Märgise nimetus Märgise kujutis Mille eest ja millistele kaupadele antakse? Tunnustatud maitse märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud EL-is Tunnustatud Eesti maitse märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt
kõrge kvaliteediga tootele, mis on toodetud EL-is Tunnustatud Eesti Antakse kõrge maitse kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning põhitooraine on 100% -liselt eestimaist päritolu Eesti parim toiduaine Antakse uuele
tarvitamisjuhis, kui selle puudumisel ei ole tagatud toidukauba tarvitamine ettenähtud viisil; toidupartii tähistus; kvaliteediklass või sort, kui see on toidukaubale ette nähtud; töötlemine ioniseeriva kiirgusega või ioniseeriva kiirgusega töödeldud koostisosa kasutamine; toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toitumisalane väide. Pakendimärgistus kantakse pakendile pakendiseaduse järgi. Märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Nõutav teave tuleb tarbijale esitada kirjalikult ja eesti keeles, lubatud on kasutada juhendavaid või hoiatavaid jooniseid, piktogramme, märke ja sümboleid tingimusel, et nende kaudu edastatud teave on tarbijale arusaadav. Toidukauba nimetus, netokogus, minimaalne säilimisaeg, müümise või tarvitamise lõpptähtaeg peavad märgistusel olema samas vaateväljas, lubatud on viide nende asukohale nt ,,Põhjal", ,,Klambril".
....................................................................lk 19 Nõude märgistamine........................................................................................................lk 20-24 Kasutatud materjal..............................................................................................................lk 25 2 Toidukaupade märgistus Tunnustatud Maitse · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud märgi puhul oluline ei ole · Tunnustatud Maitse märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Eesti Maitse
on tootja poolse veaga. Alati enne toote väljaandmist tuleks veenduda selle õigsuses ja vastupidavuses. Kahju tekib üldiselt mitme teguri koosmõjust ning need pole alati ilmselged. 3. Tarbijateave pakendil Pakendil on kohustatud olema järgnev info : o Kõlblik kuni kuupäev o Tootja tervisemärk: EESTI, loa number, EÜ tervisemärgi järgi on võimalik tuvastada loomse toote tootja o Pakkematerjali liigi märgistus o EAN-kood: kodeerimissüsteem, mis koosneb muutuva paksuse ja sammuga püsttriipudest ning mille ülesanne on identifitseerida toode ja võimaldada seda kassas tuvastada koodilugejate e skännerite abil. o Keskmised toiteväärtused 100 g toote kohta. Laboratoorselt määratud või kirjandusest võetud toote rasva-, valgu, niiskuse ja tuhasisaldus, millest
.......................................................................................4 3. ,,EESTIS KASVATATUD"..............................................................................5 4. ,,MAHEMÄRK"...........................................................................................6 5. ,,AUS KAUP"...............................................................................................7 ,,Tunnustatud Eesti Maitse" Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. Kvaliteedi- ja päritolumärgi väljaandmise eesmärgiks on: väärtustada Eestimaist toodet Eesti turul; toetada Eesti toiduainete kodumaist müüki ja eksporti;
Tallinna Tööstushariduskeskus Puhastusõpetus MÄRGISTUSED Christie Kitsing 306 MRA Tallinn 2011 Toidu ja öko märgistused. Rahvuslipu märk toote hinnasildil näitab, et see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Millised tooted saavad õiguse kanda lipumärki ? Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes. Eestis toodetud toiduainetes on kasutusel nii kodumaine kui importtooraine, ent suurim
......................................3 4. Parim toiduaine.....................................................................................4 5. Mahemärk.............................................................................................5 6.Öko........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Tegin selle uurimustöö selleks, et saada teada mida tähendavad kindlad märgid, mingisugustel toodetel. TUNNUSTATUD EESTI MAITSE 1. Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. 2. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. 3. Hindamise esimeses etapis vaatab EPKK läbi kõik esitatud toodete
