raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Tegevus toimub 19.saj lõppuaastatel Eesti Eesti esimene külas mängufilm Lugu kihelkonnakooli Rezissöör Arvo lastest Kruusement Noorte Kevade kasvamise lugu Raamatust sai film 1969.a. Filmitud Palamusel Esilinastus 3.jan Palamusel Punase peaga Pidevalt süüa mammapoeg Kiir pugiv priske Tõnisson Lible Pika heleda Vembumees patsiga armas, Toots ent tujukas Värvikamad Raja Teele, tegelased kes poiste südamed põksuma pani Mõtlik Arno
Peale haiglates ja apteekides töötamise proovis Luts jätkata ka loomingulist tegevust. Siis tutvus Luts Holopovitši politseipristavi tütre Valentina Krivitskaja, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. 4 Perekond ja lapsepõlv Kirjaniku isa Hindrik Luts 1886. aastal abiellus Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning ta tegeles oma perega puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Algul elas pere Posti talus koos ema vennaga. Omavahel said nad väga halvasti läbi, kui Oskar oli nelja aastane koliti Palamusele. Oskari vend Arnold suri kolmeaastaselt teine vend aga, nimega Theodor temast sai ettevõtlik mees. Ema poolt Oskari vanaema Triino, kellega oli hea muinasjutte lugeda ja vanaisa Mardilt kuulis Oskar pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Oma osa kirjaniku elukutse kujunemises aitas teda ka osaliselt isa elukutsel, väiksena kuulas ta
...............................................7 · Lisa............................................................................................................7 Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne Jobsode suguvõsa. Eriti, aga kirjaniku vanaema Triino, kes oli hea muinasjutuvestja. Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi päris- ja teoorjuse ajast
................................................................................................ 7 4.KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 8 1. ELULUGU 2 Oskar Luts sündis 7. Jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Järvepere külas Palamuse kihelkonnas. Kirjaniku isa, Hindrik Luts, elatas oma pere puutööga, hiljem juba kingsepaametiga Palamusel. Oskaril oli veel kaks venda: Arnold, kes suri kolmeaastaselt ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ja kinooperaator. Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903 sai temast apteekriõpilane, kellena ta töötas Tartus ja Narvas ning 1908 Tallinnas ja Peterburis.
Oskar Luts Sissejuhatus · Üks 19. sajandi tuntumaid Eesti kirjanikke · Tema teosed on mõjutanud eesti keelt · Õppis apteekriks, kuid hakkas vabakutseliseks kirjanikuks · Tema kodumajas Palamusel asub praegu muuseum Elulugu · Sündis 7. jaanuaril 1887 kingsepa peres · Õppis lugema juba viie aastaselt · Alustas õpinguid külakoolis · Õppis ülikoolis apteekriks ning töötas aastaid sellel alal. · Apteekritöö kõrvalt alustas kirjutamist ning jätkas seda sõjaväes Oskar Luts (18871953) Elulugu · Osales Esimeses Maailmasõjas 1914. a. · Abiellus Venemaal 1917. aastal, samal aastal kolis Tartusse. · Alates 1921
Pärijad, 1913. Mahajäetud maja, 1914. Arusaamatu lugu, 1919. Kalevi kojutulek, 1919. Onu paremad päevad, 1919. Sinihallik, 1919. Soo-tuluke, 1919. Viimne pidu, 1919. Ülemiste vanake, 1919. Skoudid, 1922. Valimised, 1928. Harald teotseb, 1929. Sirgasmäe, 1931. Pastlad, 1939. 5 3. MÄLESTUSED 1964 Oskar Lutsu Majamuuseum 1954 hauamonument (autorid M. Saks ja Endel Taniloo) 1987 mälestussammas Tartus (autor A. Rimm) 1987 kihelkonnakoolimuuseum Palamusel Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime saanud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. Alates 5. jaanuarist 1987 antakse välja Oskar Lutsu huumoripreemiat. Raamatud: "Mälestusi Oskar Lutsust". Koostanud Meelik Kahu ja Eerik Teder. "Oskar Luts". Kirjandusnimestik. Koostanud Külliki Tohver. Külliki Kuusk, Liivi Rosenvald, "Tartu kirjanik Oskar Luts". Aivar Kull, "Oskar Luts
