On kõigis elus organismides ühesugune. Ül: universaalne energia talletaja ja üle kandja. Toimub nt rakuhingamisel, hingamisel saadakse 36 ATP-d. koosneb adeniinist, Auto, hetero, miksotroofide võrdlus: sarnasused: vajavad elutegevuseks energijat, suhkrust ehk riboosist ja 3st fosfaatrühmast. Glükoosi kasutamine organismis: olemas kõik elu omadused, sünteesivad vajalikud org. ained. Erinevused: autotroof glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Glükoosi lagundamine on sünteesib eluks vajaliku süsiniku ise, hetero saab vajaliku süsiniku tpidust, mikso dissmilatsiooni protsess. Glükoosi kagundamise käigus saadakse ATP-d. glükoos suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- varuainena on taimedes tärklis(mugulates) ja loomades glükogeen(lihastes ja mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. maksas)
Glükoosi lagundamine! · Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas · Glükoosivarud talletatakse polüsahhariididena , mis lagundatakse monomeerideks · Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, toimub loomades ja taimedes. Glükoosi lagundamise etapid: · Glükolüüs- toimub raku tsütoplasmavõrgustikul · Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimub · Hingamiseahela reaktsioonid- toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Glükolüüs: · Aeroobne glükolüüs ( hapniku on piisavalt) · Anaeroobne glükolüüs ( hapniku ei jätku piisavalt, moodustub etanool ) Piimhappekäärimine- toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigust, vesinikku ei eraldu Etanoolkäärmine- protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas.
DNA ja RNA ülesanded: DNA: 1) Päriliku info säilitamine 2) Päriliku info ülekanne tütarrakkudele RNA: 1) Realiseerib geneetilist infot 2) Transpordib aminohappeid Sahhariidide biofunktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. Lipiidide funktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. 3) Regulatoorne f. 4) Kaitsef. 5) Organismisisene vee saamine Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline f. 2) Ehituslik f. 3) Transport f. 4) Regulatoorne f. 5) Retseptoorne f. 6) Liikumis f. 7) Energeetiline f. 8) Kaitsef. Vee ülesanded: 1) Lahusti 2) Ainete transportija 3) Hoiab püsivat sisekeskkonda 4) Kaitsefunktsioon
(C- ringe) fotosünteesil varustatakse heterotroofseid rakke glükoosiga 7.Kirjelda fotosünteesi põhivõrrandit - selgita iga molekuli päritolu. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O 8.Fotosünteesi joonis. 9.Fotosünteesi globaalne tähtsus. 10.Fotosünteesi mõjutavad tegurid. valgus, temperatuur,CO2 hulk, varustatus vee ja mineraalainetega, füsioloogiline seisund, taimeliik. 11.Põhjendage glükoosi lagundamise tähtsust ja protsessi universaalsust. Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Glükoosi lagundamine on universaalne dissimilatsiooniprotsess, toimub taim- ja loomorganismides ühtemoodi. 12.Võrdle aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi. ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS - ehk käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. 13
(fotosüntees, DNA süntees, (Toiduainete sünteesimine) Valgu süntees) Energia salvestatakse kuni 40% kasutegurina, 60% eraldub soojusena Kasutatavate ainete energiaks tegemise järjekord: 1) Süsivesikud 2) Rasvad 3) Valgud Makroergilised ühendid- mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb suur hulk energiat ATP- Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõikide rakkude metabolismis Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne( toimub ühtmoodi loomades, taimedes) C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O Energia 38 ADP + P1 38 ATP 1 molekul glükoosi = 38 ATP Glükoosi lagundamise etapid 1) Glükolüüs - toimub tsütoplasmavõrgustikul 2) Tsitraaditsükkel- toimub mitokondris 3) Hingamisahela reaktsioonid- Toimuvad mitokondri harjakeste membraanides Glükolüüs
GLÜKOOSI LAGUNDAMINE Koostas: Kristel Mäekask Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 6CO2 + 6H2O + energia 38 ADP + Pi 38 ATP Glükoosi lagundamise etapid 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2
nukleiinhappeid jne. ( vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon organismis toimuvad langundamisprotsessid (Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Vabaneb energia.) ATP universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glüküüsi, käärimise ja hingamise käigus. Glükoosi lagundamine *Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis(polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Lagundamise etapid: 1) glükolüüs ehk glükoosi algne lagundamine toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul 2) tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses 3) hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel, selles etapis vabaneb
temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ja organismi talitluste ja homostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon. Biosnteesiprotsesside kigus kehaomaste ainete valmistamine. Jlainete (uriini) eritusprotsessid neerudes. Info saamine vliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus. Krgem nrvitalitlus. Inimene organism on kui isereguleeruv ssteem. Organism on terviklik ssteem- kik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rtmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell snkroniseerib elundkondade talitlust peva rtmiga. 3.)Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju, millel on hsti arenenud ajukoor. Psisoojane ehk endotermne, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng. Jrglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu tdeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kne. Kultuuriline kitumine
· suurem geneetiline muutlikkus annab uued võimalused evolutsioonilisteks muutusteks Fotosünteesivad PROKARÜOODID hapniku moodustumine keskkonda HULKRAKSUS (~1 miljard a tagasi) · toimus rakkude eristumine Kujunes rakukolooniatest · kujunes organismisisene tööjaotus · püsiv keskkond · arenesid regulatsioonisüsteemid · uute organismitüüpide areng (vetikad, selgrootud) Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimed) LÜLIJALGSED
Hapniku biogeenne teke Maa Rakud saavad energiat molekulide atmosfääri lagundamisest Organismile vajalik energia vabaneb toitainetest protsessis, mida nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Glükogeen (polüsahariid) glükoos
soojusena. Näiteks glükoosimolekuli lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. (NB! Vaata Joonis 1.) Makroergilised ühendid on energiarikkad lühendid, mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30 kJ/mol energiat. ATP universaalne energia ülekandja. Vajatakse lihasvalgu liigutamiseks, valkude sünteesiks, ainete transpordiks läbi membraani jne. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus. Joonis 1. Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne toimub ühtemoodi loomades, taimedes ja seentes. Rakuhingamine jaotatakse kolme etappi: 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. Glükoos lõhutakse, tekib kaks püroviinamarihappe molekuli ning neli vesiniku aatomit. Vesinukud jäävad alles. Eraldunud
biosünteesireaktsioonides. - Koos fostaatrühma ülekandega salvastatakse 30 kJ energiat. - ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest(adeniin), süsivesikust(riboos), 3 fosfaatrühma. - ATP moodustub glükolüüsil, fotosünteesil, hingamise käigus. · Kõik organismid on avatud süsteemid, nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE · Glükoosi lagundamine - Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. - Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) ® glükoos (monosahhariid) - Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 ® 6CO2 + 6H2O + energia · Glükoosi lagundamise etapid 1.Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses. 3
Elutegevuseks vajalik energia. Sünteesiprotsesside lähtaine saamine. Enamus loomi on heterotroofsed. Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sellekäigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleoiinhappeeid. Vaja on lähteaineid, ensüüm, täiendavat energiat. Dissimiatsioon Organismis toimuvad lagundamise protsessid. Tavaliselt vabaneb energia ja tekivad saadused. Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti tuletataktase glükoosi varud organismis polüsahhariididena. Tärlkis -> glükoos. Glükoosi lagundaine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne. 1. Glükoos Toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul 2. Tsitraaditsükkel Toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid Toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Aeroobne glükoos tähendab, et hapnikku on piisavalt
3) ADP-le lisandub fosfaatrühm ning moodustub ATP Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas); Glükoosi lagundamine Etanoolkäärimine – suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool Glükoos on peamine organismisisene energiallikas pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 2 ADP + Pi 2 ATP Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid)
Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse (ATP). Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (organismisisene keem. energia varud ATP molekulid). Energia vabaneb sahhariidide (1 g 17,6 kJ), lipiidide (38,9 kJ), valkude (17,6 kJ) jt org. ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid esmane ja kõige kiiremini kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP)
Nahk sisaldab miljoneid närve, mis võimaldavad sul tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda. Ülesanne: Tooge näiteid! Selgitage! I Füüsilised barjäärid ja sekretsioonid Luukonna osad kaitsevad organismi. Kolp kaitseb ajusid, lülisammas seljaaju ning roided kopse ja südant. Silma kaitseb pidev pisarate sekretsioon. Higi. Juuksed. II Põletikuline protsess. Põletik on teine organismisisene kaitsemehhanism, mis on tegelikult eluskudede reageering väliskeskkonna mõjuritele nagu näiteks nakkusele, vigastusele, ärritusele. Kõrgenud temperatuur loob ebasoodsa elukeskkonna teatud mikroorganismidele. III Kudede taastumisprotsess, paranemine Esmaspingne paranemine toimub siis, kui hävinud rakud asendatakse identsega (kirurgiline lõikus). Teisespingne toimub siis, kui on hävinud palju koerakke ja haava servi ei saa kokku tõmmata.Tühimiku täitmiseks on vaja palju uut kudet.
Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse energiarikastesse e makroergilistesse ühenditesse (ATP). Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks fotosüntees (organismiväline päikeseenergia), DNA, RNA ja valgu süntees (organismisisene keem. energia varud ATP molekulid). Energia vabaneb sahhariidide (1 g 17,6 kJ), lipiidide (38,9 kJ), valkude (17,6 kJ) jt org. ainete oksüdatsioonil. Sahhariidid esmane ja kõige kiiremini kasutatav energiaallikas organismis. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP).
energia); ● Glükoos on esmane ja põhiline energiaallikas enamikes organismides; ● Toiduahela esimene lüli; ● Hapnik; ● Süsiniku- ja hapnikuringe oluline lüli; ● Fossiilsete kütuste teke (nafta, maagaas, kivisüsi) (Glükoos on esmane energiaallikas. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees.) 1.3. RAKUHINGAMINE Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Taimedes tärklis → glükoos Loomades glükogeen → glükoos Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne - toimub ühtemoodi nii loomades, taimedes kui ka seentes - RAKUHINGAMINE → pmst glükoosist energia kätte saamine. Glükoosi lagundamine jaguneb kolmeks dissimilatsiooniprotsessiks; rakuhingamise 3 etappi: 1. Glükolüüs (toimub ERis) - (anaeroobse glükolüüsi tulem on käärimine.) 2
Fotosünteesi tähtsus →anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine →glükoos on põhiline energiallikas enamikes organismides →toiduahela esimene lüli →lähteaineks teiste orgaaniliste ainete süntees →hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel →süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal →fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) III.Glükoosi lagundamine glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Rakuhingamine on glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil. → Selle tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (näiteks ATP) → eraldub süsinikdioksiid ja vesi. Rakuhingamine on dissimilatsiooniprotsess, mida teostavad kõik elavad rakud, sest nad vajavad energiat. Enamasti salvestatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) → glükoos (monosahhariid)
esmane lagundamine), käärimise, hingamise ja FS käigus. Organism kasutab ka teisi makroergilisi ühendeid (GTP, TTP, UTP, CTP). DNA sünteesiks ATP-d, TTP-d, GTP-d, CTP-d, RNA paljundamiseks ATP-d, GTP-d, CTP-d, UTP-d. Glükoosi lagundamine ehk rakuhingamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis toimub ühte moodi nii loomades, taimedes kui ka seentes. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + energia Tekib 38 ATP molekuli: 38 ADP + Pi 38ATP Glükoosi lagundamise etapid: o glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul o tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses o hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel
· Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. · 1 g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariidiena, mis lagundadatakse monomeerideks. Tärklis(polüsahhariid) glükoos(monosahhariid) Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes.) Piimhape ei ole lihasrakkude poolt omastatav ja tekib lihasvalu. Mida vanem on inimene seda vähem toodavad rakud energiat. Piimhape kandub verega maksa.
