Algandmed M koormus := 2000kg L := 9m Telfri tõstejõud Fkoormus := M koormus g = 19.6 kN Telfri omakaaluks arvestan M telfer := 150kg Ftelfer := M telfer g = 1.5 kN Telfri enda ja koormuse poolt tekitatav summaarne jõud Fsum := Fkoormus + Ftelfer = 21.1 kN Joonis 1. Kraana sõidutee koormused Paindemoment kraana sõidutee keskel Fsum L M C := = 47.44 kN m 2 2 Joonis 2. Kraana sõidutee paindemomentide epüür Varutegur s := 3.5 Kraanatala teraseks valin S355J2 355 adm := = 101.429 3.5 adm := 100MPa M max max = adm Wx MC 3 Wx := = 474.4 cm adm Valin Frelok tootekataloogist (1, lk 35) talaks IPE 300, mille vastupanumoment 3 kg Wx := 557.1cm , ning omakaal M tala := 42.2 m
p= M= B C A D F= Toereaktsioonid Põikjõudude epüür E Paindemomentide epüür Konsooli arvutus Algandmed Väärtused ühikuta l := 2.4m lü := 2.4 kN p := 6 p ü := 6 m Fü := 0.2 pü lü = 2.88 F := 2.88kN 2 ü := 0.1 p ü lü = 3.46 := 3.46kN m a := 0.5 l 1.2 m b := 0.2 l 0.48 m Toereaktsioonid
SISEJÕUDUDE MÄÄRAMINE VARRASTARINDITES. LÕIGETE MEETODI IDEE. Painutatud varraste arvutamisel suurimate normaal- ja tangentsiaalpingete leidmiseks on vaja teada suurimat paindemomenti, suurimat põikjõudu ja lõikeid, milles need esinevad. Nende ohtlike lõigete leidmine on lihtsam, kui paindemomentide ja põikjõudude suurused on piki varrast kujutatud graafiliselt. Vastavaid graafikuid nimetatakse epüürideks. Nii tugevusõpetuses kui ka ehitusmehaanikas kasutatakse sisejõudude leidmiseks lõigete meetodit. Sisejõudude määramiseks lõigete meetodiga tuleb läbida järgmisi etappe: 1. Lõigatakse varras vaadeldavas ristlõikes tinglikult läbi; 2. Eemaldatakse varrastarindi (tala, raam, sõrestik jms) üks pool koos temale mõjuvate jõududega; 3
12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 RA RB A G F E D C B Tala on koormatud jõuga F , q ja momendiga M . Tala materjal teras S235. Koostada põikjõu ja paindemomentide epüürid ja valida vajalik ristlõike kuju. Leiame toe reatsioonid kirjutame tasakkalu valemid. ( l3 -l2) m A =0=¿ R Bl+ M -q( l3-l2 ) l- ( 2 ) -Fl 1=0 2 q( l 3 -l 2 )
2T D2 50 cm D f1 := 5.1kN f2 := 3.1kN F1 := 2 f1 explicit , ALL 2 5.1 kN = 10.2 kN F2 := 2 f2 explicit , ALL 2 3.1 kN = 6.2 kN F1 := 10.2kN F2 := 6.2kN F1RES := F1 + f1 explicit , ALL 10.2 kN + 5.1 kN = 15.3 kN F2RES := F2 + f2 explicit , ALL 6.2 kN + 3.1 kN = 9.3 kN 3) Võlli painutavad jõud horisontaal ja vertikaaltasandil FV := F1RES = 15.3 kN FH := F2RES = 9.3 kN 4) Paindemomentide epüürid Toereaktsioonid ja paindemomendid vertikaaltasandil 0.9 VA := FV = 11.47 kN 1.2 0.3 VB := FV = 3.83 kN 1.2 M Av = M Bv = 0kN m M CAv := VA a = 3.44 kN m M DBv := VB 2a = 2.3 kN m Toereaktsioonid ja paindemomendid horisontaaltasandil 0.6 HA := FH = 4.65 kN 1.2 0.6 HB := FH = 4.65 kN 1.2 M Ah = M Bh = 0kN m M DBh := -HB 2 a = -2.79 kN m
2 l Ft 2 3700 ∙ 0,1 RBx = = =1850 N l 0,2 l ∑ mBx =0 −R Ax l+ F t =0 2 l Ft 2 3800∙ 0,1 R Ax = = =1850 N l 0,2 Koostan paindemomentide epüürid: l M yC=−R Ay ∙ =−407,5 ∙ 0,1≈−41 Nm 2 l M 'yC=−R Ay ∙ −M =−407,5∙ 0,1−54,6 ≈−95,35 Nm 2 l M xC =R Ax ∙ =1850 ∙ 0,1=185 Nm 2 Ekvivalentne moment (IV tugevusteooria) ohtlikus lõikes C: ekv= √ M x + M y +0,75 T =√ 185 + 95,35 + 0,75∙ 388,5 ≈ 396 Nm M IV 2 2 2 2 2 2 Ekvivalentpinge ohtlikus lõikes C:
M 10 = -10 + RB (10 - 4) - F1 (10 - 6) = 4,8kN m Lõikes IV mõjuv paindemoment: 10 < x 14 M x = -M + RB ( x - 4) - F1 ( x - 6) - F2 ( x -10) M 10 = -10 + RB (10 - 4) - F1 (10 - 6) - F2 (10 -10) = 4,8kN m M 14 = -10 + RB (14 - 4) - F1 (14 - 6) - F2 (14 -10) = 0 Ehitame saadud andmete põhjal põikjõudude ja paindemomentide epüürid: RA F2 F1 RB M 3. Määrame tala vastupanumomendi (nõutava, hädavajaliku). Vastupanumoment (projektarvutuse valem): M max W [ ] Tala vastupanumoment (minimaalne, hädavajalik): M max 10000000 N mm W = = 66666,67 mm 3 [ ] 150 mm 2 4
kus: T- ühtlaselt väänatud varda ristlõigete väändemoment, [Nm]; G- materjali nihkemoodul, [Pa]; I0-ristlõike polaar-inertsimoment, [m4]. ühikjõud F = 1N; *arvutatakse ja koostatakse vaid ühikjõuga koormatud varda paindemomendi epüür m(x); *saadud paindemomentide funktsioonid viiakse Mohri integraali, mille väärtus võrdubki otsitava siirdega (antud sihis): * kui siirde väärtus tuleb negatiivne, on selle suund
Reaktsioonjõudude leidmine. m A =0 l1 R B l1 - F =0 2 l1 F N 2000 *1,5 RB = 2 = = 1000 l1 3,0 m B =0 l1 F l 2000 * 1,5 - R A l1 + F 1 = 0 R A = 2 = = 1000 N. 2 l1 3,0 Sele 1. Paindemomentide epüür. Maksimaalne paindemoment l M = R A * 1 = 1000 * 1,5 = 1500 Nm 2 Plaadi ristlõikeks on ristkülik laiusega h = 1500 mm. Plaadi paksust b arvutame painde M tugevustingimusest = [ ] W Plaadi materjal: teras S235J2G3 (EN 10025) [2, 3] Mehaanilised omadused: voolavuspiir ReH (y) = 235 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 360 - 510 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa;
laeva tugevust), leitakse need põikjõud. Olles need jõud leidnud, ehitatakse ka nende jõudude epüür. Joon. 3.47. Põikjõudude epüür ehk lõikejõudude epüür (Joon. 3.48). Kuna laeva otstes on lõikejõud 0, saab seda püüri koostada integreerides koormuste püüri kogu laeva pikkuses. Kokkuleppeliselt alustatakse ahtripoolsest otsast. Joon. 3.48. Paindemomentide epüür (Joon. 3.49), arvestades, et ka paindemomendid laeva otstes puuduvad, saab koostada integreerides lõikejõudude püüri vastupidises suunas – vöörist ahtri poole. Joon. 3.49. Vaiksel veel sõltub ujuvus-jõudude jaotus vaid veealuse osa kujust ehk veealuse osa ruumala jaotusest piki laeva. Seega on ujuvusjõudude epüüri kuju antud veeväljasurvel muutumatu. Kaalujõudude epüüri kuju sõltub
83. Kas laeva mahtveeväljasurve auguga laevaruumi uputusel muutub? 84. Miks väheneb püstuvus laevaruumi tahtliku uputuse korral? 85. Miks väheneb püstuvus auguga laevaruumi uputuse korral? 86. Miks tekivad laeva pikitugevust mõjutavad lõikejõud ja paindemomendid? 87. Missugustes ühikutes väljendub lõikejõud? 88. Millises suunas toimivad lõikejõud? 89. Missugustes ühikutes väljendub paindemoment? 90. Millises suunas toimivad paindemomendid? 91. Kas lõikejõudude ja paindemomentide suurus muutub laevaruumi uputuse korral? 92. Kummale laevale on paindemomendid ohtlikumad lühemale või pikemale? 93. Kuidas on lõikejõudude ja paindemomentide minimaalsed ja maksimaalsed väärtused omavahel seotud? 94. Millised on põhilised alusdokumendid laeva püstuvuse käsitlusel? 95. Millistes keeltes peab olema laeva püstuvuse käsiraamat? 96. Kellel peab olema püstuvuse käsiraamat? Õppeaine raudvara A