Aadress: Lehe 20 Telefon: (00) 594 382 97 Perekonnaseis: vallaline, peres tütar Hariduskäik: Gustav Adolfi Gümnaasium, Giidi erikool, TÜ ajaloo-osakond Täiendõpe: Koolitusõpe Dialoog (vene k) 1998 - 1999 Teenistuskäik: Tallink Lisainfo: eesti keel ja rootsi keel aktiivne, vene keel passiivne, A -kategooria autojuhiload Huvialad: Jooga, jalgpall, ajalugu Elulookirjeldus Mina, Kati Järv, sündisin 3.oktoobril 1994.a Jõgeva maakonnas Palamusel, kus mu ema töötas õpetajana. Olen 2-lapselise perekonna esiklaps. Minu isa on praegu ajaloolane, ema raamatupidaja. 1996.a kolis meie perekond Võrru, kus astusin Kreutzwaldi Gümnaasiumi, mille 10.klassis ma praegu õpin. Laulan kooli laulukooris. 24.jaanuar 2011 Hr Tom Kuusik 28.September 2011 Põltsamaa politseijaoskond Seletus Läksin mööda Tamme tänavat, kui märkasin, et 14.maja juures mängib üks poiss kastanitega
Valentina Krivitskajaga, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. 1917. aastal abiellus ta Valentina Krivitskajaga Vitebski Uspenski kirikus. Ta tuli tagasi Tartusse. Seal ta oli apteeker, kuid siis ta vahetas töökohta. Ta läks tööle Tartu ülikooli raamatukokku. Sellel ajal ilmusid "Suvi", "Kirjad Maariale" ja "Karavan". Alates 1921 aasta lõpus tegutses Oskar Luts vabakirjanikuna Tartus. Peale I maailma sõda jäi ta Tartusse. Vahel lahkus Tartust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Ta avaldas maaainelise jutustuse "Jüri Pügal" (1945), samuti vesteid ja artikleid ning tõlkis A. NovikovProboi ja A. Serafimovitsi jutustusi.. Oskar Lutsu teoseid hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle personaalpension. Ta suri 23. märtsil 1953. aastal. Ta maeti Tartu Tamme kalmistule. Sinna püstitati monument. Oskar Lutsu kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Kasutatud materjal: http://www.miksike
põhikoega moraali- ja karskustemaatilised jutustused ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust. ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja, lastenäidendeid ja -jutte, följetone ja tõlkeid vene keelest. Oskar Luts suri Tartus 23. märtsil 1953. a. Oskar Lutsu majamuuseum (avatud 1964. a.), hauamonument (1954, M. Saks ja E. taniloo) ja mälestussammas (1987, A. Rimm) asuvad Tartus; kihelkonnakoolimuuseum Palamusel avati 1987. a. EE Pärast seda, kui Oskar Luts oli Tartust apteegiteenistusest lahkunud ja vanematekodus Rakkes oma "Kevade" I kirjutamist alustanud, siirdus ta 1908. a. algul Tallinna. Siin leidis ta teenistust Oppermanni pärijate apteegis (Vana-Viru 15), kus töötas kuni sõjaveteenistusse minemiseni 1908. a. novembris. Tõenäoliselt lõpetas ta siin "Kevade" I lugude kirjutamise. Selle kõrval tegi ta kaastööd ajalehtedele. Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel kirjutas O. Luts
aga filmioperaatori ja -lavastajana. Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne Jobsode suguvõsa. Eriti, aga kirjaniku vanaema Triino, kes oli hea muinasjutuvestja. Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veskis järveäärses majas. Siin puutus Oskar maast-madalast kokku maa- ja alevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega, millele andsid hiljem lisa Tartu tagahoovid ja apteegid. Oskar Lutsu koolitee algas 1894.aastal Änkküla külakoolis. 1895.aastal astus ta Palamuse kihelkonnakooli, kus ta käis aastani 1899. Sama aasta sügisel sai Oskarist 2.klassi õpilane Tartu Reaalkoolis, kus ta käis aastani 1902.