Kui nekrobioosile ei lisandu põletikku, siis diabeedi hea kompensatsiooniga paranevad kahjustatud kohad iseeneslikult. 3. Paksenenud peopesade või jalatalla nahk. 4. Sidekoe vohang randme piirkonnas, mis võib põhjustada käenärvikanali ahenemis ja pitsumise. Sidekoe vohang randme piirkonnas väljendub neljanda ja viienda sõrme tuimuses ja tundlikkuse häires, 5. Naha seenhaigused, mille põhjuseks on seoses diabeediga häirunud organismisisene bakterite tasakaal, 6. Naha sügelemine. 7. Higistamishäired, mille iseloomulikuks tunnuseks on jalgade kuivus (vähene higieritus) ja kehatüve liighigistamine. Impotentsus: impotentsuse all mõistetakse meeste võimetust saavutada ja hoida vajalikku erektsiooni. Diabeedi puhul on põhiline impotentsuse põhjus närvide kahjustus ja veresoonte muutused. Rinnaangiin ehk stenokardia: see avaldub valuna rindkeres, mis tekib füüsilisel
Üherakuliste eukarüootidena arenes elu umbes 600 ... 800 miljonit aastat. Selle aja jooksul kujunesid välja eukarüootsete organismide peamised rühmad: taimed, loomad ja seened. Milliseid eeliseid andis organismidele eukarüootne ehitustüüp Eukarüootne organismitüüp võimaldas kõige muu hulgas ka hulkraksuse tekke umbes 700 ... 900 miljonit aastat tagasi. Hulkraksuse kujunemise tähtsus: · Hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organiteks. · Kujunes organismisisene tööjaotus · Hulkraksus tagas ka väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivama sisekeskkonna. · Koos kudede eristumisega arenesid hulkraksetel organismidel nende terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe- ja hormonaalsüsteem · Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. · Hulkraksus kujunes välja nii taime-, looma- kui ka seeneriigis.
Ökosüsteem saab alguse autotroofsetest organismidest ning liigub edasi heterotroofsete organismideni. 43. Milline roll on organismides ATP-l ja ADP-l, millises protsessides seda tekib ja kus kasutatakse. ATP on universaalne energia talletaja, ülekandja. Osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glükolüüsi, hingamise ja Käigus. ADP on 44. Milleks vajab organism glükoosi? Glükolüüs on organismisisene peamine energiaallikas. 45. Kuidas erineb glükoosi lagundamine aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes (viimase puhul kaks erinevat), milline on energeetiline saagis? Aeroobsetes on rakus hapnikku piisavalt. Glükolüüsi käigus toimub erinevate ensüümide toimel 10 üksteisele järgnevat re Tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga,
orgaaniliste ainete kompleksideni. Bioloogiline evolutsioon- elu areng esimestest elusorganismidest inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. 3. Millised on hulkraksete organismide eelised ainuraksete ees? Hulkraksus võimaldab kujuneda uutel organismitüüpidel ja rakkude eristumise kudedeks, mis tagab organismi regulatsioonisüsteemid (vereringe ja närvisüsteem). Lisaks on organismisisene tööjaotus, väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivam sisekeskkond. 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse, vali õige! a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. 5. a) Esimesed fotosünteesijad vees olid tsüanobakterid ja vetikad b) esimesed hulkraksed loomad vees, kelle esindajad elavad ka tänapäeval olid käsnad. 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Fossiil on mistahes
· suurem geneetiline muutlikkus annab uued võimalused evolutsioonilisteks muutusteks Fotosünteesivad PROKARÜOODID hapniku moodustumine keskkonda HULKRAKSUS (~1 miljard a tagasi) · toimus rakkude eristumine Kujunes rakukolooniatest · kujunes organismisisene tööjaotus · püsiv keskkond · arenesid regulatsioonisüsteemid · uute organismitüüpide areng (vetikad, selgrootud) Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimed) LÜLIJALGSED
2)Rasvad 3)Valgud(1g-4,3 kcal) ATP Makroergilised ühendid, mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb suur hulk energiat ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõikide rakkude metabolismis N-alus(adeniin)-süsivesik(liboos)-p~p~p (~ makroergiline side, mille lõhkumisel vabaneb energia) Lisaks ATP-le leidub UTP, GTP, CTP Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne(toimub ühtemoodi loomades, taimedes) C6H12O6 + 6O2 > 6CO2 + 6H2O Energia 38 ADP + P1 > 38 ATP 1 molekol glükoosi= 38 ATP Glükolüüs(tsütoplasmavõrgustikul) Aroobne anaeroobne - hapniku on piisavalt - Hapniku pole piisavalt
sahharoos, Piimasuhkur e. laktoos, Linnasesuhkur e.maltoos, Puuviljasuhkur e. fruktoos, Viinamarjasuhkur e.glükoos Loomne toit :Loomne tärklis e.glükogeen Süsivesikud-esmane energiaallikas • Neid kasutavad kõik keha rakud.Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia. • Lihased suudavad toota süsivesikutestenergiat ka ilma hapniku osavõtuta • Sama hulga energia kättesaamiseks kulubvähem hapnikku 13.Süsivesikute varud organismis. ORGANISMISISENE VARU. Süsivesikud talletatakse maksa ja lihastesse glükogeeni näol. • Maksa glükogeenina (ca 10%maksamassist) • Lihase glükogeen (0,3 - 0,9% lihasemassist, vahel kuni 2%) • Veresuhkur - mobiilne süsivesikute varu kõikidelekudedele( norm 80 -120 mg%). Selleks, et närvirakud saaksid toimida, peab veresuhkru tase olema korras 14.Hüperglükeemia, liigid, tekkepõhjused. Hüperglükeemia – veres on glükoosi liiga palju. Glükoosikontsentratsiooni tõusüle 120 mg%. Liigid:
Lihtsad biosüsteemid keerukusaste biosüsteemid 4. Aktiivne Enamasti puudub(v.a Enamasti puudub (v.a Enamasti on liikumisvõime ainuraksed) limaseened) Organismisisene Organismisisene 5. Organismi Hormoonid ja transport ja transport ja bioaktiivsed integreeritus närvisüstem taimehormoonid ühendid Keeruliselt 6
vesilahuses toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimene vajab tavaliselt 2,2 2,8 l vett ööpäevas, mida saadakse toiduga (1,9-2,4 ja endogeense veena (0,3-0,4l ), mis tekib eelkõige lipiidide oksüdatsioonil.vett antakse ära uriini, higi, väljaheidetega ja väljahingatud õhuga. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Ülemäärane veekaotus-dehüdratsioon. Mine Mineraalained- Organismisisene vedelikukäive, endogeenne vesi. ? Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon.Veekogus esineb 1. rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2. rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete,
Lihtsad biosüsteemid keerukusaste biosüsteemid 4. Aktiivne Enamasti puudub(v.a Enamasti puudub (v.a Enamasti on liikumisvõime ainuraksed) limaseened) Organismisisene Organismisisene 5. Organismi Hormoonid ja transport ja transport ja bioaktiivsed integreeritus närvisüstem taimehormoonid ühendid Keeruliselt 6
agressiivsuse ja ka kapriissusega, esineb sagedamini välja arenemata psüühika ja psühhopaatiliste kalduvustega isikutel 3. Foobiline hirmu tundev inimtüüp, iseloomustab peale surutud hirmude formeerumine ehk kujunemine, nt surmahirm, kartus, et haiglast kirjutatakse kiiresti välja, hirm ravimite ärajätmise ees. 4. Ippokondriline iseloomustab liigne tähelepanu enese haigusele, haigusastme ülehindamine, rohked kaebused, üldine organismisisene rahutu seisund. On reeglina madala intellektuaalsusega, puuduvad huvid ja elumotivatsioon on madal. 5. Hüsteeriline iseloomustab haiguse eripärasuse ja selle ravimatuse ülerõhutamine, haigust püütakse seada üldise tähelepanu alla, solvutakse kiiresti kui kaasinimesed ei saa neist aru. Hüsteeriline tüüp on erakordse võimega esile kutsuma hüsteerilist verejooksu, hüsteerilist arütmiat ja hüsteerilist pimesoolepõletikku. 6
Päritud või arenenud. Kõrbetaimed: kuivuse talumine. Sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude jaoks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed. Liblikõielised: sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega. Linnud: lendamiseks. Eesjäsemete arenemine tiibadeks, toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel valgustundlikud silmad. Veelindudel ujulestad ja veekindel sulestik. Imetajad: loodete organismisisene areng ja sünnijärgne toitmine piimaga. Inimene: püstikäimine. Varjevärvus või varjekuju, karvkatte ja sulestiku aastaajalised värvusemuutused. Hoiatusvärvus: hoiatab varjatud kaitsevahendist (herilase musta-kollatriibulisus, lepatriinu täpid). Mimikri: sarnasus teise liigiga. Sirelased nmeenutavad mesilasi/herilasi. Maod mürkmadusid. Kägu raudkulli. Loomade käitumiskohastumus: kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng.
• Eraldub süsihappegaas. • Kasutatakse õlle ja veini valmistamisel • Kui veini kääritamise protsessile ei ole takistatud õhuhapnikku juurdepääs – oksüdeerivad äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel. • Kasutatakse pagaritööstuses taigna kergitamiseks. • Eralduv süsihappegaas tagab taigna kerkimise, tekkiv alkohol aurustub. 5)Glükoosi aeroobne lõhustamine. Kus toimub, etapid, lähteained ja produktid. Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis toimub ühtemoodi nii loomades, seentes, kui ka taimedes. Etapid 1.Glükolüüs • Toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. • Erinevate ensüümide toimel toimuvad reaktsioonid, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe
Suur rakk neelas väikse. Mitokondrid, kromosoomidesse; arenesid välja raku plastiidid tekkisid endosümbioosi teel jagunemisviisid; tekkis suguline paljunemine, suureneb geneetiline muutlikus (uued võimalused evolutsioonis). Hulkraksus (1 miljard aastat tagasi) Rakkude eristumine kudedeks, organiteks. kujunemine kloonialiste vormide kaudu. Kujunes organismisisene tööjaotus; püsiv sisekeskkond; arenesid regulatsioonisüsteemid; uute organismitüüpide areng. Elu areng ürgajast tänaseni: Aegkond Ajastu Taimed Loomad Ürgeoon Prokariootsete Prokariootsete
haigustele, nagu kasvajad, südame-veresoonkonna ja pärilikud ühe geeni põhjustatud haigused. Ex vivo geeniteraapia. Organismiväline geeniteraapia. Patsiendilt rakkude eraldamine, nende koekultuuris kasvatamine, nendesse funktsionaalse geeni sisseviimine ning geneetiliselt muudetud rakkude tagasiviimine samasse organismi. Võtame organismist rakud ja kasvatame ja transformeerime neid viirusega ja viime need rakud tagasi organismi. In vivo geeniteraapia. Organismisisene geeniteraapia. Patsienti koos vektoriga viidud geeni konstrukt, kui patsiendi kromosoomides see geen puudub või on defektne. Viiruse genoomi modifitseeritakse nii et selles oleks modifitseeritav tunnus ja samas oleks kadunud vastava viiruse avaldumist põhjustavad geenid. Patsient nakatatakse viirusega, st et viirus siseneb rakku ja hakkab replitseeruma ja nüüd lisaks viirusele toodab organism ka raviks mõeldud geeni.
