1. Kirjelda Kreeta paleesid, kuidas Knossose palee on seotud Kuulsaim reljeef Mükeene Lõvivärav. Minotaurusega? Lossid olid Kreeta ehituskunsti 7. Antiik-kreeka tähtsamad sakraalehitised? Põhiplaan. tähtsaimateks saavutusteks. Paleed koosnesid paljudest Templid. Tavaliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templit väikestest ruumidest, mis paiknesid ümber siseõue. Paleede ümbritsevad tavaliselt igast küljest tiheda reana sambad. seinad olid kivist, laed puust. Lossidel ponud paraadlikke 8. Nimeta 3 vanakreeka stiili (orderit), missugune oli neist sissekäike; vormide mäng ja värviküllus. Knossose palee vanim? Dooria (vanim), Joonia ja Korintose stiil. äärmiselt keerukas põhiplaan on tekitanud legendi 9. Võrdle omavahel dooria ja joonia stiili. Joonia stiil on labürindist, kuhu asunu ei suutnud enam leida väljapääsu. hilisem, sell...
Islam tähendas kuuletumist. Meka oli islamiusuliste püha linn. Koraani suhtuvad islamiusulised suuraustusega. Neil on ainult üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Vallutuste algus. Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Need, kes usu vastu võtsid ei pidanud enam makse maksma. Esmalt ründasid Bütsantsi ja Pärsia riiki. Araablaste riigi pealinnaks sai Damaskus. Hakati rajama losse ja paleesid iluaedade ning purskaevudega. Vallutused jätkuvad. Islamiusulised vallutasid PõhjaAafrika, Hispaania, Kaukaasia, KeskAasia ning Pärsia. Nad üritasid tungida ka Frangi riiki kuid nad kaotasid lahingu. Mesopotaamia asevalitsejatel õnnestus kukutada Damaskuse kaliifid. Tekkis uus kalifaat Bagdadi kalifaat. IX. Sajandil hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma.
ANTIIKAEG 1. KREETA-MÜKEENE Keskuseks Egeuse meres asuv KREETA saar. Puuduvad kaitseehitised, leitud vaid paleesid ja megarone. Miks ?! Tuntuim KNOSSOSE palee - legendid Minotaurusest, Theseusest/ Ariadnest Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal.
VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender
fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Hauamonumentidena kasutati palju obeliske. Stalinism Stalini ideede järgijad: imperilistid, kommunistid, rassistid, antisemiidid, ksenofoobid, antidemokraadid Stalinistlik arhitektuur Eestis Stalinistliku arhitektuuri juuri võib otsida juba antiigist. Millalgi 1930. aastatel saadi aru, et töölisi saab paremini tegutsema panna, kui kasutada ka arhitektuuris neile paremini mõistetavat keelt. Nii hakatigi töölistele paleesid ehitama. Seejuures lähtuti klassikalisest antiigile toetuvast arhitektuurist klassitsismist, barokist ja renessansist. Elamuehituses oli aga eeskujuks Viini 1920. aastate sotsiaalehitus, mis oli samuti paleesarnane. Pärast sõda lisandus võidupateetika. Stalinistlikul eesti arhitektuuril on silmatorkavalt palju ühiseid jooni klassitsismiga. Ka sellele on Mark Kalmul oma seletus: eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist
ÜHE KULTUURI SURM Umbes aastal 800 pKr hakati lõuna pool mõningaid linnu maha jätma. Ajaloolased ei ole kindlad, mis oli selle põhjuseks. Aastaks 950 pKr oli enamik suuri linnu langenud. Inimesed elasid oma kodumaal edasi, kuid nüüd juba külades. 13. sajandil toimus uus kultuuriline tõus, kuid 16. sajandil vallutasid maiade maa hispaanlastest sissetungijad. MAIADE MÄLESTISED Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. KASUTATUD KIRJANDUS *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" *www.photoseek.com/ mexico.html Maiad
India 1. India kunst haaras enda alla lisaks Indiale veel suure osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. 2. Induse jõueorus kujunes välja üks inimkonna vanemaid kultuure III aastatunhandel eKr. Praegu asub sellel territooriumil Pakistan. 3. Tähtsamad linnad : Harappa, Mohenjo-Daro. Linnad olid reeglipärase planeeringuga, eeskujulikult heakorrastatud, olemas olid kaevud ja kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad on tihedalt ja
· Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss. · Nimetatakse ka humanismiks. · XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inimeses nähti looduses osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena. · Inimeses hakati nägema loojat. · Sellega koos tõusis esile ausuts loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu.
Väidetavalt tõukas vihane Zeus sepa seejärel Olümposelt alla ning ta maandus Lemnose saarel, murdes seejuures mõlemad jalad. Saarel oli aga vulkaan ning hoolimata sellest, et ta oli sant, seadis ta saarel sisse sepikoja ja õpetas elanikele metallitööd. Ajapikku anti talle armu ja ta lubati taas jumalate elupaika, ehkki nüüd suutis ta kõndida vaid kuldsete karkude abil. Edaspidi ta rohkem Olümposele minemist kartma ei pidanud. Ta oli jumalik meistrimees, kes ehitas jumalatele paleesid, et need saaksid luksuses elada. Tema nõgine nägu ja lonkamine tegid temast siiski pilkealuse. (Day, 2007) 1.2 Pereelu Kui Hephaistos ja Hera olid leppinud, tekkis neil tugev side ja Hera aitas oma poega, seades talle sisse uhke töökoja ja korraldades tema abielu ilu- ja armastusjumalanna Aphroditega. Nende abielu ei olnud õnnelik. Samal ajal, kui Hephaistos oma abiliste kükloopidega sepikojas töötas, oli armastusjumalannal afäär ta venna sõjajumal Aresega. Sellest teada
kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sarnase kujutamisviisiga. Kuningas Asoka ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus budistlike sümbolitega tähistatud kapiteelid. Samal ajal hakati ehitama ka stuupasid (poolkera kujulise kupliga kaetud ehitisi). Ehitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Kunstis ei rõhutata erinevusi inimeste ja loomade vahel,
koopiad. Roomlased ei tegelenud kunstiga, tegelesid kreeklased. Keiser Augustinuse mõju Rooma kultuuriarengule?Võeti kasutusele ladinakeelne kirjandus, kunsti iseseisvumine, kunst hakkas peegeldama roomlaste ideaale, m Keiser Nero mõju Rooma kultuuriarengule?kunst hakkas kogunema Keiser Hadrianuse mõju Rooma kultuuriarengule?kõikide jumalate tempel Panteoni, tehti keisri mausoleum, tehti villasid, paleesid, raamatukogusid jne Mis on: Term- puhkuse ja nõupidamiste hoone Colosseum- võitlusareen Foorum- nõupidamiste koht, mälestuseks ehitati Mosaiik-väikestest klaasikestest ja kivikestest käsisi laotud seintel ja põrandatel. Reljeef Milliseid mõtteid tekitas sinus Pompeji? Väga ilus koht 2
ratsamonumendid. 3). Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tätsaim kunstikeskus? Firenze. 4). Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhidektuuris? Filippo Brunelleschi. 5).Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes? Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschi. 7). Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Frienze patriitsiperekonnad? Paleesid, kolmekorruselisi, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sisseõuega, madaka katusega, vanemad on kindlusetaolised ehitised. 8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? antiigi põhimõtetle toetumine ja nende väärtustamine, 1 kindel tunnus- eneseteadvus. PS! sinna 8, küsimusele võib veel lisada, et gootile iseloomulik kõrgus muutub madalaks! 9). Mida tähendab sõna renessans ja miks see kasutusele võeti? RNESSANS-
Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Templeid ja paleesid ühendasid tammteed. Asteegid Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga
Ekbatanas ja Babüloonias. Kunsti läbi kujutati Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid segunenud kohalike oskuste ja stiilidega. Arhitektuurist on säilinud : Pasargadae linn, mis kultuskeskuseks ja rajatud platvormile ning Kyrose haud Pasargadae linnas, mis meenutab tsikuraati, ainult astmed on madalmad ja sarkofaag asub majataoliseshauakambris, mis on viimasel astmel nagu kogukas tempel, Parsa (Persepolise) linn, mis olid rajatud Dariuse ajal, kus kõik valitsejad paleesid ehitada lasid, Taj Mahal Agras, Sinine Mosaiik Istanbulis, seal toodi kasutusele laiad hargnevad trepid ning sammaste kujundus oli muutunud rikkalikumaks. Kunstis on olulisel kohal ka pärsia vaibad, mille valmistamine võttis isegi kogenud kudujal kaua aega, kuna ühes vaibas on üle miljoni sõlme ja kogenud kuduja päeva norm on 12000 sõlme, see tõttu olid ka vaibad hinnalised. On öeldud, et pärsia vaibad on ühed detailseimad käsitsi tehtud esemed.
