html Kuidas internetis turvaliselt osta? · Osta tuntud veebilehekülgedelt. Ära usalda tundmatut firmat. · Ära esita enda kohta rohkem andmeid, kui on vaja turvaliseks maksmiseks. · Ükski internetipood ei saa Sinult küsida internetipanga kohta muud, kui vaid seda, millises pangas soovid maksta. Ära sisesta oma salasõnu või pangakonto muud infot kaupluse leheküljele! · Enne ostu uuri, kui kaua võtab kauba kättesaamine aega ja kui palju tuleb ostuhinnale veel lisaks maksta (transport, maksud jms.) · Vajadusel küsi infot, kuidas kaupa tagastada. Internetis ei pruugi kaubast õiget ettekujutust saada ja saadu ei pruugi olla selline, nagu sina soovid. · Kuigi ostad elektrooniliselt, on arukas pärast täitmist välja trükkida tellimisvorm, samuti tellimuse kinnitamise lehekülg. Kui väljatrükk mingil pähjusel ei õnnestu, salvesta ekraanipilt (klahv Print Scrn.)
Tarbijad otsustavad, milliseid pakkumisahelaid toetada ning milliseid hüljata nad hääletavad oma aja, tähelepanu ja rahaga selle ettevõtte poolt, kes nende arvates peaks olema edukas. Seega nad mõjutavad kogu pakkumisahela edu. 9. Mis on firma toodetava lisaväärtuse rahaline mõõtur? Firma toodetava lisaväärtuse rahaline mõõtur on müügihinna ja toote otseste kulutuste vahe 10. Mis mõjutab kulutegurit? Kulutegurit mõjutavad põhilisele ostuhinnale maksetingimused, transport, kõik käsitlemiskulud jne. 11. Millest algab ja lõpeb tarneahel? Tarneahel algab toormaterjali hankimisega, kuid ei lõpe tarbimisega, vaid sinna kuulub ka jäätmemajandust, mis suunab kasutu materjali jäätmekäitlusesse. 12. Mida tähendab tarneahela juhtimine? Tarneahela juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist ettevõttest väljapoole. Uute toodete ja teenuste
100 Vastus. Kauba uus hind pärast hinnaalandust on 153 krooni. Ülesanne: kütus Näide 10 (riigieksamilt 1998). Kütusefirma ostis 24000 liitrit bensiini ning vedas selle oma tanklasse. Veokulud moodustasid 10% ostuhinnast. Müünud ära kogu bensiini hinnaga 6 krooni ja 60 senti, sai firma 20% kasumit. Leida ühe liitri bensiini ostuhind. Lahendus Tähistame 1 liitri bensiini ostuhinna kroonides tähega x. Kui lisada ostuhinnale 10% veokulud, saame kütuseliitri omahinnaks firma jaoks: x + x 10% = 1,1x krooni. Müügihind oli 6,60 krooni ja see oli omahinnast 20% suurem. Seega 1,1x (100% + 20%) = 1,32 x = 6,60. Ülesanne: kütus (jätkub) Avaldame sellest võrrandist tundmatu x: x = 6,60 / 1,32 = 5 krooni. Vastus. Bensiiniliitri ostuhind oli 5 krooni. NB! Ülesande lahendamisel polnud vaja kasutada kütuse kogust (24000 l)!
