· Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg.Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast. · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. · Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. · Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius
See üõhjustaas pöörlemise teke, temperatuuri tõusu ja rõhu suurenemise. Lõpuks tekkis proto tähe staadium(eeltäht). Sisemuses hakkavad tekkima termotuuma protsessid, sest sisemuses on miljoneid kraade. Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapoole. Täht saab valmis ja hakkab kiirgama. Sellega kaasnes tohutu lööklaine. See pühib eelplaneetidelt gaasilised kettad ära kaugemale. Nii tekkisid tahked planeedid (merkuur, veenus, maa ja phaeton) Phaeton- umbes miljard aastat tagasi hävis asteroidiga kokku põrgates. Gaasilised ümbrised, mis lükati kaugemale, andsid gaasilistele hiiglastele seda veel juurde. Sammuti said nad ,,kivi klibu", sellepärast on neil palju kaaslasi ja rõngaid. NB! Pluuto on erineva, kuna on kõige kaugemal, paksu jää kihi all ja tal on peaaegu samasuur kaaaslane Charon. Seni teadaolevad andmed on saadud kivimite uuringust ja taeva kehadelt tulnude kiirguste uurimisel. Universumi teke.
Mõjupiirkond:Päikesesüsteem. PARSEK-kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundiehk sellise ringjoon, mille üks a ü m = 3,26168 moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA- on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly. PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS-1pc=3,26168 valgusaastat TUME AINE- a ine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadeag. Tumeainet ei saa otsselt vaadelda. Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu. TUME ENERGIA- on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universiumi koostisest. Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see on
Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 5800 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus.
- astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud: liikumist ja arengut - astronoomiline ühik (a.ü.)(u.a.) 1a.ü. = 150 milj. km - (kreeka keelest astron täht ja nomos seadus) - valgusaasta (va või ly) - astronoomia on üks vanimaid teadusi, tähtsamad etapid: - parsek (pc) kaugus, millelt vaadatuna 1aü paistab 1" suuruse nurga all, - maa on tasapinnaline 1 pc = 3,26 va. - Platon (427-348 e.Kr.) maa on kerakujuline ja ümber selle on planeetide sfäär ja kinnistähtede sfäär 3
Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega. Astronoomia liigendus 1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide koostamine. 2.Taevamehaanika-taevakehade(enamasti planeetide) liikumine ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. 3.Astrofüüsika-uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb järeldusi selle ehituse ja arenemise kohta Maa Maa atmosfäär u 20 km. Raadius u 6000 km Tihedus u 5520 kg/m3 Maa pinnavormid on seletatavad mandrite liikumisega.
hiid. Tähe tuuma kokkutõmbumisel suureneb temperatuur tuumas 100 miljonini kraadini. Kui tähes heelium otsa saab, on otsas ka kogu tähe tuumakütuse varu. Edasi jätkuvad kihilised tuumapõletused. Kui kihiline tuumapõletamine lõpeb, on tähe tuum muutunud juba väga tihedaks, samas on väliskihid ulatuslikud ja hõredad. Kuuma tähetuuma kiirgusrõhk hajutab väliskihid maailmaruumi. Väliskihid hajuvad planetaaruduna tähtedevahelisse ruumi ning tuumast jääb järele valge kääbus. Suure massiga tähtedes lakkavad tuumareaktsioonid täielikult. Lakkab ka seest tulev kiirgus ja tuum jääb väliskihtide tohutu raskuse alla. Täht variseb kokku. Temperatuur tõuseb kõigis kihtides järsult ning algavad tuumareaktsioonid, mis viivad kogu tähte hõlmava termotuumaplahvatuseni. Slide 5 Tähtede surm Väikese massiga tähed tõmbuvad kokku ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Alguses on
planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks (eriti vanapärases keeles). Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor). Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri ehk 39,9 Pm (petameetri) ehk 4,2 valgusaasta ehk 1,29 pc (parseki)) kaugusel. Seega asub Proxima Centauri meist 3,78×1013 kilomeetri kaugusel. Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt miljard triljonit tähte (sajal miljonil planeedil või tähel on samasugused tingimused nagu Maal). Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,5 miljardi aastani (universumi vanuseks on määratud 13,73 ± 0,12 miljardit aastat).
km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus. Fotosfäärist kõrgemal algab hõre atmosfäär, mida palja silmaga ei näe. 4. Mis on granulatsioon? Päikese pind paistab teraline. Graanuliteks nimetatakse kuumi gaasipilvi, mis on Päikese sisemusest pinnale tõusnud, kus nad jahtuvad ja langevad alla Päikese sisemusesse tagasi.