SUAHIILI KULTUUR · Merekaubandus. Veeti välja elevandiluud, ninasarvikusarvi, kilpkonnakilpe, kookosõli jms, vastu saadi rauatooteid, relvi, puuvilla, nisu · Islami levik tõi siia palju araablasi, aafrika ja araabia kultuuri baasil tekkiski suahiiliu kultuur · Suahiili keeles palju araabiakeele mõjusid · Rannikulinnade teke. Linnriigid · Valitses islami usk ja kultuur, põhielanikonna moodustasid siiski põlisrahvad · Linnriigid jõukad. Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö. Puuvillriie, savinõud, klaasitooted, helmed Lõuna-Aafrika ZIMBABWE KULTUUR. MONOMOTAPA · 13.-15. sajand-Suur-Zimbabwe(kivist hooned) , mille rajasid batu hõimud · Pealinna ümbritses u 300 m pikkune, kuni 10 m kõrgune ja 3-5 m paksune graniidist ringmüür, laotud ilma mördita. Unikaalne ehitusviis kogu Mustas Aafrikas · Valitseja palee kaunistatud kulla, kalliskivide ja vasega · Teadmata põhjusel hüljati 1450. a
Kui Päikesekuningas ise elas külluses ja luksuses, siis tema õukond pidi leppima külmade kambritega, millest osasse isegi päevavagust ei paistnud. Versailles' seestpoolt Päikesekuninga ajal räägiti, et suurejoonelisel Versailles' lossil on oma, väga isepärane aroom. 17. sajandi lõpul hoovas seal ninna lõhn, mis koosnes nimelt väljaheidetest, higist ja lõhnaveest. Versailles' lehk olevat ületanud kõiki teisi Euroopa paleesid ümbritsenud lõhnu, sest Prantsuse kuninga lossis oli kõik kõige suurem – kaasa arvatud inimeste arv. Tuhandete aadlike ja nende teenritega asustatud loss oli koht, kus pandi alus karjäärile ja jagati tähtsamaid ametikohti. Seetõttu talusid seda lehka kõik ja paljud vaevu märkasid seda. Nad olid lihtsalt õnnelikud, et said end Päikesekuninga kiirguses soojendada. Need hoolikalt väljavalitud, kel lubati Louis XIV-le läheneda, märkasid, et tavalise lossis hõljuva haisu lõi
4.kirglik 5.dekoratiivne 6.kergemeelne (nt.maalid) Ehituses: 1.voluudid 2.kolossaalorder (sambad läbi 2 korruse) 3.siseruumiks avar saal (vahel ovaalne) 4.kuplid 5.kolmnurkviiil 6.kaunistuseks maalid ja kujud 7.illusionistlik laemaal (võib olla) 30.Milline maa ja valitseja olid Euroopale eeskujuks? Prantsusmaa, Louis XIV 31.Milline loss oli Euroopa valitsejatele eeskujuks? Versailles 32.Nimetada tuntud paleesid ja losse baroki ajast. 33.Mis on illusionistlik laemaal? 34.Nimeta tuntud kirikud Euroopas. 35.Milline tuntud seiklusromaan räägib sellest ajast? Alexandre Dumas vanema - „Kolm musketäri“.(+„Kakskümmend aastat hiljem“) 36.Nimetage tuntud barokiheliloojaid. J.S.Bach, G.F.Händel, A.Vivaldi, A.Corelli,(aga ka vähemtuntud Leonardo da Vinci (1690-1730)
Lascaux' koopamaaling prantsusmaal , Nende abil püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust , Peeneks hõõrutud mineraalid , värvimullad- segati vees v rasvas ,40 000-20 000 a tagasi Mis on megaliitilised ehitised, mis ajast pärinevad, too kuulsaim näide. suured ehitised, nt. Stonehenge Inglismaal , pärinevad 4000 aasta tagusest ajast Keda peetakse Mesopotaamia kultuuri rajajateks, mida nad elamiseks rajasid ja mida olulist leiutasid. Sumerid ! , pühakodasid , templeid , paleesid , kaari ja võlve , leiutasid kirjasüsteemi ja ratta Nimeta Mesopotaamia templikompleksi tähtsaim hoone, kirjelda. Tsikuraat - kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Mis materjali kasutasid mesopotaamlased oma hoonete ehitamisel, kas see oli hea või halb