9. Millal võib kasutada vedrurõngaid komponentide fikseerimisel võllil? Tuua näiteid (teha eskiise). Vedrurõngaid võib kasutada komponentide fikseerimisel juhul kui on tegemist väiksemate koormuste korral. 10. Kirjeldada reduktori võlli projektarvututse käik (staatiline arvutus). Leitakse minimaalne lubatav läbimõõt, teised läbimõõdud valitakse konstruktiivselt, seejärel leitakse reaktsioonjõud ja toereaktsioonid, koostatakse paindemomentide epüürid, leitakse ekvivalentne moment ohtlikus lõikes, tehakse kontrollarvutus. Võttes arvesse pinnatöötlustegurit,pingekontsentratsiooni tegurit, mastaabitegurit, empiirilisi tegureid leitakse varutegur paindele ja varutegur väändele ning seejärel üldvarutegur 11. Millised sisejõud tekkivad reduktori võlli ristlõikes, milliseid epüüre on vaja koostada võlli projektarvutuses? Milliseid tugevusteooriaid rakendatakse süsinikterasest võlli projektarvutuses?
- Tala kiive pikkus L = 4,25 m Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonist KK2 (Omakaal + tõstev tuulekoormus): Arvutuslik koormus: Koondatud koormus: Talal on ava piirkonnas alumisel (surutud) vööl kaks külg- ja väändejäika tuge (tugedel), seega tala kiivepikkus L = 17,0 m 20 5.12.2 Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonile KK1 =+0,75 - vaadeldava lõigu otstes mõjuvate paindemomentide suhe (Mmin /Mmax ) C1=1,14 C3=1,00 Sektoriaal inertsimoment: Väände inertsmoment: Elastne kriitiline paindemoment: kiivekõver ,,d" =0,5 21 Kandevõime on tagatud! 5.12.3 Talastabiilsus kontroll koormuskombinatsioonile KK2 C1=1,127 C2=0,454 kiivekõver ,,d" Kandevõime on tagatud! 22 6 RAAMIPOSTIDE KONTROLL
l d Fr 2 - Fa 2 2 R Ay = 2 2 = 900 * 0,065 - 280 * 0,204 196 N. l 0,13 m Ax = 0 l R Bx l - Ft 2 =0 2 l Ft 2 RBx = 2 = 2400 * 0,065 1200 N. l 0,13 m Bx = 0 l - R Ax l + Ft 2 =0 2 l Ft 2 R Ax = 2 = 2400 * 0,065 1200 N. l 0,13 Ehitame paindemomentide epüürid l M y1 = -R Ay * = -196 * 0,065 = -12,74 Nm 2 l d M y 2 = - R Ay * - Fa 2 2 = -196 * 0,065 - 280 * 0,204 = -69,9 Nm 2 2 l M x = R Ax * = 1200 * 0,065 = 78 Nm. 2 Ekvivalentne moment (IV tugevusteooria) ohtlikus lõikes IV M ekv = M x2 + M y2 + 0,75T 2 = 78 2 + 69,6 2 + 0,75 * 249 2 240 Nm. Ekvivalentpinge IV
summaga: Ristlõike iga punkti summaarne My Mz paindepinge = selles punktis mõjuvate = My + Mz = z+ y normaalpingete algebraline summa: Iy Iz NB! Arvestada tuleb nii paindemomentide (My ja Mz) kui ka koordinaatide (y ja z) märke (+ või -) · painutatud detaili ristlõike kõige ohtlikumad punktid O1 ja O2 (need, kus pinge väärtus on ekstreemne) on need, mis asuvad null-joonest kõige kaugemal ühele poole null-joont jääb suurim tõmbepinge (+), teisele poole jääb suurim survepinge (-);
