Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Päike, tähed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tähesuurus, vesinik, heelium, gloobul, atmosfäär, tasakaaluseisund, värvusindeks, maailmaruum, kääbus, peajada, heeliumiks, deuteeriumi, soojus, kromosfäär, ilmuvad, spekter, hertzsprung, russelli, diagrammil, tõmbumine, jahtuvad, päikesevarjutuse, neutronid, meieni, kiirgustsoon, pöörlevad, parameetrid, parsek, ruumkiirus, punanihe, 8000Päikese pinnaga. 4) Mis on granulatsioon? Tekib sellepärast, et päikese tuumast eralduv energia liigub päikese pinna poole alguses kiirgusena, aga viimases kolmandikus teest liigub ainevoolude ehk konvektsiooni teel. Tekivad konvektsioonile iseloomulikud pöörised. Pöörise-graanuli keskosast tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla.Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000km. 5)Milline on Päikese atmosfäär? Koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. temp 4kC- 400k C 2)kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale 2mlj C. 6)Kuidas Päike pöörleb? Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva)
(330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva)
(330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva)
Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid (magnettorme) ja atmosfäärihelendust (virmalisi). Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 4. Millistest keemilistest elementidest koosneb Päike ja teised tähed. - Pea kõigil tähtedel moodustab 90% ainest vesinik (aatomite arvu, mitte massi järgi!), ülejäänust 90% on heelium ning vaid üks protsent jääb raskemate elementide osaks. Tõsi küll, just selle protsendi sisse on peidetud olulised erinevused, mis paljudele astrofüüsikutele tööd ja leiba pakuvad. Ka on enamikul tähtedest spektri kuju üsna heas kooskõlas värvuse ja kiirgusvõimega. 5. Spektraalanalüüs – millist infot saavad teadlased neid uurides.
Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Välisplaneedid(hiidplaneedid) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustati Pluuto ümber kääbusplaneediks.
Lisaks sellele peab tähtede füüsika (tähemudelid) ära seletama ka erinevate omadustega tähtede esinemissageduse. Tähtede põhiparameetriteks on heledus ja temperatuur. 1905. a., kui oli mõõdetud küllalt paljude tähtede kaugused, leidis E. Hertzsprung seose spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel, alates klassifikatsiooni korrigeerimisest kuni täheevolutsiooni teooriate loomiseni. Ühe tähe elulugu Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses nii galaktikate sees kui neist väljaspool -- seda näitavad kosmilise raadiokiirguse mõõtmised.
sisaldavast osast Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Seletage laused“Päike on tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Omadustelt kesmine täht. Miks näib Päikese serv teravana? Selle oluklorra tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis(fotosfääris) Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/nõrgemale tähele Millest tekivad tähed? Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kirjelda meie galaktikat. Meie kogu tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedesgt ja gaasitolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, ääre suunas hõrenev pilv – halo. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? 1
tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks. Gravitatsiooniline kokkutõmme jätkub, temperatuur ja rõhk tema sisemuses aina kasvavad, kuni lõpuks algavad tsentris termotuumareaktsioonid täht ilmub HR-diagrammile paremale punaste tähtede graafilisse ossa. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale. Päikese tüüpi planeet on seal umbes 10 miljardit aastat (meie Päike on olnud 5 miljardit aastat ja on veel 5 miljardit aastat). Kui kogu vesinik on ära põlenud, lahkub täht peajadalt ja suundub hiidude hulka. Mingi aja pärast on täheprotsessid viinud tähe üle peajada kääbuste hulka. See kõik käib umbes Päikese massiga tähtede kohta. Suuremate tähtede evolutsioon on tormilisem. Esiteks kulutavad nad
sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. AASTA PARALLAKS - nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi keskmine raadius. MUST AUK - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? Mandrite triiv maavärinad vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär? Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil) 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. PÄIKESESÜSTEEM EKVAATORIL OLEV INIMENE NÄEB PÕHJANAELA HORISONDIL! INIMENE PEAB OLEMA EKVAATORIL, ET NÄHA KÕIKI TÄHTI!