südameisse. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus, 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, saatmas kümned tuhanded inimesed. Talle püstitati Tartu monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Palamusel andtakse välja iga aasta Oskar lutsu nimelisi huumoripreemiaid.1987 loodi Palamusele tema nimeline muuseum. Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime saanud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. 6 Lõppsõna
" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." kui ka fraasid nagu "tamasseri raud" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi. Mälestuste jäädvustamine Oskar Lutsule on püstitatud mälestusmärke, neist esimene 1954. aastal hauamonumendina. 1987. aastal püstitati talle Tartusse Emajõe-äärsesse Vabaduse puiestikku mälestussammas. Tema järgi on nimetatud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu 1936. aastal ehitatud majas Riia tänaval Oskar Lutsu majamuuseum, (Ka Lutsu aastakümneid vaevanud korteriprobleemi lahendamisel on suured teened ,,Noor-Eesti" ärijuhil, kes tegi talle ettepaneku ise maja ehitada just nii, nagu oli omal kulul teoks saanud ,,Kevade" väljaandmine. Sõlmiti leping kõigi kordustrükkide ja 30- köitelise kogutud teoste välja andmiseks.Suvel 1936 alustati Arnold Matteuse projekti järgi ehitust
kahesuses tõusis juhtivale kohale traagiline elutunnetus. Pärast kunstiliselt väheütlevaks jäänud katsetusi pöördus Luts 20- ndate aastate algul uuesti realistliku miljöö- ja karakterkirjanduse juurde. Mitmesugust · 1964 Oskar Lutsu Majamuuseum · 1954 hauamonument (autorid M. Saks ja Endel Taniloo) · 1987 mälestussammas Tartus (autor A. Rimm) · 1987 kihelkonnakoolimuuseum Palamusel Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime saanud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. Alates 5. jaanuarist 1987 antakse välja Oskar Lutsu huumoripreemiat. 6 Kirjandus · "Mälestusi Oskar Lutsust". Koostanud Meelik Kahu ja Eerik Teder. Eesti Raamat, Tallinn 1966, 468 lk. · "Oskar Luts". Kirjandusnimestik
Eriti rahul oldi Arno osatäitjaga Arno Liiveriga. Nende iseloom ja välimus olid äravahetamiseni sarnased. Arvo Kruusement tahtis, et film tuleks värviline. Kuid samal ajal oli tootmises ,,Viimne Reliikvia" ning kahe värvilise filmi jaoks ei jätkunud raha. Kuid tagatjärgi on Kruusement rahul, sest must-valge pilt sobis filmi tegevuse ajaga rohkem kokku. Filmimine algab 1. märtsil kõige lihtsama stseeniga. Sellesk on Imeliku ja Kuslapi koolitulek.Võtete ajal elasid noored Palamusel. Hommikul käidi kohalikus koolis ning pärastlõunal toimusid filmivõtted. Kuid enne filmimise algust toimusid suured ümberkorraldused Palamuse koolimaja ümber, sest suur osa võtteid pidid toimuma just 6 seal. Nii kerkis koolimaja juurde uus saun, parandati koolimaja trepp, jõele ehitati purre, kiriku kõrvale ilmusid lasipuud, valmistati koolimajale uus silt jne. Filmivõtted toimuvad kahes etapis- talvel ja suvel
Paide Ühisgümnaaium Oskar Luts Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I
Priidu Beier Sündinud 16.10. 1957. Tartus Pseudonüümid: Matti Moguci, Pierre Bezuhhov Lõpetanud Tõrva keskkooli, õppinud TRÜs 1976-1983 ajalugu. Ta on õppinud Õru algkoolis, Tsirguliina Keskkoolis, Riidaja 8-klassilises koolis. Aastal 1976 lõpetas Tõrva Keskkooli, hiljem 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Vanemad: Nad olid mõlemad EPA lõpetanud zootehnikud ja töötasid põllumajanduses, ema on ka õpetajana töötanud ja Palamusel paar aastat raamatukogus. Mõlemad olid väga tundelised inimesed, õnneks ema veel elab. Töökäik Aastatel 19841990 oli ta Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 19911993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja ajalehe Postimees toimetaja, 19931994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja.
Volbripäeval oli ahju küttmine keelatud, sest arvati, et see meelitab pikse majja. Volbripäeval kehtis ka künnikeeld (wikipedia Volbripäev 18.11.14) Volbripäev oli tuntud kaunviljade külvamis päevana. Selle traditsiooni levik pole siiski ühtlane. Täiesti puudub selline komme Hiiumaal, Saaremaal ja Setumaal (Hiiemäe 1984: 153) Torma kandis pandi volbripäeval kartul maha, Põlvamaal külvati sel ajal lina, Viru- Jaagupis kapsa- ja kaalikaseemet ning Palamusel kurki. Soomes oli sel päeval kombeks ube külvata (Hiiemäe 1984: 155- 158) Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. 5 Ilmastik Ilmaennetes kajastub volbripäev samuti vähe, olles suve alguse tähtpäevana palju vähem arvestatav kui teistel rahvastel. Need olid vanarahva tähelepanekud seoses selle päevaga, ennustused ilma ja looduse kohta.
