· Kannab kehas edasi toitaineid ja hapnikku · Osaleb jääkainete eemaldamises Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. Inimese süda asub kopsude vahel ja teda kaitseb rinnakorv. Arterid pumbatakse hapnikurikas veri kehasse Veenid toovad hapnikuvaese vere südamesse Pärgarterid varustavad süda hapniku ja toitainetega Kopsuarterid viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Vasak pool sisaldab hapnikurikast verd. Paremas pooles on hapnikuvaene veri. Klapid lasevad liikuda verel ainult ühes suunas. Hõlmased südameklapid südamesse sisse
· pidurdab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat, hoolitseb toitainete vastuvõtu ja seedimise eest · erutub atsetüülkoliini toimel Pars symathica Truncus sympathicus kujutab enast paravertebraalsete ganglionite paarilist ahelat. Funktsioon: · Sooned ahendab kõikjal, ei ahenda töötavates ja pideval töötavates elundites (süda, kopsud, neerud), südame pärgarterid ja töötavate skeletilihaste sooned lainevad. · Silelihased lõõgastab siselihaseid (vähendab toonust ja peristaltikat), stimuleerib sfinktereid, karvapüstitajaid, m dilatator pupillaet. · Näärmed vähendab sekreedi hulka või pärsib näärmete tegevust (erandiks on higinäärmed ja neerupealis) Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1. N caroticus internusplexus caroticus internusganglion pterygopalatinum, ganglion ciliare 2
Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline ühendamine. Palju rakuvaheainet. ERÜTROTSÜÜDID punalibled LEOKOTSÜÜDID valgelibled TROMBOTSÜÜDID vereliistakud Rakuvaheaineks on vereplasma , mis koosneb mitmesugustest vees lahustunud keemilistest elementidest. Koed on koondunud organitesse ehk elunditesse -Vatsakeste ja kudede seintest leiame mitmesuguseid närve. Südant varustavad verega pärgarterid , lähtuvad veresooned. Seest ja väljas poolt on süda kaetud kileja epiteelkoega . Südames on kõik koed olemas. Ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteeme ehk elundkondi -Taimedel puuduvad elundkonnad -Inimese seedeelundkonnad on suu, neel , söögitoru , magu, peen- ja jämesool Lisaks nendele kuuluvad seedeelundkonda süljenäärmed, kõhunäärmed ja maks -näärmete poolt eritatavad ensüümid aitavad toitu seedida.
*) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu lahti 3) kinni *) Vere liikumine 1) kojast vatsakesse 2) vatsakesest arterisse 3) veenist kotta *) Kestvus 1) 0,1 sek 2) 0,3 sek 3) 0,4 sek Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse (Keha)veenid toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse Kopsuarter viivad hapnikuvaese vere südamest kopsudesse (Keha)arter pumpab hapnikurikast verd kehasse Aort pumpab vere kehasse Pärgarterid varustavad südant hapniku ja toitainetega 2) Veresooned ja vereringe Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale (soontes, kus rõhk suurem, voolab veri madalama rõhuga soontesse). Veri vedelsisekude, mis ringleb veresoontes Vereringe vere pidev ringlemine organismis Vere hüübimine vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsioonide ahela
RISKIFAKTORID Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin. Ennetamine
SIIT JÄIN KIRJUTAMISEGA POOLELI Säsis toodetakse adrenaliini, selle vallandumist stimuleerib sümp NS-i erutus, mis omakorda põhjsutatud emotsionaalselt ja füüsilisest pingest. Adrenaliin avaladab toimet adrenoretseptorite kaudu. Temale suurema tundlikkusega beeta retseptorid (VT VEG NS-i!) 1) Mõjub südamele stimuleerivalt 2) Hingamistegevus kiireneb 3) Bronhid laienevad 4) Minutiventilatsioon laieneb 5) Veresoontele ajuveresooned laienevad, südame pärgarterid laienevad; siseelundite jm ahenevad 6) Seedeelundite talitlus ja motoorika pidurduvad 7) Paraneb vere hüübivus Ainevahetuslikult intensiivistub glükogenolüüs (glükogeeni lammutamine), glükoosi tase tõuseb, glükoneogenees intensiivitsub, lipolüüs triglütseriidide lammutamine intensiivisub. Glükogoon, kortisool, adrenaliin kontra reservid? Pikaajalisel nälgmisel adrenaliini tootmine väheneb, kortisool suureneb. Silmaava ehk pupill laieneb adrenaliini mõjul.
INFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südameliha kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb
•Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu) •Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus •Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini - seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. •Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! Südametsükkel •Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus on kõik südame õõned täidetud verega. •Kõigepealt tõmbuvad korraga kokku südame mõlemad kojad (kodade süstol; kestus 0.1 s), surudes vere endast vatsakestesse, mis laienevad veelgi
Südame tegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon Regulatsioonis osalevad vegetatiivne NS ja veres ringlevad hormoonid. Sümpaatilise NS-i erutuse korral südametegevus kiireneb, kokktuõmbed tugevnevad, paraneb südamelihase erutuvus ja erutuse juhtivus. Sümpaatilise NS-i mõju veresoontele pole sama. Sümpaatikuse mõjul ahenevad naha ja siseelundite veresooned, laienevad aga skeletilihaste ja aju veresooned ning tavaliselt ka südame pärgarterid, luuakse kõik tingimused, mis peaksid kindlustama sümpaatikuse.......... kuna kõikidesse veresoontesse võrdselt ei jaguks, naha ja teised veresooned. Tühjenevad ka veredepood: maks, põrn ja punane luuüdi (viimases verehädas). Suure füüsilise koormuse korral toimub kokkutõmme väga järsku, ja piste tekitabki valu. (PISTAB.. ai ai.) Parasümpaatilise NS-i mõju on sümpaatilise vastupidine: südametegevus aeglustub, kokkutümmete ulatus nürgeneb, erutuse juhtivus samuti nõrgeneb
Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, kuna ebapiisavast südamelihase põletik põletik i kontrollmehhanism >90 mmHg iseloomustab sümptomid, pärgarterid on vereringest kahjustus, mis s arterite rahuolekus või lupjunud ja sellest põhjustatud, tekkinud t sidekoestumine koormusel ahenenud südamelihase koronaararterite
madalam. Veri ringleb kehas pidevalt ning temperatuur ühtlustub. 5. Milliseid üleandeid täidab inimese vereplasma? Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. 6. Mis võib põhjustada infarkti (eluviis jms)? Milline muutus toimub südames infarkti korral, miks inimene ei sure alati infarkti tagajärjel? Kuidas on omavahel seotud mõisted pärgarterid ja infarkt? Infarkti käigus lähevad südamelöögid rütmist välja, kuid süda võib ise õige rütmi tagasi saada või tehakse elektrisokk. Infarkti tähtsaimad riskifaktorid on kõrge kolesterool veres, suitsetamine, ravimata kõrgvererõhutõbi ja pärilikkus. Südameinfarkt-Südame pärgarteri ummistumine. 7. Millisel juhul võib vere hüübimine inimesele rohkem kahju kui kasu tuua? Milles seisneb hemofiilia kui haiguse ohtlikkus?
vasaku koja kontraktsiooni korral suundub veri vasakusse vatsakesse. 13) Kirjelda põhjalikult südame ehitust. ENDOKARD- südame sisekest, endokardist moodustavad ka südameklapid MÜOKARD- südamelihas PERIKARD- südamepaun, kahelestmeline, vahele jääb kinnine perikardiõõs Südamel 4 kambrit (vasak koda ja vatsake, parem koda ja vatsake, vahesein). Südameklapid asuvad kodade ja vatsakeste vahel; ja vatsakeste ja suurte veresoonte vahel. Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem. 16) Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult? Somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. 17) Nimeta tingituid ja tingimatuid reflekse. Tingimatud- kaasasündinud nt. Neelamis ja imemisrefleks
B-lümfotsüüdid toodavad anti-e.kaitsekehi võõrvalkude vastu. T-lümfotsüüdid ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud/muutunud rakke. Tervel inimesel 1000-1500. · Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, kahe koja ja kahe vatsakesega. Hüpertroofia südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Pump: süstol südame kokkutõmme ; diastol lihase lõõgastumine. Südame verevarustus pärgarterid. · Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes(siinusrütm). Sõltub: vanus, sugu, eluviis, kehaline aktiivsus, emotsionaalne seisund, keha asend. Automatism koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. · Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb: süstol ja diastol. Süstol-kontraktsioon Diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli.
