Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Palga arvutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, iseseisevtöö, tööseadusandluse, juhendaja, jaanika, erne, koostajaühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx TÖÖJÕU KULUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1.Töötasu arvestamine ja kajastamine.................................................................................... 6
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping
Õigusõpetus XII TDVS pg 6 sätestab distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja. See ütleb et distsiplinaar karistus tuleb määrata kuu jooksul alates teo avastamise päevast. Töötaja süüline käitumine loetakse avastatuks kui sellest saab teada mistahes isik kellele töötaja allub(tööandja või mõni muu kellele isik vahetult allub). Distsiplinaar karistust ei tohi määrata hiljem kui kuue kuu jooksul alates teo toimepanemise päevast. Kui süüline käitumine avastati inventuuri, revisjoni, audiitor kontrolli või muul viisil läbi viidud kontrolli tulemusena, siis võib karistust läbi viia aasta jooksul alates teo toimepanemise päevast. Karistuse määramise ühe kuune tähtaeg pikeneb kui töötaja on puhkusel,
Lisa 2 - KASUMIARUANDE SKEEMID Lisa 3 - AASTAARUANDE LISAD Ettevõtte maksud · tulumaks - 21% · sotsiaalmaks - 33% · töötuskindlustusmaks - 1% (tööandja töötuskindlustusmaks) ; 2% (töötaja bruto summast) · käibemaks - 20% erisoodustusmaksud - tuleb tasuda sõiduauto kasutamise, lähetuste, töötervishoiu kulutuste ja muudel juhtudel. ÜLESANDED ÕPIKUST ÜLESANNE 5-9 Maksud ja maksed töötasult, tööjõukulud Arvutage maksud ja maksed järgmise töötaja tasult. Karini kuupalk on 10 000 kr. Töötasu arvestamisel rakendatakse tulumaksuvaba tulu ja ta on liitunud pensioni II sambaga. Arvutage ka maksmisele kuuluv palk ning tööandja tööjõukulud kokku. töötuskindlustus 10 000*0,06=600 kr kogumispension 10 000*0,02=200 kr kinnipeetava tulumaksu arvutamine (10 000-600-200-2250) *0,21=1459,95 1460 kr netopalga arvutamine 10 000-600-200-1460=7740 kr Tööjõukulud on 10 000 ja Karinile makstakse 7740 kr .
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993
minimaalne elatustase lihttöölisele. Eelkõige on miinimumpalga seaduse eesmärk kaitsta töötajaid ekspluateerimise eest ning vähendada vaesust. Enamik majandusteadlasi aga usuvad, et miinimumpalga seadus põhjustab ka tarbetuid raskusi. Praktikas on sageli minimumpalga saajateks madala kvalifikatsiooniga töötajad. Tööandjad ei ole nõus maksma töötajale rohkem kui selle väärtuse ulatuses mida ta toodab. See tähendab, et madala kvalifikatsiooniga töötaja, kes toodab näiteks 4,00 $ väärtuses kaupa tunnis, siis on talle väga raske maksta 5,15 $ tunnis, mida seadus ette näeb. Mitu aastakümmet kestnud uuringud erinevates riikides on näidanud, et miinimumpalga õigus vähendab tööhõivet. Töökohtade kaotust suurendab asjaolu, et töötaja kellel on vähe oskusi, ning tööandja ei ole nõus talle minimum palka maksma, siis ametikoht jääbki täitmata. Kui palkade määr,
2 praktikum § 2. Keskmise töötasu arvutamise alused (1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. (2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. (3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.......................................7 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE HINNAKIRI........