Sõna galaktika pärineb kreeka sõnast gala, mis tähendab piima. Kreeka mütoloogia järgi olevat Linnutee moodustunud jumalanna Hera piimast. Soomes on sellised taevased piimajõed olemas ka Siberi rahvastel. Burjaatidel on olnud huvitav komme, mis seostas linnuteed ja piimajõed kui kotkas lendas üle jurta, siis visati õhku tassike piima või piimast kääritatud jooki. Eestis on nimetus Piimatee üles kirjutatud Vigalas ja Palamusel . Paraku on nendel teadetel arvatavasti kirjanduse mõju ja saksa taust. Germaani päritolu on ilmselt ka meile nii tuttav nimetus Suur Vanker. Linnutee kui lindude tee on äärmiselt laialt levinud uskumus, eesti arhiivmaterjalides ongi enamasti märgitud Linnuteed teena, mida mööda rändlinnud lendavad talvituma ja tagasi. Linnutee kui surnute hingede tee on taas paljude rahvasteusundis leiduv motiiv. Mõnikord on mainitud Linnuteed kui surnutehingede ja hingelinnu teed Toonelasse.
Volbripäeval oli ahju küttmine keelatud, sest arvati, et see meelitab pikse majja. Volbripäeval kehtis ka künnikeeld (wikipedia Volbripäev 18.11.14) Volbripäev oli tuntud kaunviljade külvamis päevana. Selle traditsiooni levik pole siiski ühtlane. Täiesti puudub selline komme Hiiumaal, Saaremaal ja Setumaal (Hiiemäe 1984: 153) Torma kandis pandi volbripäeval kartul maha, Põlvamaal külvati sel ajal lina, Viru- Jaagupis kapsa- ja kaalikaseemet ning Palamusel kurki. Soomes oli sel päeval kombeks ube külvata (Hiiemäe 1984: 155- 158) Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. 5 Ilmastik Ilmaennetes kajastub volbripäev samuti vähe, olles suve alguse tähtpäevana palju vähem arvestatav kui teistel rahvastel. Need olid vanarahva tähelepanekud seoses selle päevaga, ennustused ilma ja looduse kohta.
1950. aastal valmis tal seal film "Caraça, Porta do Céu". Koos Aksellaga tegi ta ka dokumentaal- ja reklaamfilme. Theodor Luts suri 24. september 1980 Brasiilias. Pärast Lutsu surma hävitas abikaasa tema soovi kohaselt kogu ta arhiivi. Aksella Luts elas Brasiilias veel 16 aastat, seejärel siirdus tagasi Eestisse. Theodor Luts on oma eluajal teinud üle 50 filmi, teda on peetud omaaegseks meediageeniuseks. 1996. aastast toimuvad Palamusel Theodor Lutsu sünniaastapäeva paiku Theodor Lutsu filmipäevad. Kuigi Theodor Luts on rohkem tegutsenud Soome filmimaastikul, mis tõttu on ta Soomes tuntum kui Eestis, on Luts siiski panustanud Eesti mängufilmi arengusse, seda eriti filmiga „Noored kotkad“. Kasutatud kirjandus: https://www.efis.ee/et/inimesed/id/8606/biograafia http://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/theodor-luts https://et.wikipedia.org/wiki/Theodor_Luts http://entsyklopeedia
mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal abiellunud Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamuselt. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veski järveäärses majas. Õpinguid alustas Luts Änkküla külakoolis. 1895. aastal astus ta Palamuse kihelkonnakooli. 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903. aastal osaks kibe töö Kivisilla apteegis, kus ta oli sunnitud lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Kuid ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905
taustal välja. (Kuperjanovi väeosa sümboolika) Tartu lahing Tähtis punkt, mis oli vaenlase poolt hõivatud, oli Tartu. Seepärast otsustaski Kuperjanov Tartu vabastada punastest. Kuid enne Tartu vallutamist tahtis ta oma positsiooni kindlustada ja alustas partisanisõda Tartu ümbruses. Samal ajal sai ta teada, et soomusrongid on pealetunginud Jõgevale. Ta otsustas need ära oodata ja ühendada jõud Tartu vabastamiseks. 13.jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Palamusel kokku soomusrongide üldjuhi kapten Partsiga. Otsustati, et hakkavad koos võitlema, ja see koostöö kestis kuni Vabadussõja lõpuni. Koos vallutati Kaarepere ja Voldi raudteejaamad ja läheneti Tartule. Viimane võitlus enne Tartut toimus Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid vastupanu, aga eestlased olid arvuliselt ülekaalus. Ja varsti oligi kogu Tartu Eesti vägade käes. Tuli teade, et vaenlane tungib Reola poolt Tartu peale. Olukord muutus kriitiliseks,
