paranema. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Just ülejääkidest kogunenud reservid võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu Eesti valitsuse võlakoorem on Euroopa madalaimate seas: üksnes 7,2% SKP-st. Majanduslanguse ajal 2009
erinevuste esimene põhjus ja ka piiripunkt ehk koht, kust on võimalik piire ületada. Nimelt tänu sellele, et härra korravalvur niivõrd väikest palka saab, on ta sunnitud pistist võtma. Pere tahab toitmist, elu elamist. Mõned väidavad, et see on loll jutt ja et need ajad on möödas. Paraku on mul endalgi lähiaegadest vastavaid kogemusi ja fakt see on. Aga seadused kehtivad näiteks Euroopas siiski küllaltki edukalt. Kuidas ? Kallis, kuid vägagi tõhus lahendus on palku tõsta. Just parasjagu nii palju, et seadusesilmal poleks mõtet enam riskida ja jännata taoliste tempudega. Kindlasti pole ma mingi geenius. Sellise järelduse peale on juba ammu enne mind tulnud mitmed mõtlejad inimesed. Aga paraku pole igale riigile taoline ulatuslik riigirahakoti kergendamine võimalik ja säilib riike, kus altkäemaks jääb siiski võimalikuks. Neil riikidel on oma õlekõrs, millele nad loodavad. Tahetakse loota inimese eneseväärikusele ja aatelisusele
muudki kõmuainet pakkuvat. Inimese paneb tegutsema siiski raha. seda liigub teatavasti kõige rohkem just kõrgetel positsioonidel ja majanustehingutes. Mina astuksin küll poliitikasse eelkõige hea palga pärast, mitte, et midagi revolutsiooniliselt kohe muutma hakata. Muidugi tuleks seal kord majja lüüa, aga seda kõike omal ajal. Suurtest otsustest saab lihtinimene omal nahal minimaalselt tulemusi tunda. Pidevalt tõstetakse pesnsioneid ja õpetajate palku, kuid ainult mõnesaja krooni võrra. Medõed tõstavad kisa, saavad kohe kõrgendust, aga tuletõrjujad ei tohi streigile mõeldagi. Vastasel juhul vallandatakse. Et maja kustutada, on vaja mehed küla vahelt üles leida, sest kõik päästjad on madala palga tõttu ise töölt ära läinud ning tuletõrje koolist on võtta vaid kolm õpilast. Riigi eesmärk peaks olema raha rahva kätte ringlusesse toimetamine, mitte selle valitsuse taskutesse toppimine
annaabi.ee 
