Spoor-: Kapslid, milles bakter võib säilitada eluvõime aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust ning desinfektsioonivahendeid Generatsiooniaeg-: Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid:- Bakterid, kes valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli Anaeroobsed bakterid:- Bakterid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest Osmootselt toituma:- Väliskeskkonnast ning vees lahustunud toitaineid terve raku pinnaga omastama 14. Baktereid kasutatakse: a. Toiduainetööstuses b. biokeemias c. Ravimitööstuses d. Molekulaarbioloogias e. Geneetikas f. Põllumajanduses 15. Bakterid ja aineringe - Bakterid on aineringes väga olulised , nagu näiteks surnud orgaanilise aine lagundamiseks ja lämmastiku sidumiseks atmosfääris (mügarbakterid) jm. Bakterid tagavad elu säilimise
1.)Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid). 2.)Eukarüoot organism(ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 3.)prokarioot organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma kuuluvad bakterid. 4.)rakutuum membraamidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid. 5.)antikeha kaitsevalk. Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide(valkude,nukleiinhapete) kahjutux tegemisex. 6.)denaturatsioonvalgu kõrgemat(neljandat,kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures aga säilib valgu esimest järku struktuur. 7.)renaturatsioon valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) ...
Need on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need aitavad vees pinnast põhja ja vastupidi liikuda. Spoor-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Generatsiooniaeg- ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid- bakterid kes vajavad hapniku Anaeroobsed bakterid-bakterid kes ei vaja hingamiseks hapniku Osmootselt toituma-ehk sööma kõike mida kätte saab 14. Baktereid kasutatakse: a. orgaanilise happe tootmine b. ensüümide tootmine c. aminohapete tootmine d. antibiootikumide tootmine e. toidupaksendaja tootmine f. vitamiinide tootmine 15. Bakterid ja aineringe- jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud, varustades neid hapnikuga. Loomade
organellidest ning kattub tiheda kestaga, elutunnused peaaegu puuduvad). Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toiduta elada aastasadu, taluvad hästi madalaid temperatuure ja isegi keetmist. Sobivasse elukeskkonda tagasi sattudes jätkab bakter oma normaalset elutegevust. Bakterite ainevahetus ja toitumine · Aineringe(süsiniku ja lämmastiku) Toituvad osmootselt Energia salvestatakse rakus ATP-na Toitumistüüpide ehk troofide aluseks on süsiniku- ja energiaallikas. Süsinikuallikas aine, millest sünteesitakse biomolekulid Energiaallikas saadakse sünteesiks vajalikku energiat Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mullas,kivimites ja veekogudes olevate karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tüskliline muutumine org. ühendite süsinikuks ja tagasi.
paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Kasutavad peremeesraku ATPd, kuna ise seda sünteesida ei suuda. Põhjustavad silmahaigusi, suguelundite põletikke, kopsupõletikku. · Mükoplasma väikesed ja väikese genoomiga bakterid. Samuti parasiit bakter, kasutab peremeesraku aineid. Rakkude suurus u 0,1-10 µm. Rakukest puudub ning seetõttu on nende kuju muutlik ja nad on osmootselt tundlikud. On reeglina pinnaparasiidid, kuid on näidatud ka raku sisse tungimist. Inimestel ja loomadel elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil ja liigestes. 26. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. · Raku suurus on erinev eukarüootne rakk on ca 10x suurem. · Eukarüoodis on membraaniga ümbritsetud tuuma olemasolu.
Aga nad ei suuda resünteesida rakukesta, reeglina nad ei pooldu ja neile ei kiinitu faagid. Sfäroplast on osaliselt kahjustatud kestaga rakk. Neid leidub alati vanades kultuurides. Neid võib saada ka rakke kasvatades penitsilliini manulusel. Sfäroplastidele kinnituvad faagid, nad poolduvad ja taastavad rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad. Kuna mükoplasmadel rakukest puudub, on nende kuju muutlik (pleomorfism) ja nad on osmootselt tundlikud. Osmootselt tundlikud on ka suurema eripinnaga bakterid (seega pulkbakterid tundlikumad, kui kokid). Peptidoglükaani ehitus: G(+) bakteritel toimub ahelate ühinemine pikemate peptiidsildade kaudu. Tetrapeptiidide seostumine otse on iseloomulik G(-) bakteritele, lisapeptiidi kaudu aga G(+) bakteritele. Peptidoglükaanvõrk gramnegatiivsetel bakteritel õhuke (nähtavasti ühekihiline ), grampositiivsetel bakteritel aga paks (kuni 25-kihiline). Sellel erinevusel baseerub ka
Kirjeldage tonoplasti H+ATPaasi funktsioneerimist. Millised ained liiguvad vakuooli selle pumba tekitatud gradiendi arvel? Miks on ainete/ioonide liikumine vakuooli taimede jaoks oluline? Tonoplasti prootonpunp ehk v – ATPaas transpordib prootoneid tsütoplasmast vakuooli. Aktiveerijaks on anioonid (nt Cl), ühe ATP hüdrolüüsil toimub kahe H+ transport, inhibiitoriks on bafülomütsiin A. Ainete/ioonide liikumisel on oluline tähtsus taimede veevahetuses, sest selle vahendusel toimub osmootselt aktiivsete ainete transport vakuooli ja väheneb raku veepotentsiaal. Nimetage rakumembraani ja tonoplasti H+-ATPaaside sarnased omadused *Energiat saadakse ATP hüdrolüüsist. *Teostavad primaarset aktiivtransporti. *Transpordi kiirus on aeglane. *Välja pumbatud prootoneid kasutatakse kotranspordis. 6 Põhjendage kuidas rakumembraani H+-ATPaas soodustab katioonide neeldumist rakkudesse
Rasvade vähesuse korral võib pidurduda organismi areng ja langeda organismi vastupanu väliskeskkonna mõjule. Rasvade osana saadakse kolesterooli - kui organism kolesterooli ei saa, siis annab aju kolesterooli maksale, närviimpulsside ülekanne on häiritud ning see võib soodustada depressiooni kujunemist. 1.4.Vesi Vesi moodustab universaalse lahustina organismi sisekeskkonna põhiosa. Vesi moodustab kehamassist ligikaudu 60%. Vedeliku tasakaalu regulatsioon toimub osmootselt aktiivsete elektrolüütide (naatriumi, kaaliumi ja kloriidide) koostöös. Kui kehavedelikus on soolade liigne kontsentratsioon, on füsioloogiliseks regulatsioonimehhanismiks janutunne, samas vähendatakse vee väljaviimist neerude kaudu. Ööpäevase veevajaduse saab välja arvestada sõltuvalt inimese keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsuse tasemega. Laste, eriti aga imikute veevajadus on tunduvalt suurem täiskasvanute omast. Kui
30. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Tingitud sulgrakkudesse sissetulnud veest, mis põhjustab turgorrõhu sulgrakkudes. Sulgrakkude õhupilupoolsed seinad muutuvad nõgusaks (radiaalse mitsellatsiooni tõttu tselluloosi mikrofibrillid paiknevad õhulõhega risti) ja turgorrõhk on suurem kui kaasrakkudes, mis ka piirnevad õhulõhet. Selleks, et vesi liiguks sulgrakkudesse, peab olema madalam veepotensiaal sulgrakkudes ehk osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsioon tõusma. Võidakse toota malaati nt. (C4 ja CAM taimed). Selleks, et K ioonide sisaldust tõsta, on vaja Kin kanalid avada. Kui membraan hüperpolariseerub (membraanipotensiaal muutub negatiivsemaks), siis avatakse Kin kanalid. Cl ioonid aitavad membraani hüperpolariseerumist säilitada. Selleks, et membraan hüperpolariseeruks, peab sulgrakust prootonATPaas pumpama prootoneid sulgrakust välja. prootonATPaasi on vaja eelnevalt aktiveerida, seda teevad nt
8. Polüploidsus Sageli Üliharva 9. Hulgatuumsus Harva Sageli Harva 10. Rakutüüpide arv ...50 200...500 Funktsionaalsed iseärasused 1. Ainevahetustüüp Autotroofne Heterotroofne 2. Toitumisviis Osmootselt, atsorptiivselt, toitained seostatakse Osmootselt, rakukestaga atsorptiivselt, fago- ja pinotsütoos 3. Vitamiinide Olemas, eriti B grupi Täielik Puudulik
8. Polüploidsus Sageli Üliharva 9. Hulgatuumsus Harva Sageli Harva 10. Rakutüüpide arv ...50 200...500 Funktsionaalsed iseärasused 1. Ainevahetustüüp Autotroofne Heterotroofne 2. Toitumisviis Osmootselt, atsorptiivselt, toitained seostatakse Osmootselt, rakukestaga atsorptiivselt, fago- ja pinotsütoos 3. Vitamiinide Olemas, eriti B grupi Täielik Puudulik
membraanipotentsiaalist sõltuvad Kin+ kanalid ja K+ sisenevad sulgrakkudesse. On leitud, et sinine valgus stimuleerib PEP 4 karboksülaasi aktiivsust, mis toodab malaadi eellast oksaalatsetaati ja sel teel samuti suurendab osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsiooni (ensüümi aktiveerumise põhjuseks ei ole otsene sinise valguse toime, vaid tsütoplasma aluselisemaks muutumine). hv (valgus) -> H+ ATPaas suureneb -> Vm (membraanipotentsiaal) väheneb -> [K+] suureneb, [sahharoos] suureneb, [malaat] suureneb, [Cl-] suureneb -> veepotentsiaal väheneb -> P(turgor) suureneb -> õhulõhed avanevad 53. Miks veepuuduse tekkimisel taimi pritsitakse ABA lahusega?
o Võib eristada kahte komponenti: Struktuurifibrille · Koosneb peptidoglükaanist (struktuuri- ja tugikomponent) Nendevahelist maatriksit o Funktsioonid: (6) Mehhaaniline kaitse Tagab raku kuju Viburi toestamine liikumisel Adhesioon Tänu rakukesta turgorile saab rakk kasvada Retseptorid o Kestata bakteritel (mükoplamadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised e pleomorfsed ja nad on osmootselt tundlikud o Protoplast rakk, millelt on eemaldatud kest; ta suudab Hingata Sünteesida valke ja nukleiinhappeid Ei suuda resünteesida rakukesta Reegline ei pooldu ja adsorbeeri faage o Stäroplast osaliselt kahjustatud kestaga rakk; neid leidub alati vanades kultuurides; nad suudavad: Poolduda Neile adsorbeeruvad faagid Taastada rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad · Kapsel o Funktsioonid:
Füsioloogiline on 0.9% soolalahus, kus on 0.9g soola 100g lahuses. 1kg=1ltr lahuses on 9g soola. NaCl molekulmass on 23+35=58g/mool. 9g moodustab 9/58=0.155M. Arvestades, et Na+ ja Cl- dissotsieeruvad täielikult, annab kumbki ioon eraldi osmootse rõhu, seega on lahus ekvivalentselt 0.31M. Toatemperatuuril on niisuguse lahuse osmootne rõhk 24*0.31=7.44atm ehk 0.754MPa. 42. Kui suur on turgor-rõhk taimerakus, mis asetseb 10m kõrgusel maapinnast ja milles on 0.3M osmootselt aktiivsete ainete lahus? Seesama rõhk kui rakk oleks maapinnal? 0.3M lahus põhjustab toatemperatuuril osmootse rõhu 0.3*24 = 8atm. Turgorrõhk oleks niisama suur kui rakk oleks maapinnal. Kui see on 10m kõrgusel, väheneb turgorrõhk vee üles-surumiseks vajaliku võrra, mis on umbes 1atm. Seega, 10m kõrgusel on turgor-rõhk 7atm. 43. Kevadel voolab kasemahl, milles on lahustunud 120g sahharoosi liitri kohta. Kui
venivuskasvule seletatakse kasvuinhibiitor etüleeni sünteesi kiirenemisega IAA kõrgematel kontsentratsioonidel. (IAA aktiveerib ACC sünteesi, mis on etüleeni sünteesiahela vaheühend). JAA toime lag periood on ~10 min, st ei ole seotud uue valgu sünteesiga. Kasvu maksimum saabub ~1 tunni möödudes ja kestab ~1 ööpäev. IAA toime mehhanism venivuskasvule on käsitletud hüdraulilise kasvu peatükis. Lisaks H+-ATPaasi aktiveerimisele suureneb IAA toimel teatud taimedes osmootselt aktiivsete ainete neeldumine välislahusest ja rakuseina materjali sekreteerimine Golgi kompleksi vahendusel. IAA mõjul on leitud ka H+-ATPaasi valgu sünteesi. Fototropism Tropismideks nimetatakse kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumisi st liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Reageerivad ainult noored kasvavad taimeosad. Et fototropismis (näiteks koleoptüülide tippude pöördumises valguse poole) osaleb
3. Kõhukinnisust võib soodustada vedeliku vähene tarbimine. Vajalik vedeliku tarbimise hulk ööpäevas on 2 liitrit. 4. Vaatamata muudatustele dieedis vajavad siiski paljud patsiendid kõhulahtisteid. Olenevalt kõhukin nisuse põhjusest on sobivad erinevad kõhulahtistid: soole mahtu suurendavad ained, soole sisu pehmendavad ained, kontaktlahtistid või osmootselt toimivad lahtistid. 5. Soole mahtu suurendavad ained on sobivad komplikatsioonideta kõhukinnisuse korral. 6. Kiire toime saamiseks on lühiajaliselt soovitav kasutada kontaktlahtistit (nt bisakodüül, senna). Alternatiivravimiks on magneesiumhüdroksiidi mikstuur. Rektaalsete ravimvormidena on soovitav kasutada bisakodüüli või glütseriini suposiite. 7
on algloomad. Nende joonpikkus (ca 100 µm) on inimsilma lahutusvõime piiril. Nendest 1 suurusjärk väiksemad on rohevetikad ja pärmid. Enamik baktereid on veel väiksemad ja nende joonpikkust mõõdetakse mikromeetrites. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5- 3 µm. Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. 21. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Bakterid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid kogu raku pinnaga. Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril, Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda.
transpordil GLUT2 transporteri abil seetõttu, et nende kontsentratsioon enterotsüüdis on kõrgem kui basolateraalse membraani taga plasmas. Sama glükoosi transporter töötab veel maksa, neerude ja pankrease saarekeste rakkudes. Heksoosid imenduvad suhteliselt kiiresti, resorptsioon lõpeb peaaegu peensoole algusosas. See väldib hüpertoonilisuse teket soolevalendikus, kuna tärklise laguproduktid (vastandina tärklisele endale) on osmootselt aktiivsed. Imendunud monoosid satuvad värativeeni kaudu maksa. 9.3. Valkude imendumine Täiskasvanu tarvitab päevas ligikaudu 70...90g valku. Intaktsed valgumolekulid imenduvad vähesel määral pinotsütoosi teel, seda eelkõige vastsündinul. Sellel imendumisviisil toiteline tähtsus puudub, küll aga omab ta immunoloogilist rolli, võides põhjustada nii sensibilisee- rumist kui allergiat. Valkude seedimine algab maos, kus pepsiin lõhustab 10...15% toiduvalgust: pankrease
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju
(Pasteurella- Pasteur, Planctomyces- plankton (hõljum) + seen (pungus)) Thiothrix- niite moodustab bakter, rakkudesse ladestuvad väävliterad. Thiomargarita- väävel+pärlikujuline. Suurimate mõõtmetega bakter. Ectothiorhodospira halophila phila- meeldib halo- sool ecto- välis- thio- väävel rhodo- punane spira- spiraalne Bakterite suurus- mõni mikromeeter. 1/1000 mm= µm Eripind- pindala ja ruumala suhe Bakterid toituvad osmootselt- kasutavad lahustunud aineid kogu raku pinnaga. Toitained jõuavad rakku kas difusiooniga või rakumembraanis paiknevate transporterite vahendusel. Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Ka on väikesed organismid väga tihedas kontaktis väliskeskkonnaga ja reageerivad kohe adekvaatselt selle muutustele. Eripind sõltub ka raku kujust. On kujusid, mis võimaldavad väga suurt eripinda- eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril
On neil kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Achromatium, Thiomargarita. 3. Mõnedel kemoorganotroofidel võib väävel ladestuda keskkonnas, kus on palju H2S ja on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Väävliterade kogunemine rakku sõltub H2S sisaldusest keskkonnas. Kui H2S sisaldus langeb, siis hakatakse rakusisest väävlit edasi oksüdeerima Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Varuainete terakestel on ümber ka membraan. Kui tekivad soodsad tingimused, siis hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp, kristalsus, elastsus, tugevus jne
kahjustatud veresoonte seina kudedesse. Selline kahjustusala on verest tingituna punase värvusega. Kõige sagedamini kopsukoes. Infarkti kolde koed neelduvad ja imenduvad ning tekkinud defektis vohab sidekude, mis hiljem armistub. Kui infarktikolle infitseerub mädatekitajate mikroobidega, kujuneb abstsess. Isostenuuria- uriini kontsentratsioonivõime täielik puudumine. Uriinieritus ei ole kontsentreeritud neerude poolt ja omab sama osmolaalsust, mis plasmagi. Osmolaalsus näitab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset kontsentratsiooni ühes kilogrammis vees (Osm/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrolüütide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab mõju hüpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele tuubulitele ja arterioolidele vee tagasiimendumist suurendavalt ning seega organismi vett
omnivoorid Energeetiliselt tasuv. lihatoidulised e. kiskjad e. karnivoorid taimetoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid · Heterotroofid: a)fagotroofid (söövad elus organisme või · Endogeenne- Toit ei tule orgaanilise aine osi) väliskeskkonnast, toitumine oma keha või b)saprotroofid (toituvad osmootselt sümbiontide ainete kasutamise arvel. kasutades orgaanilise aine laguprodukte ja Eksogeenne- toit väliskeskkonnast. teiste organismide metaboliite) · Konstitutsionaalne kaitse- · Biofaagid- toituvad põhiloomuline, kogu organismi seisundiga elusorganismidest seotud (suured kehamõõtmed, katted,
viburi, olemasolu. Tuntumaks esindajaks on silmviburlane. Kõikidele rakkudele omaste organellidele (Golgi aparaat, endoplasmaatiline võrgustik, mitokondrid jne) lisaks on neil tsütoplasmas moodustised, mis tagavad nende kui organismide eksisteerimise. Need moodustised on hulkraksete organite analoogid. Silmviburlane on huvitav organism selle poolest, et tema rakus on klorofülli sisaldavad kromatofoorid. Toitub valguse käes nagu taim, pimeduses aga kui loomorganism (osmootselt või fagotsütoosi teel). Loomade elundite õõnsustes ja juhades parasiteerivad mitmesugused mitmeviburilised. Tuntumad nendest on "Maksalutikas" või sooles elav Trihomonas hominis või kusesuguteedes elav T. vaginalis (tekitab haigust trihhomonoosi). Hõimkond: Kulendprotistid Amoebina Üherakulised organismid, kellel puudub vibur ning liikumisorganellideks on ajutised väljasopistatavad moodustised ehk kulendid. Kulendprotistide tsütoplasma on jaotunud
annab rakule energiat (ka pimedas!) o Väävel Fotosünteesijad väävlibakterid väävliterad on redutseerija varuks fotosünteesil Värvusetud kemolitotroofsed väävlibakterid väävel on endogeenne energiaallikas; ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina Kemoorganotroofid väävel ladestub keskkonnas, kus on palju HS-i Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis ehk polümeriseeunud, nad ei lahustu vees ega tõsta rauksisest osmootset rõhku. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. o Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut - bioplasti. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp, kristalsus, elastsus, tugevus jne. Külgahelate pikkust saab muuta mikroobi kasvutingimuste
Seentel ja samblikel biokeemiline kaitse trehaloos (seenesuhkur)- tekib amorfne jää. Organismis tekib maksas glükuroonhape, mis aitab kahjutuks muuta toksilisi ühendeid, osadele energiajookidele lisatakse glükuroonhapet. Transpordi funktsioon. Taimedes on põhiline transportsuhkur sahharoos (teimedes käib asi suht aeglaselt biokeemiliselt suhteliselt passiivne, kevadel kasemahl). Loomades transportsuhkruks on glükoos (kontsentratsioon peab olema madal sest glükoos on osmootselt aktiivne ja reaktsioonivõimeline, veres 0,75g 1,05g /liitris veres). Ligimeelitav e atraktsiivne funktsioon. Õistaimedes nektar (paarikümne protsendine suhkrute vesilahus). Viljade magus maitse nende levitamiseks. Ka inimese jaoks on magus atraktiivne. Toiteline. Taimedes idanemisel tärklise hüdrolüüs. Loomadel, imetajate piimas leiduv piimasuhkur, lehmapiimas on ca 5% laktoosi, inimese rinnapiimas ca 7%. Seedumatud süsivesikud on toiduks seedekulgla bakteritele (nt telluloos)
Traditsiooniliselt nimetatakse mükoplasmadeks baktereid, kes on väga väikesed ja kellel puudub rakukest, nad ei suuda sünteesida peptidoglükaani prekursoreid. Tänu kesta puudumisele on nad morfoloogiliselt pleomorfsed, st. ühes ja samas kultuuris võib kohata ümaraid, pirnikujulisi, hargnenud ja helikaalseid rakke. Raku diameeter 0.3-0.8 m. Nad on väikseimad iseseisvalt paljunevad mikroorganismid. Tänu rakukesta puudumisele on mükoplasmad osmootselt tundlikud, resistentsed penitsilliinile, tundlikud detergentidele ja tardsöötmel moodustavad härjasilmakolooniaid. Lihtsaim ehk väikseim senisekveneeritud genoom - kõigest 580 kb - kuulub Mycoplasma genitalium'ile (1998 a. seisuga). Temal on 482 geeni. Mükoplasmad on kas saproobid, kommensaalid või parasiidid. Nad on kas fakultatiivsed anaeroobid või ranged anaeroobid. Vanas Bergey määrajas moodustasid mükoplasmad iseseisva klassi Mollicutes, mis oli
Osmoos on difusiooni erijuht, kus läbi poolläbilaskva membraani difundeeruvad lahusti molekulid. Osmoos põhjustab lisarõhku piirkonnas, kuhi molekulid hakkavad liikuma- osmootne rõhk, tähis π. Osmootne rõhk väljendatakse van´t Hoffi valemiga = iRTC, kus i on isotooniline koefitsent e siis ioonide arv, milleks aine dissotsieerub. R on universaalne gaasikonstant, T on temperatuur kelvinites, C on osmootselt aktiivse aine kontsentratsioon. Vereplasma osmootne rõhk on u 7,4 atm. 0,9% NaCl lahus on vereplasmaga isotooniline, samuti 4-4,5% glükoosilahus.Vereplasma valkude kolloidosmootne e onkootne rõhk on 20-30 mm Hg, onkootne rõhk aitab kaasa vee filtratsioonile kapillaarides. Põhjustab vee liikumist vereringesüsteemi. Toonilisus on suhteline suurus ning ühikuta, alati mingi konkreetse raku suhtes.
0 kuni 30(40) kg/kg. Viimane tähendab, et 1 kg kuiva turba kohta tuleb kuni 40 kg vett. Seepärast turba kasutamiseks majanduses tuleb looduslikus seisundis lasundist kaevandatud massist eemaldada suur kogus vett, mis on ei ole selles vaba veena. Vesi võib olla vaba või seotud. 1. Vesi suurtes poorides ja aukudes (diameeter > 1 mm. Selle eemaldamisel niiskus 85% 2. Kapillaarvesi (eemaldamisel niiskus 65%) 3. Kolloidselt seotud vesi(esimese kolme eemaldamisel niiskus 40%) 4. Osmootselt seotud vesi Tabel Kuivenduse ja töötlemise mõhu turba veesisaldusele Tootmise etapp Niiskus % Keskmine vee sisaldus kg/kg Looduslikus seisundis 90...92 10 Karjääriviisiline tootmine 86...88 7 Pinnakihiline tootmine 75...82 4 15 Toodangus väljakul kuivatamisel 30...50 0,8 Toodangus (brikett) tehases kuivatamisel 10...20 0,2 Niiskuse määramise meetod: 1. märja turba kaalumine ja kuumutamine105…110 kraadi juures konstantse kaaluni 2. tensiomeetrite kasutamine 3
vaid kemikaale. Enterobakterite (nt salmonellad ja E. coli) puhul on kasutusel sapisoolad. Grampositiivsete bakterite kasvu takistamiseks lisatakse söötmetele briljantrohelist ja kristallvioletti. Selektiivsuse tagamiseks lisatakse teatud söötme- tele erinevaid antibiootikume, näiteks tsefaloridiini, klooramfenikooli, tsüklohek- simiidi ja streptomütsiini. Söötmetele lisatakse ka teisi kemikaale, nagu liitium- kloriidi, tallium(I)atsetaati jne. Samal eesmärgil võib kasutada ka osmootselt aktiivseid komponente, nagu glütserool ja naatriumkloriid. Näited söötmetest, mis nimetatud komponente sisaldavad, on toodud tabelis 3.1. Hallitusseente välista- miseks ning aeglasemalt arenevate seente kasvu soodustamiseks kasutatakse dikloraani (dichloran). Selektiivsöötmed, mis toetuvad üksnes inhibiitoritele, on väga harva piisaval määral efektiivsed, tagamaks konkurentsmikrofloora pärssi- mist. Sihtmärk-organismide nähtavaks muutmiseks sisaldavad mitmed söötmed
Seente paljunemine Isesteriilsed, ehk samalt isendilt pärinevate hüüfide tuumad ei ühine. Sugutu paljunemine: Eosed, esineb ka viburitega eoseid. Vegetatiivne paljunemine: - mütseeli jagunemine; - spetsiaalsed paljunemis rakud. Seente toitumine 1. Lagundajad, sh saprotroofid (levinuimad on puiduseened, näiteks majavamm); 2. Biotroofid ehk elusainest toituvad seened: sümbiondid (näiteks kuuseriisikas) ja parasiidid (roosteseen, jalaseen). Seened toituvad osmootselt, läbi rakuseina. Saprotroofsed seened Lagundavad elusat, surevat ja surnud puitu eriti olulisel kohal metsa ökosüsteemis. Puidu lagunemine on pikaajaline ja kompleksne biokeemiline protsess tänu puidus olevatele aeglaselt lagunevatele ligniinija tselluloosikomponentidele ning väikesele toitainete sisaldusele. Loode-Venemaal ja Ida-Eestis tehtud uurimused näitavad, et kase lamapuidul kulub lagunemiseks 50 55 aastat, kuuse omal aga 105125 aastat.
tubulaarsüsteemi, lõplik uriin tühjendatakse kogumistorude kaudu neeruvaagnasse. Erituselundina eemaldavad neerud kehast vees lahustuvad ainevahetusjäägid, elektrolüüdid ja happed. Uriin läheb neeruvaagnast kusejuha (ureeter) kaudu kusepõide. Kusepõis on altpoolt suletud kahekordse sulgurlihase abil, ventiilmehhanism välistab uriini tagasivoolu ureetritesse. Põie tühjendamisega viiakse uriin kusiti (ureetra) kaudu kehast välja. Osmootselt aktiivsete osakeste sisaldus keha erinevates vedelikuruumides mõjutab osmootse kontsentratsioonitasakaalu kaudu kehas oleva vee jaotumist nende ruumide vahel. Vee- ja naatriumisisaldus määrab rakuvälise ruumi osmolaarsuse ja mahu, hormoonid mõjutavad eritusfunktsiooni neerude kaudu. Neerude eritusvõimest sõltub ka kaaliumisisaldus organismis ja happe-aluse tasakaal. VÕTMESÕNAD elektrolüüt happe-alustasakaal kusepõis
annaabi.ee 