Joonis 8.2 - Alumise armatuuri ankurdus äärmisel toel 8.1.1.5 Alumise pikiarmatuuri ankurdus vahetoel Toele viidava alumise armatuuri pind peaks võrduma vähemalt 0,25-kordsele avaarmatuuri- pinnale. Ankurduspikkus peaks olema sirge varda korral vähemalt 10 ning konksu ja põlve korral vähemalt painutusspindli läbimõõt (kui varda läbimõõt on vähemalt 16 mm) või kahekordne spindli läbimõõt (kui varda läbimõõt on alla 16 mm). Joonis 8.3 a). Võimalike positiivsete paindemomentide (näiteks tugede vajumisest, plahvatusest jne) vastu- võtmiseks tuleks alumine armatuur kujundada vahetoe kohal jätkuvana; selleks võib kasutada ülekattega jätkuvardaid. Joonis 8.3 b) ja c). a) b) c) Joonis 8.3 - Alumise armatuuri ankurdus vahetoel 8.1.2 Tala põikarmatuur Põikarmatuuri konstrueerimise kohta vaata jaotis 6.3 eespool. 8.1.3 Pinnaarmatuur
11. Kuidas arvutuatakse jäigaid sirureid? Jäigad sidurid arvutatkse komponentide VOOLAMISELE ja VÄSIMUSELE. 12. Milliseid võlli asendihälbeid on võimalik kompenseerida kasutades kompenseerivaid sidureid? Millega need hälbed on põhjustatud? 13. KOMPENSEERIV SIDUR = sidur, mis lubab võllide pöörlemisel nende omavahelist liikumist ning sellega leevendab võllide asendihävetest tingitud piki- ja põikjõudude ning paindemomentide teket . Asendihälbed ntx: 14. 15. Võllide ASENDIHÄLBEID põhjustavad: 16. 1. Võllide valmistamise ja paigaldamise hälbed; 17. 2 Võllidele mõjuvad aktiivkoormused; 18. 3. Ajami komponentide kulumine; 19. 4. Ajami komponentide temperatuuride muutused, jt. 20. Kuidas liigitatakse kompenseerivaid sidureid tööpõhimõttelt? 21. 1. LÕTKUDEGA sidurid; 2. Suhtelise LIBISEMISEGA sidurid; 22. 3
kaarekujude järgi, mis erinevad ökonoomsetest ring- ja paraboolkujudest. Kui vajalik hoone kõrgus peab olema tagatud juba üsna seina ääres, siis kasutatakse liimpuitraame. Raam on geomeetriliselt muutumatu varrassüsteem, mille elemendid (postid ja riivid) on kõigis või mõnedes sõlmedes omavahel jäigalt ühendatud. Raamkonstruktsioonid erinevad kaarkonstruktsioonidest oma kuju poolest, mis avaldavad mõju paindemomentide jaotusele avas. Momendi muutus on raamis intensiivsem kui kaares ja sellest tingituna tuleb arvestada ka põikjõudu. Raamkonstruktsioonid on suutelised vastu võtma horisontaalseid koormusi, tagades seejuures hoone põikjäikuse ilma postide ühendussõlmede jäigastamiseta või jäikade põikseinte rajamiseta. Raami elemendid võivad olla nii sirg- kui kõverjoonelised. Tavaliselt tehakse raamid kolme liigendiga, sest dimensioneerimine ja vundeerimine on siis lihtsamad. Levinumad raami
Painutatud varda siirete arvutamiseks saab kasutada Mohri meetodit (Joon. 11.10): · arvutatakse ja koostatakse varda ristlõigetes mõjuva paindemomendi M(x) epüür; · varda sellesse punkti, mille siiret on tarvis arvutada, rakendatakse (vertikaalsihis) ühikjõud F = 1N; · arvutatakse ja koostatakse vaid ühikjõuga koormatud varda paindemomendi epüür m(x); · saadud paindemomentide funktsioonid viiakse Mohri l Mm integraali, mille väärtus võrdubki otsitava siirdega (antud sihis): v = EI dx : 0 katkevate funktsioonidega x = 0 ... l1, kus M = M1(x) ja m = m1(x); integreerimisvahemik 0 ... l x = l1 ... l2, kus M = M2(x) ja m = m1(x);
· nendele vastavad staatilised pingekontsentratsioonitegurid K = 2 .5 paindel ja väändel on väärtustega (saadud teatmekirjandusest ; interpoleerides): K = 1 .7 Pöörlev võll Väändemomendi epüür Paindemomentide epüürid F1 f1 M = 32 Nm C C f2 Mz epüür, Nm 25 My epüür, Nm