Toimeefektid: 1) Sümpaatilise NS-i mõju: * mõju südamele: südametöö kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad ja erutuse juhtivus südamelihases paraneb - sümpaatilisel NS-il on südamele STIMULEERIV mõju * mõju veresoontele: erinevatele veresoontele erisugune. Kui veresoon laieneb, siis verevarustus paraneb kui aheneb, siis verevarustus nõrgeneb. Erutusel laienevad skeletilihaste ja aju veresooned, suuremalt jaolt ka südame pärgarterid (süda saab nende kaudu ise verd) ehk koronaalveresooned (korona pärg, kroon). Erutusel henevad aga siseeelundite ja naha veresooned. * mõju hingamisele: hingamine kiireneb ja bronhide silelihased lõõgastuvad, mille tulemusel paraneb kopsude ventilatsioon (kopsudesse jõuab rohkem hapnikku) seetõttu paraneb ka kudede hapnikuvarustus. Sümpaatilisel NS-il hingamisele positiivne mõju.
Vasak vatsake töötab raskemini, suurvereringe on pikem, vastupanu vereliikumisele on suurem, veremahud on ühesugused. Tema lihas on paksem kui teistel südameöönte seinetl. Südamelihase paksenemine- hüpertroofia. On võimalik südant treenida. Suudab rohkem verd välja paisata, seda aeglasemalt, vähem kordi võib süda kokkutõmbuda. Südame lihas peab olema treenitud. Südametsükkel koosneb süstolist, diastolist. Südamelihast varustavad pärgarterid. Lõõgastumise ajal täituvad pärgarterid verega. Töötamise ajal paiskavad välja. Südamelihas tõmbub kokku- südame löögisagedus e pulss. Näitab mitu tsüklit mahub 1min. Kokkutõmme tekib sellepärast et südamelihases on olemas elektijaam, mis kogu aeg toodab elektrilisi impulsse,mis kutsuvad esile erutusseisundi hetke e lihaselise kokkutõmbe reaktsiooni. Asub seal kus õõnesveenid saabuvad paremasse kotta. Impulssid tekivad automaatselt. Südameautomatism, tekitada temas endas
Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse effekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjutustele ja parasümpaatikus tasakaalustab. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus ja löögijõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus (silmaava laieneb, tekib limaainerikas sülg, laienevad pärgarterid, higamisteede silelihased laienevad, seedetrakti ja kusepõie toonuse langus, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon). Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole, põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu.(Silmaava aheneb, pisaraid sekreteeritakse, tekib vedel sülg, eritub higi, südame löögisagedus langeb, pärgarterid ahenevad, hingamisteede silelihased ahenevad, maonäärme ensüümiderikka nõre teke,
tõttu, seega suguti erektsioon on vahendatud parasümpaatilise ns poolt. Sümpaatikuse erutus pidurdab, aga parasümpaatiline vastupidi. Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Südame-vereringe häired. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt
erektsioon on vahendatud parasümpaatilise ns poolt. Sümpaatikuse erutus pidurdab, aga parasümpaatiline vastupidi. Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Vererõhk ja selle ealised iseärasused lastel. Vererõhu mõõtmine. Vererõhk veresoontes on tingitud kahest asjaolust:
ahendab arteri valendikku ja muudab arteri vähem elastseks, lõpuks võib naast arteri hoopis sulgeda või lagunedes lõhkuda endoteeli ja panna aluse trombi tekkele. Ateroskleroosi põhjused pole selged, kindel on kõrge vererõhu soodustav toime (suitsetamisest, stressist, ülekaalulisusest jne.) Suure vereringe arterid. Suure vereringe arterid on kõik aordi harud ja harude harud! Aordi suuremad osad: A.aordikaar, B. rinnaaort ja C. kõhuaort. A.Aordikaar (arcus aortae) : 1. Südame pärgarterid e. koronaararterid (arteriae coronariae): 2 tükki – parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale. (Arteriharude kõrval on südameveenid, mis kogunevad lõpuks kokku pärgurkeks, mis avaneb eraldi paremasse kotta.) 2. Õlavarre-pea tüvi (truncus brachiocephalicus): lühike jäme haru, hargneb varsti kaheks – parem
beetaretseptorid aga adrenaliinile; alfa1, alfa2, beeta1, beeta2, beeta3 Erutust stimuleerib emotsionaalne ja füüsiline pinge Sümpaatilise NS toimed ja erutuse efektid organismis: Mõju veresoontele pole kõigile veresoontele ühesugune; naha ja limaskestade veresooned ning siseelundite veresooned ahenevad sümpaatilise erutuse korral, skeletilihaste ja ajuveresooned ning pärgarterid (?) aga laienevad; peenise ja kliitori veresooned ahenevad, peenise puhul takistab see erektsiooni, aga soodustab ejakulatsiooni Naha ja karvapüstitajalihased kontraktsioon, karvad tõusevad püsti Silmaava ehk pupill laieneb Stimuleerib südametegevust rütm kiireneb, kokkutõmmete ulatus ja tugevus suureneb, erutuse juhtivus südamest paraneb Kiireneb vere hüübimine
tagasi verre. 2) ahendab veresooni ja tõstab vererõhku 3) angiotensiin2 tekitab janu - kõige võimsam aine organismis, mis tekitab janu 4) vabastab ADH (antidiureetline hormoon) Neerupealiste säsi · selle hormoon on adrenaliin. Selle produktsioon ja väljutus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Sümpaatiline närvisüsteem. Adrenaliin avaldab toimed: 1) südame tegevus kiireneb ja kokkutõmmete ulatus suureneb. Südame pärgarterid adrenaliini toimel laienevad, mille tõttu paraneb südamelihase enda verevarustus. 2) laienevad südamelihaste veresooned ja ka osad ajuveresooned. Naha veresooned aga ahenevad 3) hingamine kiireneb ja bronhid laienevad. Seetõttu suureneb kopsude ventilatsioon ja organismi hapnikuga varustatus. 4) intensiivistub liponüüs ja vabade rasvhapete sisaldus veres. See võimaldab organismil saada lpiididest täiendavat energiat. Suureneb ka glükogenolüüs ja valkude kasutamine glükogeneesi
õhuke. Kõhul, puusadel. Teine tunnus on kuunägu. Ravimina on efektiivne, kuid salakaval- võtab turse, valu ära, aga mikroobide vastu ei toimi, mikroobid saavad tegutseda, kuna antikehade teke on pärsitud. · Suguhormoonid mõjuvad siis, kui on üleproduktsioon, muidu mitte. Neeupealise säsi produtseerib adrenaliini. Avaldab samasugust toimet nagu sümptaailise NS: · Südametegevus kiireneb · Laienevad skeletilihaste, aju veresooned ja südame pärgarterid, kuid ahenevad naha ja teiste siseelundite vererooned, va süda. · Hingamine kiireneb, bronhid laienevad, paraneb kopsude ventilatsioon ja hapniku varustus · Silmaava ehk pupill laineb · Karvad tõusevad püsti · Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti. · Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine) · Vere hüübimine kiireneb.
on seal õhuke. Kõhul, puusadel. Teine tunnus on kuunägu. Ravinina on efektiivne, kuid salakaval- võtab turse, valu ära, aga mikroobide vastu ei toimi, mikroobid saavad tegutseda, kuna antikehade teke on pärsitud. · Suguhormoonid mõjuvad siis, kui on üleproduktsioon, muidu mitte. Neeupealise säsi produtseerib adrenaliini. Avaldab samasugust toimet sümptaailise NS: · Südametegevus kiireneb · Laienevad skeletilihaste, aju veresooned ja südame pärgarterid, kuid ahenevad naha ja teiste siseelundite vererooned, va süda. · Hingamine kiireneb, bronhid laienevad, paraneb kopsude ventilatsioon ja hapniku varustus · Silmaava ehk pupill laineb · Karvad tõusevad püsti · Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti. · Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine) · Vere hüübimine kiireneb.
Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi: Perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb Südame löögisagedus ja maht vähenevad. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus vallandab pressoorse refleksi: Perifeersed veresooned kitsenevad, takistus verevoolule suureneb Südame löögisagedus ja maht suureneb KÜSIMUS: Milleks on pärgarterid vajalikud? Miks ei võiks minna väikesed veresooned südame eri kambritest otse müokardi vähemalt vasakult poolt, kus vesi on hapnikurikas? Sellised veresooned ei oleks siiski eriti tõhusad südamelihase varustajad. Miks? VASTUS: Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka siastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus
Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi: Perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb Südame löögisagedus ja maht vähenevad. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus vallandab pressoorse refleksi: Perifeersed veresooned kitsenevad, takistus verevoolule suureneb Südame löögisagedus ja maht suureneb KÜSIMUS: Milleks on pärgarterid vajalikud? Miks ei võiks minna väikesed veresooned südame eri kambritest otse müokardi vähemalt vasakult poolt, kus vesi on hapnikurikas? Sellised veresooned ei oleks siiski eriti tõhusad südamelihase varustajad. Miks? VASTUS: Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka siastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus
Erutused, mis käivituvad, võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi) 1. Mõju südamele – südametegevus kiireneb ja kokkutõmbed tugevnevad. Paisatakse rohkem verd minutis südamest vereringesse. 2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 4. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 5. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 6. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 7. Seedeelundite talitlus – pidurdub
Erutused, mis käivituvad, võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi). 1. Mõju südamele – südametegevus kiireneb ja kokkutõmbed tugevnevad. Paisatakse rohkem verd minutis südamest vereringesse. 2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: a. Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad b. Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 3. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 3. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 3. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 3
Reaktsioonid on sellised, mis aitavad põgeneda või vastupanu osutada. Sümpaatilise NS-i toimed efektorelunditele: 1) veresoontele osad ahenevad, osad laienevad, sõltuvalt sellest, millinde adrenoretseptor veresoone silelihastel on. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1adrenoretseptor, aga laienemist beeta2adrenoretseptor. Ahenevad naha- ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja aju veresooned laienevad. Koronaarveresooned südame pärgarterid, mis varustavad verega südant ennast. Koronaarveresoontel on nii alfa- kui beetaadrenoretseptorid toimub nii ahenemine kui ka laienemine. Füüsilise pingutusetingimustes vallandub alati neerpealiste säsist adrenaliin, mis toimib efektiivsemalt beetaadrenoretseptoris, seetõttu füüsilise pingutuse korral, mis sageli koos emotsionaalsega, aheneb miski .. ja süda saab rohkem verd. Kui füüsiline koormus suureneb, siis süda peab rohkem tööd tegema ja ka verd saama
Süda paikneb südamepaunas. Südame ja pauna http://www.miksike.ee/elehed/9klass/anatoomia/Vereringe/9 vahel on hõõrdumist vähendav vedelik. -4-7-2.htm Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Südame jaotab vasakuks ja paremaks pooleks vahesein. Kodasid ja vatsakesi lahutavad südameklapid. Südamest liigub veri eemale arterite kaudu ja saabub südamesse veenide abil. Südant ennast varustavad verega pärgarterid. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi arteritesse. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel. Vasaku vatsakese lihaskude on kõige paksem, sest sealt pumbatakse veri kogu kehasse. Südame talitlus. Süda töötab rütmiliselt, lihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad vaheldumisi. Südame töös on kolm etappi: kodade töö, vatsakeste töö ja puhkepaus. Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse.
Esineb ST joone depressioon vähemalt 0,1 mV rinnalülitustes. T-sakid kõrged või negatiivsed. Lisauuringuna on kasutusel südame ultraheli ehk ehhokardiograafia, mis annab informatsiooni südame töö iseloomust ning võimalikest häiretest. Veloergomeetrial ehk koormustestil uuritakse, kui suurt füüsilist koormust inimene talub ilma, et tal tekiksid südamekaebused. Koronarograafial viiakse veresoonde kontrastainet, mis toob nähtavale südame pärgarterid ning võimaldab hinnata nende kahjustuse (ahenemise) ulatust. Ravi Stenokardia tuntud ravim ataki ajal on nitroglütseriin, mis mõjub südame veresooni laiendavalt ning seega parandab verevarustust ja leevendab valu. Atakkide vaheajal kasutatakse pikatoimelisi nitraate (isosorbiid dinitraat). ISHEEMIATÕBI Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja
Hisikimbu sääred jagunevad peenikesteks kiududeks, mida nim. purkinje-kiududeks, mis lõppevad vatsakeste muskulatuuril. Kui erutus on selle süsteemi läbinud, alles siis jõuab erutus südametippu (tipp tõmbab esimesena kokku). Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, tsüklitoonid. (Raamatus olemas lk. 47) SÜDAME PÄRGARTER Südame pärgarterit kulgevad pärja kujuliselt südamelihases. Nad varustavad verega südamelihast. Nad on südame põhimiku piirkonnas. Pärgarterid annavad vas. Ja par. Vatsakesele eraldi haru. Need hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, arterioonideks ja kapillaarideks (nii nagu vereringe). Iga arteri kõrval on 2 veeni. Pärgarter väljub aordi algusosast südamele. Pärgveenid aga suubuvad nii nagu kopsuveenidki paremasse kotta. Funktsioon on varustada vere ja hapnikuga südamelihast! Saavad sümpaatilist innervatsiooni, pärgarteritel on alfa ja beeta agrenoretseptorid.Alfa adenoretseptorid on tundlikud
neis sageli äkksurma põhjus. Insult mingi arteri purunemine ja selle arteri varustusala rakkude suremine; arteri purunemise põhjuseks võib olla vererõhu järsk tõus, mõni mehaaniline tegur (löök, raputus, põrutus), mõne mürgi toime; insult võib esineda kõigis kudedes (,,sinikad" nahas), kuid eriti iseloomulik ajukoele (ajurabandus). Suure vereringe arterid on kõik aordi harud ja harude harud. Aordi suuremad osa: aordikaar, rinnaaort ja kõhuaort. Aordikaar: · südame pärgarterid e koronaararterid 2 tükki: parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale · õlavarre-pea tüvi lühike jäme haru, hargneb kaheks: parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude ...
2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus ·Sümpaatikusega sarnast mõju avaldavad südamele ka veresringlev adrenaliin. ·Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini- seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. ·Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! VERI ·Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liirit verd. ·Veri koosneb: vereplasmast(54...59%; mahuprotsenti) vererakkudest(41...46%; mahuprotsenti)
Südameseina moodustab spiraalse ülesehitusega südamelihas (müokard). Vasaku vatsakese seina paksus on 6–10 mm, seega tunduvalt suurem kui paremal vatsakesel (vaid 3–5 mm). Kodade vahesein on paks ja kuulub funktsionaalselt vasaku vatsakese juurde. Seestpoolt vooderdab müokardi endokard ja väljast katab epikard. 58 Südamelihase töö ei allu tahtele, seega on ta vöötlihase eriliik, mis töötab puhkuseta terve inimese eluaja. Joonis 3.16. Südame põhistruktuurid Südame pärgarterid Südame pärgarterid ehk koronaararterid varustavad südamelihast toitainete ja hapnikuga. Koronaarid algavad aordi algusosast parema ja vasaku koronaarina ja kulgevad südame pinnal. Vasak peaharu jaguneb omakorda kaheks allharuks (ramus interventricularis ja ramus circumflexus). Veresoonte varustusalad on üsna individuaalse ulatusega. Igal juhul on tegemist lõplike harudega, s.t pole olemas mingeid reserv- või turvaharusid veresoonte vahel.
annaabi.ee 