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Toidukaupadele antavad tunnusmärgid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Tunnustatud Eesti Maitse 2)Ökomärk 3)Eestis Kasvatatud 4)Aus Kaup 5)Mahe Märk Tunnustatud Eesti Maitse Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda alustas toiduainete kvaliteeti tähistava märgi väljatöötamist 1997
Umweltzeichen) on Saksamaal juba 1978. aastast kasutatav ökomärk. Konkureerib Põhjamaade-luigemärgiga. Selle märgiga tähistatakse neid kaupu, mis on teiste samalaadsetega võrreldes keskkonnasõbralikumad (näiteks vanapaberist toodetud paber kui keskkonnasõbralikum võrrelduna otse puidust toodetud paberiga). Samuti tähistatakse ökomärgiga neid tooteid, mille tootmisprotsess on tavapärasega võrreldes puhtam. Ka taaskasutatavatele toodetele, näiteks klaaspudelid, saavad nende tootjad taotleda ökomärki.Seda märki kannab üle 4000 erineva toote (N: elektrikaubad, transpordivahendid, vanapaber ja ka näiteks käekellad) umbes 80-st tootekategooriast 4. Möbiuse leht (The Möbius Loop) Valged nooled valgel taustal näitavad, et toode või toote pakend on taaskasutatavad (recyclable).Mustad nooled valgel taustal või valged nooled mustal taustal näitavad, et
omadusi selgitades välja alagruppide lõikes parimad uued tooted, parimad tooted tervisele kandidaadid · üldkomisjon hindab alagruppide võitjaid ja omistab neile märgi kandmise õigused. · Tooteseeria hindamisel arvestatakse üksikute toodete hinnete keskmist tulemust. TOOTE MÄRGISTAMINE KONKURSI MÄRGIGA · Märki võib kasutada võidutootel ajaliste piiranguteta, kuid tingimuseks on märgi kasutamine koos vastava aasta numbriga ning eeldusel, et toote pakendit pole muudetud. Eesti parim toiduaine 2010 · Eesti Parim Toiduaine on Fazeri Must seemneleib · Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2010 Põltsamaa Premium Õunamahl · Eesti Parim Köögiviljatoode 2010 Küüslaugukur Tunnustatud Eesti maitse · Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise.
õunapüree, mannaga kõrvitsapüree ja porgandimehu. Toodeti esimesed lastekonservid Eestis.Imikutoitude kaubamärk PÕNN on turul 2004 aastast ja hõlmab umbes 10% kogu Salvesti sortimendist. Eesti imikutoitude turul on kaubamärk teisel kohal. ( http://www.ponn.ee/ettevottest/lastetoitude-ajalugu) Põnni põhiväärtused: - Kõrge kvaliteet, mille tagab pikaajaline kogemus -Kaasaegne tootmistehnoloogia -Tooraine, mis on rangelt kontrollitud -Eestis kasvatatud köögiviljad -Pikaajalised ja kindlad tarnijad -Kergesti valmistatavad ja maitsvad Alates novembrist, 2014 on kauplustes harjumuspäraste klaaspurkide Salvest Põnn beebitoitude kõrval ka pehmetes, 100-grammistes pakendites ökoloogiliselt puhtast toorainest valmistatud Salvest Põnn beebitoidud.Väikelastele mõeldud toidu puhul on väga olulised just koostisained. Salvesti Põnni uued ökosarja beebitoidud on sobilik
tooteid, kartmata, et tegelikult ei olegi seda toodet/teenust keskkonnasõbralikult toodetud. Üle maailma eksisteerib ligikaudu 20 erinevat keskkonnamärgi süsteemi. Enamikke süsteeme haldavad riikide valitsused või iseseisvad organisatsioonid, kuid märgi omistamise kriteeriumid on paika pandud koostöös huvirühmadega ning neid vaadatakse regulaarselt läbi, et kiirete muudatustega tehnoloogiates kaasas käia ja tagada märgi kättesaadavus vähestele, teistest "rohelisematele" toodetele või teenustele. Samas ei tohi latti liiga kõrgele tõsta: normid peavad jääma piirile, mida on võimalik reaalselt täita. Lisaks toote/teenuse märgistamisele tuntakse ka ökomärgiseid, mis peavad andma tarbijale informatiivset teavet: toode on taaskasutatav, toodet võib põletada jne. Ka tuntakse märke, mis propageerivad näiteks puhtuse hoidmist. Kõigi selliste märgiste eesmärk on propageerida keskkonnasäästlikku käitumist ja tarbimist.