Chandra kosmoseteleskoop (Chandra X-ray Observatory) valmistati samuti NASA tellimusel ning lennutati orbiidile 1999. aastal. Chandra skaneerib taevast röntgen- ja gammakiirguse lainealas. Kosmoseteleskoop Spitzer valmis NASA tellimusel 2003. aastal ning tema ülesandeks on registreerida ja mõõta Universumis asuvaid nõrgimaid infravalgusallikaid. 5) PÄIKESESÜSTEEM, EHITUS PROTSESSID Päikesesüsteemi moodustavad Päike (sisaldab umbes 99,8% süsteemi kogumassist), 8 planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun); koos oma kaaslastega (Maal – Kuu, Marsil – Phobos ja Deimos, Jupiteril vähemalt 67 kaaslast, Saturnil vähemalt 62 kaaslast, Uraanil on avastatud 27 kaaslast ning Neptuunil on siiani leitud 14 kaaslast, kaaslased on ka paljudel Päikesesüsteemi väikekehadel – näiteks Pluutol on 3 kaaslast jne) ja Päikesesüsteemi väikekehad (Pluuto ja teised plutoidid, asteroidid ehk väikeplaneedid, komeedid, meteoorid ja meteoriidid).
.............................................................................................. 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivine Merkuur................................................................................................................10 3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus.............................................................................................11 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa..........................................................................................12 3.4 Punane planeet Marss...................................................................................................... 15 3.5 Gaasiline hiid Jupiter.................................................................................................... 17 3
Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus........................
Nende ühinemise tõenäosus on väike, kuid juba esimese miljoni aasta jooksul saabub siin tasakaal – reaktsioone on jõudnud toimuda juba piisavalt. Heeliumi tuuma kõrval vabaneb 2 suure energiaga prootonit, mis hõlbustavad reaktsiooni jätkumist. Ideaalsel juhul kui tähe tuum koosneks puhtast vesinikust ja jättes arvestamata reaktsioonid, vabaneks Päikese massiga tähes pp-reaktsioonist täheaine iga grammi kohta energiat 35 ergi sekundis. Vaatleme järgnevalt CN-tsüklit. Näeme, et süsinik ning reaktsioonide käigus tekkivad süsiniku, lämmastiku ja hapniku isotoobid esinevad tsüklis vaid katalüsaatori osas. Möödub umbes 100 miljonit aastat, kuni C12 ja N14 koguste vahel tekib tasakaal. Viimase reaktsiooni tulemuseks võib olla ka hapniku tuum O 16, kuid palju väiksema tõenäosusega kui C 12 tekkimine. Võttes algtingimused samad, mis pp-reaktsioonides, ja lisades tähe puhtast vesinikust tuuma pool protsenti süsinikku, vabaneks Päikese massiga tähes CN-tsüklist
Tema atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama (Mariner 10, USA, 1974- 75) poolt. See jaam tegi kokku kolm möödalendu, kahjuks on kõigil piltidel üks ja seesama poolkera. 6 Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet, suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenusel ei ole magnetvälja, arvatavasti oma aeglase pöörlemise tõttu. Selle planeedi atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu
Päikesesüsteemi raadius on tinglikult 10 miljardit km (53 valgusminutit), Maa kaugus Päikesest ligikaudu 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik (8 valgusminutit). 1 astronoomiline ühik = Maa kaugus Päikesest. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti. ,,Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut)
Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse värvilaenguga, kuid koosnema siiski kvarkidest, millel on värvilaeng.umajõud Prooton, 3. nucleon, Nucleon on kollektiivse nime kaks baryons: neutron ja prooton füüsikas
Põhjuseks: istoopide olemasolu. Isotoobiks nim antud elemendi lisa, mis erineb antud elemendist , mis erineb antud elemendist neutronite arvu poolest. Seetõttu tulevadki aatommassid komadega arvud. Tavaliselt isotoope on väga vähe antud elemendil ja väljaarvatud kloor - 35,5 ( pool on 35ga / pool on 36ga) Vesinik - H jrk. nr. 1, am. 1, st temas 1 prooton (põhiaine) Lisaks 2 isotoopi: 1) deuteerium jrk. nr. 1, a.m. 2 , st 1 prooton ja 1 neutron - teda on u 1/4500 vesiniku aatomitest. Tema ühedit hapnikuga nim raskeks veeks. 2) triituim jrk. nr. 1, a.m. 3( 1 prooton ja 2 neutronit) - tema on beeta radioaktiivne ja poolestusaeg on u 12 aastat. Uraan - jrk. 92, a.m. 238 (92 prootonit ja 146 neutronit) Isotoop U(jrk.nr. 92 üleval, a.m.235 all) ( 92 prootonit ja 143 neutronit) see istoop on põhielement tuumapommis ning tuumareaktoris. Teda on u 1/140dik osa looduslikust uraanist.
) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 10 12 kilomeetriga. Mõningate objektide kaugusi Maast Kuu keskmine kaugus 1,28 valgussekundit
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4
olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki
perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (Allikad 3, 8, 10 ) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet
Nagu kõik tähed on Päikegi hõõguv kuum pulbitsev gaasikera.Päikese sisemuses ühinevad kergeima gaasi, vesiniku aatomid teise gaasi, heeliumi aatomiteks.Ühinemisprotsessi nimetatatakse tuumareaktsiooniks.Selle tulemusel vabaneb tohutu hulk soojust ja valgust päikesekiirgus, milleta ei oleks elu Maal. Päike asub maast 150 miljoni km ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel.Tema pinnatemperatuur on 5800K.Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja , liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga.Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutumapidevalt väljaspoole vähenedes.Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest, vesiniku muundumisel heeliumiks vabaneb 0,7% massist energiana.Aeg ajalt ilmuvad Päikese pinnale tumedad plekid ehk laigud.Need on pisut madalama temperatuuriga augud fotosfääris.Laikude ümber hõljuvad
kiirguse koguvõimsus: 3,83*1026 J/s mass: 1,99*1030 kg (99,9% Päikesesüsteemimassist) Keemiline koostis: vesinik (70%), heelium (28%). Leitud on ka jälgi vähemalt 70 raskemast elemendist. Päikesesüsteemi kuulub Üheksa suurt planeeti, Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), Planeetide kaaslased Teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto See on süsteem! Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi
Näiv kujutis on kujutis, mida ekraanile tekitada ei saa, kuid mida on silmaga võimalik näha. Tõeline kujutis on kujutis, mida saab tekitada ekraanile, tekib valguskiirte lõikepunktis. Footon valguse osake, seisumassita elementaarosake. Valguskvant. Footoni energia = kvandi energia E=hf h-Plancki konstant f-valguslaine sagedus Fotoefekt on nähtus, mis seisneb metallist elektronide väljalöömises valguse abil. Väljumistöö on väikseim energia, mida elektron peab omama, et ületada aine positiivsete ioonide tõmberjõud ja väljuda ainest. Einsteini valem fotoefekti kohta: E = hf = A+mv2/2 Fotoefekti punapiir on footoni väikseim sagedus, mille korral fotoefekt esineb. Valguskvandi kiirus = c=hf AINE STRUKTUUR Bohri aatomimudel Peakvantarv on täisarv n, mis määrab elektroni kõige tõenäolisema kauguse tuumast. 6
Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, kosmosetehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ja kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomia ajalugu kui ajalooteaduse osa uurib astronoomia ajalugu. Esi- ja varajase ajaloo
konstant ja f valguslaine sagedus. Mida suurem sagedus, seda suurem energia. Raadiolainete sagedus on kõige väiksem, st energia kõige väiksem, -kiirguse sagedus kõige suurem, st energia kõige suurem, elusorganismidele kõige kahjulikum (purustavam). Fotoefekt on elektronide vabanemine ainest valguse footonite toimel. Väljumistöö Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest väljumiskohal tekib ju kohe laengu ülejääk, millega tõmmatakse elektron tagasi. Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A. Einsteini valem fotoefekti kohta footoni energia võrdub elektroni väljumistöö ja kin energia summaga. m v2 h f = A+ 2 Fotoefekti punapiir piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. Kvandi energia J
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?................
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29 Meie tulevik. Kas Star Trek? ..........
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