piirkondi ja meeldivaid puhkamisvõimalusi. Jõgevamaa on väga eriilmeline ja eriline, ulatudes Põltsamaalt risti läbi Vooremaa maalilise Peipsi järveni välja. · Põltsamaa piirkond meelitab kaunite mõisahoonete, muljetavaldavate lossivaremete, veini, roosideilu ja suviste vabaõhuüritustega. · Vooremaa on looduse ilu kõige mitmekesisemates vormides - maastik nagu lapitekk. · Tootsi lugude mail Palamusel on äratundmisrõõmu nii suurel kui väikesel. · Külmalinnas Jõgeval on "Jõuluvana kodu". · Elistvere loomapargis on looduslähedastes tingimustes võimalus tutvuda kodumaiste metsloomade ja -lindudega. · Peipsiäär võlub omanäolisusega, kus omamoodi kombed ja tavad. Kilomeetrite pikkused tänavkülad ääristamas rannajoont, vanausuliste kultuur, möödasõitjate ootel värsked kurgid, tomatid, sibulad, küüslauk ja suitsutatud kala.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Kaunase pst 70 50706 Tartu 25. Koht ja aeg: Loeng toimub 7. jaanuaril kell 14.00. Kohtume laupäeval kell 9.45 auditooriumis. Koosolek peeti Tartus 5. septembril 2007.aastal. Ta sündis 6.aprillil 1980 Eesti Vabariigis Viljandimaal Hargla vallas. Esmaspäeval, 23.oktoobril oli külm ilm. Eile, laupäeval peeti Palamusel laata. Aga Rakvere, 21.juuni 1998; Tartu ülikool, 17.09.2002; Rakvere, oktoober 2007 (tavaliselt kutsel, diplomil; vrd Rakveres 21. juunil 1998). 26. Sõna palun ei nõua koma: Lugege palun tekst läbi! Palun kutsuge asjatundja. Tule palun appi. Veel näiteid kirjavahemärkide kasutamisest, sest keeles on nii palju erinevaid võimalusi ... · Kes külvab, see lõikab. Kelle ta kaasa toob, ei teadnud me keegi. Mida aeg edasi, seda kergem on armuda
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas,
juhtumusist. Tallu käis aastast-aastasse ajaleht, mida õhinal loeti. Kirikhärralt laenati nii vaimulikke kui ilmlikke raamatuid ja neid loeti pikil talveõhtuil. Harilikult lugenud ajalehte ja juturaamatuid teistele pereisa ise ette, kuna tüted-pojad teinud samal ajal käsitööd. Kirjaniku vanaema vennad osutasid samuti mõningaid kirjanduslikke kalduvusi. Üks vendadest, Mihkel Sepp, tegi vemmalvärsse. Tema loodud laule mäletatakse ja lauldakse veel tänapäev Palamusel. Neist levinumad on ,Joogem viina, mehed-naised" ja ,,Laadalaul", millest esimene on ilmunud koguni trükitult. Vanaema teine vend lõbustas pulmadel pidulisi väljamõeldud vestelugudega. Ta andis trükki kaks saksa keelest tõlgitud juttu. Lapsepõlv Viiskümmend aastat tagasi - 1886. a. detsembrikuu lõpus, teisel jõulupühal v. k. j. ,,Tänavale ja hüti seina äärde on tekkinud suured lumihanged... Õhtutaevas õhetab ja heidab lumele punaseid jooni ... On
partisanisõda Tartu ümbruses. Tundes Tartus asetsevate punavägede nõrku külgi, tekkis Kuperjanovil hulljulge plaan vallutada Tartu ainuüksi oma jõududega. Samal ajal sai ta teada soomusrongide edasitungist Jõgeva peale. Nüüd otsustas ta need ära oodata, et siis ühendatud jõududega Tartu eest võitlema minna. 13. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Palamusel kokku soomusrongide üldjuhi kapten Partsiga. Sellest päevast algas partisanide ja soomusrongide koostöö, mis kestis kuni Vabadussõja lõpuni. Vallutanud Kaarepere ja Voldi raudteejaamad, jõuti järjest lähemale Tartule. Viimane linnaesine võitlus peeti Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid küllalt visa vastupanu, ent Eesti mehed olid arvulises ülekaalus, samuti innustasid mehi teated punavägede terrorist
biografism: teose tõlgendamine autori eluloost lähtudes: ,,Joosep Tootsi, ulja Kentuki Lõvi prototüübiks on Raadivere külast Mäeotsa talust pärinev Voldemar Tootson. Elavaloomuline ja vallatu Tootson valmistas kihelkonnakooli päevil õpetajaile palju peamuret. (...) Teistegi koolipoiste (Imelik, Tõnisson) puhul on autor kasutanud üksikuid jooni ühelt või teiselt koolikaaslaselt, kuid Kevade ühel peategelasel Georg Aadniel Kiirel pole Palamusel olnud kindlat algkuju. See on koondtüüp omaaegsest kodanlikust antvärgist." (J. Karma, E. Teder: Oskar Luts ja Palamuse. Tln, 1968) NB: siinkohal oht nn. biomütograafia tekkeks! faktide väljavalimine biograafi poolt faktide tõlgendamine tõlgenduse muutumine faktiks (faction) uute tõlgenduste loomine Tulemused: teoste tekstikriitilised väljaanded (teksti genees): Georg Büchner: Leonce ja Lena
Oma positsioonide kindlustamiseks enne Tartu vallutamist alustas Kuperjanov partisanisõda Tartu ümbruses. Tundes Tartus asetsevate punavägede nõrku külgi, tekkis Kuperjanovil hulljulge plaan vallutada Tartu ainuüksi oma jõududega. Samal ajal sai ta teada soomusrongide edasitungist Jõgeva peale. 15 Nüüd otsustas ta need ära oodata, et siis ühendatud jõududega Tartu eest võitlema minna. 13. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Palamusel kokku soomusrongide üldjuhi kapten Partsiga.16 Sellest päevast algas partisanide ja soomusrongide koostöö, mis kestis kuni Vabadussõja lõpuni. Vallutanud Kaarepere ja Voldi raudteejaamad, jõuti järjest lähemale Tartule. Viimane linnaesine võitlus peeti Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid küllalt visa vastupanu, ent eesti mehed olid arvulises ülekaalus, samuti innustasid mehi teated punavägede terrorist
Siit on pärit lühinäidendite autor Alfred Teppan. Samuti luuletaja Peep Ilmet, kes on avaldanud luulekogusid, lastevärsse ja muinaslugusid. Õpetajana töötas Palamuse koolis Roopi Hallimäe (luulekogud 3 "Hommikune leid" ja "Päikese maja"). Helene Maasen-Varik, luuletaja, rahvaluulekoguja ja ajakirjanik. Naaberkülas Süvalepas elas 1890. aastatel luuletaja Anna Haava. Palamusel asub muuseum, mis on üks tõmbenumbritest sealses kenas looduses. Külastajaid huvitab ,,Kevade" lugu ja kõik saavad istuda koolipinkides ning kirjutada sulepeaga, millega kirjutasid Toots ja tema klassikaaslasedki. Saab tutvuda köstri köögi, söögitoa, magamistoa ja kooli kantseleiga, mis on kahjuks veel renoveerimata. Eestlane oligi sel perioodil eelkõige maarahvas ja järjest enam kerkis majandikeskustesse üheperekonnaelamuid
"Saabastega kass", algupärandiga "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1907) 31. Oskar Lutsu elu ja looming. ,,Kevade" ja teised Paunvere sarja teosed. 1887-1953 sündis Põhja-Tartumaal Palamuse kihelkonnas Järvepere külas. Isa kingsepp ja muidu töömees, emal kirjanduslik anne, vend Theodor (filmioperaator ja lavastaja), üks poeg suri. Kui Oskar oli nelja aastane, koliti Palamusele, juba lapsepõlvest pääle kirg lugemise vastu, kestis terve elu, oskas keeli. Palamusel puutus madalast juba kokku maa- ja aevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega, millele andsid hiljem lisa Tartu tagahoovid ja apteegid. Palamuselt pärinevad Lutsu mitme teose miljöö ja tüübistik, siin on esimeste mälestusteraamatute tagamaad. Nii vanaisa kui vanaema suured jutuvestjad, kahe venna suhted tihedad ja lähedased noorusajal. 1894-1895 õppis Änkküla külakoolis, 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis, 1899-1902 Tartu Reaalkoolis (linnas
annaabi.ee 
