· Ristiusk tekkis Vahemere ääres · Roomlastele vastuvõetamatu -Kõik inimesed võrdsed jumala ees -Jäid oma usule truuks -Peab olema alandlik ja sõnakuulelik -Peale surma läheb hing paradiisi · 313 Rooma keiser Konstantinus lubab ristiusku · 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp -Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida samabaid jagab 3 kitsaks lööviks -Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik Bütsantsi kunst 6 sajand 15 sajand · Umbes 5
ilmselt kogu Eestit või Eesti suurimat saart Saaremaad. Seega võis Taraconta osutada eestlaste kui Taara kummardajate maale. Järgmine, esimeste kirjalike allikate põhjal jälgitav eesti keele arengujärk algas 13. sajandil, mil Eestisse, ühte viimastest paganlikest maadest kogu Euroopas, jõudsid saksa ja skandinaavia ristisõdijad. Eestlaste vastast ristisõda kirjeldab 13. sajandi algusest pärit ladinakeelne Henriku Liivimaa kroonika mis sisaldab juba ka eestikeelseid sõnu ja
Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta. Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks, maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated paganlikest kommetest - surnute matmisest paganlikesse kalmetesse, nõidumisest ja abi otsimisest loodusjõududelt, laulatamata abieludest ning mõnel pool esines isegi veel ristimise maha pesemist. Vastristituilt ei nõutud kuigi palju - minimaalselt üks kord aastas missal ja armulaual käimist. Sellepärast pole imestada, et põhirõhk jäigi välistele usukommetele. Seda lünka püüdis mõningal määral täita dominiiklastest kerjusmunkade tegevus, kes maal ringi rännates
Tema talukoht sai nimeks Brattahlí (praegune Qagssiarssuk). Saaga järgi olevat Eiríkri kristlasest naine jóhildr lasknud talu juurde ehitada Gröönimaa esimese kiriku. Saagas öeldakse, et jóhildr lasi kiriku ehitada elumajast kaugele, sest Eiríkr ei sallinud ristiusku; tegelikult asus kirik aga üsna elumaja juures (nii kiriku kui ka eluhoone varemed on välja kaevatud). Gröönimaalt ei ole leitud jälgi skandinaavlaste paganlikest matustest, mistõttu arvatakse, et kristlus domineeris ümberasujate seas algusest peale. Eiríkr Punase naine Tjóhildr ehitasBrattahlíi kiriku, mille varemed on välja kaevatud. Praegu on sinna püstitatud kiriku rekonstruktsioon. Eiríkril oli kolm poega ja üks tütar: Vínlandi avastajana tuntud Leifr Õnnelik, orvaldr, orsteinn ja Freydís. Kui Leifr oli Vinlandist tagasi saabunud ja orsteinn plaanis sinna uut reisi (kohale ta küll ei jõudnud), olevat ta Eiríkrit kaasa kutsunud
Suure residentsi juurde ja kuhu see varauusaja kuulsaim valitseja on ka maetud. Ristiusu levik 301 Armeenias sai ristiusk riigiusuks 313 Milano ediktiga lõpetati kristlaste tagakiusamine Rooma riigis 325 sai Etioopias (Aksumi riik) ristiusk riigiusuks 337 sai Gruusias (Iberia riik) ristiusk riigiusuks 337 ristiti esimese Rooma keisrina Constantinus Suur 380 sai Rooma riigi riigiusuks ristiusk (selle Nikaia versioon, alternatiiviks oli arianism) 391 keiser Theodosius keelustas enamiku paganlikest usutalitlustest 400 sai valmis ladinakeelne piibel (Vulgata), mis kujunes ametlikuks versiooniks. Autoriks Hieronymus (347-420) 432 alustas St Patrick oma misjonitööd Iirimaal 496 ristiti frankide kuningas Chlodovech 525 tuli munk Dionysius Exiguus välja tänase ajaarvamise (Anno Domini) ideega 6. sajandi keskel tegutses Wales'is misjonärina St David, kes ristis enamuse sealsest rahvast 589 võtsid läänegoodid Hispaanias arianismi asemel vastu Nikaia versiooni ristiusust
pööranud. Saksa ja rootsi kirjamehi iseloomustas mõistagi kristlik vaatenurk. Seepärast suhtus enamus neist maarahva kommetesse umbusklikult või halvakspanuga. Igaühe isiklikust ilmavaatest sõltus vaid see, kas patuelus peeti süüdlaseks sakslastest ülemkihti või talurahva enda pahelist loomust. Baltisaksa kirjamehed kujutasid eestlasi enamasti, kui häbituid endassetõmbunuid olevusi, kes ei loobunud paganlikest rituaalidest. Sama moodi on kirjeldatud ka mõisnikke ja nende endi kombeid, tihti manitsuse vormis. Mõisas maksis teine kõlblus, kui külas. Herraste juures maksis põhjusmõte, et sugulik ühendus orjadega ei häbista. Nad sundisid tüdrukuid ja noorukuid võimuga oma himusid orjama. Teised said sedasamma kätte ähvarduse ja kullaga. J. Chr. Petri kirjutab: “Üks teine mõisnik tarvitas ikka saunas käies oma talutüdrukuid, üht teise
kõigi ebaloomulike lihtrahva seas kuigi levinud, oli kunstil ja pildikeelel väga suur roll sõnumi edasiandmises ning arhitektuuriskulptuuride kohta inimeste mõjutamises. Ristiusust pealtnäha kaugete kujutiste kasutamine kiriku fassaadil võis – ka nende, millel puudub pisut julgustada ja meelitada mittekristlasi, kes oma paganlikest uskumustest mõne jumaluse ära praktiline funktsioon suunata vihmavett hoonest kaugele,(et tundsid, katoliku kirikuga ühinema. kaitsta maja erosiooni eest.) ning üha enam kasutatakse
Hakkati raamatuid tegema. Hakkati tegema raamatutesse miniatuurmaale, et seletada piltidega. 12)Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? -Katotombe kastusaid kristlased, et seal kokku saada ja teha seal usutalitusi, selleks, et mitte jääda võimudele vahele ja oma tegevusi varjata. Katakombides leidus lae ja seinamaale. 13)Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? -Sarkofaage 14)Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? -Et eristuda teistest paganlikest religioonidest. Kirikuehituse algus 1)Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? -Peetrus. Ta löödi pea alspidi risti. 2)Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? -Sest see oli loodud jumalakujude jaoks ja inimesed ei pääsenud sinna sisse. 3)Milline ehitistüüp võeti kasutusele kirikuna? -Basiilika 4)Kes oli esimene rooma piiskop ja paavst? -Peetrus 5)Kus asus varakristliku kiriku transept? -Pikihoone idaotsas
Kaaba edelaosas hõberaamis asub nn Must kivi, mis arvatakse olevat meteoriitset päritolu. Allah - on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. Muhamed - oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal" (teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" või sallalahu aleyhi wasallam.
oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. ALLAH Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses.
reljeefipildid väga olulised, et inimesed saaksid aru, mida neile räägitakse. Sümboolika oli väga oluline( võtmetega kujutati Peetrust, karjasena Kristust) nimetatakse vaeste piiibliks. Reljeefid olid ka kapiteelidel. Viimse kohtupäeva temaatika oli väga populaarne (kristlus tuleb maa peale ja mõistab inimeste üle kohut, kes taevasse, kes põrgusse) Kasutatakse ornamente, üpris skemaatilised. Võetakse eeskuju paganlikest ornamentidest. Geomeetrilised Arvukalt loodi seinamaale, et inimestele piiblit edasi anda. Hinnas ka miniatuurmaal ehk raamatumaal. Bayeaux vaip- tähelepanuväärseim, pikkuseks 70m ja kõrguseks u 0,5 m. Räägib William Vallutaja Inglismaa vallutamisest. 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad. Relikviaarid- kullaseppa tehtud kuju/skulptuur/püst, sees oli reliikvia (sääreluu, juuksekarv vms) GOOTI STIIL 12
surmaks valmistumise jm tavade ja kommete edasiandmine ehk maarahvakultuuri säilitamine. (Kasemets 1999).Sellesse hakkasid aga 18. ja 19. sajandil üha tugevamini siginema ka välismaailma kombed ja tavad (linnastumine, mõisarahva elulaadi kopeerimine, hariduselu elavnemine, ärkamisaja poliitilised ja (põllu-)majanduse arengud). 3. Maarahva elu ja kultuuriloo arengut mõjutanud tegurid Eesti rahvakombestik on suuresti pärit külarahva ühistest ettevõtmistest, paganlikest kommetest, pühade pidamisest, mis segunesid ajapikku ristiusu kombestikuga. Olulist rolli maarahvakultuuri arengus mängis mõisaga seotu (eriti saksterahvas ning nende elustiili lähemalt nägev mõisa teenijarahvas, kiltrid, kupjad), alates 17. sajandist üha tugevamini kanda kinnitav ristiusk ning selle vahendajad (kirikuõpetajad, köstrid), aga ka koolmeistrid ning 19. sajandil järjest suuremal hulgal maale kolivad nn maatamehed ehk kaupmehed- käsitöölised (Berg jt 1998:207)
Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. sajandil tegutses ka võimsa Sturlungite suguvõsa liige Snorri Sturluson, kes lisaks poliitikale tegeles ka oma maa ajalooga. Snorri on kirjutanud luulekunsti käsiraamatu Noorem Edda, Norra kuningate ajaloo Heimskringla ja arvatavasti ka mõne saaga, nt Egill Skallagrímssoni saaga. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne Vanem Edda sisaldab viikingi- ja keskajast pärinevaid laule paganlikest jumalatest ning lugusid germaani rahvaste minevikukangelastest. Norra aeg 13. sajandil oli väheste juhtivate suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja esialgsest aristokraatlikust demokraatiast ei olnud enam palju järele jäänud. Kasvas ka Norra kuninga huvi saareriigi vastu, mida võimsamad Islandi ülikud üritasid oma kohapealsete konkurentide vastu ära kasutada. Kuna ükski ülikusuguvõsa ei suutnud võimu tervel saarel enda kätte
ühisosa. Seoses sellega, et paganlikud keldid ei olnud kirjarahvas, kirjutati nende lood üles alles sajandeid hiljem. Neil olid rikkalikud teadmised, oma poeesia, ajalugu ja mütoloogia, kuid ettevaatuse tõttu ei pannud nad oma pühasid tekste kirja. Kuna suulises kultuuris kinnistuvad teadmised kõige paremini poeesia kaudu, arendasid keldid välja kauni luulekeele. Iirimaal ja vähemal määral Walesis püsisid lood paganlikest jumalatest ja kangelastest niikaua, et mungad võisid neid üles kirjutada. Me ei saa iialgi tundma originaalversioone, kuid piisavalt on edasi kandunud selleks, et anda meile teatud ettekujutus keldi väärtustest sel moel, nagu vallutajad seda teha ei saa. Käesolevas kirjatükis olen ma valgustanud neid tahke keltide ajaloos ning pärimustes, mis minu arvates kõige ilmekamalt illustreerivad selle rahva erilist kooskõla loodusega ning avavad nende sõltumatut vaimu.
Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid. Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega. Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero valitsemise ajal (64-67 a). 4-5. saj. ehitati ta hauale Rooma Peetri basiilika. Varakristliku kiriku eeskujuks ei sobinud antiiktemplid, kuna olid rajatud jumala kuju jaoks ja inimesed sinna ei pääsenud. Sellepärast võeti kasutusele: Vaade Santa Constanza kirikusse
Sunnitud oldi alla andma ning tunnistama täiesti uue ajastu algust nii ühiskondlikus, poliitilises elus kui vaimuelus. Ristiusk toob eestlastele kaasa uue maailmapildi, jumala ja mõtteviisi. Tule ja mõõgaga pealesurutud kristlusega tasapisi lepitakse, kuigi päris omaks siiski ei võeta. Ristiusk hakkab välja tõrjuma eestlaste paganlikke jumalaid. Paljuski aitab sellele kaasa kaotus Jüriöö ülestõusuga. Tekib omapärane segu paganlikest ja kristlikest elementidest. Kunagine haldjatekultus kantakse nüüd paljuski üle kristlikele pühakutele, kellelt oodatakse nüüd nii vilja-kui karjaõnne. Populaarsed on näiteks Tõnni-vakad. Samuti ühendatakse kristlik kalender ja nimepäevad kindla kombestikuga ja iidsete traditsioonidega. Rahvakalendri väljakujunemine. Ristiusk toob muutused eestlaste mõtlemisse. Kristlusele on ju omane hea ja kurja, jumaliku ja paganliku, vale ja
olevikuõdalastele. Uhkete kapjadega ratsust räägivad rikkad mehed, rahu allikas rahutule. Hiljuti peeti hobust Frey pühaks loomaks ja looma pühendamine sellele on Hrafnkeli saaga põhiteema. Paganilkke rootslasi kutsuti "hobusesööjateks" vahetunud kaasmaalaste poolt, nimetus oli 11-12 sajandil. Nõidu peeti võrdseks vanade paganlike völvade ahk sibüllidega, nad sobisid hiiglaste sõbraks, hiiglased aga ise olid moonutunud mälestus vanadest paganlikest kangelastest. Päiksekangelase arheotüübi eelistatuim loom oli hobune ja seega võib selle ruuni heaks omaduseks olla veel püha päikesehobuse poolt kantud haavamatu kangelase jõud. See ruun hääldub nagu tänapäeva inglise sõna "end". MANNAZ See on inimese ruun, kehtides nii indiviidi kui kogu rassi kohta, omab kaitsvat jõudu. Anglosaksi poeem kommenteerib tõelise pessimismiga, et igaüks, kes eksib kaaslastes, on hukule
Vastavalt Siemsile (1980, lk 329), sai seda trahvi kohaldada ainult süüdistatava poolt elukutselise võitleja surma korral, sel juhul peab süüdistatav, kes alustas duelli, maksma kuningale trahvi. Kui mees, keda süüdistati mõrvas, läks ise võitlema ja suri, oli see eriti halb tema sugulastele, sest nüüd nad pidi ikkagi maksma mõrva eest trahvi (kui see oli tõendatud). Nii ordaale kui duelle peeti Jumala või Jumalate otsustamiseks. See arvamus arvatavasti pärineb paganlikest aegadest. Kuid siiski neid võimalusi Frangi valitsejad ei keelanud, vaid need kehtisid ka hilisematel sajanditel. Isegi kristlik Frangi aadlikkond mõnikord võitles duellides oma konfliktide lahendamiseks ning Friisias kontrolliti keeva vee ordaali tulemusi kirikus (Need ja mitmed muud näited Algra, 2000) 2.4. Mehed ja naised Lex Frisionum väidab selgesõnaliselt, et trahv naise tapmise eest on täpselt sama, mis samas staatuses mehe eest (Add. V:1). See on erakordne, sest
kultuure · Nende abil levisid ka erinevad teadussaavutused · Muutusid kristlikele maadele nuhtluseks vallutusretkede tõttu, nad röövisid ja tapsid · Neid hakati võtma väeteenistusse · Tegid inglismaal lõpu kloostrikultuurile. · Lõid oma riigid: Inglismaal, Prantsusmaal, Kiievi-Venemaal ja Lõuna-Itaalias. Kultuur: · Suhtlemine kristliku Euroopaga tõi Skandinaavlastele ristiusu · Pidasid väga lugu oma paganlikest traditsioonidest · Austasid loodusjõude, loodusobjekte ja esivanemaid · Neil oli 8 jumalat, mis jagunesid 2 perekonda: Aasideks ja Vaanideks · Viikingite kohta teame täpsemalt täna saagadele ,,Vanem Edda" Ruunid: Ruunikivi võeti kasutusele Taanis, mis hiljem levis kogu Skandinaaviasse. 16 tähemärgist koosnev kiri oli tuletatud kreeka, ladina või etruski tähestikust. Kiri oli enamjaolt haua-või mälestuskividel. *Prantsuse kodanlik revulutsioon Põhjused:
nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. 13. Njalli saaga ajastu ja üldiseloomustus Njalli saaga ajastu on dateeritult X-XI sajand. Islandil loodi Alting-maailma vanim rahvaesinduskogu, sellega seoses tekkis riikluse vorm ,,Rahavõim". Vaimuliku elu ja ka kohaliku tsiviilvõimu korraldajad olid goodid- paganlikest preestritest ülikud. Islandil polnud sel ajal kuningat, keskvõimu. Ristiusk võeti seal vastu 1000. Aastal. Demokraatlik põhimõte tol ajal oli, et riik peab rajanema seadustel. Islandil oligi parajasti ristiusu vastuvõtmise periood. Toimus saare koloniseerimine skandinaavlaste poolt, enamasti tulid sinna elanikud Lääne-Norrast. Norras oli kuningas Harald Kaunisjuus, kes püüdis kohalikke ülikuid allutada ja luua ühtset kuningriiki, mis tekitas vastuseisu
poliitilistel põhjustel.(piiskop Albert pühendas Liivimaa ja siinse kiriku jumalaema Maarja auks). Henriku Maarja-ülistus on väga kenas kooskõlas keskaegse Euroopa üldise lopsaka Maarja-kultusega, tema Maarja kuju on ema arheotüübile vastavalt armastav, abistav, halastav, helge, hea, igavene, leebe. Oma praktilises käsitluses teeb Henrik vahet kahe maailma- paganate ja kristlaste- vahel. Tema ettekujutused endast ja ümbritsevast ei erinenud kardinaalselt paganlikest. Maagia oli katoliiklasel tähtsal kohal kristliku ideoloogia kõrval. Kristlased ei kahelnud paganate jumalate(kurivaimude) olemasolus. Eestlaste 13. sajandi alguse uskumused taandatakse animismiteooria alla. Ürgvanade uskumuste järgi olid pühad vanad hiied(surnute asupaigad). Henrik kirjutab, et eestlased harrastasid rituaalselt kannibalismi: sõid oma vastaste rinnust väljakistud südame. Süda nagu verigi kujutas endast erilist jõukontsentraati
maksta; mille puhul on selgelt näha usu irooniline pool ning "uskujate" siiruse teatav küsitavus. Allah Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab "Jumal". Sõna koosneb määravast artiklist al- ja sõnast ilah- "jumal". Seega tähendab "Allah" umbes sama, mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al- Lah). Igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. 633 ründas Araabia sassaniide; järgneva saja aasta jooksul vallutati pool tollal teadaolevast maailmast. Edu (arvatavad) põhjused: · vajadus kanaliseerida sõjalist jõudu, millega allutati araabia lahku öelnud; ühendavaks jõuks oli islam · vallutusplaan
Kultuuri katkestus-võib oletada, et kreeka muusika mõjutas kristlasi, kuid teisest küljest ei pruukinud paganlike kreeklaste matkimine kristlastele meelejärgi olla. Kuid kindlasti on Euroopa muusikat mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel peetkase filsoof Boethiust. KESKAEG 1 Varakristlik muusika Kristluse sünd Palestiinas. Öeldi lahti paganlikest eesmärkidest Muusika eesmärk oli läheneda Jumalale Võeti vanast ajast üle ühehäälsus Varakristlikud hümnid-keskuseks Rooma ja Milano-piiskop Ambrosius. Temaga seostatakse sümboolselt lääne kirikumuusika sündi. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul. Rooma suurem tähtsus kasvas, kui paavstiks sai Gregorius Suur, kes võttis kasutusele uue liturgia. Legendi järgi sosistas valge tuvi talle laule kõrva. Mida Gregorius tegi?
Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. aastal 1125 loodi ka Gröönimaa piiskopkond. Saarel oli üle kümne kiriku. Saaga järgi olevat Erikri kristlasest naine lasknud nende talu juurde ehitada Gröönimaa esimese kiriku, mille juurest on väljakaevamistel leitud 155 hauda. Sinna võib 14 maetud olla ka Erikr Punane ise. Gröönimaalt ei ole leitud jälgi skandinaavlaste paganlikest matustest, mistõttu arvatakse, et kristlus domineeris ümberasujate seas algusest peale. Lisaks loomakasvatusele tegeleti Gröönimaal jahiga ning kala- ja vaalapüügiga. Gröönimaa pakutavad morsakihvad, jääkarud, polaarrebase- jt nahad olid Euroopas hinnatud luksuskaupadeks, mis võimaldasid sisse osta muid vajalikke asju. Kui Gröönimaa skandinaavlased aasta 1000 paiku Ameerika avastasid, käidi ka seal puid toomas, Gröönimaal kohapeal võis leida vaid ajupuud
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid
saj kirikulõhest rääkida veel ei saa. Eesti ja Läti kristlik terminoloogia pärit vanavene keelest. Vastandust Saksa misjoniga otsima ei pea. Õigeusu ja katoliikliku õpetuse jaoks on tarvilik eelnev haridus. 1227 Eesti ala formaalselt kaotatud. Kas rahvas võttis uue õpetuse omaks? Historiograafias toonitatud, et usu vastuvõtt formaalne, uskumine pinnapealne. Sisemine võitlus ja vastuhakk. Jüriöö ülestõus. Neofüüdid – äsjaristitud. 16,17 saj kirjalikud räägivad maarahva paganlikest kommetest. Russow tahab peale tõmmata vett katoliiklikele misjonitele. Õige luerlus. Paganlus hea, puhas usk, mille katoliiklik traditsioon ära solkis. Õige usk toodi alles luterlusega. Reformatsiooni õigustamine. Suur erinevus tegelikus olukorras – talupoegade tegelik uskumus ei võrdunud sellega, mida õpetatud mehed Euroopas oma kirjatükkides üles tähendasid. 16,17 saj paganlikena kujutatud pühakohad tegelikult tolleaegsed kabelid. Riia kriitika, samas ei tähendanud,
" (JUNG 1977:88) Seega on Jung otsustavalt igasuguste Bultmanni-tüüpi katsete vastu. Ta ütleb, et taoline meetod ei sobi üldse evangeeliumide käsitlemiseks. Jung selgitab, et Kristuse puhul on tegemist üldlevinud Kangelase arhetüübiga, mille väljendusi võib leida kõigil ajastuil. Ta selgitab, et kuivõrd ei ole tegemist rahvusliku kangelasega, vaid kogu maailma päästjaga, siis on põhjust otsida paralleele paganlikest pärimustest. Jung jõuab järeldusele, et Kristuse sündi iseloomustavad kõik tavalised fenomenid, mis kaasnevad Kangelase sünniga: sünni ettekuulutus, jumalik neitsistsünd, kuninga sünni tunnustamine, vastsündinu tagakiusamine, põgenemine ja varjamine ning madal päritolu. (JUNG 2002:54) Samas on ka nõnda, et mitte ainult Kangelane, vaid ka tavainimene elab oma elu paljuski arhetüüpidest tingitud mudelites, see tähendab, üksikisiku elu individuaalsus on suhteline.
tõenäoliselt olla, jõudis ristiusk siia lõplikult Rooma, mitte Bütsantsi variandis. Praegu peavad eestlased ennast meelsasti tublideks luterlasteks. Eesti avalik arvamus pani väga pahaks, kui Briti mõjukas nädalaleht illustreeris lugu Eestist Nevski katedraali sibulkuplitega Toompeal (bütsantslikud sibulkuplid). Õelad kriitikud väidavad aga, et puhta luterluse asemel on Eestis hoopis mingi segu paganlikest, luterlikest ja bütsantsi eluväärtustest, millele on andnud värvingu jesuiitide poolt üles ehitatud Eesti haridussüsteem. Alates Tartu Ülikoolist ja lõpetades lihtrahva koolidega on seal juures jesuiitide ordu lõhn. Kuigi jesuiitide ordu pühendus võitlusele luterluse leviku vastu, jutlustasid mõlemad põhimõtteliselt samu väärtusi: kasinust, tööarmastust, kokkuhoidlikkust, pühendumist ja jumal teab mida veel. Mitmete asjade (erastamiste, “valitsus- 97
annaabi.ee 