võeti õhu- ja värviperspektiiv. Lineaarne vormikäsitlus asendub maalilisega. Rullformaat maal on tehtud paberi- või siidirullile ( mõnikümmend senitmeetrit kuni 10m). Asteekide kultuur tekkis Kesk-Ameerikas 14.saj, kui loodi asteekide riik, pealinn oli Tenoehtitlan. Linns keskel asus võimas tempel ja valitseja palee, linn asus saarel. Arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud. Olmeegid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad. Ehitasid ohtlikke treppidega astmikpüramiide, paleesid ja väljakuid. Kuulsaimad kunstiteosed on kuni 3m kõrgused basaldist inimpead. Nendest arenesid välja Sapoteegid ( arvukalt keraamilisi skulptuure) ja Misteegid (omapärane piltkiri).Maajad õitseaeg u 300.-900.; linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid olid ka rahulikud põlluharijad. Kõrgel tasemel matem. ja astronoomia, aastas 260 päeva. Oli oma kiri ja ajalookirjutis. Ehitisi on säilinud suhteliselt palju. Templid olid Vana Ameerika suurimad. Seinad on
pilt 4 Roosna- Alliku mõis Järvamaal (Baroki ajastusse suhtuv arhitektuurihoone) -4- KOKKUVÕTE Üldiselt pidas barokk oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente, nii Venemaal, kui ka Eestis. Tol ajal on ilmunud kahes riigis palju uuid ilusaid hooneid ja arhitektuuri mälestussambaid. KASUTATUD KIRJANDUS · Internet: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm (9.01.2011) 2. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm (9.01.2011) 3. http://wapedia.mobi/et/Barokkstiil (9.01.2011) 4
oma usu-ja poliitiliste juhtide vastu mässu ning sundisid nad põgenema ja linna maha jätma. Täheteadus Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. Maiade mälestised Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kokkuvõtte Ammu enne seda, kui Kolumbus avastas Ameerika, eksisteeris juba praeguselMehhiko ja Kesk-Ameerika alal Maiade kuningriik. See imeline preestrite, astronoomide ja andekate käsitööliste rajatud linnade ning võrratute ehitistega
-15.sajand 2.) kõrgrenessanss 16.sajand 3.) hilisrenessanss 16.sajandi lõpp Vararenessanss Vararenessansi kunsti- ja kultuurikeskuseks kujunes Firenze. Kõigepealt toimusid muutused arhitektuuris. Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi. (Eeskujuks oli Vana-Rooma Phantenon). Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze Katedraal, Firenze leidlastekodu). Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel oli nelinurkne siseõu, kolm korrust, ümarkaared; esimene korrus laoti suurtest rohmakatest kividest (rustika), koosnesid neljast tiivast. Palazzod olid ümbritsetud kaarkäikudega. Skulptuur Skulptuuri ajalugu iseseisva kunstiliigina sai alguse 15.sajandi alguses. Kujutati kuulsaid inimesi ja väejuhte ning Piibli tegelasi. Kuulsaim skulptor oli Donatello ("Püha Jüri"). Teine kuulus skulptor sellest ajast oli Ghiberti (Paradiisi
Renessanss · XIV saj muutus maailmavaade · Tähelepanu keskpunkti sattus inimene · Otsiti eeskuju antiikajast · Renessanss taassünd, humanism inimlik · Sai alguse Itaaliast, · XVI saj levis üle kogu Euroopa · Jõukus oli moes. Rajati uhkeid paleesid. · Linna kaunitsamiseks telliti kuntsinkelt maale ja skulptuure. · Haridus oli tähtis · Ei usutud elusse peale surma · Hakati hindama inimese keha ja hingeharmoonilits tervikut · Inimsese nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena · Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära aga rõhutatud enam inimsese tühisust · Ideaalseks sai igakülgne õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi
uue maailma ilusaim. Praeguseks on alles jäänud osa keraamikast ja savi pottidest. Maiade kunstnikud olid ühed esimesed kes oma nime teoste juurde kirjutasid. Ehituskunst Kasutasid põhiliselt lubjakivi. Esimesed suuremad ehitised ehitati suhteliselt algeliselt, ilma metallist tööriistade, veoloomade ja kärudeta. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Kokkuvarisemine 700800 pKr jätsid Maiad oma suurejoonelised linnad maha ja hakkasid edasi asuma väiksemates külades. Pole täpselt teada miks. 13001500 pKr hakkas Maia kultuuri jälle arenema kuni Hispaanlaste vallutusteni nende aladel.
Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda , nagu näiteks PõhjaAmeerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel astmikpüramiide, saatione kultusega seotud pallimängudeks,observatooriume, paleesid jne. Nad ei tundnud küll võlvimst küll aga tundsid nad nn. Pseudovõlve. Suuri saavutusi oli sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise , veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Inkade ehitatud tee Andides. u. 14001500. Veelgi silmapaistvamaid kunstiteoseid loodi skulptuuris. Tunti palju kiviskulptuure, kuid levinud oli ka keraamika. Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi
, kus paleed, templid ja raidkujud pidid sügavalt mõjutama nii oma rahvast kui ka salavaenlasi. ("Mesopotaamia ja piiblimaad") Arhitektuur Assüüria arhitektuuri mõjutas Sumeri-Akadi (ja teatud ulatuses ka Mitanni) stiil. Paleed olid kaetud värviliste seinakaunistustega, hakati ehitama tsikuraate koos kahe torni ja värviliste emailplaatidega, arenes Mitannilt laenatud pitserigraveerimise kunst. Nimrudis, Khorsabadis ja Ninives kuninglikke paleesid ehtinud madalreljeefid kujutavad peaasjalikult veriseid võitlusstseene, sealhulgas vallutatud rahvaste julma kohtlemist. (Vikipeeida) Kunstiteosed Suur osa tänapäevani säilinud Assüüria kunstiteostest pärineb Uus-Assüüria ajajärgust. Haruldased on Balawatist leitud metallist väravakaunistused, mille originaalsuuruses koopiad on tänapäeval nähtavad Londonis Briti Muuseumis. (Vikipeedia) Raidkunst
sümmeetriliselt paigutatud mao-, linnu- ja ahvikujutised kirjaeelsete sümbolmärkidena. Palju on leitud ka nefriidist kujukesi. Keraamikat tehti potikedrata- sellel võis olla kaunistuseks lapse nägu. Nende kõige silmatorkavamateks mälestisteks võib pidada mitme meetri kõrguseid kõvast basaldist välja raiutud inimpäid. Nende ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. SKULPTUUR, KERAAMIKA, MAALIKUNST JA TARBEKUNST Tuntakse palju kiviskulptuure (tihti basaldist), reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika
Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Purskkaevud · ,,Triitoni purskkaev"- antiikmütoloogiline töö, mis asub Roomas. Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid · ,,Palazzo Barberini"(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga) · ,,Palazzo Ludovisi" · ,,Palazzo Chigi" Bernini osales samuti mitmete tähtsate sakraalehitiste dekoreerimistel ning erinevate kirikute ning katedraalide osade(altarid, fassaadid jne.) loomisel. · ,,Püha Theresa Ekstaas" (1647-1652)- altar, mille Bernini pühendas Hispaania pühak Theresale. Oma müstilisi nägemusi taevalikust õnnest on Theresa
kõrgrenesanss 16saj. cinquecento. Itaalia arhitektuur 15.saj. Tähtsaimaks kunstikeskuseks oli Firenze. *Filippo Brunelleschi(1377-1446) oli 1. suurmeister. Looming: Firenze toomkirik (8tahuline kuppel), Leidlaste kodu (kaaristu), San Lorenzo kirik (lameda puulaega basiilika), Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus-Brunelleschi oli veendunud, et peab kasutama õigeid proportsioone, nn tuumpunkti koonduvad jooned. *Palazzod- Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale ehitada paleesid ehk palazzosid. 3 korrust, nelinurkse siseõuega, rõhutati üskikosade funktsioone *Leon Battista Alberti (1404-1472)- uus palazzotüübi levik ehk iga korruse akende vahele paigutati pilastrid Itaalia skulptuur 15.saj. *Lorenzo Ghiberti(1378-1455)- tegi 28 kullatud pronksist reljeefi (kujutasid Vana Testamendi sündmusi), 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi)- kullatud uks avaldas Michelangelole suurt mõju nimetas seda Paradiisi väravaks.
Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega.Näited: Palazzo Medici-Riccardi Firenze, Palazzo Rucellai Firenzes, Sant' Andrea kirik Mantovas. 6. Mis iseloomustab renessanss-stiilis maju?
Minu vaatevinklist on kindlasti positiivne ka uue moe tulemine, kuna olen lugenud palju selle kohta, kuidas tol ajal moes olnud rasked parukad mõjusid nii meeste kui naiste kaeladele rängalt. Samuti populaarne valge puuder, mis koosnes väga mürgistest kemikaalidest nagu näiteks plii. Negatiivseid asju on samuti palju, kindlasti tuleb nende alla lugeda kõikvõimalikud rüüstamised kultuuri valdkonnas: maalid, skulptuurid, kõiksugu kaunistused, mis dekoreerisid paleesid, kirikuid ja katedraale. Samuti raamatute ja dokumentide hävitamine, millega tehti palju kahju inimkonna vaimsele kultuuripärandile.
saavutades mõjukaid tulemusi. Lubjakivi lõigati korralikult plokkideks, mis täpselt kokku sobitati. Arhitektid ladusid selliseid plokke ka astmeliselt, nii et nende vastastahud lõpuks üle käigu kokku puutusid, luues kivist võlve. Seinu kaeti lubjamördiga, trepid ja isegi väljakuid viimisteti siledaks. Paljusid templeid ja paleesid kaunistasid reljeefid. Maiade algusajal oli suurimaks linnaks El Mirador, mis rajati 150 a. eKr, ja kus 100 a. pKr elas 80 000 inimest. See jäeti maha umbes 150 a. pKr. Hiljem muutus suurimaks linnaks Tikal, kus valitses
Renessanss-tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehäälne laulumuusika
renessans? Kirjuta ja mõtesta lahti. Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. DONATELLO(Gattamelata ratsamonument Padovas) Monumendis on väga meisterlikult ühendatud realistlik loomutruudus monumentaalse suurejoonelisusega arhitektuur- Palazzod,Firenze aadlike kolmekorruselised neljast tiivast koosnevad ehitised
jms. 11. Jäta meelde kolme suurima jaapani puulõigete looja nimed. KITAGAWA UTAMARO KATSUSHIKA HOKUSAI ANDO HIROSHIGE 12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeistritest? HOKUSAI 4.VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas
Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega.Näited: Palazzo Medici-Riccardi Firenze, Palazzo Rucellai Firenzes, Sant' Andrea kirik Mantovas. 6. Mis iseloomustab renessanss-stiilis maju?