Lisaks väheneb higieritus, intensiivistub soojusteke, suureneb lihaspinge ning tekivad tahtmatud lihaskontraktsioonid (külmavärinad) ja tõuseb ainevahetuse tase. Joonisel B. Kujutatud on organismi kaitsereaktsiooni ülekuumenemise korral. Naha veresooned laienevad, suureneb nahast läbi voolava vere maht ja kehapinnani jõudva ning sealt ära antava soojuse hulk. Lisaks intensiivistub higieritus, tõuseb vee aurumisele kuluv soojuse hulk ja pidurdub organismisisene soojusteke. 17 Kuse-suguelundkond ja sisesekretsiooninäärmed 17.1 Erituselundkond 17.1.1 Kuseelundid Elund Nr Ülesanne 2 Neerud 2 Toimub uriini valmistamine Kusejuha 3 Juhtida uriin põide Põis 1 Uriini reservuaar Kusiti 4 Uriini perioodiline väljutamine 65 17.1.2 Neerud
Rep- likatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon, geeniregu- latsiooni häiretest tulenevad muutused inimorganismi näitel. Geneetilise koodi omadused. Geneetilise koodi lahtimõtestamine translatsioonil. DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus ning näited. Viiruste lüsogeense ja lüütilise tsükli mõju peremeesorganismile, viiruste tähtsus looduses. HIV-i organismisisene toime ning seos AIDS-i haigestumisega. Inimesel enamlevinud viirushaigused ning haigestu- mise ennetamine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehno- 14 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 loogia rakendamisega kaasnevad teaduslikud, seadusandlikud, majanduslikud ja eetilised probleemid. Pärilikkus ja muutlikus kui elutunnused
· suurem geneetiline muutlikkus annab uued võimalused evolutsioonilisteks muutusteks Fotosünteesivad PROKARÜOODID hapniku moodustumine keskkonda HULKRAKSUS (~1 miljard a tagasi) · toimus rakkude eristumine Kujunes rakukolooniatest · kujunes organismisisene tööjaotus · püsiv keskkond · arenesid regulatsioonisüsteemid · uute organismitüüpide areng (vetikad, selgrootud) Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimed) LÜLIJALGSED
TAIMEDE EVOLUTSIONEERIMISE JÄRJEKORD Vetikad > sõnajalgtaimed > paljasseemnetaimed > katteseemnetaimed Taimede siirdumine veest maismaale tõi kaasa vaba õhuhapniku osakaalu suurenemise, mis välistas elu teistkordse isetekkimise ja vabast hapnikust moodustus osoon, millest osoonikiht, mis takistas UV kiirguse voogu, mis võimaldas ulatuslikumat maismaa hõivamist kõrgemate organismide poolt. HULKRAKSETE ORGANISMIDE EELISED AINURAKSETE EES: Parem organismisisene tööjaotus. Parem eraldatus väliskeskkonnast ja stabiilsem sisekeskkond. Paremad terviklikkust tagavad regulatsioonimehhanismid. BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÄHTSAMAD ETAPID: Prokarüootide teke > (ainuraksete) eukarüootide teke > hulkraksete kujunemine Populatsiooni geneetilise muutlikkuse kaks peamist allikat on mutatsiooniline- ja kombinatiivne muutlikus, mis moodustabki muulikkusest suurema osa.
humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid, niitjaid, kettakujulisi rakke. Rakud on omavahel tihedas seoses ning moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavad
X.organismi varustamine energiaga.glükoosi lagundamine.fotosüntees-selle tähtsus. Hingamine on raku varustamine energiaga Hingavad kõik elusorganismid (aeroobne, anaeroobne) Energiaga varustamiseks lagundatakse glükoosi See toimub kolme etapina: glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel Vabanev energia salvestatakse ATP-sse Lähteained: glükoos ja hapnik Saadused: süsihappegaas ja vesi Summaarne võrrand: C6 H12 O6 + 6O2 Glükoosi lagundamine.Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. namasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) lükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 6CO2 + 6H2O + energia Glükoosi lagundamise etapid 1.Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses 3