6 Töötu inimene, kes ei tööta, on arvele võetud Tööturuametis ja otsib tööd 7 Töötu otsib tööd, kui: Täidab tööotsimiskava On valmis vastu võtma sobiva töö On valmis kohe tööle asuma 8 Töötud jagunevad vastavalt töötuks jäämise põhjustele: töölt vallandatud(ettevõtte sulgemise, koondamise, töötaja vallandamine) töölt vabatahtlikult lahkunud esmakordselt registreerunud taasregistreerunud 9 Tööpuuduse määr väljendab %-lt töötute arvu tööjõus Tööpuuduse määr = registreeritud töötud x100 tööjõud 10 Töötuna registreerimine 16- vanadusiga viimase 12 kuu jooksul 6 kuud töötanud või hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega
kulutused n ventilaatori valmistamiseks on g(n)=200n+3000. Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. Ülesanne 2-7 Kaubavarude tellimisprotsessi analüüs on näidanud, et tellimuse koordineerimiseks ja vormistamiseks kulub ligikaudu 15 tundi tööaega sõltumata tellimuse suurusest. Tellimuste vormistamisega tegeleva töötaja töötasuks kulub 110 kr töötunni kohta (sh kõik maksud). Kulude analüüs näitas, et 50 tellimuse kohta kulus 14500 kr paberi, postikulude ja telefonikõnede peale. Ühe partii kättetoimetamistasu on 700 kr. Leida: a) ühe partii hankekulud; b) kogukulud ühe partii kohta (hankekulud + kauba maksumus), kui hangitava kauba hind on 55 kr. 11
laohoidjatele, raamatupidajatele, ametnikele, õpetajatele Nõuded ajapalga rakendamisel: 1. tegeliku tööaja täpne arvestus ja kontroll 2. töötajate tarifitseerimine vastavuses nende poolt tehtava töö raskusega ning vastutusega. Arenenud riikides on see laialt kasutatav palgavorm 2. Tükipalka iseloomustab see, et töötasu tuleneb nõutava kvaliteediga tööde mahust. Seda töötasu vormi rakendatakse nendel töödel, kus on võimalik arvestada iga töötaja panust, kelle töö hulka saab füüsiliselt mõõta (näiteks kõplamisel, vilja koristamisel, ehitustöödel jne) Nõuded tükipalga rakendamisel: 1. töö õige normeerimine 2. toodangu täpne arvestus 3. kvaliteedi kontroll 4. hea töökorraldus, mis väldiks tööseisakuid. Kui neid nõudeid ei täideta, siis tükipalk ei toimi. Osa väljateenitud palgast peab inimene maksma maksudeks. Vastavalt sellele eristatakse: bruto ja netopalka. BRUTOPALK e
valmistamisel on f(n) = 300n + 4000 ja tiiviku ning korpuse jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on g(n) = 200n + 3000. Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. 2.8 Kaubavarude tellimisprotsessi analüüs on näidanud, et tellimuse koordineerimiseks ja vormistamiseks kulub ligikaudu 15 tundi tööaega sõltumata tellimuse suurusest. Tellimuste vormistamisega tegeleva töötaja töötasuks kulub 110 kr töötunni kohta. Kulude analüüs näitas, et 50 tellimuse kohta kulus 14500 kr paberi, postikulude ja telefonikõnede peale. Ühe partii kättetoimetamistasu on 700 kr. Leida a) ühe partii hankekulud; b) kogukulud ühe partii kohta (hankekulud + kauba maksumus), kui hangitava kauba hind on 55 kr. 2.9 Kirjutada välja firma tulufunktsioon, kui toote hind on 25kr. 2.10 Firma toomiskulud q toote valmistamisel avalduvad järgmiselt: C(q) = 5q + 100 000.
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 +
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Liis Peet KODUTÖÖ 2, ARVUTAMINE Tallinn 2009 Kodutöö 2, arvutamine KODUTÖÖ NR 2 AINES PERSONALI PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1) Ülesandes on toodud tööjõukulud töötaja kohta. Arvuta kui suured on kaudsed tööjõukulud ja otsesed tööjõukulud kuus? 3p • Töölepingujärgne brutopalk=22 000 eek/kuu • Toitlustamiskulud = 600 eek/kuu • Koolituskulud = 26 400 eek /aasta • Kulutused sportimisele = 900 eek/kuu • Igakuised tulemustasud = 0 • Aasta tulemustasud = 32 000 • Sotsiaalmaks = 6600 eek/kuu • Töötuskindlustusmaks = 60 eek/kuu • Töökoha maksumus = 400 eek/ kuu • Töörõivad =0
Kui isik on töö või teenistussuhtes mitme tööandjaga, maksab tema kohta sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §s 2 1 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.[RT I 2006, 61, 459 jõust. 1.01.2008] (4) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult järgmistel juhtudel: 1) [Kehtetu], 2) töötaja või teenistuja puhul, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;[RT I 2009, 5, 35 jõust. 1.07.2009] 3) töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19aastast last;[RT I 2006, 61, 459 jõust. 1.01.2007]
Rakvere Ametikool Protsent Õpilane: Ahti Siivelt Õpperühm: AL-10 Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2010 Protsendi mõiste Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. Näiteid. 1% meetrist on 1 cm. 1% kilomeetrist on 10 m. 20% ühest kroonist on 20 senti. 1% kilogrammist on 10 grammi. 5% 100-st õpilasest on 5 õpilast. Protsent ja osa 10% on sama, mis 1 kümnendik osa. 20% on sama, mis 1 viiendik osa.
8. Öötööle pole lubatud rakendada 14a tüdrukuid 9. Puhkepäeval on lubatud tööle rakendada mehi ja naisi nende nõusolekul 10. Võidupühale eelnevat tp lühendatakse 3h võrra, Uus Aasta, EV aastapäev, jõululaup (töö ja puhkeaja seadus) 11. Jaanipäevale eelnevat tp lühendatakse 0h võrra 12. Töövahetuse vaheline katkematu puhkeaja kestus peaks olema vähemalt 11h 13. Vaheaeg lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka 14. Pedagoogi põhipuhkus on 35-56 kp 15. 0,5 koormusega töötaja põhipuhkus 28kp 16. 0,5 koormusega alaealise põhipuhkus 35kp 17. Klassikaline rasedus ja sünnituspuhkus 140 kp 18. Isale antav täiendav lapsepuhkus enne või peale lapse sündi on 10kp 19. Täiendava lapsepuhkuse pikkus, kui laps on 4-14 a vana on 3 kp 20. Täiendava lapsep pikkus, kui pere 3 last on kuni 14a on 6kp 21. Osaliselt tasustatav puhkus tööandja algatusel võib olla max 3 kuud 22. Töötajal on võimalik saada tasustatavat õppepuhkust sessi ajaks 30p 23
· materjali kulu ühele tooteühikule · materjali kulu kokku · materjali alg ja lõppjääki · materjali, mis on vajalik valmistatavate toodete tootmiseks, soetamise vajadust. Materjali eest tasumise plaan on plaan, milles kajastatakse: · ostetud materjali maksumust · tasumata arveid aruandeperioodi algul · tasumist erinevate kvartalite ostude eest · väljamaks materjalide eest kokku Tööajaplaan on plaan, milles kajastatakse töötaja ajakulu valmistatavate toodete tootmiseks, väljendades seda nii ühele ühikule kui ka ajakulu kokku. Palgakulu eelarve on detailne plaan, milles kajastatakse : 8 · ajakulu, mis kulub ettenähtud toodete arvu tootmiseks 9 · töölise tunnitasu
b) 1,68 d) 0,3 b) 60 % d) 88% 5. Joonesta 10 X 10 ruut ning värvi sellest 23% siniseks 5. Joonesta 10 X 10 ruut ning värvi sellest 14 % siniseks ja 47 % halliks. ja 56 % halliks. Mitu protsenti ruudust jäi värvimata? Mitu protsenti ruudust jäi värvimata? Kehtna Põhikool koostaja õp. L. Kundla 1 Protsent C Protsent D 1. Esita antud protsendid kümnendmurdudes a) 90 % c) 7,8 % 1. Esita antud kümnendmurrud protsentides
) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga · On summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. 2. Kui suur on kohustuslikku kogumispensioni makse protsent? · 1% · 0,5% · 8% · 2% · 2,5% 3. Kui töötaja põhipalk on 1000 eurot, kui suur on kinnipeetud kogumispension? · 20 · 200 · 10 · 5 · 1 4. Kui suur on tulumaksuvaba minimum? · 150 eurot · 278,02 eurot · 144 eurot · 400 eurot · 100 eurot 5. Kui suurt viivist võib töötaja nõuda kui palgamaksmisega hilineb tööandja? · Iga viivitatud päeva eest 0,5% · Iga viivitatud päeva eest 2% · Iga viivitatud päeva eest 20%
PALGALEHT 1200 1000 800 Palk EURO 600 Preemia lisatasu 400 200 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali Meelis Õigi TÖÖTAJAD Palgaleht Nr. Nimi Palk Preemia lisatasu Tulumaks Sünnipäev Tööle astumine 1 Liiv 700 699,99 70 278,46 12.10.1975 14.07.2011 2 Tamm 100 100 10 13,86 10.02.1962 12.03.2000 3 Mets 10 50 1000 0,00 2.03.1985 23.02.2010 4 Käsk 800 50 80 165,06 15.12.1944 23.02.2010 5 Kali 500 40 50 93,66
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Harjutused Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Minirakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktor
kestel saab võimalikuks ka püsisisendite muutumine; 12.a; kahanevate tulude seadus, mida tuntakse ka kahaneva piirtootlikkuse seaduse (the law of diminishing marginal returns) nime all, väljendab sisuliselt kahanevat mastaabiefekti; Kahaneva mastaabiefekti korral viib tootmistegurite (tootmissisendi) suurenemine küll kogutoodangu mahu suurenemisele, kuid TP (Q) suureneb suhteliselt vähem; 13. 1.c; vt ka eelmise küsimuse vastus; esimese töötaja piirprodukt MPL1=+40; teise töötaja piirprodukt MPL2=+50 kuid kolmanda töötaja piirprodukt on MPL3=+36, seega alates kolmandast töötajast hakkab toimima kahanevate tulude seadus; 2.c; piirprodukti arvutatakse MPL6 =TP / L = (180-165) / 1= 15 ühikut; 3.d; keskmist produkti arvutatakse ATP=TP / L, see on toodang ühe töötaja kohta; ATP on maksimaalne sellise sisendi (tööjõud või kapital) koguse juures kus MP ja ATP graafikud lõikuvad; 14. 1.b 2.d; vt ka joonis 6.1
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 96 987 874 933 16 11 24 12 1267 2960 2530 5572 63,35 148 126,5 278,6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad ku Jrk. Kaup Ühik Kogus Hind Summa Osatäh
Siim Jürima, Taivo Toom, Kaspar Hillermaa KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2. Objekti asendiplaan, karjäärid ja nende kaugused objektist............................................................6 2.1
töötaja ei tee tööandjale töö eraldatult vaid ta arvatakse ettevõtja või tööandja ettevõtja töötajate koosseisu. Ühine tegutsemine nõuab aga kindlate reeglite jälgimist j selleks on tööõigus, mis paneb paika üldised reeglid. Tööõiguse allikad: EV põhiseadus, kus on sätestatud üldpõhimõtteid nii töötaj ategevusala, elukutse, töökoha valikul, perekonnaja sõnavabaduse kaitsel, kui ka töötaja võrdsel kohtlemisel. Euroopa sotsiaal…. EL direktiivid Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konvensioonid EV töölepingu seadus Teise tööõigust reguleerivad õigusaktid, nt puhkuseseadus, palgaseadus, tööja puhkeajaseadus ENSV töökoodeks materiaalse vastutuse kohandamise osas. Töölepingute eritatakse teistest lepingutest: kes korraldab ja juhib töö protsessi; kas tööd
Vikerforellikasvatuse ülesanded 1. Kui palju ja millise graanuli suurusega Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta tuleb kalakasvatajal järgmises kuus tellida oma kasvandusele kui tal on 5 basseini ja vee temperatuur neis on 10 kraadi, igas basseinis on 500 kg 800 g raskusi forelle? 5 basseinis on kokku 2500 kg kala, tabeli järgi on vaja osta 6 mm läbimõõduga graanuleid ja 10 kraadi juures anda päevas kala kaalust 0,96 % sööta, mis on 23 kg päevas, korrutades 30 päevaga on tulemus 690 kg · Olenevalt sellest kas võtta 30 või 31 päeva, kas sööta alam-või ülempiirnormi järgi on vastused veidi erinevad, tähtis on suurusjärk Tegelik arvutus on keerulisem sest kala kasvab iga päev juurde ja söötmise % kaalust tuleb iga päev arvutada uue kehakaalu kohta. aga 1 kuu puhul on vahe väike. Vastus: Kalakasvatajal tuleb tellida järgmises kuus 6,0 mm läbimõõduga Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta ligikaudu 690 kg. 2.Kalakasvanduses on 25 emast vik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond TÖÖPOLIITIKAST VENEMAA, ROOTSI JA KREEKA NÄITEL Referaat Juhendaja: Pärnu 2015 1 TÖÖPOLIITIKAST VENEMAAL Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast
a) 30 EEK b) 65 EEK c) 150 EEK d) 500 EEK 18. Firma ärisaladuse objektiks ei saa olla: a) info toodete valmistamise kulude kohta b) info toodete hinnakujunduse kohta c) info firma kasumi kohta d) info firma finantsstrateegia ja taktika kohta 19. Pärast kõigi kinnipidamiste tegemist peab töötajale jääma väljamaksmiseks: a) vähemalt 50% tema brutopalgast b) vähemalt 80% kehtestatud palga alammäärast c) vähemalt tulumaksuvaba palgamäär d) vähemalt 75% töötaja palgamäärast (ametipalgast) 20. Firma majandusaasta aruanne tuleb esitada: a) hiljemalt kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu b) hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kalendriaasta lõppu c) hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu d) hiljemalt ühee kuu jooksul pärast aruande allkirjastamist Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant C 1. Millist sajandit loetakse arvestuse (raamatupidamise) alguseks a) 14. b) 15. c) 16. d) 17. 2
annaabi.ee 