VI Allkääbused VII Valged kääbused väga-väga kuumad ja väikesed 1 Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? - diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid; Vertikaalteljele kantakse tähtede heledused võrreldes Päikesega või absoluudsed tähesuurused (võrreldes päikesega) (alt-ülesse heledus suureneb) Peajada Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. (Päike on seal) On tasakaaluasendis olevad tähed. On sinna oma arengus jõudnud. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähepinnal gravitatsioonilise kokkutõmbumisega. (Meid ümbritsevad tähed on tasakaalustatud asendis) *Tuuma sees tekib sama palju energiat kui ta välja kiirgab
Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, mida nimetatakse mantliks, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, täenäliselt sama koostisega, mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 8. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Maa pinnaehitust kujundavad järgmised protsessid: mandrilaamade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus, kosmilised mõjud. 9. Milline on Maa atmosfäär? Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis liigub vastavalt Maale. 10. Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Maa kui planeedi seisundit võib mõjutada üha laienev energiatootmine. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma
Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on 1,45, Veenuse oma kuni 4,4, täiskuul 12,6 ja Päikesel 26,8. 2. Värvus ja temperatuur Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnetesse miljonitesse kelvinitesse. Tähe värvi määrab tema temperatuur. Kõige külmemad tähed on punased, kuumimad aga sinised. Tähe temperatuuri määrab aga mass, mida suurem mass, seda suurem on temperatuur. Temperatuur (K) Värvus
tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega. Astronoomia liigendus 1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide koostamine. 2.Taevamehaanika-taevakehade(enamasti planeetide) liikumine ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. 3.Astrofüüsika-uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb järeldusi selle ehituse ja arenemise kohta Maa Maa atmosfäär u 20 km. Raadius u 6000 km Tihedus u 5520 kg/m3 Maa pinnavormid on seletatavad mandrite liikumisega. Maa võimaliku siseehituse kohta saame infot maavärinate levimist jälgides. Maa atmosfäär erineb teistest planeetidest ja erinevusi saab seletada elusorganismide ja vee olemasoluga. Maa olek pole muutunud viimase kolme miljardi aasta jooksul. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. Taevas Öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumine on kooskõlas tevakehade liikumisega.
Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Slide 3 Tähed Peajada tähed ongi tavalised,parimas meheeas olevad tähed, mille tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kõige tähtsam omadus,mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad, on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnendiku Päikses massist. Väiksed tähed on suhteliselt madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad põletavad oma kütust väga säästlikult. Värvuse-heleduse diagrammil paiknevad nad peajada alumises parempoolses osas. Suurimad tähed on Päikesest üle 50 korra suurema massiga. Kõrge temperatuuri tättu on nad valged ja nendes vabaneb võimas kiirgus
tuumareaktsioonide algamiseks. Tähtede sisemuses hakkavad vesinukutuumad ühinema heeliumituumadeks ja vabastavad seejuures energiat. Kui tuumareaktsioonid on saavutanud täie hoo, siis on tähe elus kätte jõudnud väga kindel ja rahulik ajajärk: temast on saanud nn. põhijada täht. See periood on tähe keskiga, mis kestab miljoneid või miljardeid aastaid. Näiteks meie Päike on praegu stabiilses põhijadaperioodis. Sel ajal muutub vesinik tema sisemuses vähehaaval heeliumiks. Põhijadaperioodi pikkus ja tähe hilisem saatus sõltuvad tähe massist ja keemilisest koostisest, mõnevõrra ka pöörlemiskiirusest (impulsimomendist) ning magnetväljast. Mida suurem on tähe mass, seda kiiremini ta areneb. Kaksiktähe arengut võib suuresti mõjutada ka kaaslastäht. Kui vesinikuvarud hakkavad lõppema, siis tähe ehitus muutub: tema välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku
Orbiit on ümaram kui Marsil Orbiit on piklikum kui Maal, pöörleb samal kombel kui Maa Ookeanid, süvikud, mäed, lumeväljad polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved Osoonikiht Läbipaistev atmosfäär Marsil ei ole elu, kuna seal ei ole hapniku ega vett. Marsil on kaks kaaslast: suurem, Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja liigub taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Jupiter pöörleb päris kiiresti. Jupiteri neli peamist kuud on IO, EUROPA, GANYMEDES,
Prototaähest saab täht. Kui prototähe mass on Päikese massist suurem kulub selle kõige varajasema evolutsioonistaafiumi läbimiseks ainutl mõni miljon aastat, kui väiksem siis mõnisada miljonit aastat. Sellepärast ongi seda tähtede arenemise faasi raske vaadelda. Normaalsed tähed, mis on sarnased meie Päikesega, saavad oma energia vesiniku tuumapõlemisest heeliumiks. Mõne aja pärast aga lõpeb vesinik tähe sisemuses (Päiksesel kulub selleks veel miljardeid aastaid) ja täht muutub punaseks hhiuks, milles energiat ammutatakse juba heelimuiga toimuvatest tuumareaktsioonidest. Kui Päike jõuab sellisesse staadiumi, siis on t a nii suur, et ulatub Maani. Tähe sisemuses moodustub sel juhul kokkusurumatu süsinikust ja hapnikust tuum. Oma aktiivse arengu lõpus, kui peaaegu kogu heelium on ära kulutatud, paiksb punane
Kr.) maa on kerakujuline ja ümber selle on planeetide sfäär ja kinnistähtede sfäär 3. Tähistaevas ja selle näiv liikumine - Klaudios Ptolemaios (Kreeka, 83-161) geotsentriline maailmasüsteem - Mikolaj Kopernik (Poola, 1473-1543) heliotsentriline maailmasüsteem - taevasfääriks nim. kujuteldavat pinda, millel tähed tunduvad asuvat - Giordano Bruno 1583.a, tähed on päikesed ja maailmaruum on lõpmatu - neid punkte, kus maakera pöörlemistelg lõikub taevasfääriga, nim. - Johann Kepler (Saksa, 1571-1630) planeetide liikumisseadused maailmapoolusteks (maailma põhja ja lõunapoolus) - 1922.a. vene matemaatik A.Friedmann universum ei saa olla tasakaalus - taevaekvaator on maakera ekvaatori tasapinna lõikejoon taevasfääriga
V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis. · tuuma sees tekib sama palju energiat, kui ta välja kiirgab. · Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb.
