vaegused. b) Keemilised: olmekemikaalid, kosmeetikavahendid (juukselakk), ravimid (antibiootikumid), narkootilised ained. c) Füüsikalised: põrutused, kitsad riided, vibratsioon, erinevad kiirgused BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine), II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine), III Vananemise staadium e. raukumisperiood I Jagunemine 1) Profaas : tuuma membraanid lagundatakse kromosoomid keerduvad kokku tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid toimub kromosoomide ristsiire: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas
Kordamine bioloogia tööks 1. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist + nt! Paljunemisviis Erinevus Näide Suguline paljunemine o Uus organism saab Kalad, kahepaiksed, roomajad, alguse imetajad, õistaimed viljastumisprotsessist o Järglane on erinev Mittesuguline o Uus organism saab alguse Eoseline: seened, sammaltaimed, paljunemine vanemorganismist sõnajalgtaimed o Järglane on sarnane Vegetatiivne: Pooldumine- bakteri; pungumine- pärmseened, ...
närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond *BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. *Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood. *Kliiniline surm on pöörduv vereringe, hingamine ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm. * Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine · Blastotsüst- imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. · Embrüo- organismi lootelise arengu staadium.
Otsese arengu korral sarnane vastsündinu üldplaanilt oma vanematega.(roomajad, linnud imetajad) Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks läbi vahestaadiumide.(täismoondeline ja vaegmoondeline. Selgrootud) Täismoonde puhul on kolm staadiumit vastne, nukk ja valmik. Loomade lootejärgses arengus eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku . Nendele järgneb vananemis ehk raukumisperiood, mis lõppeb surmaga. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib kõigil eluslooduse organiseerituse tasemel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemilisel. Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud mitmesuguste geneetiliste mehhanismide ja keskkonna teguritega. Taimede lootejärgne areng jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks.
kromosoomistik. Viljastumise vormid: 1. Kehaväline- kalad, kahepaiksed. 2. Kehasisene- lülijalgsed, roomajad, linnud, imetajad. 6) Nimetage organismide lootejärgse arengu viisid, selgitage ja tooge näiteid. Organismi lootejärgses arengus eristatakse kolme arengujärku: · Noorjärk ehk juveniiline staadium algab organismi sünniga ning kestab sigimisvõime saabumiseni, sel perioodil organism kasvab. · Sigimisvõimeline arengujärk. · Vananemis- ehk raukumisperiood. 7) Selgitage, millest sõltub organismide eluiga. Eluea pikkus sõltub eelkõige isendist ja organismide eluolust. 8) Mõisted spermatogenees ja ovogenees. Spermatogenees on seemnerakkude ehk spermatosoidide areng mehel. Ovogenees on munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel. 9) Võrrelge spermatogeneesi ja ovogeneesi. Spermatogenees spermatogooni küpsemine küpseks spermiks, mehel vahetuvad spermid teatud aja tagant.
II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood Vananemine 1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett väheneb rakkude jagunemise intensiivsus nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil: väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus väheneb ATP sünteesi võime DNA-s toimuvad mutatsioonid 3
II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood 2. Pärilikkus Pärilikkus on organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. Sugulisel paljunemisel saab iga järglane kaks geneetilise informatsiooni komplekti, ühe isalt, teise emalt. Nõnda on järglasel iga tunnuse, näiteks juuste värv,silmade värvi või veregrupi kohta kaks informatsiooni, mis võivad olla täiesti erinevad. Nii näiteks võib laps saada juuste värvi kohta isalt informatsiooni "blond" ja emalt "must"
Sobib hästi lihaveistele. Kehas palju rasva ja suur mass. *KOLEERILINE-Rahutud ja põllumajandusloomadena ei soovita. *MELANHOOLNE-Nõrk, halb kohanemine, väike produktiivsus. KASV JA ARENG Looteline e. embrüonaalne periood idulase e. embrüoperiood eellooteperiood looteperiood B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood vastsündinuperiood piimaperiood puberteedi e. sugulise küpsemise periood täiskasvanuperiood vananemis- e. raukumisperiood Kasvu ja arengu seaduspärasused, Maligonov: I seaduspärasus Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. *embrüonalism-Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väikesed ja lühikeste jalgadega vasikad II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. *infantilism-lapse kehaga täiskasvanu
Nendest arenevad välja kindlad elundid ja elundkonnad. Fülogenees-liigi ajalooline areng. Biogeneetiline reegel- Ontogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldjoontes vanematega. Moondeline areng-järglane muutub vanemate sarnaseks läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng-4 staadiumi: muna, vastne, nukk, valmik. Vaegmoondeline areng-3 staadiumi: muna, vastne, valmik. Juveniilne staadium-noorusjärk lootejärgses arengus. Raukumisperiood-vananemisperiood. Kliiniline surm- seiskub süda, hingamine, kesknärvisüst töötab. Bioloogiline surm-5 min peale kliinilist lakkab ka närvisüsteemi töö. Vegetatiivne areng-taimede lootejärgse arengu periood. Taim kasvab, areneb. Generatiivne areng-taimede lootejärgne etapp, kus taim saavutab suguküpsuse. Idand-vegetatiivse perioodi esimene staadium, kus kujunevad juur, vars, lehed. 5. PÄRILIKKUS. 5.1. Organismi tunnuste kujunemine.
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
periood; 2) lootejärgne periood. 14. Millisteks periooditeks jaguneb kasvu ja arengu looteline periood? Perioodid: 1) idulasperiood; 2) eellooteperiood; 3) looteperiood. Looteline periood algab pärast viljastumist sügoodi tekkimisega ja lõpeb sündimisega. 15. Millisteks periooditeks jaguneb lootejärgne periood? Perioodid: 1) vastsündinuperiood; 2) piimaperiood; 3) sugulise küpsemise periood; 4) täiskasvanuperiood; 5) vananemis ehk raukumisperiood. Vastsündinuperiood: kestab 2...3 nädalat, mil loom kohaneb väliskeskkonna tingimustega. Noorloomal kujuneb termoregulatsioon, vereloome kandub maksast ja põrnast luuüdisse, arenevad närvi, hormonaalne, fermentatiivne ja kaitsesüsteem. Esialgu söödetakse vastsündinut ternespiimaga, mis varustab teda antikehade. Piimaperiood: põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt. Perioodi
Suhteline juurdekasv näitab mingi ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet (wt-w0)ja perioodi alguse kahamassi keskmisesse(w0). K=(wt-w0)/w0*100 (sünnimass-mingi kehakaal)/mingi kehakaaluga*100 8. Kasvu ja arengu etapid. Looteline e embrüonaalne periood: 1)embrüoperiood e idulase periood 2)eellooteperiood 3)looteperiood Lootejärgne e prostembrüonaalne periood 1)vastsündinuperiood 2)piimaperiood 3)puberteediperiood e sugulise küpsemise periood 4)täiskasvanuperiood 5)vananemis e raukumisperiood 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. Kasvukoenfitsient k=täiskasvanu ute luude mass/sünnijärgse talle luude mass Vastavalt kasvukoenfitsiendile rühmitatakse luud 1)suure kasvuga luud (k=13,2) 2)keskmise kasvuga luud (k=6,3) 3)väikese kasvuga luud (k=3,7) I seaduspärasus - Organid, mis kasvavad aegalaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. II seaduspärasus Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam
Lootejärgne periood 1) Vastsündinu periood – vastsündinule antakse ternespiima. 2) Piima periood – täispiim ja sellele lähedase koostisega sööt. Teisel poolel kohanevad põhisöötadega. 3) Sugulise küpsemise e puberteetperiood – arenevad suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Ei seemendata enne 15-18 kuu vanuseks saamist. 4) Täiskasvanuperiood – suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse. Annavad kõige paremaid järglasi, suurema jõudlusega. 5) Vananemis- ja raukumisperiood 9 Linnukasvatus 2012. a oli kanamuna kogutoodang 11,2 tuhat tonni. (2005.a. oli 59 milj t) Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanamuna hautamine kestab 21 päeva. Haudumise temperatuur 37…40 ºC. Kanatibu koorumiskaal 38 g. Kanamuna realiseerimise vanus – 42 päeva. Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam.