Arenguväljaminekud b. Ostetud kontsessioonid,patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. c. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara näidatakse bilansis jääkväärtuses. Immateriaalse põhivara liikide kulumi kohta tuuakse andmed aastaaruande lisas. Immateriaalne põhivara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus kujuneb vara ostuhinnast ja vara kasutuselevõtmisega seotud otsestest kuludest. Tarkvara ostu puhul lisanduvad ostuhinnale näiteks tarkvara installeerimise, testimise ja muude tarkvara kasutuselevõtmisega seotud teenuste eest makstud tasud. Tarkvara kasutajate koolituskulusid ei kapitaliseerita. Peale soetamist või valmimist immateriaalsele põhivarale tehtavad kulutused lisatakse vara soetamismaksumusele juhul kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem tulu tulevikus s.t. kasvab kasutamispotensiaal üle esialgse taseme ja neid kulutusi
ploomid 12 34 12,00 0,35 144,00 pirnid 45 12 14,00 1,17 630,00 banaanid 23 15 24,00 1,60 552,00 kokku 13,45 5 480,00 keskmine 1,49 692,50 Ülesanne 3 Leida arvutikaupade hinnad Ostuhind km-ga = ostuhind km-ta + käibemaks Müügihinna saab kui ostuhinnale (km-ga) lisada 20% (juurdehindluse) Kassa tulu=müügihind*kogus Andmed käibemaks 20% juurdehindlus 20% Käibemak Ostuhind s Ostuhind Nr Kaup km-ta (km) km-ga Müügihind Kogus Kassa tulu 1 Videokaart 1500 300 1800 360 3 1080
D- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) K- Põhivara ( maa ja ehitised, masinad ja seadmed, inventar) IMMATERIAALNE PÕHIVARA Immateriaalseks põhivaraks on ostetud kaubamärgid, litsentsid, patendid ja arvutitarkvara. Samuti võib võtta immateriaalsena arvele ka ettevõtte asutamis-ja arengukulud, kui need on olulises suuruses. Arvele võetakse soetusmaksumuses mille hulka kuulub lisaks ostuhinnale soetamisega otseselt seotud kulud, võetakse kontole immateriaalne põhivara ja määratakse kasutusaeg. Kulumit arvutatakse samamoodi nagu põhivaral. Edasimüügi õigus puudub nii et vananenud immateriaalne vara kuulub maha kandmisele. Bilansis näidatakse immateriaalne põhivara jääkväärtuses eraldi materiaalsest põhivarast.Kasumiaruandes nii materiaalse –kui ka immateriaalse põhivara kulum koos ühes summas.
406 250 -18 000 -750 0 406 250 -25 000 0 406 250 -25 000 P10-4A Tim Flaganan Inc ostis 3. jaanuaril 2004. a 224 000 dollari eest seadmeid. Lisaks seadme ostuhinnale kaasnesid muud väljaminekud. Seadme soetusmaksumuse koostisosad: Seadme ostuhind 224 000 Transport 700 Kindlustus 100 Tehingutasu 12 100 Paigaldus 3 100
täies ulatuses tuluks. Ettevõttesiseselt genereeritud firmaväärtust aga bilansis ei kajastata. 20 AS Vaal ostis majandusaasta valduses kõik AS Kilu netovarad, makstes nende eest arvelduskontolt 2000000 krooni. AS Kilu jätkab tegevust iseseisva struktuuriüksusena. Ostutehinguga kaasnesid ka lepingute sõlmimisega seotud väljaminekud, kokku 50000 krooni, mis tasuti pangaülekandega ja lisanduvad ostuhinnale, moodustades soetusmaksumuse 21 AS Kilu bilanss reaalväärtuses on esitatud järgnevas tabelis: 22 Aktiva (kr) Passiva (kr) Nõuded 600000 Lühiajal 600000 ostjatele kohustused Kaubavaru 800000 Pikaajal 800000 d pangalaen Põhivara 1600000 Kohustuse 1400000 (jääkm) d kokku
Sel bilansikirjel kajastatakse lühiajalisi finantsinvesteeringuid (aktsiaid, võlakirju, obligatsioone, fondiosakuid jne). Lühiajalised finantsinvesteeringud on need aktsiad ja muud väärtpaberid, mida juhtkonna otsusel hoitakse lühiajalise edasimüümise eesmärgil ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuu jooksul. Aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis lisaks ostuhinnale sisaldab kõiki väärtpaberi soetamisega seotud väljaminekuid. Nende edasine kajastamine bilansis toimub õiglase väärtuse meetodil, välja arvatud lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid ja sellised väärtpaberid, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Parimaks indikaatoriks väärtpaberi õiglasest
kinnisvara ja teenuse osutamisega otseselt seotud kapitaliseeritud kulud, mille osas ei ole veel võimalik kajastada tulu valmidusastme meetodil. 2.4. Varude arvestuspõhimõtted 2.4.1. Esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. (SME IFRS 13.5, 13.11). Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. (SME IFRS 13.6). Juhul kui varud ostetakse tavapärasest maksetähtajast pikemaajalise järelmaksuga, kajastatakse varude soetusmaksumusena ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul. Vahet soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuluna 5 soetamise ja maksmise vahelise perioodi jooksul
parimaga. Positiivne on vaid parima alternatiiviga saadav rent. Koostöö (kooperatsioon) on meil koostegevuse üks (positiivne) variant toob kasu vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju. Tehingukasu = maksimaalne ostuhind - minimaalne müügihind Tehingukasu on tehinguga küpsetatav kook, mida on võimalik omavahel jagada tegeliku hinna abil, mis arvestab objektiivset turuhinda. Kui tegelik hind läheneb maksimaalsele ostuhinnale, seda suurema koogitüki saab müüja, ja vastupidi. Subjektiivsed hinnad on muutlikud ja sõltuvad tehingu tingimustest ja partneri. Koostöökasu eelduseks võib pidada asjaosaliste summaarse kasu kasvu (Kaldor- Hicksi-parendust) siis on olemas teoreetiline võimalus Pareto-parenduseks Iga Pareto-parendus on ka Kaldor-Hicksi parendus, aga mitte vastupidi. Ranges mõttes saab koostööst ja -kasust rääkida vaid siis, kui seeläbi paraneb kõigi heaolu (toimub
b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse). * Kaupade arvestust võib pidada ka müügihindades. Ostukulutused: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varude soetamisega otseselt seotud transpordikulud, pakkimine, tarnega seotud kindlustusmakse jm Tootmiskulud- otseselt tootmisega seotud kulud (materjali maksumus, tööliste palk jne) ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne).
kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne).
struktuuri,eeldab laoprogrammi) Kuludesse kandmis meetod: 1)individuaalmaksumuse meetod(tükimeetod) 2)FIFO(alles jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui põhivara minimaalne maksumus. Väikevahendi arvestamise meetodid: 1. Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna 2.
tagajärjel, mida tehakse kindlaks ümberhindamisel. S Segmenteerimine – Turu jagamine teatud tunnuste järgi väiksemateks osadeks – turusegmentideks. Sihtturg – Toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) – Aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas, millele arvatakse juurde ekspordi ja impordi saldo. Slump – Majanduse äkklangus. Soetamiskulud – Kõik ostuhinnale lisanduvad kulud, mis tulenevad vara soetamisest või on sellega kuidagi seotud. Soetusmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Stardikapital – Rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni selliste tulude laekumiseni, mis katavad jooksvad kulud.
· Materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel Valmistoodang jaguneb põhi (selle saamisele on suunatud ettevõtte tegevus) - ja kõrvaltoodanguks (moodustavad tootmisprotsessi jäägid) Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus; koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustes ja muudest kulutustest (nt transpordikulutused) Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid mittetagastatavaid makse, nt toolimaks Tootmiskulutused sisaldavad toote tootmisega seotud kulutusi, nt materjal, tööjõukulud Muud kulutused- et viia varu tema asukohta ja seisundisse Netorealiseerimisväärtus- väärus, mille ma saaksin, kui ma praegu müüksin, millest on maha lahutatud müügitehinguga seotud kulutsed Kui netorealiseerimisväärtus on madalam kui soetusmaksumus, tuleb objekt alla hinnata! Varude sünteetilise ja anlüütilise arvestuse olemus
rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond - paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Avatud investeerimisfond kohustub pidevalt arvestama fondi osaku puhasväärtust (NAV), mis on osaku müügi- ja ostuhinnale aluseks. NAV= (fondi varade turuväärtus-fondi kohustused)/emiteeritud osakute arv 9. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldavad suletud investeerimisfondid: Aktiivselt juhitud Fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi Fondi halduskulud on 1-2% mahust Börsidel noteeritud alates 1920 Indeksaktsiad: Eesmärgiks järgida teatud indeksi liikumist
Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon,
instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond –paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond – paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks. NAV = fondi varade turuväärtus-fondi kohustused/emiteeritud osakute arv 9. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF) -aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st Indeksaktsiad (index-shares)
raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks. NAV = ää - / 13. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF) -aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st Indeksaktsiad (index-shares) -eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea
Ostetud kontsessioonid,patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. c. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara näidatakse bilansis jääkväärtuses. Immateriaalse põhivara liikide kulumi kohta tuuakse andmed aastaaruande lisas. Immateriaalne põhivara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus kujuneb vara ostuhinnast ja vara kasutuselevõtmisega seotud otsestest kuludest. Tarkvara ostu puhul lisanduvad ostuhinnale näiteks tarkvara installeerimise, testimise ja muude tarkvara kasutuselevõtmisega seotud teenuste eest makstud tasud. Tarkvara kasutajate koolituskulusid ei kapitaliseerita. Peale soetamist või valmimist immateriaalsele põhivarale tehtavad kulutused lisatakse vara soetamismaksumusele juhul kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem tulu tulevikus s.t. kasvab
Firma kvaliteedisüsteemile tehakse audit firma enda töötajate poolt. Testitakse toimivust võrreldakse ühtesobivust ISO- 9000 standarditega. A.2.7.1 Määratleda kogu omamise kulu (TCO - total cost of ownership). Define Total Cost of Ownership (TCO) TCO kogukulude mudel on keskendunud eelkõige kulupositsioonile, sellele, kuidas IT kulusid paremini mõõta, juhtida ja vähendada, tõstmaks IT investeeringute tulusust. Lisaks ostuhinnale tuleb kulude alla lugeda ka hooldus, koolitus, seisakutest tekkiv kahju, laiendamine jne. Eelarvestused tehakse sageli ainult üksikute kulude baasil ning ei sisalda sugugi kõike kulusid, millega tuleks arvestada. TCO mudeli kohaselt jagatakse IT kulud kahte gruppi: nähtavad kulud ja peidetud kulud. Nähtavad kulud eelarvestatud kulud, mis on suunatud ettevõtte IT infrastruktuuri haldamiseks (IT osakonna kulud,
AGV orinteerub ruumis tavaliselt laseri ja peeglisüsteemide abil, selle tööd juhib arvuti. Juhuveod Mereveod, mis tellitakse laevaomanikelt/agentidelt kindlate kaubakoguste (enamasti vili, nafta, süsi, väetised jne) toimetamiseks ühest sadamast teise. Vahelduvad sadamad, puudub veograafik, agendid otsivad laevadele pidevalt uut lasti. Üle 75% laevatatavatest kaubakogustest teostatakse juhuvedudena. Juurdehindlus Hinnalisa protsentides, mis näitab kui suur osa ostuhinnast on lisatud ostuhinnale müügihinna saamiseks. Juurdehindluse arvutamiseks jagatakse müügi- ja ostuhinna vahe ostuhinnaga (KM=0) Käsikahveltõstuk Inimjõul töötav lihtne ja kerge tõsteseade, mis on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel. Sageli veetakse kaasas jaotusauto furgoonis, siirdamaks kaubaaluseid autole ja autolt. Mugav ja ratsionaalne kasutada kohtades, kus aluseid pole vaja tõsta riiulitele või virna ning aluste siirdamisi on vaja teha suhteliselt vähe. Kõrge ladu
rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete
saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. 45 Varud Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulud sisaldavad lisaks ostuhinnale varude soetamisega otseselt seotud transpordikulusid, tollimaksu ja muid mittetagastatavaid makse, millest on maha arvatud hinnaalandused ja garantiikulud. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Tütar- ja sidusettevõtjad Tütarettevõtteks loetakse äriühingut, mida kontrollib teine äriühing nn. emaettevõte. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest:
Muud nõuded 89 532 89 532 Kokku muud nõuded 1 354 280 1 354 280 4 10 3.4 Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. (4) Ettevõtte OÜ Abilis varude alla kuuluvad kõik kaubad mis on ette ostetud: ehitusmaterjalid,
Esimene osas mootori taastamiseks ning 38 modifitseerimiseks kulunud varuosade maksumust(Tabel 9) ning teises osas tööde maksumust, nii teenuste näol, mis telliti, kui ka enda kulunud aega(Tabel 10). Osad varuosad nimekirjas ei olnud uued ning olid varem olemas. Nende hinna määramisel tugineti samaväärse toote turuhinnas lähiriikides. Ülejäänud varuosade puhul tuginesin ostuhinnale, mis said soetatud kas Eestist või välismaalt. Euroopa liidu välistest riikidest tellides, lisandus toodetele ka tollimaks ning käibemaks, mis on juba arvestatud hindades. Tabel 9. Varuosade maksumus Nimetus Summa eurodes Kolvid, kolvirõngad 500
tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta või seisundisse (RTJ 4 p 8). Soetusmaksumus (RTJ 4 p 6) on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus (RTJ 4 p 6) on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi (RTJ 4 p 9). Vastavalt kehtivale käibemaksuseadusele võtavad käibemaksukohustuslased soetatud kauba- ja tootmisvarud arvele ilma käibemaksuta hinnas. Mittekäibemaksukohustuslased võtavad soetatud väärtused arvele käibemaksuga hinnas. Kauba ja tootmisvarude arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne.
Konkurendi hindade järgimine ei tohi muutuda kinnisideeks. Iga ettevõte peaks järgima oma äriideed ja väljakujunenud struktuuri. Kui aga hinnamuutuse mõju tarbijale on väga suur, on järgimine vajalik. 8.2.4 Hinnameetodi valik A. Kulukeskne meetod – hinna kujundamine lähtuvalt kuludest. 1 . Juurdehindlusmeetod : Hind = Omahind + Teatud juurdehindlus Kaubanduses tehakse juurdehindlus ostuhinnale, tootmises omahinnale. Meetodi aluseks on kogukulude jaotamine püsikuludeks (nt üür, küte, kindlustus), mis ei sõltu tootmis- ja müügimahust, ja muutuvkuludeks (nt tooraine), mis otseselt sõltuvad tootmis- ja müügimahust. Selle meetodi puuduseks on see, et hind ei reageeri nõudluse muutustele. Praktikas väga levinud meetod, kuna kulusid teatakse nõudlusest paremini. 2 . Kasumiläve meetod : see meetod taotleb kõigi kulude katmist ja ettenähtud kasumi saamist
võtta? ● Püsiva riskiga projektid – Riskantse rahavoo diskonteerimisel kasutame riskiga korrigeeritud tulumäära. ● Muutuva riskiga projektid – Leitakse rahavoo kindlusekvivalent igale perioodile ning diskonteerimisel kasutame riskivaba tulumäära või diskonteeritakse riskantseid rahavooge erinevatel perioodidel erinevate tulumääradega. 5. Nimetage vähemalt 3 kuluartiklit, mida peaks lisaks vara ostuhinnale arvama vara soetusmaksumusse ning arvestama projekti esialgse rahavoo leidmisel? Soetusmaksumus (ehk algmaksumus) - vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetamisega otseselt seotud kulutused - mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sh ● projekteerimistasud; ● vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud ning kasutatud materjalid ja töövahendid;
omakapitaliinstrumentide emiteerimisega kaasnevaid kulutusi ei käsitleta omandamisega otseselt seotud väljaminekutena. Selle asemel võetakse need arvesse kohustuse ja omakapitali- instrumentide esmakordsel kajastamisel vastavalt juhendile RTJ 3 ,,Finantsinstrumendid". Juhul kui osaluse omandamisel makstav tasu sõltub teatud lisatingimustest, hinnatakse omandamise kuupäeval nende lisatingimuste tõenäolist mõju ostuhinnale ja kajastatakse omandatud osaluse soetusmaksumuses, eeldusel, et tasu maksmine on tõenäoline ning tasu suurust saab usaldusväärselt mõõta. Hilisemaid ostuhinna korrigeerimisi kajastatakse omandatud osaluse soetusmaksumuse korrigeerimisena (RTJ 11 § 32). Soetusmaksumuse määramisel võetakse arvesse lisatingimustest tulenevat tõenäolist täiendavat tasu, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Juhul kui omandamise
Kulupõhine meetod Vaadeldav meetod lähtub kuludest, ja seda käsitletakse kahel kujul. A. Juurdehindluse meetod Meetod põhineb teatud arvestusliku juurdehindluse lisamisel omahinnale: · liidetakse püsikulud ja muutuvkulud (saadakse omahind), · saadud summale arvatakse juurde kasumiprotsent e. teatud paras juurdehindlus, · tulemus jagatakse toodete hulgaga ühikutes, mille vastuseks ongi toote hind. Kaubanduses lisatakse juurdehindlus ostuhinnale, tootmises aga omahinnale: a) hinnalisand kui % ostuhinnast = juurdehindlus / ostuhind x 100 b) hinnalisand kui % müügihinnast = juurdehindlus/müügihind x 100 Alati ei pruugi kasutada võrdset juurdehindlust, hinnalisandi määramisel tuleks eelkõige arvestada tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga. Juurdehindluse meetod on laialt levinud, eriti teenustele hinna määratlemisel, sest tavaliselt teatakse teenuse kavandamisel paremini teenusele vajalikke kulutusi kui
annaabi.ee 