V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis. · tuuma sees tekib sama palju energiat, kui ta välja kiirgab. · Vesiniku mass määrab ära selle, kui kaua täht veel põleb.
Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus kollane täht (2G) · Mass 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma.
kiirgavad jääksoojuse arvel.(3) Tähed paistavad maa pealt vaadates väikeste punktidena, tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks päike paikneb enam- vähem peajada keskel. Tähtede läbimõõt kasvab diagrammi vasakust alumisest nurgast parempoolse ülemise nurga suunas. Diagrammi alumises allnurgas paiknevad kõige nõrgemad ja väiksemad kääbustähed. Peajadast kõrgemal paiknevad hiidtähed mida paremal ja kõrgemal, seda suuremad. Diagrammi ülemisest parempoolsest nurgast leiame ülihiiud nende läbimõõt võib olla päikese läbimõõdust tuhandeid kordu suurem.(6)
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus........................
6) Tähtede värvus ja spektriklass: tähe värvus=temperatuur Kuum- sinine Jahe- punane 7) Tähtede heledus ja näivsuurus: 6 klassi (heledamad 1. kl, nõrgimalt nähtavad silmaga 6.kl) Tähesuurus- tähe heleduse mõõtühik (Päikese heledus -27 m, nõrgimate galaktikate heledus 28 m NB! see on näivheledus) 8) Tähtede värvuse-heleduse diagramm e. Hertzsprungi-Russelli diagramm tähe asukoht diagrammil evolutsiooniliselt muutub, peajada kõige stabiilsem seisund 9) Tähevaatlused eri lainepikkustel: Parim tähistaeva uurimispaik mäestik, ekvaator Infrapunavaatlused kõrgmäestikus Paljud lühemad lainepikkused neelduvad atmosfääris, vaadelda saab Maa tehiskaaslastelt (al. 1970) 10) Optilised teleskoobid: Läätseteleskoop e refraktor Mõlemalt poolt kumer klaaslääts e objektiiv Kujutis tekib objektiivi fookuses Kujutist vaadatakse suurenduskllasiga e okulaariga
tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine. Gravitatsiooni mõjul kokkutõmbuv pilv kuumeneb seestpoolt ja täht hakkab kiirgama infrapunases spektriosas. Termotuumareaktsioonid algavad siis, kui tähe temperatuur on tõusnud 10 miljoni kelvinini. Siis lakkab kokkutõmbumine, sest siserõhk tasakaalustab gravitatsioonijõu. Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek. Päikese sarnased tähed viibivad selles olekus 10 miljardit aastat. Kui tähe kogu vesinik on muundunud heeliumiks, hakkab heeliumist koosneb tuum kokku tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama. Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed. Täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. Selle staadiumi lõpus põleb heelium süsinikuks. Lõpuks jääb järele ainult tuum. Punane hiidtäht muutub väikeseks ja kuumaks valgeks kääbuseks. Need jahtuvad väikese pinna tõttu aeglaselt.
Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt). 34. Mis on "välisplaneet"? Planeedid, mis jäävad Maast ja Päikesest kaugemale. Need planeedid, mis ei jää Maa ja Päikese vahele. 35. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.