Tiibeti rahvale Buddha kuju). 8. saj ehitati esimene tempel Samje- (mandala põhiplaaniga- kosmost ja teadust sümboliseeriv, kolmekordne kolmes stiilis India, Hiina ja Tiibeti. Tiibeti maali nimetatakse thangkaks. Kujutav kunst kaanoniline ehk reegleid järgiv. 7.Vana-Ameerika kunst Olmeegid: · ehitasid ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiide, mille tipus paiknes tempel, samuti paleesid ja väljakuid. · Hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on meisterlikult välja raiutud. Sapoteegid: valmistasid arvukalt keraamilisi skulptuure, mis kujutasid väga ilmekalt inimesi ja loomi. Misteegid: neil oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. Maajad: · templid- kõrged, seinad kaetud reljeefidega, milles segunevad inimeste ja loomade tunnused
Itaalias, Hispaanias, Madalmaade lõunaosas (ehk Flandrias) ja Lõuna-Saksamaal. Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks. Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Barokk Eestis Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal. Barokseid kirikuid leidub Pärnus. 17
Esmasteks arhitektuuri suurmeistriteks olid: Filippo Brunelleschi- kelle suurimaks teoseks oli Firenze toomikiriku kaheksatahuline kuppel, aga ka San Lorenzo kirik, Leidlaste Kodu, Pazzi kabel Leon Battista Alberti- tema hakkas arendama uut palazzotüüpi. Tema suuremateks teosteks on Palazzo Rucellai Firenzes ja Sant' Andrea kirik Mantovas. 8. Milliseid elamuid hakkasid endale püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Firenze patriitsiperekonnad hakkasid laskma püstitada endale paleesid- palazzosid 9. Kuidas kujundati palazzode fassadid? Milliseid muudatusi tõi palazzode ehitusse arhitekt L. B. Alberti? Palazzode fassaadi kujundati järgmiselt- alumine korrus oli laotud suuremate ja rohmakalt tahutud kividega. Teise korruse kivid olid väiksemad ja ühtlasemalt laotud. Kolmas korrus aga oli peen ja puhas ladu. Palazzod muidugi muutusid järjest stiili peenemaks, eriti nendel, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. L. B. Alberti alustas
tagasi. Aja jooksul on India kunst teinud palju muudatusi ja saanud palju mõjutusi. Induse kultuur Kujunes välja Induse jõe orus(tänapäeva Pakistanis) umbes III aastatuhandel e.Kr, mis on üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Need olid eeskujulikult heakorrastatud ja reeglipärase planeeringuga- olid kanalisatsioonid ja kanalid. Polnud eriti templeid ega paleesid, vaid tavaliselt elamud(2-3 korrust). Põletatud tellised. Religioon India looduses on suured kontrastid, mille vastuolule on rajatud seal valitsevad usundid- hinduism, budism ja džainism. Ühisteks tunnusteks on usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Hinduism
Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned – basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Roomlaste elulaad - Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega.
aastast 250 pKr 900 pKr oli uue maailma ilusaim. Praeguseks on alles jäänud osa keraamikast ja savi pottidest. Maiade kunstnikud olid ühed esimesed kes oma nime teoste juurde kirjutasid. Kasutasid põhiliselt lubjakivi. Esimesed suuremad ehitised ehitati suhteliselt algeliselt, ilma metallist tööriistade, veoloomade ja kärudeta. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Asteekide rändhõim seadis end sisse México orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale 13. Sajandil. Järgneva 200 aasta jooksul rajasid nad võimsa riigi, kus elas u 12 miljonit inimest. Asteekide kultuuri mõjutasid selle piirkonna varasemad kultuurid olmeegi ja tolteegi kultuur. Asteekide pealinn Tenochtitlan(`'ujuv linn'') asus Texcoco järve ühel looduslikult ja mitmel kunstlikul saarel.
kõik väe ja võimu sümbolid, mis arenenud inimeolendeid iseloomustavad. Tagatipuks, olid need ülevad mehed ja naised vanade Iiri käsikirjade kohaselt inspiratsiooniks väärilistele antud õpetustele ja nende rajamisele pühades keskustes nagu öeldud olevat asuvat ühes Boyen'i maakonnas, Tara lähedal lähedal. See oli nendele vara-Keldi Keldi keskustele, täiesti võimalikult, millele Keldi pärimused hiljem viitasid, kui mainisid ''Sidhe-paleesid'', ''Sidhe paleesid'', ''Saari'' ja ''Tarkuse Kaevusid'', samal viisil nagu teised religioonid oma Müsteeriumite Koolidelegi viitasid kui ''Õndsuse Aiad'', ''Linnad'', ''Teadmiste Puud'' ja ''Maa-alused ''Maa alused Koopad''. Nendes pühades keskustes, usutakse, et kandidaadid, kas olles nad kuningad või druiidid, laulikud või Brehonid, läbisid treeningu, mis oli kujundatud neid
säilitati reliikviaid. Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged. Stuupaansambleis Jaya stambha avaldub kunstide süntees: neid kaunistavad inim- ja loomakujud, budismisümbolid ja puule najatuvate puuhaldjate jaksade kujud, mis kehastavad naiseilu ideaali. Asoka ajast pärineb rohkesti paleesid, Andhra ja Sunga riigi ajast kaljusse raiutud koobastempleid tsaitjasid ja kloostreid vihaarasid. Templite ja kloostrite kaunistused matkivad puuarhitektuuri. Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub
Näiteks oli ta öelnud, et üks Guido Reno Maal on rohkem väärt, kui kogu Pariis. Purskkaevud · ,,Triitoni purskkaev"- antiikmütoloogiline töö, mis asub Roomas. Skulptuuril on kujutatud Triitonit, kaks hiiglaslikku merekarpi ja neli telfiini. Purskkaev mõjub erinevate kunstiliikide kooslusena. · ,,Nelja Jõe purskkaev"(Fontana dei Quattro Fiumi) Arhitektuur Bernini planeeris mitmeid Rooma paleesid · ,,Palazzo Barberini"(töötas koos oma suurima rivaali Borrominiga) · ,,Palazzo Ludovisi" · ,,Palazzo Chigi" Bernini osales samuti mitmete tähtsate sakraalehitiste dekoreerimistel ning erinevate kirikute ning katedraalide osade(altarid, fassaadid jne.) loomisel. · ,,Püha Theresa Ekstaas" (1647-1652)- altar, mille Bernini pühendas Hispaania pühak Theresale. Oma müstilisi nägemusi taevalikust õnnest on Theresa kirjeldanud
Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes.
Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega. Arhitektuurist on siiani ühtteist säilinud. Pasargadae linn, mis on kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata Kyrose haud, mis samuti siiani säilinud. Parsa (Persepolis) linn rajatud Dariuse ajal, kuhu kõik valitsejad pärast paleesid lasid ehitada.. Administratiiv-keskused olid Susa ja Ekbatana. 5 Säilinud Pasargadae linnaväravad Säilinud Pasargadae linnaväravad 2 6 Persepolis Persepolise palee ehitamist alustas Dareios I 518 aastat eKr. Palee on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise palee trepid ja terrassid oli ääristatud reljeefidega. Figuurid
matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. Umbes aastal 800 pKr hakati lõuna pool mõningaid linnu maha jätma. Aastaks 950 pKr oli enamik suuri linnu langenud. Inimesed elasid oma kodumaal edasi, kuid nüüd juba külades. 13. sajandil toimus uus kultuuriline tõus, kuid 16. sajandil vallutasid maiade maa hispaanlastest sissetungijad. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kasutatud kirjandus www.annaabi.com www.reisiajakiri.ee/maiad www.epifanio.eu www.wikipedia.org/Maiad
Hoolitseti heade suhete eest idamaade ja Bütsantsi valitsejatega. Sisemaadel, nt Milanos, tegeleti lisaks kaubandusele ka riidetootmise ja pangandusega. Firenzes tegutsev Medici suguvõsa, kes tegeles pangandusega, sai tol ajal Euroopa rikkaimaks suguvõsaks, sest nad laenasid raha ka valitsejatele ning paavstidele. Lisaks rikkusele, olid Medicid ka suured kultuuri soosijad. Nende kutsel saabusid Firenzesse skulptorid ning maalikunstnikud. Medicidel oli ka mitmeid villasid ja paleesid. Firenzest sai Medice ajal üks kaunimaid ja rikkamaid linnu Euroopas. Ka tänapäeval on mitmeid tolle aja ehitusi seal säilinud. 7. Kuidas muutus inimeste ellusuhtumine (17-18) Itaalia linnade sõltumatud ja rikkad kodanikud olid ise harjunud maailmas läbi jõuda. Nad uskusid oma võimetesse ning tahtsid näidata oma võimekust ja rikkust, rajades uhkeid losse ning tehes suurejoonelisi pidusid. Sellised inimesed ei nõustunud keskaegse
Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehtivad igasugused geomeetrilised kujundid. Kaliifidele ja teistele tähtsatele tegelastele rajati uhkeid paleesid. Rajati tarkuse maju - nii raamatukogusid kui ka observatooriume. Nad tegelesid ka astronoomia ja astroloogiaga. Arenes ka arstiteadus. Apteek oli igas suuremas linnas olemas. Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina. Teda kutsutakse araabia pärasel Avicennkas. Tema pani kirja raamatu ,,Arstiteaduse kaanon". Koraan oli üks araablaste kirjanduse tippteoseid. Teine tähtis teos oli muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" Seal oli palju islamiusuliste rahvaste muinasjutte
annaabi.ee 