äärmuse vahel, siis ideaal ei paikne kõigil tunnustel skaala samas osas. 28. kasvu ja arengu etapilisus Looteline e embrüonaalne areng 1) idulasperiood 2) eellooteperiood 3) looteperiood Lootejärgne e postembrüonaalne areng 1) vastsündinuperiood 2) piimaperiood 3) puberteedi e sugulise küpsemise periood 4) täiskasvanuperiood 5) vananemis- e raukumisperiood. 29. kasvu ja arengu seaduspärasused Põllumajandusloomade kasv ei ole ühtlane. Skeletiga on seotud paljud kehaosad. Seega luude kasv näitab ka kehaosade kasvu. N.P. Tsirvinski uuris luude kasvu mäletsejalistel (lambad, veised) normaalsetes tingimustes. Luud kasvavad lootelisel ja lootejärgsel perioodil erinevalt. Lammaste luude kasvukoefitsiendid (täiskasvanu:vastsündinu) olid lootejärgsel perioodil järgmised: 1
söödakogusele lisatakse ca 10% lisa loote tarbeks. Lisaks täiendavale söödakogusele tuleb arvestada ka selle kvaliteeti. Madalakvaliteediline või riknenud sööt ning halvad pidamistingimused võivad põhjustada aborte, enneaegset sünnitust või surnult sünde. 2. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood 2.1 vastsündinuperiood 2.2 piimaperiood 2.3 puberteedi e. sugulise küpsemise periood 2.4 täiskasvanuperiood 2.5 vananemis- e. raukumisperiood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Kuna põllumajandusloomade eluea pikkus on reguleeritud inimese poolt, siis jääb see tunduvalt lühemaks nende bioloogilisest elutsüklist. Ainult väga hinnalisi tõuhobuseid või teiste liikide rekordloomi võidakse pidada kuni bioloogilise vananemise lõpuni. Vastsündinuperiood algab sünnitusega. Sünnituse kulg sõltub loote sünnimassist ja ema tervislikust seisundist
selle kvaliteeti. Madalakvaliteediline või riknenud sööt ning halvad pidamistingimused võivad põhjustada aborte, enneaegset sünnitust või surnult sünde. B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood 24 VEISEKASVATUS · vastsündinuperiood · piimaperiood · puberteedi e. sugulise küpsemise periood · täiskasvanuperiood · vananemis- e. raukumisperiood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Kuna põllumajandusloomade eluea pikkus on reguleeritud inimese poolt, siis jääb see tunduvalt lühemaks nende bioloogilisest elutsüklist. Vastsündinuperiood kestab sünnist 2...3 nädalani. Sel perioodil kujuneb noorloomal välja termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. Vastsündinu esimeseks söödaks on emapiim
Seda piima nimetatakse ternespiimaks. Piimaperioodil on noorlooma põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4..6 elukuuni. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Sugulise küpsemise e puberteediperiood algal pooleaastaselt. Arenevad kiirelt suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused, kujunevad välja seksuaalrefleksid. Täiskasvanu periood algab 4..5 aastaselt. Vananemis- e raukumisperiood saabub haruharva, sest enamasti nad enne bioloogilist vananemist praagitakse. 9) KASVU JA ARENGU SEADUSPÄRASUSED I seaduspärasus: organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi. Keskkonnateguritest mõjutab kasvu kõige enam söötmine. Sööt peab sisaldama kõiki toitaineid, millest ehitatakse üles luu- ja lihaskude ning siseorganud
organismi massi, kudede ja organite suurenemises. Põllumajandusloomade kasvu ja arenemise võib jaotada järgmisteks perioodideks: I Looteline periood (embrüonaalne periood) 1. Idulasperiood 2. Eellooteperiood 3. Looteperiood Looteline periood algab pärast viljastumist sügoodi tekkimisega ja lõpeb sündimisega. II Lootejärgne periood 1. Vastsündinuperiood 2. Piimaperiood 3. Sugulise küpsemise periood 4. Täiskasvanuperiood 5. Vananemis- ehk raukumisperiood Lootejärgne periood algab noorlooma sünniga. Pärast sündimist tehakse kindlaks noorlooma sünnimass. Sel on nii bioloogiline kui ka majanduslik tähtsus. Suurema sünnimassiga loomi on tähtis eristada siis, kui neid loomi kasutatakse liha tootmiseks. Piimalehmadeks kasvatatavatel vasikatel pole sünnimassil nii suurt tähtsust, sest ka väiksema sünnimassiga vasikatest on saadud häid piimalehmi. Vasikate liiga suur sünnimass (50-70 kg) ei ole hea, sest see põhjustab rasket sünnitust
annaabi.ee 