100 astronoomilist ühikut. 1aü- kesmine maakaugus päikesest, kuhu kuulub: 1. 8 planeeti ja 1 planeed. (Merkuur- veenus-maa-mars- jupiter-saturn- uraan- neptuun-pluuto). 2. Kaks asteroidide vööndit- Kuiperi ja Oorti vöönd. 3. Planeetide kaaslased ja asteroidid. Teke lugu: Umbes 5 miljardit aastat tagasi kogunes maailmaruumis suur tolmu ja gaasi pilv, mis oli tekkinud tähtede surmast. Supernova plahvatused, mille koostiseks olid vesinik ja heelium. Tohutu gaasipilv hakkaskokku tõmbuma sumaarse grvitatsiooni tõttu ja muutus tihedamaks. See üõhjustaas pöörlemise teke, temperatuuri tõusu ja rõhu suurenemise. Lõpuks tekkis proto tähe staadium(eeltäht). Sisemuses hakkavad tekkima termotuuma protsessid, sest sisemuses on miljoneid kraade. Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapoole. Täht saab valmis ja hakkab kiirgama. Sellega kaasnes tohutu lööklaine
Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609 a. (III seaduse aastal 1619) planeetide liikumist kirjeldavad seadused, mida omakorda üldistas Isaac Newton 1687 aastal oma ülemaailmse gravitatsiooniseadusega. Ühena esimestest sõnastas 1. saj BC oletuse, et maailmaruum on lõputu Rooma filosoof Lucretius. Põhjalikuma traktaadi selle kohta esitas 1583 aastal Giordano Bruno: „Maailmaruum on kõigis suundades ühesugune ning on täidetud Päikesele sarnanevate tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid.“ Kahjuks sai Giordano Bruno süüdistuse ketserluses ja lõpetas oma elu tuleriidal. 18. sajandil avastas William Herschel, et tähed on koondunud süsteemi – Galaktikasse (Linnutee, Milky Way), millest väljapool neid ei esine.
sarnane musta keha kiirguse spektriga erinevatel temperatuuridel, seega tähed sarnanevad musta kehaga ja tähevärvide erinevus tuleneb otseselt nende pinnatemperatuuride erinevusest. Külmad tähed (st. spektriklass K ja M) kiirgavad suurema osa oma energiast elektromagnetkiirguse spektri punases ja infrapunases piirkonnas ning paistavad seepärast punasena, kuumad tähed aga (st. spektriklass O ja B) sinisel ja ultravioletsel lainepikkusel, mis laseb neid paista sinise või valgena. Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. Mida suurem on see arv, seda väiksem on heledus. Kui kahe tähesuuruse vahe on üks, siis nende tähtede füüs. Heledused erinevad 2,5 korda. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt- hõõguvkuup gaasikera läbimõõduga 1,4 mln km ja m=2*1030 kg. Temperatuur tuumas on 15.6 miljonit Kelvin'it, pinnal umbes 6000 °C. Ta on
23.järjekorras 8 suurimat planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 24.millised maa-rühma planeedid, nende sarnased omadused Merkuur, veenus, maa, Marss. Sarnased om: väike mass, väikesed möötmed, suur tihedus, vähe kaaslasi, pöörlevad aeglaselt 25.millised on hiidplaneedid ja nende sarnased om Hiidplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Omadused - suur mass ja mõõtmed, väike tihedus, pöörlevad kiiresti, suur lapikus, ulatuslik, tihe atmosfäär, palju kaaslasi. 26. mis on asteroidid, kus ja miks neid palju liigub Asteroidid - väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel ümber Päikese 27.mis on langev täht meteoorid väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb ( nn. "langevad tähed" ) 28.mis on meteoriit suurem meteoor, mis ei jõua atmosfääris ära põleda ja osa temast jõuab maapinnale 29.mis on komeet
.............................................................................................................................................. 3 1 Tähed ja nende teke......................................................................................................................................................4 2 Tähe evolutsioon..........................................................................................................................................................5 2.1 Peajada..................................................................................................................................................................5 2.2 Peajada järgne aeg.................................................................................................................................................6 .............................................................................................................................................................
massist umbes 100...150 korda suurem. Tähtede poolt toodetav energia kiirgab kosmosesse nii elektromagnetkiirgusena (peamiselt nähtava valgusena) kui ka neutriinode voona. Tähe näivat heledust mõõdetakse näiva tähesuurusega. Praegu kasutatakse mitut tähesuuruse skaalat, millel igaühel on oma funktsioon. Kõige levinum ongi näiva tähesuuruse skaala, mis mõõdab just seda, kui heledana tähed (ja muud taevakehad) inimsilmale paistavad. Selle skaala kohaselt on tähe Veega tähesuurus 0,0 ning ülejäänud taevakehade tähesuurus arvutatakse välja, mõõtes iga valgusvoogu Veega omaga. 5 Tänapäevane tähesuuruse skaala ei tugine enam inimsilma kogemusele, vaid fotoaparaadile ja astrofotomeetriale. Teleskoobi abil võime näha märksa tuhmimaid taevakehasid, kui seda suutis Hipparchos oma teraste silmadega, nii et tähesuuruse skaalat saab hõlpsasti laiendada kaugemale kui 6
Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust. Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuuma- reaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik
annaabi.ee 