looduslikult ka umbes 3% mineraalsoolasid. Sobib hästi magustoitudesse, kus suhkru maitset tahetakse rõhutada, samuti pajaroogadesse ja kastemetesse. Rapadura (ehk Panela) - on kuivatatud suhkruroo mahl, mida müüakse vahel suurte kamakatena, tihti ka peenelt jahvatatuna. Rapadura on karamellipruuni värvi ja ka karamellimaitsega. Sobib karamellistesse küpsetistesse. Indiaanisuhkur - on tume ning karamellise maitsega. Valmistatakse Andide mägedes väga viljakas ja puhtas pinnases kasvatatud suhkruroost; suhkrule on nimi antud indiaanlaste töö austamiseks. Indiaani suhkur sisaldab kaltsiumit, rauda, magneesiumit, mangaani, tsinki, kroomi, floori, kaaliumit, räni, fosforit. Samuti A, B1, B2, B3, B6 ja E vitamiine. 1.2.2 Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur. Toorsuhkur on suhkru tootmise vaheprodukt, mida pole rafineeritud, keemiliselt töödeldud ja pleegitatud ega ka tagantjärele pruuniks värvitud. Kui täistoor-roosuhkur
tooteid, kartmata, et tegelikult ei olegi seda toodet/teenust keskkonnasõbralikult toodetud. Üle maailma eksisteerib ligikaudu 20 erinevat keskkonnamärgi süsteemi. Enamikke süsteeme haldavad riikide valitsused või iseseisvad organisatsioonid, kuid märgi omistamise kriteeriumid on paika pandud koostöös huvirühmadega ning neid vaadatakse regulaarselt läbi, et kiirete muudatustega tehnoloogiates kaasas käia ja tagada märgi kättesaadavus vähestele, teistest "rohelisematele" toodetele või teenustele. Samas ei tohi latti liiga kõrgele tõsta: normid peavad jääma piirile, mida on võimalik reaalselt täita. Lisaks toote/teenuse märgistamisele tuntakse ka ökomärgiseid, mis peavad andma tarbijale informatiivset teavet: toode on taaskasutatav, toodet võib põletada jne. Ka tuntakse märke, mis propageerivad näiteks puhtuse hoidmist. Kõigi selliste märgiste eesmärk on propageerida keskkonnasäästlikku käitumist ja tarbimist.