Raskuskeskmel on 3 koordinaati: TCG, VCG ja LCG Ujuvusjõud Ujuvusjõud tahab keha vedelikust välja lükata (tihedamast keskkonnast madalama tihedusega keskkonda, ehk veest õhku) Ujuvusjõud mõjub veealuse osa raskuskeskmesse Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Bonjean’i mastaap Kasutatakse paindemomentide määramiseks lainetes sõites Lõikejõud ja paindemomendid üleslükkejõud eri kohtades erineva suurusega üle ja läbipaindeks, ehk “hogging” ja “sagging” Paindemomendid tekivad ka lainetuses sõites Kõige suuremad momendid tekivad kui lainepikkus on võrdne laevapikkusega Pikilõikejõud Pikilõikejõud on suurimad neutraaltelje läheduses 8. Kirjelda laevale mõjuvaid lokaalseid jõude Pounding ja slamming
laagrilõtku reguleerimisvõimalus telgnihutust kasutades. On levinud peamiselt täppis- ja peenmehaanikaseadmeis (nt.optikaseadmetes, töölaudade laagerdamisel jm.) Keratapid sfääriline tapp (keratapp) võimaldab suurtes piirides kompenseerida võlli(telje) läbipaindest põhjustatud nurgihälvet, samuti võimalikke koostamishälbeid. +Laagrid 15.Teljed-võllid määratlused Tugevusarvutused: Esmalt tuleb määrata toereaktsioonid ja konstrueerida väändemomentide ja paindemomentide epüürid, nende maksimumkohtades on ohtlikud ristlõiked. Seejärel leitakse tabelitest lubatavad pinged ning arvutatakse ohtlike ristlõigete pinged ehk ekvivalentpinged ja võrreldakse neid lubatud pingetega kontrollarvutusel. 16.Laager ja laagerdus Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nimetatakse laagerduseks. Laagrile lisaks kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid, määrimisseadmed jms. Kasutamist leiavad: veere-, liuge-,magnet- ja elastsedlaagrid
DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Eelnevast: Sisejõud = keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant Paindemoment = Paindemoment M (varda peatasandis) tekib osakestevaheliste (sise-) jõudude sellespeatasandis mõjuvate ristlõike väliste resultant paindel (Joon. 6.5) pöördemomentide toimel Painutatud varda paindemomentide suunad ja väärtused määratakse lõikemeetodiga. Paindemomendi olemus Indeks näitab Mz momendi telge Mz Koormus x Paindemoment Osakestevaheliste
DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Eelnevast: Sisejõud = keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant Paindemoment = Paindemoment M (varda peatasandis) tekib osakestevaheliste (sise-) jõudude sellespeatasandis mõjuvate ristlõike väliste resultant paindel (Joon. 6.5) pöördemomentide toimel Painutatud varda paindemomentide suunad ja väärtused määratakse lõikemeetodiga. Paindemomendi olemus Indeks näitab Mz momendi telge Mz Koormus x Paindemoment Osakestevaheliste
