Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Paelussid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veis, peremees, vaheperemees, paelussid, päis, lülid, nudipaelussi, vastne, põistang, parasiidid, kael, tagaosa, pikast, külgedel, avanevad, seedeelundkond, soolde, veised, munast, nakatub, laiussimunarakud arenevad ühes ja samas isendis. Maksa-kakssuulase areng - munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues. Paelussid - nad on parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest, keha eesotsas on päis, mis on varustatud nelja iminapaga - vajalikud soole seinale kinnitumiseks. Kaela piirkonnas tekib lülisid juurde. Liikudes keha tagaosa suunas, lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselundid on keha külgedel kulgevad erituskanalid, mis avanevad viimasel
7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11.Kuidas hüdra paljuneb? Kirjelda. 12.Millest ja kuidas ainuõõssed toituvad? 13.Mille poolest võivad ainuõõssed olla inimesele ohtlikud? 14.Kirjelda imiussi (maksakaan) välimust/ehitust. 15.Kirjelda maksakaani arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 18.Kirjelda ümarussi (liimuksolge) välimust/ehitust. 19.Kirjelda liimuksolkme arengutsüklit. 20.Milliseid ümarusse veel looduses leidub? 21.Kuidas saab vältida nakatumist parasiitussidega? 22.Millised loomad kuuluvad rõngusside hulka? 23.Kirjelda väheharjasussi (vihmauss) välimust/ehitust. 24.Kuidas vihmaussid paljunevad? 25.Milline on vihmausside tähtsus looduses? 26.Kus elavad ja millest toituvad kaanid? 27
Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab suu kaudu. Erituselundid on neerud. Ta on liitsuguline. (Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis , nim liitsuguliseks loomaks). Valmiud munad paneb peremehe maksa. Sealt liiguvad munad soolde ja soole kaudu välja rohule. Kui satub vette siis tungib elava teo maksa. Sünnib uuesti vette ja kinnitub mõne taime külge. Rohusööja loom nakatub ussiga seda taime süües. Looma soolest liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma. ( areng munast kuni suguküpse ussini kestab 6-7 kuud. Elab 3-5 aastat. Selle aja jooksul võib anda kuni 7 miljonit järglast.)Mõjuvad peremeesorganismile nõrgestavalt mitte surmavalt (võib ka surra). Vereimiuss elab triipikas suurtes jõgedes.Kui minna vette , tungivad vastsed organismi. Nakatutakse juba lapseeas. Paeluss- Elavad looma sooles. Üks liikidest on nudipealuss
Nudipaeluss (Taenia saginata) on kuni 10 m pikkune, kuni 14 mm laiune hall peensoole nugiline. Nudipaelussi päisel on 4 iminanappa. Põhjustab seedehäireid, kõhuvalu, iiveldust, peapööritust. Parasiitse eluviisi tõttu on nudipaelussil ainult kolm elundkonda närvisüsteem, erituselundid ja sigimiselundid. Nudipaeluss toitub inimese seeditud toidust, selle pärast tal ka puudub seedeelundkond. Nudipaeluss on liitsuguline loom. Tema kehas on 800-1000 lüli ja igaühes neist on sigimiselundid. Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui muna on valminud, st "küps",
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha pikkus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Paelussidel on võimalik eristada peapiirkonda ja kehapiirkonda. Peapiirkonnas on neil iminapad või muud spetsiaalsed kinnitumisorganid, mille abil nad soole seina külge kinnituvad. Kaela piirkonnas hakkavad moodustuma lülid. Paelussi keha koosneb arvukatest lülidest
(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes areneb põistang, inimene sööb seda. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Ta elab ka inimese sooles. Laiussi vaheperemees on kala.
- rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: vaheperemehe staadium (munad) – keskkonnas
helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: · vaheperemehe staadium (munad) keskkonnas · suguline staadium lõpp-peremehe e
Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. 3. Kuidas toimub nakatumine maksa-kakssuulasega? Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues, rohukõrt närdes vms. 4. Paelussi areng ja nakatumisvõimalused. Paelussid - parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad). Seal väljub munast vastne, tungib läbi soole seina veresoonde, verega kantakse vastne lihastesse, kus areneb põistang - põiekujuline 4-5 mm vastne.
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid
21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees.
Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees.
pseudopoodid viburid ripsmed 12. Pulseeriv vakuool on algloomadel a) toitumisorganelliks ; b) eritusorganelliks -Õige c) nii toitumis- kui ka eritusorganelliks . 13. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustavad algloomad paksukestalisi tsüste. 14. Alamhõimkond Viburprotistid jaotatakse kaheks klassiks: 1. SbPh. Mastigophora (Flagellata) Viburprotistid 2. SbPh. Sarcodina Kulendprotistid (Juurjalgsed) 15. Nimeta Cl Zoomastigophorea kuuluvad inimese parasiidid ja nende poolt tekitatud haigused a) Leishmania tropica haigus Leismanioos ehk Idamaa muhk b) Trypanosoma gambiense haigus trüpanosomiaas unitõbi c) Trypanosoma evansi haigus trüpanosomiaas surra tõbi d) Trypanosoma brucei haigus trüpanosomiaas nagana taud e) Trypanosoma equiperdum haigus trüpanosomiaas kargtaud 16. Veiste nurisünnitust põhjustab viburprotist: a) Trypanosoma equiperdum b) Trypanosoma brucei
pseudopoodid viburid ripsmed 12. Pulseeriv vakuool on algloomadel a) toitumisorganelliks ; b) eritusorganelliks -Õige c) nii toitumis- kui ka eritusorganelliks . 13. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustavad algloomad paksukestalisi tsüste. 14. Alamhõimkond Viburprotistid jaotatakse kaheks klassiks: 1. SbPh. Mastigophora (Flagellata) Viburprotistid 2. SbPh. Sarcodina Kulendprotistid (Juurjalgsed) 15. Nimeta Cl Zoomastigophorea kuuluvad inimese parasiidid ja nende poolt tekitatud haigused a) Leishmania tropica haigus Leismanioos ehk Idamaa muhk b) Trypanosoma gambiense haigus trüpanosomiaas unitõbi c) Trypanosoma evansi haigus trüpanosomiaas surra tõbi d) Trypanosoma brucei haigus trüpanosomiaas nagana taud e) Trypanosoma equiperdum haigus trüpanosomiaas kargtaud 16. Veiste nurisünnitust põhjustab viburprotist: a) Trypanosoma equiperdum b) Trypanosoma brucei
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused. Ümarussid: Solge, naaskelsaba, keeritsuss. Nt. SOLGE Solkme keha katab paks kest e
lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke rakuhaigusi. Inimene nakatub viirustesse piisknakkuse või otsese kontakti tagajärjel. Mõned viirushaigused levivad toidu ja joogiveega või vere ja teiste kehavedelike kaudu. Viirushaigused - tuulerõuged,viiruslik nohu,gripp,viiruselised kõhulahtisused,viiruslik maksapõletik,marutõbi,leetrid, ohatis,punetised. Inimene kaitseb end viirushaiguste vastu mitmeti 1)Organismil on sooduslikud kaitse tõkked. 2)Organismi vastupanu võimet tugevndatakse vaktsineerimisega. 3.Bakterite ehitus, paljunemine ja nende tähtsus.
võime pika aja jooksul areneda paljunemisvõime, üliväiksed mõõtmed (mõõdetakse nanomeetrites) Viirused koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest. Kujult väga erinevad, kui sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Nad on väiksemad kui bakterid. Viirused on rakusisesed parasiidid, kuna nad kasutavad paljunemiseks teist peremeesrakku. Viiruste pärilikkusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama ning viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, loomi, taimi, inimesi. Viirusi jagatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Paljunemiseks peab viirus tungima mõne teise rakku. Rakku tunginud viirus paneb kas kohe või natuke hiljem tootma uusi viiruseid. 1
noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. AINUÕÕSSED ON KÕRVETAVAD LOOMAD Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad
Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liiguvad ja võivad haarata toitu. Enamikul ainuraksetel on püsiva kujuga keha. Kehakuju aitavad hoida tihe membraan ja mõnedel ainuraksel ka sisemine mineraalskelett või keerulise ehitusega ränioksiidist või kaltsiumkarbonaadist kojad
juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid; uusaegkond e kainosoikum:paleogeen: ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalad, hülged ja esimesed londilised; neogeen: ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi valmik üldse), elavad erinevates elupaikades ning neil on erinev funktsioon (valmikul paaritumine, vastsel varuainete kogumine). Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st. vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda
Nimetus tueb sellest, kas need loomaliigid kasutavad oma elu jooksul ühte või mitut peremeest.Monogeensed on enamasti kalade ja kahepaiksete parasiidid(väikesed). Digenea ussid, ühike ja lapik keha. Mõõtmed on tagasihoidlikud,meeeeundeid pole. Siirdeelundid on hästi arenenud, ees on iminapp. Sooltoru jaguneb 2 osaks. Aureri kanal ainuke loomaliik, kellel see esineb, juhitakse eritised kehast välja. Munad hakkavad arenema, kui nad satuvad vette. Siis tuleb välja vastne, otsib vaheperemehe(nt.tigu), kotitaoline vastne teo sees ja võib anda enda taolisi järglasi. Edasi kasvab talle soon ja väike saba, selles arengustaadiumis poeb toest välja, veekeskkonda, edasi kinnitub rohukõrrele. Siis viskab saba ära ja võtab ümmarguse kuju selle tulemuseks on paksu kestaga ümmargune loomake, ootab päris peremeest (rohusööjad loomad). Vastse sattumisel looma maksa kest laguneb ja areneb seal 2 kuud.
Käesoleval ajal käsitletakse Eestis ja ka mitmel pool mujal maailmas selgrootutena seljakeelikuta hulkrakseid heterotroofe. Tegelikult on piirid tinglikud ja süstemaatikud vahet ei tee. Selgrootute uuritusest Eestis Esimesed andmed 1778. aastast, kui ilmus J.L. Fischeri ülevaade Liivimaa elust olust ja kus muuhulgas mainitakse ka loomi. Edasine tegevus selgrootutega seoses on ajendatud praktilistest vajadustest seoses inimtegevusega: põllumajanduskahjurid, metsakahjurid aga ka inimese parasiidid. Väga pikka aega tegelesid uurimistööga baltisakslased. Hiljem tegutsenud Eesti päritolu uurijaid käsitletakse iga vastava loomarühma juures. Eesti selgrootud arvudes 1996. aastaks oli teada 12 041 liiki selgrootuid ja 487 liiki selgroogseid 2004. aastal 13 429 liiki selgrootuid Perspektiiv 25 000-27 000 liiki selgrootuid. Riik: Ainuraksed- Protista Sisaldab väga erineva välimuse ja süstemaatilise kuuluvusega organisme. Osa nendest
peaaegu puuduvat. Läänemere kirdeosa suguküpsetel lestadel praktiliselt ei ole toidukonkurente peamise toidukomponendi (lamekarbi) suhtes, sama kehtib ka vaenlaste suhtes. (Mikelsaar, 1984) 7 1.2. Lesta parasitofauna Läänemeres Lesta helmintofauna Läänemeres on segu nii mageveelistest kui ka merelistest liikidest (tabel 1, lk. 9). Paljud lestal parasiteerivad liigid esinevad ka paljudel teistel kalaliikidel, kuid samuti leidub lestal väga peremees spetsiifilisi liike, kelle esinemine on tôestuseks pikaajalisest kooseksisteerimisest. Lôplik pôhjus, miks môni parasiit esineb vaid ühel vôi väga kitsal ringil peremeestest, pole alati teada. Ometi on kindel, et parasiidid on arenenud koos oma peremeestega. Nematoodid Dichelyne (Cucullanellus) minutus ja Cucullanus heterochrous on Läänemeres lestlastele väga spetsiifilised parasiidid. Veel on lestal esinevateks kitsa peremeeste ringiga liikideks monogenea´d (Cyrodactylus spp
Toit liigub vaid ühes suunas ning seetõttu toitja seedimatud toidujäägid ei segune. Nii on seedimine ja imendumine tõhusam ning toit ei pea ka olema lõplikult seeditud, enne kui loom uuesti süüa saab. Kõik loomad ei peagi seedima Kõigil loomadel polegi seedeelundeid, näiteks loomade sooles elavatel parasiitsetel paelussidel. Nemad kasutavad toitu, mis peremeesorganism on juba seedinud ja nad imendavad seda läbi kogu oma kehapinna. Kuna paelussid on väga lamedad, jõuavad toitained rakust rakku liikudes kiiresti ussi kogu kehasse. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Vihmaussi kahe avaga seedesüsteem. Alltekst: Kahe avaga seedesüsteemiga loomadel läbib suust sisenenud toit tavaliselt neelu ja söögitoru, seejärel läheb kas läbi pugu (putukatel, vihmaussi) või otse makku ja edasi soolde, kus lõpeb seedimine ning imenduvad toitained. Toidujäägid erituvad päraku kaudu.
Kuigi viirused võivad väliskujult olla erinevad, on neil ühesugune põhiehitus. Iga viirust koosneb pärilikkusainest, mida ümbritseb valguline kate. Mõnedel viirustel on väljaspool veel ümbris, nt gripiviirusel. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil ka rakuline ehitus. Kuna viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Viirused nakatavad väga erinevaid orgaisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Paljunemiseks peab viirus tungima mõne organismi rakku. Erinevad viirused nakatavad erinevaid (vaid üht tüüpi) peremeesrakke, näiteks gripiviirus limaskestarakke. Rakku tunginud viirus paneb peremeesraku kas kohe või kunagi hiljem tootma uusi viiruseid. 5. Viirushaigused. Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine.
räniaine, lubiaine tugevus; 2) varustab looma hapnikuga, kannab ära · talve elavad üle ainult sisepungad sarvaine elastsus CO2- te · suguline sigimine viljastatud · viburiga rakud püüavad toitaineid munarakust areneb ripsmetega ujuv · osa toidust antakse amööbitaolistele vastne rakkudele AINUÕÕSSED HÜDRA MEDUUS MERIROOS KORALLID · elavad puhastes veekogudes · lai kumer keha · troopilistes meredes, · väikesed, mõne mm
9 Koloonia - 1-1,5 cm - ujupõis k. ül MIS MUUDAB ERILISEKS PUTKLOOMAD? 8 5 TAKSONOOMIA Lophotrochozoa PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed - acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda PH ripskõhtsed gastrotricha PH lõugsuud gnathostomulida PH keriloomad rotifera PH pisilõugloomad micrognathozoa PH rattakandjad cycliophora PH kummarloomad entroprocta PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda
o Käsnad Kalad o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad
kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad. Enamik kahepaikseid on lahksugulised. Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul kahepaiksetest kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Tähtsus looduses-oluline osa nii vee- kui ka maismaaelupaiga toiduvõrgus. Tähtsus inimesele-kahjurite hävitajad, hävitavad haigusi edasi kandvaid sääski, toiduks, ravimitööstuses, laborites uurimustöödeks, lemmikloomadena. ROOMAJAD-kõrvaava ja trummikile on enamikul roomajatel, vaid madudel neid pole. Suus on
seinapaksendid, kapillaarid võivad ka lõhkeda. Lõpuselehekesed on pundunud ja otstes kokku kleepunud. Ülemäära kõrge temperatuuri puhul kahjustuvad samuti lõpused, nad muutuvad aneemiliseks, kattuvad limaga, veritsevad ja nekrotiseeruvad. Kui lõpused on vigastatud , hakkavad kõrge temperatuuri puhul seal kasvama seened, ennekõike saproleegniad. Lima on heaks söötmeks bakteritele, mida vees alati leidub. Kahjustatud lõpustele võivad asuda ka mitmesugused parasiidid (ripsloomad, viburloomad, ainupõlvsed ussid).Vikerforellile sobivaks temperatuurivahemikuks peetakse 10...15°, teistel andmetel 15...18°C, äärmised lubatavad piirid on 0,5...26,5°C. Vee hapnikusisaldus Vee hapnikusisaldus oleneb temperatuurist, tuulest, fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku olemasolust, vees leiduvast orgaanilise aine hulgast. Kalade vastupidavus hapniku defitsiidile sõltub liigist, tervislikust seisundist, keskkonnatingimustest (vee temperatuur, pH
vete kaladel on leitud rohkem kui 120 eri liiki parasiite. Neist on inimesele ohtlik ainult laiuss. Enamik kalade parasiite ei põhjusta nendega ühes ja samas veekogus elavate kalade hulgas nakkuspuhanguid, kuid nad võivad muutuda ohtlikuks veekogusse toodud uutele kalaliikidele, kellel puudub vajalik immuunsus. Haiguste korral kalakasvanduses ravitakse kalu. Nakkushaigusvastaseid ravimeid antakse söödaga või süstitakse. Ka kalade sooleparasiitide vastu antakse ravimeid söödaga. Kui parasiidid pesitsevad kehapinnal, uimedel ja lõpustel, tehakse kaladele ravivanne (keedusool, malahhiitroheline, ammoniaak). Looduslikes veekogudes on neid vahendeid võimatu kasutada. Kalade nakkushaigused inimestele edasi ei kandu, ent kalad võivad ohtlikud olla inimestele omaste pisikute kandjatena, kui infektsioon on sattunud veekokku, näiteks koolera ja düsenteeriapuhangute korral. Sageli ei julge inimesed süüa kala kui näevad tema kõhuõõnes või sooles usse
2. Hõimkond Ainuõõssed (Cnidaria) 2.1. Klass: Hüdraloomad (Hydrozoa) 2.2. Klass: Karikloomad (Scyphozoa) 2.3. Klass: Õisloomad (Actinozoa) 3. Hõimkond: Kammloomad (Ctenophora) DIVISIO : Bilateria ( Triplastica ) - kahekülgsed (kolmelehtsed ) SUBDIVISO: Protostomia esmassuused 4. Hõimkond: Lameussid (Plathelmintes) 4.1. Klass: Ripsussid e. turbellaarid (Turbellaria) 4.2. Klass: Imiussid ehk trematoodid (Trematoda) 4.3. Klass: Paelussid (Cestodes) 5. Hõimkond: Keriloomad ehk rotifeerid (Rotifera) 6. Hõimkond: Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) 7. Hõimkond: Limused ehk molluskid (Mollusca) 7.1. Klass: Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) 7.2. Klass: Soomuslimused (Polyplacophora) 7.3. Klass: Karbid ehk liistaklõpusesed (Bivalvia) 7.4. Klass: Lasnjalgsed (Scaphopoda) 7.5. Klass: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) 7.6. Klass: Peajalgsed (Cephalopoda) 7.6.1
----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.................................................................
annaabi.ee 