Reisivad kaupmehed hakkasid müüjaid ja nende unikaalseid kaubamärke jälgima, et tuvastada kauba autentsust ja kvaliteeti. (Sherinian, s.a.) Keskajal hakkasid ka Euroopa kaubanduse gildid kaubamärke kasutama. Näiteks kellameistrid olid ühed esimesed, kes antud tava omaks võtsid. Üsna ruttu järgnesid kõik teised tootjad, k.a paberitootjad, kes lisasid paberile vesimärgi. Pudeli- ja portselanitootjad järgisid eeskuju, mis oli mõjutatud Hiina portselanist, kus märgistus uuristati otse algallikale. (Ibid) Tähistuste ja sümbolite kasutamine levis massiivselt, kasutades uusi ja loovaid võtteid. Kellade märgistus söövitati metallile, dokumentidel ja väljaannetele lisati vesimärk; kangasse ja tekstiili kooti sümboleid ning isegi leib ja küpsetatud kaubad olid märgistatud. (Ibid) 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ning rohkem hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. 1870 võeti vastu föderaalse
Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon jagab keskkonnaga seotud märgised kolme tüüpi: · I tüüp: ökomärgised · II tüüp: isedeklareeritavad märgised · III tüüp: keskkonnateatised Ökomärgist (I tüüp) peetakse kõige rangemaks keskkonnamärgiseks. See on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav märgis. Teave toote või teenuse keskkonnasõbralike omaduste kohta antakse edasi sümbolina, mida võib kasutada tootel, toote pakendil, etiketil, tootega kaasnevates dokumentides, reklaamis. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis vastab kehtestatud kriteeriumidele, ökomärgise andmise otsuse langetamisel lähtutakse toote või te enuse olelusringist. Praegu eksisteerib üle maailma umbes 40 ökomärgiseskeemi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe
tugev, kallis ja raskesti kättesaadav. Kiud on pikad. Sarnane lambavillaga, kuid tunduvalt siledama pinnaga. Kiud libe ja läikev. Tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru, hõlbus puhastada. Kasmiirvill(WS)- Kasmiirkitsi kasvatatakse peamiselt Hiinas, aga Mongoolias, Türgis ja Afganistaanis. On väga pehme ja siidjas, kasutatakse puhtalt või segatuna. Kaamlivill- saadakse kaksik-küürkaamlilt, neid peetakse Loode-Hiinas, Mongoolias. Pure Chasmere- märgist võib kasutada toodetel, mis sisaldavad 100% kasmiirvilla. Kasmiirvill on segavill, see koosneb eriti peenest ja lühikesest alusvillast ning pikast ja jämedast pealisvillast. Kiu pind on soomuseline, soomuste ehitus on ebakorrapärane. Värvuselt tavaliselt hallikas, pruunikas, must, harvem valge. Kiud väga peenike. Tiibeti kitse vill- sarnane kasmiirvillale, kuid karmim ja läigib vähem. Kasutatakse puhtalt või segatult. Kaskoorkitsevill- võeti kasutusele kiunimetusena 1997. a. USAs ja Euroopa Liidus.
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid ÖKOMÄRK Seda märki kandev toode on mahepõllumajanduslikult toodetud ja töödeldud. Toote saamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid ega toiduvärve. Ökomärgi kasutusõiguse saavad mahetootjatena ja töötlejatena riiklikult tunnustatud ja registrisse kantud ettevõtted. Nõuetele vastavust kontrollib Taimetoodanguinspektsioon või Veterinaar-ja Toiduamet. EESTIS KASVATATUD Märki kannavad kõrge kvaliteediga Eestis kasvatatud aiasaadused. Toode vastab Euroopa standardis toodud kõrgema klassi aiasaadustele esitatud nõuetele. Märk omistatakse üheks aastaks. Märgi väljaandjaks on Eesti Aiandusliit. Märki võib omistada järgmistele toote-gruppidele: · köögiviljad; · puuviljad; · aiamarjad; · lilled; · istikud; · seemned; · toidukartul.
Tööstusomandi kaitse objektideks on kaubamärk, patent, kasulik mudel, tööstusdisanilahendus, geograafiline tähis ja mikrolülituse topoloogia, taimesort või põllumajanduslooma tõug ning ärinimi. Lisaks kuulub tööstusomandi alla ka kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, juhul kui see on vastuolus ausa tööstusliku ja kaubandusliku tegevusega. Tööstusomandi varalised õigused on näiteks õigus leiutist valmistada, müügiks pakkuda ja müüa, kasutada kaubamärki oma toodetel ja teenustel, tööstusdisainilahendust reprodutseerida. Tööstusomand tekib vastava registrikandega. Eestis on vastavad registrid Eesti Patendiameti hallata. (kaubamärkide andmebaas- sisaldab endas 1.oktoobrist 1992.a. registreeritud kaubamärkide, esitatud kaubamärgi registreerimise taotluste ja rahvusvaheliste registreeringute andmeid kaubamärgiseaduses sätestatud mahus. Rahvusvahelise registreeringu all mõistetakse
Inimeste vajadused tekitavad nõudluse, kui soovile lisandub ostujõud. Inimesed valivad tooteid, mis annavad nende arvates nende raha eest suurima kasulikkuse, rahuldavad nende vajadusi teistest paremini. Toode (product) on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad hüved. Paljud müüjad teevad vea, pöörates rohkem tähelepanu nende poolt müüdavatele füüsilistele toodetele, kui nende toodete poolt pakutavatele hüvedele. Füüsiline toode on vaid kliendi probleemi lahendamise vahend. Sageli kasutatakse termineid kaubad ja teenused selleks, et füüsilistel ja mittemateriaalsetel toodetel vahet teha. Kuid turundatakse ka isikuid, kohti, organisatsioone, ideid, tegevusi jms. Turundus võib olla suunatud ka nõudluse vähendamisele või ajalisele nihutamisele, samuti võib turundustegevus kaasneda kasumile mitteorienteeritud tegevusega - näiteks haiglate,
väljendatud protsentides toitumissoovitustes toodud täiskasvanud inimese päevasest kogusest. Toitumisalane väide esitatakse märgistusel 1) toode sisaldab... 2) toode sisaldab vähendatud määral... (lahja, alandatud energiasisaldusega) või 3) ei sisalda... (kolesteroolivaba). Energiasisaldus on toodud kilokalorites (kcal) ja kilodzaulides (kJ). Imporditud, võõrkeelse märgistusega toidukaubale peab olema lisatud originaaltekstist lähtuv eestikeelne märgistus. Kaubakood võimaldab pidada kaupade üle arvestust, tehes selle lihtsamaks ja täpsemaks. Kaubakood koosneb vöötkoodist ja numberkoodist. Vöötkood sisaldab numbritele vastavaid ja tehniliste vahenditega loetavaid jooni (vööte). Numberkoodis on kokku 13 numbrit, millest kolm esimest näitavad riiki, neli järgmist ettevõtet, viis järgmist toodet ja viimane number on kontrolljärk. Viimane on nii koostatud, et väldib valede numbrite edastamise
tarbijaõigusele õigussuhete normatiivsel reguleerimisel. Tarbijaõigusele on olnud iseloomulik järgmiste põhimõtete arvestamine: 1. Reguleerimine toimub nõrgema poole huvidest lähtuvalt, s.t. õigusnormid kaitsevad eelkõige tarbijate huve. 2. Tarbijaõigus on üldiselt imperatiivse iseloomuga. Tarbijat kaitsevad sätted võivad kehtestada tarbija kaitse miinimumstandardi. Sellisel juhul on määratletud tarbija kaitse materiaalõiguslik miinimumbaas, milles madalamas õiguste mahus ei ole lubatud kokku leppida poolimperatiivsed normid. Nt VÕS § 62 + ESS § 96 lg 1 Täisimperatiivsete õigusnormide korral on täielikult keelatud seaduses sätestatust erineval viisil kokku leppida. Nt VÕS § 62 lg 1 p 7. 3. Tarbijaõiguse norme võib pidada interventsiooni ehk sekkumisenormideks. 4
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Toidupüramiid 25 Toitained ja toidu energeetiline väärtus 29 Tervisliku toitumise alused 37 Erinevate toitumisvajadustega kliendid 38 3. Toiduained 41 Toiduainete kvaliteet 42 Toiduainete pakendid ja märgistus 43 Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44 Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48 Teravili ja teraviljatooted 48 Köögi- ja puuviljad 50 Piim ja piimatooted 53
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
mõju), või ilmneb alles nüüd (näiteks langatused ja nende mõju). Ka Tallinna tööstuspiirkondades avaldub pärandmõju, jääkreostus. Mõju avaldub looduskeskkonnale, ökosüsteemide seisundile, taimedele, loomadele. Mõju pinnasele – maapinna vajumine, hüdroloogilise režiimi muutused, mulla omaduste muutused. -Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente. Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega. Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja töötlemise käigus veekogudesse, põhjavette või pinnasesse levinud saasteained;