PALGA TEISENDAMINE BRUTOST NETOKS Tulumaks 21,0% (2006. aastal 23 %) Töötuskindlustusmaks, töövõtja osa 2,8% Töötuskindlustusmaks, tööandja osa 1,4% Kogumispensioni II sammas 2,0% Sotsiaalmaks 33,0% Maksuvaba miinimum kuus 2 250 kr Brutopalk 10 800 kr Tulumaksu- Töövõtja Tööandja Kogumis- vaba Töötus- töötus- Kogumis- Maksu- töötus- Sotsiaal- pension miinimum kindlustus Brutopalk kindlustus pension vaba kuus Tulumaks Netopalk kindlustus maks Palgakulu ja ja ja 10 800 302 216 2 250 1 687 8 595 151 3 564 14 515 ja ei
Töötaja NR 1 Ettevõtte palgafond 0.00 € Töötaja nimi Sotsiaalmaks 0.00 € Töötuskindlustusmakse (tööandja 1%) 0.00 € Brutopalk 0.00 € Kogumispensioni makse (II sammas 2%) 0.00 € Töötuskindlustusmakse (töötaja 2%) 0.00 € Tulumaks 0.00 € Kinnipidamised kokku 0.00 € Väljamakstav summa 0.00 € Palgaleht NR 1 Jaanu
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
d. Kui tihti makstakse palka mitte harvem, kui 1 kord kuus!!! e. Palgapäev konkreetne päev (NT kuu viimane reede või 30.-l kp-l) hilinemine: viivis 0,5% /päev. Kui palgapäev on puhkepäeval või riiklikul pühal välja maksta eelneval tööpäeval. f. Kuidas töötaja palga kätte saab Ühesuguse ametijuhendi ja tööajaga töötajatel peab olema ühesugune palk. Ei tohi märkida TASUSTAMIST ÜLETUNDIDE EEST alati küsida nõusolek 7. tööaja norm nt 8 t/p, 40 t/nädal (täistööaeg); vahetuse kestus 12 t; norm 170 t kuus. Summeritud tööaja puhul peab kuu töötundide norm vastama ettenähtule, ületundide puhul lisatasu ei maksta. Põllumajanduses nt periood terve aasta: suvel 12 t, talvel 4 t. Ei maksa panna tööaega kellaajaliselt TSK-sse tööaja algus ja lõpp ja viide TL-sse lihtsam vajadusel muuta
Pärast töölepingu lõppemist piirang kehtib, kui see on kirjalikult kokkulepitud. Kehtib kuni 1 aasta lepingu lõppemisest. Tööandja maksab pärast lepingu lõppemist töötajale igakuist mõistlikku hüvitist. Kui töötaja ei saa konkurentsipiirangu tõttu töötada konkurentide juures ja kaotab seetõttu palgas, peaks endine tööandja selle vahe hüvitama, mis saamata jääb. Kui piirang on väga suur, siis võiks see suurus olla terve palk, mida ta varem sai (kui ei saa üldse kuskil töötada). Oleneb töötajast, erialast ja piirangu suurusest. Konkurentsipiirangu kokkulepe ülesütlemine Tööandja võib piirangu üles öelda 30-päevase etteteatamisega. Töötaja võib piirangu üles öelda 15- päevase etteteatamisega, kui: tööandja huvi ei ole enam mõistlik ta ütleb töölepingu üles tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu Leppetrahv ja teatamiskohustus
Kõik muudatused tuleb vormistada kirjalikult. Saab toimuda poolte kokkuleppel, teatud juhtudel ühepoolselt. Muutmine võib olla ajutine või lõplik. Kui töö sisu oluliselt muudetakse, siis on see üleviimine teisele tööle. Kui töötajat on vaja üle viia teise linna, kontorisse, siis on see üleviimine teise paikkonda. Üleviimise erinevad vormid: *Poolte kokkuleppel kui ettepaneku tegi tööandja, siis on ta kohustatud 1 kuu jooksul maksma eelmist keskmist palka, kui palk väheneb. *Töötaja ettepanekul On 2 alust : a)Alatiseks aluseks arsti otsus. 1 kuu ette teatada, 1 kuu hüvitis maksta. Kui tööandja on süüdi töötaja tervise halvenemises, siis peab maksma vähemalt keskmist palka, kui teisel tööl oleks madalam palk. Taotlus arsti dokumendi alusel. b) Ajutise üleviimise puhul on üldjuhul tegemist tervisliku seisundi halvenemisega (nt. Rasedus, haigestumine). Nendel puhkudel on hüvitamine erinev
kohustusest kindlustada töötaja tööga Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist Peamised alused: poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks puhkuse ajaks ajutise töövõimetuse ajaks ajaks, mil töötaja täitis talle riigi või kohaliku omavalitsusorgani pandud ülesandeid või esindas töötajaid seadusliku streigi ajaks Seaduses ettenähtud juhtudel säilitatakse palk või makstakse hüvitust Mall Gramberg Töölepingu muutmine ja üleviimine TL muutmine lepingus kindlaksmääratud tingimuste muutmine, sh mõne tingimuse lepingust väljajätmine või uue tingimuse lepingusse võtmine Üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel Vormistatakse kirjalikult Üleviimine teisele tööle TLs kindlaks määratud töö või selle keerukusastme (tööfunktsiooni) muutmine
Haldusmenetlus I 10.04.2010 loeng aines “Haldusõigus” 1 Eesti Vabariigi põhiseadus § 14 “Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.” StPõhiseaduses ei ole ühtegi õigust ega vabadust, mida ei saa teostada või kasutada – just menetlus peab aitama õigusi ja vabadusi kasutada, kaitsma riigi õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest. 2 Eesti Vabariigi põhiseadus § 13 “Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“ Kaitseõigus riigi ja kolmanda isiku tegevuse eest. Seos PS §-ga 14 – “[r]iigil on PS § 14 järgi kohustus luua põhiõiguste kaitseks kohased menetlused” * * RKPJKo 14.04.2003, 3-4-1-4-03, p 16.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
88 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid