50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
88 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anncat
Õppematerjali autor
c. Lisatasu, mis puudutab seda konkreetset töötajat nt keelteoskuse eest d. Kui tihti makstakse palka mitte harvem, kui 1 kord kuus!!! e. Palgapäev konkreetne päev (NT kuu viimane reede või 30.-l kp-l) hilinemine: viivis 0,5% /päev. Kui palgapäev on puhkepäeval või riiklikul pühal välja maksta eelneval tööpäeval. f. Kuidas töötaja palga kätte saab Ühesuguse ametijuhendi ja tööajaga töötajatel peab olema ühesugune palk. Ei tohi märkida TASUSTAMIST ÜLETUNDIDE EEST alati küsida nõusolek 7. tööaja norm nt 8 t/p, 40 t/nädal (täistööaeg); vahetuse kestus 12 t; norm 170 t kuus. Summeritud tööaja puhul peab kuu töötundide norm vastama ettenähtule, ületundide puhul lisatasu ei maksta. Põllumajanduses nt periood terve aasta: suvel 12 t, talvel 4 t
konkreetsed situatsioonid tekivad ikka küsimused, kuna iga tööandja tahab säästa oma kulusid. Selline soov on loomulik ja mõistetav, sest erisoodustuse andmine on päris kallis tööandjale. Erisoodustuse summalt tuleb maksta tulumaksu, sotsiaalmaksu soodustuse ja tulumaksu summalt. On väga oluline mõista, millal on tegemist erisoodustusega ja millal mitte ning kuidas peaks maksustama. Antud ainetöö eesmärgiks on välja tuua erinevused palga ja erisoodustuse vahel ning mis maksud nendega kaasnevad. Kellele on kasulikum maksta erisoodustust? 4 Töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses osas seletan lahti töötasu olemuse ja selle kajastamise, teises töö osas on sama tehtud erisoodustusega. Töö viimases osas võrdlen ma palka ja erisoodustust kumba maksta. Esimeses peatükis alustatan palga mõistest, töötasu arvestamisest ja kuidas peaks seda raamatupidamises kajastama
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja
töötaja ja tööandja kokkuleppel. Tavaliselt rakendatakse seda üldise tööajanormi pooles ulatuses. Siin tuleb silmaspidada, et töö ja puhkeajaseadus ei sea piiranguid osalise tööajaga töötajale. (nt kui osalise tööajaga töötaja töötab ainult 10h nädalas, saab ta ikka puhkust 28 kalendripäeva ja tal on täistöötajaga samad õigused). Osalise tööajaga töötajatele makstakse palka töötatud tundide või tehtud töö eest. Palga maksmine eristab osalise tööajaga töötaja lühendatud tööajaga töötajast. Ületunnitöö – ületunnitööks on töö üle kokkulepitud tööajanormi.(vt TLS §71 ?), kusjuures ületunde arvestatakse erinevalt, sõltuvalt tööaja arvutamise korrast tööandja juures. Kui tööajanorm täidetakse pikema aja jooksul, siis ületunnitööks on arvestusperioodi ületavate töötundide arvu ületavad tunnid. Siin tuleb
kulutuste ja muudel juhtudel. ÜLESANDED ÕPIKUST ÜLESANNE 5-9 Maksud ja maksed töötasult, tööjõukulud Arvutage maksud ja maksed järgmise töötaja tasult. Karini kuupalk on 10 000 kr. Töötasu arvestamisel rakendatakse tulumaksuvaba tulu ja ta on liitunud pensioni II sambaga. Arvutage ka maksmisele kuuluv palk ning tööandja tööjõukulud kokku. töötuskindlustus 10 000*0,06=600 kr kogumispension 10 000*0,02=200 kr kinnipeetava tulumaksu arvutamine (10 000-600-200-2250) *0,21=1459,95 1460 kr netopalga arvutamine 10 000-600-200-1460=7740 kr Tööjõukulud on 10 000 ja Karinile makstakse 7740 kr . ÜLESANNE 5-12 Ettevõtte tulumaks. Ettevõte otsustas maksta dividende 35 000 kr. Kui palju peab maksma tulumaksu ning kui suur on raha väljaminek kokku dividendide maksmise tõttu? 35 000 - 79% tulumaks - 21% 100%-21%=79% ristkorrutist kasutades : tulumaks =35 000*21/79=9303,799304 kr
TL sõlmimise ja tööle asumise aeg Tähtajalise TL kestus ja selle sõlmimise alus Ameti või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus Töö tegemise koht või piirkond Palgatingimused Tööajanorm Põhi ja lisapuhkus Töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad Viide kohaldatavale kollektiivlepingule Mall Gramberg Lisatingimused välisriigis töötamisel Välisriigis töötamise kestus Palga maksmise vääring Täiendavad hüvitised ja soodustused Välisriiki minemise ja sealt tagasipöördumise tingimused Mall Gramberg Töölepingu tähtaeg Üldjuhul tähtajatu Tähtajalise TL (max 5 a) sõlmimise alused: Teatud töö tegemise ajaks Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks Tööde mahu ajutisel suurendamisel Hooajatööde tegemiseks Kui töötajale on ette nähtud soodustus
põhjustatud alampalga tõusust just väikese sissetulekuga perede seas. Nad avastasid, et kuigi kõik pered ei saa kasu alampalga tõusust, siis üldiselt suurendab see osa vaesete perede tõenäosust elada paremat elu. Mõned inimesed kaotavad oma töökohad ja võivad kaduda tööturult täielikult. Mõned aga lähevad võtavad end töötutena arvele. Kuigi tööjõu sissevool vähendab palkasid vabades töökohtades, on inimestel siiski töö, kui nad on nõus väiksema palga eest töötama. Miinimum palga seadus hõlmab küll üha enam töökohti, kuid kahanev tööturg ei ole võimeline hõlmamaks kõiki inimesi, kes on töö kaotanud. Majandusteadlase Neumarki esialgsed uuringud näitasid, et kompromiss palga ja tööhõive vahel puudutab ka elatustasu ja alampalka. Elatustasu määrad kehtestavad miinimumpalga nõuded ettevõtetele ja mittetulundusühingutele, kes saavad lepinguid või toetusi kohalikelt omavalitsustelt.
(3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel. Töölepingu seaduse § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid