Robert Boyle
Koostatud :Sander Lillestik
Kaua elas
Sündinud 25 jaanuar 1627
Suri aastal 30 detsember 1691
Elas ta 64 aastaseks
Sündis Lismoris Iirimaal
Kes ta oli?
Robert Boyle oli iiri keemik ja füüsik
Ta leiutas ühe gaaside seaduse mida
kutsutakse Boyle`i-Mariotte`i seadus
Lõpetanud on ta Genfi akateemia aastal
1644
Leiutas ka uue viisi teha fosforit ja tegi
fosfor hapet
Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks
gaaside seadustest ning ideaalse gaasi
olekuvõrrandi erijuht. Selle kohaselt
muutub gaasi rõhk isotermilises
protsessis pöördvõrdeliselt gaasi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sander932
Õppematerjali autor
ROBERT BOYLE Referaat Tallinn 2010 Robert Boyle Keemik, füüsik, filosoof ja leiutaja Robert Boyle sündis 25. jaanuaril 1627 Iirimaal Lismore's pere seitsmenda poja ja neljateistkümnenda lapsena. Lõpetanud 1644. aastal Genfi akadeemia, siirdus ta 12 aastaks oma mõisasse, et pühenduda keemia- ja füüsika-alastele katsetele. Boyle oligi see, kes tõstis keemias ja füüsikas katsed aukohale, olles nii keemia kui katselise teaduse rajajaid. Aastatel 16561668 töötas Boyle Oxfordi ülikoolis, uuris seal katseliselt õhu füüsilisi omadusi, põlemisreaktsioone, samuti soolade, hapete ja aluste muundumist, pannes sel viisil aluse ainete koostise kindlaksmääramisele ehk kvalitatiivsele keemilisele analüüsile. Oma tähtsaimas teoses, 1661. aastal ilmunud raamatus ,,Keemik-skeptik", mida peetakse keemiavaldkonna nurgakiviks, määratles Boyle esimesena keemilise elemendi mõiste. Keemilise elemendina
Avastas maakera lameduse pooluste kohtades, soovist oma kellu täiustada. Otsis alternatiivi ankrusüsteemile ja leidis, et ankrut võiks asendada spiraalvedru abil. Batenteeris taskukella idee. Otto von Guerice (20.november 1602, Magdeburg - 11.november 1686) Oli saksa teadlane, leiutaja ja poliitik.Uuris vaakumit füüsika ühes teadusharus. Leiutas kompressori, et saavutada vaakumit. Tõestas ära katseliselt vaakumi olemuse. Leiutas esimese elektrostaatilise generaatori. Robert Boyle (25. jaanuar 1627 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid. Oli keemia kui katselise teaduse rajajaid. Ta tõi eksperimendi füüsikas ja keemias aukohale. Kvalitatiivne keemiline analüüs. Oma tähtsaimas raamatus "Keemik-skeptik" (1661) võttis ta kasutusele keemilise elemendi mõiste.Ta käsitles elementi kõikide kehade lihtsaima algena, millest koosnevad keerulisemad kehad ja milleks need lõppkokkuvõttes jälle lagunevad.
laialdaselt ka hariduse ja koolide valdkonnast. Tema teos: ,,Alkeemia" 1597, mis on oluline, kuna peetakse esimeseks keemia õpikuks. Kirjeldas pikalt ka mitmete ainete saamist. Eriti tuntud on SnCl4 libaviuse suitsev vedelik. Tema pidas väga oluliseks analüüsimeetodite kasutamist. Rakendas sellist meetodit, et sadestada aine lahusest välja ja vaadelda kristalle sellest järeldada, mis ainega on tegemist. Rober Boyle (1627-1691) : Tähelepanuväärne isik. Keemias jäi tema tegutsemine rohkem spekulatiivseks. Temast alates läksid keemia ja meditsiin üksteisest lahku. Boyle'i seadus: Ta oli üks esimene, kes hakkas koguma gaasi. Konstrueeris sellise seadme, millega sai gaasi koguda. Tegi kindlaks et on võrdeline sõltuvus gaasi ruumala ja gaasiu kogusele vastav rõhu vahel. Ta ei pööranud tähelepanu, et see sõltub temperatuurist. Seda aga pani tähele Mariotte
keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid: P4, Zn, NH3, happed (H2SO4, HCl, HNO3), orgaanil. ained (etanool, atsetoon, dietüüleeter jt.). arendati laborisisustust ja eksperimenditehnikat: kolvid, retordid, vee- ja liivavannid, kuumutusahjud (atanor). võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, pikaajal. Kuumutamine. KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD 16-19saj. Sel perioodil loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Teadusliku keemia alused: Robert Boyle (1627- 1691) Galileo Galilei (1564-1642) - "esimene päristeadlane" Tähtis etapp keemia kui teaduse arengus oli E. Stahl´i loodud flogistoniteooria periood. Kuigi see teooria osutus vääraks, seostatakse teadusliku keemia teket sageli just flogistoniteooria loomisega. 4 etappi (põimuvad-kattuvad): Iatrokeemia etapp: "meditsiiniline keemia" Paracelsus (1493-1541) Tehnilise keemia suund: keemiatehnika ja meditsiin, metallurgia,
muuta. Kuid tihti muutub ainult 2 parameetrit ja 1 jääb muutumatuks. Siit 3 protsessi: isotermiline, isobaariline ja isohooroline protsess. Isotermiline protsess Jääval temperatuuril T toimuv protsess. Kui T=const, siis valemis pV/T=const on muutumatu ka korrutus pV=const. Jääval tempsil ruumala muutusega kaasneb ka rõhu muutus, kuid nende korrutis jääb konstantseks. Graafikut nim isotermiks. Rõhu ja ruumala vahel on pöördvõrdeline sõltuvus. 1662 avastasid Inglise füüsik Robert Boyle ja 1676 a pr füüsik Edme Mariotte võrrando pV=const, kui T=const. Nim Boile'i Mariotte'i seaduseks: Antud tempsi juures on antud gaasihulga ruumala ja rõhu korrutis java suurus. Isohooriline protsess Jääval ruumalal V toimuv protsess. Graafik on isohoor Pr füüsik Jacques Charles avastas 1787 rõhu ja tempsi vahelise seose java ruumala puhul: Antud gaasihulga soojendamisel 1 kraadi võrra, konstantse ruumala juures, suureneb gaasi rõhk 1/273
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr
Aine koosneb osakestest; Osakesed on lakkamatus kaootilises liikumises; Osakesed mõjutavad üksteist. Nende väidete põhjal on võimalik seletada gaaside omadust paisuda, gaaside, vedelike ja tahkete kehade elastsust jt nähtusi. 4 OLEKUPARAMEETRITE MUUTUMISE SEADUSPÄRASUSED Töötava keha olekuparameetrite muutumine allub järgmistele seaduspärasustele: a) Boyle'i - Mariotte’i seadus (Robert Boyle 1627-1691, Edme Mariotte 1620-1684) Gaasi hulga mahud on jääval temperatuuril ( ) pöördvõrdelised gaasi rõhuga , s.t ruumala vähenedes rõhk kasvab: , , ehk . b) Charles’ i seadus I (Jacques A. Charles, 1746–1823 ja Joseph L. Gay-Lussac, 1778–1850) Kindla gaasimassi ruumala jääval rõhul ( ) on võrdeline temperatuuriga .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid