Kes otsib, ikka eksib teel Inimsoole on omane mitte kunagi rahul olla sellega, mis neil on, vaid otsida alati paremat, huvitavamat, rikkamat elu. Oma otsingutes satuvad inimesed tihti eksiteele, teevad vigu, kuid sageli ka parandavad neid. Faust oli õppinud erinevaid teadusi filosoofiat, arsti- , õigus- ja usuteadust, kuid ta ei olnud endaga ikka rahul. Tal oli palju õpilasi ja teda ümbritses palju teisi tarku inimesi, kuid ta ei suutnud tunda rõõmu oma teadmistest ning tundis, et ei oska inimestele näitada teed parema ja õigema elu poole. Faust otsis elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, pöördus ta maagia poole
moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Looming Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm ( ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi
Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. · Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. · Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata
Filosoof peremees või ori Kui võrrelda neid, kes on noorelt kolanud kohtutes, nendega, kes on üles kasvanud filosoofilistes otsingutes, siis tundub, ühed on kasvatatud orjadeks, teised aga vabadeks meesteks. Vabal mehel leidub alati aega, et jõudeajal rahus vestelda. Ta läheb ühelt arutelult üle teisele ning jätab vana teema pooleli, et võtta käsile uus teema, mis talle rohkem meeldib. Ta ei hooli, kui pikk või lühike on arutelu peaasi, et ta ainult tõeni välja jõuab. Peremees on arutluse teener, arutlus peab seisma ja ootama kuni peremees tahab üht või teist teemat lõpuni arutada
toetavad raskel hetkel ja kiidavad hea saavutuse puhul. Kuidas puutub siia haridus? Enamik sõpru kohatakse just koolis ja ülikoolis või siis õppingutega seotud projektidel ja üritustel. Lisaks võimaldab haridus luua lähedasemaid suhteid tänu kooli perekonnaõpetuse tunnile või kõrgkoolis õpetatud psühholoogia alustele. Juhtub ka nii, et rumala inimesega on igav. Seepärast haridus just kui garanteerib häid sõprussuhteid ja edu elukaaslese otsingutes. Nii siis haritud inimene ei pruugi olla õnnelik, aga ta teab kuidas saada õnnelikuks tänu õppimise juures omandatud teadmistele ja kogemustele. Haridus aitab inimesele tunda ennast hästi teiste seas ja just see seisund lükkab tegudele, mis teevad meid õnnelikeks. Jelizaveta Šmeljova 12.a
Tõde ja õigus V Indrek on nüüd oma tõe ja õiguse otsingutes maha rahunenud ja temast on saanud saatusele alistuv isik. Nagu Dostojevski tegelasedki tahab Indrek olla ÜKSINDA. Aga üksik inimene on nõrk. Inimese teeb tugevaks naine. (naine ei ole inimene vaid lihtsalt naine) Indrek on muutunud idealistiks ja ta hakkab Vargamäel mõtisklema põhjuse ja tagajärje seosele ja eriti teravalt tõuseb tema teadvusse probleem miks surid need keda ta armastas. Surm teeb armastuse elavaks
jms) peame tegema liiga noorelt, kui otsuste tegemist ei toeta veel enda elukogemus ja saame toetuda vaid vanemate ning ümbritsevate arvamusele. Õnnelikuks võib pidada inimesi, kes on kasvanud koos teadmisega, milline on nende tulevane professioon ja kes on seda õnnelikumad, kui nad suudavad oma unistused ellu viia ja tööle asudes tunnevad, et see teadmine on olnud õige. Kindlasti ei julge õnnetuks pidada ka neid, kelle elu kulgeb otsingutes, kui need otsingud on kantud teadlikest otsustest muuta olukordi, mis ei paku enam rahuldust. Et tulla rollide juurest tagasi kohustuste juurde pöördume Cicero poole, kes toob välja, et inimene on loodud selleks, et koos eksisteerida ja inimkonda jätkata, mistõttu on olulised kohustused, mis hõlmavad sidemeid inimeste vahel. ,,Inimesed sünnivad inimeste jaoks, et saaksid vastastikku üksteisele kasulikud olla". Inimeste kohustused peavad olema kantud
leidsid. Kunstiteo hoiab endas peaaegu alati kellegi ideaale ja unistusi ning ideaalid on teetähised tõe juurde teadmiseni sellest, et elus on väärtusi, mida tuleks teisiti hinnata ning mida ei tohiks kõrvale heita. Ühiskonna ebatäiuslikkus viitab ideaalide lahknemisele ning indiviidide võimetusele oma väärtushinnanguid muuta. Probleemid, mis on aegade jooksul olnud seotud ühiskondlike väärtushinnangutega, on inimestele enamasti teada, kuid pidevates täiuslikkuse otsingutes võivad mõned asjad jääda märkamatuks. Sageli on nendeks just igavest väärtust omavad aspektid. Peaaegu igas 19. või 20. sajandi suures romaanis võid leida ühiskondliku hierarhia probleemi. Jane Austeni romaan ,,Mansfield Park" räägib Fanny Price'ist, vaesest tütarlapsest, kelle plutokraatidest sugulased paluvad tal enda juurde elama tulla. Fanny saabumisel saavad kinnitust nende eelarvamused sellest, et
kirjutanud tema filosofeerimine oli üksnes suuline. Seetõttu on see meile tuttav üksnes niivõrd, kui kaasaegsed seda on üles tähendanud. Nii sõltub Sokratese-pilt, mida üks või teine filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud teistest tõeväärtuslikemaiks. Enamasti peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. SOKRATESE FILOSOOFIA Sokrates läheb oma filosoofilistes otsingutes relativistlike õpetuste vastu. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Sokratese ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas filosoofias ja teaduses: mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea.
erinevaid fakte ja positiivseid külgi arenemisel, samas ka erinevaid negatiivseid külgi. Ma valisin selle teema, kuna tahan ise arvutitest rohkem teada, eriti sellest, millised olid ühed esimesed arvutid. Ma arvan, et selle teema kohta saaksin ma päris palju infot, kui ma kasutaksin kõiki otsingulehti (Google, Neti.ee, jms.) ja loen mitmeid raamatuid arvutitest ja arutlevaid artikleid. Ma otsin ka internetist teiste inimeste uurimustöid selles suhtes ja võtan sealt mõned infokillud. Otsingutes üritan ma kasutada erinevaid märksõnu ja enamasti liitotsinguid. Teemas ma kavatsen arutada sellest, kuidas on praegused arvutid arenenud võrreldes esimeste arvutitega. Kindlasti ma kavatsen kasutada ka ingliskeelseid lehti, kuna ma arvan, et sealt saab rohkem infot antud teemale. Arvutite areng läbiaegade Arvuti on tegelikult väga laialt mõistetav termin. Aga eelkõige mõeldakse selle all masinat, mis võimaldab teha raskemaid arvutus ülesandeid, mida oleks peast liiga
kohustus, kehtestati üldine töökohustus, tööstus allutati keskvõimule. · NEP-is asendati toiduainete riigile andmise kohustus kindla suurusega maksuga, mille asumisel võis talupoeg ülejäänud toodangu turule viia. Rahareform taastas raha väärtuse, eraettevõtlus sai loa tegutsemiseks. 9. Eesti kahe sõja vahel · Areng oli sarnane kogu Läänemaailmaga. 1920-dad möödusid otsingutes, 1930 jõudis majanduskriis, kriisile järgnes autoritaarne periood ja majanduslik edu. · 1920 olid kommunistlikud meeleolud veel levinud. 1924. a. 01. detsembril tegid kommunistid mässukatse, mida dirigeeriti Moskvast. · Järgnesid edukad aastad. Marga asemele kroon, majandus asus tõusuteele. Tähtsamad riigitegelased olid Päts ja Tõnisson, riigikorraldus oli parmalentaristlik. Riigipeaks oli riigivanem, kes ühendas peaministri ja presidendi ülesandeid.
Umbes 1495. aasta paiku alustas Leonardo oma järgmist kuulsat teost ,,Püha õhtusöömaaeg". See maal oli renessansiaja üks mõjukamaid teoseid. 1503. aastal alustatud ,,Mona Lisa", mille Leonardo viis Prantsusmaale, on peetud esimeseks tänapäevaseks portreeks. Täiuslik tehnika, millega maali tonaalsus ja värvid on tervikuks sulatatud ja selle tulemusena tekkis müstiline isikupära olid erakordsed. Leonardo viimased eluaastad möödusid rahututes otsingutes. Ta maalis vähe, kuid tegutses jätkuvalt oma paljudel teistel huvialadel, jõudes 1508. aastal taas Milanosse. Teateid on mitmetest skulptuuriplaanidest, kuid ühtegi autentset Leonardo loodud skulptuuri pole säilinud. Samuti ei ehitanud ta ühtegi hoonet, kuigi valmistas juba varasest east alates teoreetilisi hoonete plaane ja püstprojektsioone. Lapsepõlv Leonardo sündis kuulsast notarisuguvõsast pärit Ser Piero Antonio (25a) ja külatüdruk Caterina (16a) vallaspojana 15
Amundsen kirjutab küll hiljem, et esmaavastaja au polekski talle oluline olnud, talle oli palju südamelähedasem teaduslik teave, mida selline ekspeditsioon oleks andnud. Põhjanabale jõuab Amundsen siiski ka, seda 1926. aastal, lennates sealt üle tsepeliiniga Norge. Ta oli esimene inimene, kes lendas üle põhjapooluse,saades sellega esimeseks inimeseks, kes oli käinud mõlemal poolusel. Amundsen kaotas elu 1928. aastal, kui ta osales itaallasest seikleja Umberto Nobile otsingutes. Nobile dirizaabel kukkus Põhja- Jäämerre. Lisa1: Kaart 7 8 Kasutatud materjal 1) https://en.wikipedia.org/wiki/Roald_Amundsen 2) https://et.wikipedia.org/wiki/Roald_Amundsen 3) http://www.eestiloodus.ee/artikkel4302_4262.html 4) https://www.directormeedia.ee/surm-jaisel-mandril/ 5) http://elu24.postimees.ee/155439/norralased-otsivad-roald- amundseniga-alla-kukkunud-lennukit 6)https://en.wikipedia.org/wiki/Amundsen
Ta oli Peterburis tutvunud vene demokraatliku maalikunstiga, mis teda kindlalt oli mõjutanud talurahva ainestiku juurde pöörduma. Tuli asuda materjali kogumisele, kuid matkadeta ei olnud see mõeldav. Neid matku võib vaadelda omalaadse, sajanduvahetuse ideedekompleksist märgistatud ,,kolooniana", osana tolleaegses kultuuris tegutsenud identiteediotsingute lainest, mis hõlmas peale teineteisega osalt kattuvate ,,kodukunsti" ja rahvusromantismi muudki. Neis otsingutes oli ,,kodu" üks võtmemõisteid. Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. (Vaata ka LISA 3, 6 ja 7) Evangeelsed teemad Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt
seisis mu voodi jalutsis, muud ei teinud. See oli nii õudne ja magus, et ma enam muud ei tahtnudki. Sestsaadik õunte lõhn erutabki mind." Ilmselt ongi see raamat eneseotsing, eelkõige kirja kirjutajale ning ka nendele, kellel on au seda kirja lugeda. Mina, kirja ehk teose lugejana muutusin raamatuga väga lähedaseks ning tundsin paljuski ära iseennast, eelkõige sellena, kes päris täpselt seda õiget kohta kuidagimoodi ei leia ning kes piirsituatsioonides ning otsingutes pidevalt vangis on, sest: "Ma vaatan veepinda otsekui piiri, mille tagant peab algama päris maailm, millest ma ootan kerkivat sinu kätt, kasvõi ringe veepinnal, märguannet, et mul on luba tulla. Aga midagi ei juhtu, ainult tuulehoog säbrutab vett ja lööb suured puud pea kohal kahisema." ,,Piiririiki" on temaatiliste tunnuste ja algse pöörase edu tõttu rahvusvahelisel turul nimetatud ka eesti esimeseks euroromaaniks. Kuid see, mis raamatus müüb, pole ilmselt mitte eeskätt
visual-paradigm.com/VPGallery/diagrams/Sequence.html] 27.11.2015 9. Sequence Diagram showing the transactions for the activity Account Holder Authentication (joonis). [http://www.jot.fm/issues/issue_2005_11/article5/] 27.11.2015 10. UML 2 Sequence Diagrams: An Agile Introduction, 2014 [http://www.agilemodeling.com/artifacts/sequenceDiagram.htm] 27.11.2015. Lisa 1. Eelmiste aastate õpilastööde ja oma lisaks leitu kokkuvõte Referaadi koostamisel kasutati google otsingumootorit. Otsingutes kasutati eesti-ja ingliskeelseid lauseid. Kasutatavad otsingusõnad olid näiteks Sequence diagram specification, Scenario diagram, Brief History of the UML, UML specification, Jadaskeem jne. Lisaks otsingumootorile kasutati ESTER e-kataloogi ja õppejõu poolt lisatud varasemaid esitatud referaate. Eelmiste aastate tööd aitasid mõista, et alguses otsitava scenario diagram´i kohta ei ka teised sama teema valinud infot ning selle tõttu valis töö autor alternatiivsed
Ta oli Peterburis tutvunud vene demokraatliku maalikunstiga, mis teda kindlalt oli mõjutanud talurahva ainestiku juurde pöörduma. Tuli asuda materjali kogumisele, kuid matkadeta ei olnud see mõeldav. Neid matku võib vaadelda omalaadse, sajanduvahetuse ideedekompleksist märgistatud ,,kolooniana", osana tolleaegses kultuuris tegutsenud identiteediotsingute lainest, mis hõlmas peale teineteisega osalt kattuvate ,,kodukunsti" ja rahvusromantismi muudki. Neis otsingutes oli ,,kodu" üks võtmemõisteid. Töötamine väljaspool ateljeeseinu otse looduses, eriti ühismatkadel arendas Paul Raua loomingut tunduvalt. Evangeelsed teemad Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal. Kristjan Raua preemia
iga päev vaatamas. Kui aga jõuab kätte päev, mil Humbert võis Lolitale järgi minna, leiab ta eest tühja voodi ning talle öeldakse, et Lolita ''onu'' oli talle juba järgi tulnud. Humbert muutus maruvihaseks ja lubas Lolita ''röövija'' iga hinna eest üles otsida ja ära tappa. Ta hakkab laialdaselt Lolitat taga otsima, käies läbi kõik kohas kust nad eelnevalt käinud on. Ta isegi palkab detektiivi, kellest pole aga mitte mingit kasu. Pikapeale annab Humbert Lolita otsingutes alla, sest tema leidmine näib lootusetu. Selle kahe aasta jooksul tekib Humbertil isegi suhe noore naisega, mis kiirelt ka lõpeb. Peale Lolita kaotust, leiab Humbert endas ikkagi nüüd veelgi enam seksuaalset tõmmet noorte tüdrukute suhtes ning on sunnitud seda nüüd ka veel jõulisemalt alla suruma, teadmata aga, mida endaga peale hakata. Kahe aasta pärast saab Humbert ootamatult Lolitalt kirja, milles ta väidab, et on õnnelikult abiellunud ning lapseootel
Legend Leonardo universaalsest geniaalsusest sai täiendust hilisel 19. sajandil, kui teda ülistati renessansiliku mehe kõrgeimaks avalduseks, kes on võimeline lahendama ära kõik maailma probleemid nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Reaalsuses oli Leonardo mees, kes oli täis palju ebakindlust ja vasturääkivust. Tal olid mured ja probleemid, mis ei vastanud tema kuvandile. Need vasturääkivused peegelduvad tema kirjutistes tema mitmepalgelistes mõtetes, tema palavikulistes otsingutes perfektse vormi järele ja tema säilinud märkmetes, kus teaduslik vaatlus on ühendatud filosoofiliste mõtisklustega, kus mõtted inimkeha anatoomia üle on vahelduvad vägivaldse poleemika ja aforismide näol, kus sõjamasina projekt on esitatud lille kirjeldusena. Tema maalides on rahulolematus avaldatud katsetustes uudse tehnikaga ( millel olid tihti kohutavad tulemused) ja töödega, mis jäid pooleli või mida Leonardo üldse ei alustanudki. Kontrastiks sobib lõputu hooliv armastus,
Mees ei uskunud jumalat, ta arvas, et too oli tema hüljanud ja sellepärast sõlmiski lepingu kuradiga. Nende suhtel poleks olnud perspektiivi, sest neil olid täiesti erinevad maailmavaated ja uskumused. Margareta oli tavaline naine, kes tahtis luua oma pere ja elada rahulikult, õnnelikult. Faustil polnud aga midagi sellist plaanis ja seepärast poleks olnud neil tulevikku. Margaretast poleks saanud Faustile otsingutes kaaslast, sest esiteks ta poleks iial läinud kaasa mehega, kes sõlmis lepingu kuradiga (oma siirast usust jumala vastu) ja teiseks Margaretale poleks sobinud pikad ja kurnavad otsingud. Ta oli täiesti teistsugune kui Faust ja seepärast poleks nende suhe toiminud. 3 3.1 Margareta oli vaene, naiivne, süütu ja rikkumata tütarlaps, kelle elule olid seatud mitmed takistused. Ta oli heatahtlik ja siiras, kuid ta polnud enesekindel. Kui
Soovitav on öelda viisakalt ,,tänan, ei". Sellest piisab täiesti, sest liigsed selgitused võivad inimesi solvata. Sama puudutab ka teid, olge korrektsed! Kui teile öeldi ära, siis oli selleks ilmselt ka põhjus. Peate siiski mõistma, et paaridel on üksteisele meeldida sama raske kui kahel inimesel üksteist leida. 6. Paarid on erinevad. Väga oluline on mõista, et kõik inimesed on erinevad ning seda on ka paarid. On pidevates otsingutes virtuaalseid paare, kogenuid ning algajaid svingereid. On ka neid, kes kontrollivad üksteist, armukadetsevad, ei anna endale oma käitumisest ja tegudest aru. On neidki, kes kohtuvad ainult ühe korra ja kaovad. Selliseid, kes otsivad pikaaegseid sõprussuhteid. Kõikidel on oma eesmärgid ning seda peab mõistma. Oluline on teada, mida tahate teie ise ning seda saavutada. 7. Hoolitsege oma puhtuse ja tervise eest! Külastage regulaarselt günekoloogi ja uroloogi, tehke analüüse
Suur erinevus nende vahel oli usk. Margareta oli sügavalt usklik. Allus reeglitele, käis kirikus. Käis pihil isegi siis, kui pattu ei olnud teinud. Kuna ta oli nii puhas ja süütu, siis ei saanud kurat talle midagi teha ega teda mõjutada. Faust aga oli usu jumalasse kaotanud. Ta ei saanud kunagi meelerahu. Nende kahe karakteri puhul vastanduvad loomulik süütus ja lihtne elu ning vaimne ebastabiilsus. Nende niivõrd suure erinevuse ja erineva maailmavaate tõttu ei saaks Faustile tema otsingutes kaaslast. Margareta ei mõistaks tema probleemi. Ka suhe ei püsiks kaua, sest neil pole midagi ühist. Fausti tunded kadusidki. Suhtel poleks perspektiivi ka seetõttu, et Margareta läks hulluks, polnud enam endine. Temas ei olnud enam seda süütust ja lihtsust, mis Fausti alguses tüdrukusse armuma pani. 3.1. Margareta oli süütu ja korralik 14-aastane neiu. Ta oli tagasihoidlik, ebakindel ja ei arvanud endast sugugi palju
Platonit ennast omanimeliselt üheski dialoogis kõnelejate seas ei ole. Muidugi on siin tegemist Platoni Sokratese- interpretatsiooniga, hilisemates teostes aga ilmselt lihtsalt sellega, et Platon on asetanud iseenda vaated Sokratese suhu. Ometigi võib eeldada, et varasemates teostes kajastuvad dialoogide- Sokratese kõnelustes ajaloolise Sokratese vaated. 10 Sokratese filosoofia Sokrates läheb oma filosoofilistes otsingutes relativistlike õpetuste vastu. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Kuna ta ise ühtegi raamatut ei kirjutanud, tuleb tema vaated rekonstrueerida. Põhiline allikas Platon (kuid temal on Sokrates tark minategelane kõigis dialoogides, ka nendes, kus ta esitab oma isiklikke seisukohti). Ka e.k. leiduv teos "Sokratese apoloogia" ehk suhteliselt autentne, kuna Sokratese kohtuprotsessil oli palju tunnistajaid. Sokratese filosofeerimise meetod oli täiesti uudne
Kuid skulptoristi tööd ta siiski päris maha ei jätnud ning tegel sellega aeg-ajalt. I maailmasõja algul hakkas Modigliani üha rohkem tegelema maalimisega. Modigliani kuulub kunstnike hulka, kelle biograafid peavad olema eriti ettevaatlikud niisuguste üldtarvitavate mõistetega nagu periood, etapp, murranguhetk ja nii edasi. Tema varakult välja kujunenud loomelaad tekitab selliste määratluste puhul palju vastuolusid ja ebakõlasid. Ta pole oma otsingutes järjekindel, mille tõttu taoline piiritlemine jääb ebamääraseks. Aga 1913-1915. aastatel on märgata tema maalimises uut kvaliteeti. Just neil aastail omandasid Modigliani maalid oma kordumatu tundelaadi ja hakkasid rääkima ,,täiel häälel". Ta valis endale modellideks lähedasemad inimesed. Modigliani tahtis muidugi, et portree oleks modelli sarnane aga ta otsis ka alati sügavamat mõtet. Ta üritas maalida nii, et pildilt kajastuks ka maalitu hing ja olemus.
" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimission tõsta noorte moraalset ja intelektuaalset taset ja aidata kaaskodanikke näha oma rumalust ja ühes sellega aidata ennast tundma õppida. Inimese esmane eesmärk peab olema tõeotsing ja enesekontroll ning ülim hüve peitub võimalikult suures hingeharimises ja kõlbelise mõistlikkuse otsingutes Kõlbeline mõistlikus ei tohi üle pingutada Sokrates on see kes toob filosoofia taevast maapeale ja paneb inimese selle keskele. Kodanikud peavad alati riigiseadusi austama Miks sokrates nii ütles ja miks see nii on? PLATON(427-347 e.Kr) Üks suuremaid antiikaaja mõtlejaid pühendas oma elu filosoofiale hoolimata aristrokraatlikust päritolust ja vanemate soovist, et ta valis poliitiku või luuletaja karjääri . Ta
staadiumi varjatud vastuolude tulemus. Kogu läänemaailma ajalugu on Hegeli meelest dialektika, milles jõutakse võõrandumiselt orjuse näol enesega ühinemiseni vabade ja võrdsete kodanike mõistuspärase, konstitutsioonilise riigi näol. SOKRATESE MEETOD. KRITON - Sokratese meetod on kahekõne, sofistlik dialoog, milles Sokrates miks küsimustega kontrollib keskustelupartnerit. Tõde leitakse kahekõnelistes otsingutes, kahtluses ja vaidluses, küsivas lähenemises tundmatule: ämmaemandakunst + irooniline refleksioon enesetunnetuse meetodina. (subjektiivne dialektika, kunst küsitleda iseennast iseenese kohta) maieutika ja iroonia kui teadmite kontrollimise vahendid. Dialektiline meetod. Antud juhul märgib see väljend Sokratese kõnelemisviisi, mida võiks tinglikult nimetada ka Sokratese meetodiks. Hiljem omab too termin olulist kohta Platoni õpetuses ja on sealtpeale käibel kuigi üsna
Hiljem pöördus tagasi sümbolismi juurde, luule muutus filosoofiliseks (kogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968). 1997. aastal ilmus mahukas koondkogu ,,Päikesepillaja." Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Luuletaja hoiak on romantiline, ta püüab haarata hetkest kõike. Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks. Mõnd ilu, hämmastavalt peent ja kurba hing leiab, ilma et ta üldse otsiks. Kõrb olen kurjalt vinetavas põuas. Ma kannan endas kosutavat kaevu nii kaugel, et ta veeni ma ei jõua
duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Dumas jätkab oma romaanidega teatud määral XVII--XVIII sajandi kodanliku seiklusromaani traditsioone. XVII ja XVIII sajandil oli kodanlik ühiskond alles kujunemas, XIX sajandiks on olukord juba sootuks teine. Juulimonarhia ajal oli Prantsusmaa valitsevate klasside elu muutunud üksluiseks ja kainelt praktiliseks. Mitte leides kaasaegses elus tugevaid aktiivseid karaktereid, pöördub Dumas oma otsingutes ajaloolise mineviku poole. Ilmselt püüdis autor oma romaanides olla meelepärane prantsuse lugejate laiale ringkonnale. Tema teoste lehekülgedel kaotab ajalugu oma eepilise suuruse, ta muutub lihtsaks ja koduseks, kaugeid ajaloolisi 1 sündmusi on kujutatud tegelaste intiimse elu taustal. Autor püüab näidata, et ka kuningad, kuningannad,
1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina. Euroopale jäi see maadeavastus teadmatuks: alles sadakond aastat hiljem avastati Deznjovi aruanne ühest Siberi arhiivist. Enne seda, 1728. aastal läbis väina Vene teenistuses taanlane Vitus Bering, andes sellele oma nime. Tegelikke looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi Kanada arktilise saarestiku. Taani kuningas Christian IV lootis just Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda. Nendeski otsingutes tuli pettuda. Loodeväil avastati alles 19. saj. keskpaigas tõdemusega, et laevasõiduks on see jääolude tõttu praktiliselt kasutamatu. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi
Mõteldes platonismi kahest maailmast, meelelisest ja mõistuslikust, kutsub Plotinos meid avastama mõistuslikku olemist meie hinges, meie sees. Reaalsuse põhistruktuure ja allikaid tuleb otsida meie sisimas loomuses, sest Plotinose järgi on maailma hinges, hing on intellektis ja intellekt ühes, ainulises. Niisiis: maailma on peas ja mitte pea maailmas. Plotinos on öelnud palju inimese subjektiivsuse valdkonna kohta. Ta tuletab meelde, et filosoofilistes otsingutes pole ainult objekt, mida uuritakse, vaid ka keegi subjekt, kes uurib. Plotinos rajas ise filosoofia, filosoofia ise`st, selle astmetest ja liikuvusest, selle juurtest mõtlemisprotsessis, mille inimene välistest asjadest hõivatuna unustab. Plotinos tegeles intensiivselt keele ja mõtlemise piiridega. Erinevalt varasematest mõtlejatest oli talle väga selge, et inimese ratsionaalsus ja selle väljendamine on piiratud mõnede
tegutsemisvõimaluse, soodustades sellega väärtuste selginemist. Õpetaja ei tohi halvustada lapse arusaamu ka siis, kui tema enda omad on sootuks teistsugused. Tahaksin siinkohal tõmmata paralleele Rogersi lapsekeskse teraapiaga, mille mõte on selles, et ümbritsevate soe, empaatiline, aktsepteeriv suhtumine lapse mõtetesse ja hinnangutesse lubab lapsel ilma valveloleku ja hirmuta selgusele jõuda oma mõtetes ja tunnetes, oma probleemides ja otsingutes. Väärtuste selginemise kontseptsioon tugineb väljakujunenud arusaamale sellest, mis on väärtused. Väärtuse testimise üldtunnustatud kriteeriumid on järgmised: väärtus on see, mis on inimese poolt valitud; valik peab olema vabatahtlik; valida peab saama alternatiivide hulgast; valik on inimesele kallis; valikut on inimene avalikult tunnustanud; valik ei ole ühekordne ja juhuslik, vaid regulaarne.
kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Dumas jätkab oma romaanidega teatud määral XVII--XVIII sajandi kodanliku seiklusromaani traditsioone. XVII ja XVIII sajandil oli kodanlik ühiskond alles kujunemas. XIX sajandiks on olukord juba sootuks teine. Juulimonarhia ajal oli Prantsusmaa valitsevate klasside elu muutunud üksluiseks ja kainelt praktiliseks. Mitte leides kaasaegses elus tugevaid aktiivseid karaktereid, pöördub Dumas oma otsingutes ajaloolise mineviku poole. Ilmselt püüdis autor oma romaanides olla meelepärane prantsuse lugejate laiale ringkonnale. Tema teoste lehekülgedel kaotab ajalugu oma eepilise suuruse, ta muutub lihtsaks ja koduseks, kaugeid ajaloolisi sündmusi on kujutatud tegelaste intiimse elu taustal. Autor püüab näidata, et ka kuningad, kuningannad, väejuhid ja ministrid olid inimesed, kelle üle kirgedel ja kapriisidel oli suur mõju. Taoline käsitlusviis pidi sisendama tavalisesse lugejasse 675
annaabi.ee 