Sellisel juhul peab nõlva kaitse olema tugevam. Kasutama peaks raudbetoonist plaate. 21. Tugimüürid. Tugimüürile mõjuvad jõud, nende tasakaal. 22. Sulundsein. Konsoolse sulundseina arvutusskeem. Tõmbiga sulundseina arvutusskeem. Pinnasesse kinnitatud tugiseinte arvutus Pinnasesse kinnitatud tugiseina arvutusega peab tagama, et: 1. sein on piisavalt tagamaks seina kinnituse; 2. sein on piisavalt tugev pinnasesurvest tekkivate paindemomentide vastuvõtmiseks; 3. ankurdatud seina puhul suudaksid ankrud vastu võtta neile langeva jõu; 4. oleks tagatud seina ja teda ümbritseva pinnase üldstabiilsus; 5. seina paigutused ja deformatsioonid jääksid lubatavatesse piiridesse. 19 Olenevalt paigutise suurusest ja suunast võib seina pinnal mõjuda aktiiv -, paigalseisu või passiivsurve. Joonisel 10
Selle epüüri pindala on võrdeline kogu veealuse osa üleslükkega, ehk laeva poolt välja tõrjutud vee kaaluga . · Koormuse epüüril on näha, et laeva erinevates osades mõjuvad jõud ei ole tasakaalus. Selle tagajärjel tekivad põikjõud, mis väldivad osade omavahelise nihke. Meetoditega, mida kajastab kursus Laevaehitusmehhaanika (uurib laeva tugevust), leitakse need põikjõud ja ehitatakse põikjõudude epüür · Paindemomentide epüür Vaiksel veel sõltub ujuvusjõudude jaotus vaid veealuse osa kujust ehk veealuse osa ruumala jaotusest piki laeva. Seega on ujuvusjõudude epüüri kuju antud veeväljasurvel muutumatu. Kaalujõudude epüüri kuju sõltub lasti, kütusevaru, ballastvee ja muude raskuste jaotusest piki laeva. Ajas muutuvaid jõude (dünaamilisi) tekitab lainetus (vee üleslükkejõud muutub siis dünaamiliseks), laevale mõjuvad inertsijõud ja veetakistuse jõud;
Q A R E F2 F3 F1 QDA D D 750 1800 2600 1200 350 N R A M A R E l1 l 2 l3 l 4 F2 l1 l 2 l3 F3 l1 l 2 F1l1 750 0,1 0,2 0,4 0,1 1800 0,1 0,2 0,4 2600 0,1 0,2 1200 0,1 0 . Ehitame põikjõu- ja paindemomentide epüürid. Pinge y A B x y O R A’
14 - 1.00 1.31 - 0.99 1.52 - 0.98 1.77 - 0.94 - vaadeldava lõigu/varda 2.05 - 0.85 otstes mõjuvate paindemomentide suhe 2.33 - 0.67 2.57 - 0.36 2.55 - 0.00 B) Varras on koormatud põikkoormusest tekkivate avamomentidega või ava ja toemomentidega Koormus- ja toetingimused, Tegurid
2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7. vajalik kulumisvaru. Üldtugevust arvutatakse staatilise lainele asetamise tulemusena leitud paindemomentide ja lõikejõudude alusel. Tegeliku laeva asemel vaadeldakse ekvivalentset tala. See kujutab endast tinglikku tala, mille ristlõikeks on diametraaltasandisse koondatud täis- nurksete kujundite kogum, mille pindala ja inertsimoment vastab kere konstruktsioonide läbilõigete pindalale ja inertsimomendile. Arvutustes on see lubatav, kuna tegeliku seest tühja tala (mida laev endast kujutab) vastupidavus ei olene sidemete paigutusest laiuti vaid ainult nende paigutusest kõrgust pidi.
2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7. vajalik kulumisvaru. Üldtugevust arvutatakse staatilise lainele asetamise tulemusena leitud paindemomentide ja lõikejõudude alusel. Tegeliku laeva asemel vaadeldakse ekvivalentset tala. See kujutab endast tinglikku tala, mille ristlõikeks on diametraaltasandisse koondatud täis- nurksete kujundite kogum, mille pindala ja inertsimoment vastab kere konstruktsioonide läbilõigete pindalale ja inertsimomendile. Arvutustes on see lubatav, kuna tegeliku seest tühja tala (mida laev endast kujutab) vastupidavus ei olene sidemete paigutusest laiuti vaid ainult nende paigutusest kõrgust pidi.
2. arvutusmeetodite ja valemite ebatäiuslikkus ja ebatäpsus; 3. materjali omaduste määramise ebatäpsus; 4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7. vajalik kulumisvaru. Üldtugevust arvutatakse staatilise lainele asetamise tulemusena leitud paindemomentide ja lõikejõudude alusel. Tegeliku laeva asemel vaadeldakse ekvivalentset tala. See kujutab endast tinglikku tala, mille ristlõikeks on diametraaltasandisse koondatud täis- nurksete kujundite kogum, mille pindala ja inertsimoment vastab kere konstruktsioonide läbilõigete pindalale ja inertsimomendile. Arvutustes on see lubatav, kuna tegeliku seest tühja tala (mida laev endast kujutab) vastupidavus ei olene sidemete paigutusest laiuti vaid ainult nende paigutusest kõrgust pidi.
Kui põikkoormus puudub, lihtsustub Mcr valem veelgi: 2 EI z Iw L2 I M cr = C1 + t . (6.12b) L2 2 I z 2,6 I z Tegurid C1, C2 ja C3 leitakse vastavate tabelite ja graafikute abil. Tabelites ja graafikutes kasutatakse järgmisi tähiseid: - vaadeldava lõigu otstes mõjuvate paindemomentide suhe (Mmin /Mmax); Mq - µ= , M max kus Mq - maksimaalne paindemoment põikkoormusest (näit. qL2/8 või FL/4 vms); Mmax; Mmin - vastavalt maksimaalne või minimaalne moment lõigu otsas. Teras 1 58 Tabel 6.5 Otstest paindemomendiga koormatud varda tegurite C1, C2 ja C3 väärtused
paigutatakse sinna alati). Tala kõrgus võetakse enamasti 2 tala laiust. Talad sarrustakse piki-ja põikisarrusega. Pikisarrus võtab vastu paindemomendi poolt põhjustatud tõmbejõude, nende ristlõikepind leitakse arvutuse teel. Varraste läbimõõt valitakse tavaliselt 12...28mm. Põikisarruseks on rangid ja ülespöörded. Põikisarruse samm leitakse arvutustega, aga mitte suurem kui 300mm. Talades paigutatakse pikisarrus vastavale paindemomentide epüürile, põikvardad vastavale põikjõu epüürile. Valida leitud pinna järgi vajalik varraste arv ja pindala ja pingutada vardad ristlõikesse. Ristlõikekontroll: · leida nulljoone sügavus valitud armatuuri pinna järgi 48 · Määrata valemiga survetsooni arvutuskõrgus · leida tala paindekandevõime. Arvutused teostatakse kolme piirpõikjõu järgi. · Vrd1-võetakse vastu betooniga
ökonoomsem lahendus 125 10.7.7 Seina paigutised Seina vajumine ja kaldumine arvutatakse vundamendi vajumi arvamise meetoditega 10.7.8 Pinnasesse kinnitatud tugiseinte arvutus Pinnasesse kinnitatud tugiseina arvutusega peab tagama, et: 1. sein on piisavalt tagamaks seina kinnituse; 2. sein on piisavalt tugev pinnasesurvest tekkivate paindemomentide vastuvõtmiseks; 3. ankurdatud seina puhul suudaksid ankrud vastu võtta neile langeva jõu; 4. oleks tagatud seina ja teda ümbritseva pinnase üldstabiilsus; 5. seina paigutused ja deformatsioonid jääksid lubatavatesse piiridesse. Olenevalt paigutise suurusest ja suunast võib seina pinnal mõjuda aktiiv-, paigalseisu või passiivsurve. Joonisel 10.40 kujutatud üleni pinnases asuva seina mõlemal küljel mõjub juhul, kui seinale ei mõju mingit jõudu (P = 0), paigalseisusurve.
annaabi.ee 