laigud, mis võivad jätta pärast paranemist arme. Kui nekrobioosile ei lisandu põletikku, siis diabeedi hea kompensatsiooniga paranevad kahjustatud kohad iseeneslikult. 3. Paksenenud peopesade või jalatalla nahk. 4. Sidekoe vohang randme piirkonnas, mis võib põhjustada käenärvikanali ahenemis ja pitsumise. Sidekoe vohang randme piirkonnas väljendub neljanda ja viienda sõrme tuimuses ja tundlikkuse häires, 5. Naha seenhaigused, mille põhjuseks on seoses diabeediga häirunud organismisisene bakterite tasakaal, 6. Naha sügelemine. 7. Higistamishäired, mille iseloomulikuks tunnuseks on jalgade kuivus (vähene higieritus) ja kehatüve liighigistamine. Impotentsus Impotentsuse all mõistetakse meeste võimetust saavutada ja hoida vajalikku erektsiooni. Diabeedi puhul on põhiline impotentsuse põhjus närvide kahjustus ja veresoonte muutused. Peale nende soodustavad impotentsuse teket psüühilised tegurid, mõnede ravimite kõrvaltoime |.i suitsetamine
Kompimistaju täpsus oleneb nahas olevate retseptorite tihedusest ning närvikeskuste analüüsi- ja sünteesivõimest. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiseltnahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed(nt. Meissneri ja Vater-Pacini kehakesed, Merkeli rakud) ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. VERI Funkts:*erinevate ainete organismisisene transport, *rakkude, kudede ja organite vaheline kommunikatsioon, organismi sisekeskkonna suhtelise püsivuse e homeöstaasi säilitamine(pH, temp, osmootne rõhk), *kaitse(immuunsus, hüübimine, fagotsütoos) Hematokrit-(b/ax100%)näitab, mitu % vere mahust mood vererakud, põhiliselt punalibled M 37-49% N 36-46% Vererakud: *erütrotsüüdid(5milj mm2 veres, tuumata, eluiga u.100p, sisaldavad hemoglobiini, kõik
Objektiivne meelefüsioloogia tegeleb objektiivselt ja katseisiku teadvusest sõltumatute meelesüsteemis toimuvate protsesside uurimisega. Näiteks elektro-füsioloogilised meetodid. Subjektiivne meelefüsioloogia tegeleb aistingute ja tajudega. Meelte poolt analüüsitavad stiimuli omadused on: modaalsus, ärrituse intensiivsus, lokalisatsioon, ajalised suhted. Organismile on pidevalt suunatud suur hulk ärriteid ehk stiimuleid, mis esindavad mitmesuguseid energiavorme. Organismisisene infotöötlus põhineb ühelt poolt ainult elektriliste signaalide (närviimpulsid) või keemilisele infovahendusele (ülekandeained, hormoonid). Tundeelundid muudavad eri energiavorme esindavad ärritused närviimpulssideks st. organismile arusaadavaiks. Selleks muundamiseks võimelisi tundeelundite rakke või rakuosi nimetatakse retseptoriteks ehk vastuvõtjateks. Meeleelundite funktsioonide kohta kasutatakse ka üldnimetust sensoorsed funktsioonid
vesilahuses toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimene vajab tavaliselt 2,2 2,8 l vett ööpäevas, mida saadakse toiduga (1,9-2,4 ja endogeense veena (0,3-0,4l ), mis tekib eelkõige lipiidide oksüdatsioonil.vett antakse ära uriini, higi, väljaheidetega ja väljahingatud õhuga. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Ülemäärane veekaotus-dehüdratsioon. Mineraalained- Organismisisene vedelikukäive, endogeenne vesi. ??? Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon.Veekogus esineb 1.rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2.rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja
NH4NO3 – ammooniumnitraat – väetis, lõhkesegude komponent (NH4)2CO3 ja NH4HCO3 (karbonaat ja vesinikkarbonaat) – kondiitritööstuses taigna kergitusvahend (küpsetuspulbrid): NH4HCO3 ↔ NH3 + CO2 + H2O Ammoniaagi biotoime Ärritav, mitte väga mürgine (väikestes kogustes), ärritav toime ületab tunduvalt mürgisuse. Organismi ainevahetussaadusena eritub kohe peale tekkimist (kui seda ei juhtu, on organismisisene NH3 äärmiselt mürgine). Taimedele – efektiivne väetis (taval. kasut. vesilahusena) Ammoniaak – kr hals amm(niakos – “Ammon’i sool” – vastava egiptuse jumala templi lähedalt saadav sool (salmiaak) Puhas NH3: J. Priestley 1774 NH3 molekul on korrap. kolmnurkse püramiidi kujuline, tipunurk 107,8º. Lahustuvus vees (massi-% : 42,8 (0ºC), 33,1 (20º oC), 23,4 (40ºC) Vesilahuste tihedus d < 1 g/cm3 Maailmatoodang ca 90 milj.t/a (kõik riigid)
annaabi.ee 
