peetakse Aleksandria mehaanikutKtesibiost (umbes 250 eKr). Algselt polnud orel kaugeltki kirikuinstrument. Vanas-Roomas mängiti orelit gladiaatorite võistlustel. Vesiorel ehk hydraulis oli paljudes jõukates Vana-Rooma kodudes ning orelit mängis isegi Rooma keiser Nero. Bütsantsis mängiti orelit pidustustel.Idakirikus ehk Õigeusu kirikus on igasuguste pillide kasutamine ka tänapäeval keelatud. Alates 10. sajandist oli Lääne ehk Katoliku kirikus orel lubatud. Orelid olid nii väikesed pillid koduseks musitseerimiseks kui ka suured kirikuorelid, mis esialgu olid kohmakad. Klahvid olid tolleaegsetel kirikuorelitel nii raske käiguga, et neid pidi lööma rusikaga ja organisti nimetati orelilööjaks ehk pulsator organi. Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes 12.–13. sajandil) ainultkoorilaulu algustooni andmine ja sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi asutas 1934. aastal August Pulst, muuseum asutati helilooja ja organisti Peeter Süda mälestuseks. Tema alustatud eesti rahvaviiside ning raamatu- ja noodikogu on aluseks tänasele Teatri- ja Muusikamuuseumile. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on rajatud ajaloolisesse linnamüüri ja Assauwe torni vanalinnas, lisaks on muuseumil sisehoov. Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikamuuseumi osas on väljas palju erinevaid pille, nagu näiteks klaverid, klavessiinid, orelid, viiulid ja ka palju eesti rahvuspille. Muusikamuuseumi vanim klaver on pärit Londonist, see valmis 1771. aastal, ning selle klaveri valmistajaks on J. Zumpe. Muusikamuuseumis on ka palju teisi klavereid näiteks 19.sajandist pärit kaelkirjakklaver. See klaver saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks. Muusikamuuseumis on väljas ka klaver millel väidetavalt kirjutas 1944. aastal Gustav Ernesaks laulu ,,Mu isamaa on minu arm", mida nüüd
3) a) HARIDUS- · Eesti I kõrgem kool · Eestimeelne katekismus · Eestikeelne katolik käsiraamat 1622 · avati Jesuiitide residents ja Aallide seminar(1583) 1585 sai sellest eesti kõrgeim kool koole rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUELU JA VAIMULIK MUUSIKA · Kultuuri keskmes oli kirik, kus toimusid jumala teenistused · Esimesed orelid (Paistus ja Helmes) aastast 1329 · Lauldi ladina keelseid laule Rooma paavstist (Gregorius) · luterlik usupuhastus, emakeelne jumalateenistus ja kirikulaul, maakeelsed laulu- ja koraaliraamatuid, orelite laiem levik, rahva haridustaseme tõus c) ILMALIK MUUSIKA · Rändmuusikud olid kuulutatud sisuliselt lindpriideks. Tallinnas hakati siiski üsna varakult hindama häid pillimehi ning neile anti tarbekirjad. 4) HERNHUUTLASED 1730
Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid * Keskaja muusika oli põhiliselt mõeldud laulmiseks, kuid laulude saateks ja tantsumuusikaks kasutati ka pille(pärit Bütsantsist Vana-Kreekast või Araabiamaadest) * Näppepillis: LAUTO, HARF, kandletaoline PSALTEERIUM jt. * Poogenpill FIIDEL(viuuli eelkäia) * Puhkpillid: erineva kujuga FLÖÖDID, kahekordse lesthuulega ŠALMEID, TROMPETID jm. * 9-10.saj Ilmusid kirikutesse esimesed ORELID Sain teada, et * Keskajast on kirjalikus allikais säilinud peamiselt kiriku muusikat. Kahtlemata oli ka mitte kiriklik muusikakultuur keskajal väga rikkalik, kuid meie teadmised sellest on tänaseks üsna napid * Keskaegne liturgiline laul(nn Gregooriuse laul) oli ühehäälne ja ladinakeelne. Gr.laul ei tunne regulaarset taktimõõtu ja tema muusikaline rütm lähtub otseselt teksti kõnelemise rütmist.
kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903. aastal elama Kroonlinna. Kroonlinnas hoogustus koheselt kohaliku Eesti Heategeva Seltsi tegevus. 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma, tsiviilelule ei jäänud Kroonlinna merekindluses enam ruumi. M in a Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste orelikomponistide teostega. Kahjuks võimaldasid sealsed orelid üpris piiratud repertuaari. Repertuaari korduvust ongi Miina Härma puhul kõige rohkem kritiseeritud. Pärast õpingute lõpetamist ja osaliselt juba enne seda tegi Miina Härma mitmeid konsertreise üle Eesti, esinedes orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes. Kui ta oma lõpueksami eel 1889. a. kevadel sõitis koju, et teha konsertreis Viljandi- ja Pärnumaale, tervitati teda igal pool kui eesti talutarest võrsunud orelikunstnikku, kelle kuulsus ulatus kaugele. 1890
Alguses rooma kriku kapelli juht 1555 sai temast paavsti isikliku kapelli laulja Lateraani basiilika kapellmeister lahkus konflikt Oli abielus igast jura Vaimulik looming Kuid ka ilmalik Missatsüklid ja paroodiamissad Veneetsia koolkond o Püha Markuse kirik o Kaks orelit, koos koori ja teiste pillidega tekitati mitmekoorimuusika kajaeffekt o Alusepanija Adrian Willaert o Kasutati palju pille: orelid, tromboonid, vioolasid o Pärit vormid: canzon, sonata, rcercar, toccata Inglise kirikumuusika o lihtne akordiline stiil o emakeelne tekst o kuldajastu 16. sajand o Henry VIII ajal, sest too kirjutas ise ka muusikat. Silmapaistvam helilooja William Byrd Ilmalik laul ja seltskonnamuusika o Ilmalik laul levis ja levis veel peale nooditrüki arendamist 15-16.saj. o Esitati igat moodi: dubleerides, kõik, osad jne. o Prantsusmaa o Motetisarnased o Lüürilised
Peterburis. Need olid piagad, kus käidi koolis trotsides ajuti suuri majanduslikke raskusi. Alustanud noorelt õpetajatööga, teenis ta raha edasiõppimiseks. Saksamaalt tõi K.A. Hermann kaasa filoloogidoktori kraadi ja nii sai eesti rahvas enda haritud keelemehe. Ta oli õppinud ka väga palju muid asju- kingsepa ja rätsepa õpilasena, isa käealusena sepaks, mängis puhkpille, viiulit, orelid ning klaverit. Esimesed õpetajakogemused sai Hermann Põltsamaa koolis, kus ta asendas koolmeistrit, juba poisikeseeas. Hiljem koduõpetajana Peterburis. Temal ning tema abikaasal Paulal oli neli last- Salme, Endel,Ülo Cornelius, Uno Rufus ja Heino. Suur muusikaarmastus, eratunnid ja iseõppimine tõstsid ta sellisele kõrgusele, et ta suutis
Liigid: 1.Vaimulikud rahvalaulud 2.Mängu-ja tantsulaulud 3.Sõja-ja vangilaulud. Lauldakse koos või üksi, laulmine eeslaulja ja kooriga väheneb. Lauldi pillide saatega ja suurenes meeste osakaal. Info meie muusikaelust enne 12ndad sajandit oli väga napp. Üksikud teated on meieni jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest ja dokumentidest . 1164 rajati Kuusallu tütarlaste klooster. Tolleaegne jumalateenistus oli tihedalt seotud laulu ja retsiteerimisega. 1329 esimesed orelid Helme ja Paistu kirikus. Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaule ja kirikulaule vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suurosatähtsus Eesti folklooris. Tähtis koht oli ka ilmalikul muusikal. Jumalateenistuse järel peeti ilmalike pidustusi kirmeskeid. Muusikaelu 16ndal sajandil. Üritati läbi koraalilaulu inimesi kirikulaule laulma panna. Aga see ei õnnestunud eriti, sest rahvas laulis parema meelega rahvalaule. G. Müller oli Pühavaimu kiriku pastor.
Miina Härma suri Tartus 16. novembril 1941. a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Miina Härma organistina Miina Härma suureks teeneks võib lugeda seda, et ta võttis vaevaks tuua orelimuusikat ka maarahva hulka. Linnades toimus sageli kontserte, kuid maale ja väiksematesse kohtadesse sattus häid organiste harva.Miina Härma tõi orelimuusika maarahva hulka Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste orelikomponistide teostega. Kahjuks võimaldasid sealsed orelid üpris piiratud repertuaari. Repertuaari korduvust ongi Miina Härma puhul kõige rohkem kritiseeritud. Pärast õpingute lõpetamist ja osaliselt juba enne seda tegi Miina Härma mitmeid konsertreise üle Eesti, esinedes orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes. Kui ta oma lõpueksami eel 1889. a. kevadel sõitis koju, et teha konsertreis Viljandi- ja Pärnumaale, tervitati teda igal pool kui eesti talutarest võrsunud orelikunstnikku, kelle kuulsus ulatus kaugele. 1890
Hornbo st el Sac h si muu sikainstrum e ntid e liigituse järgi kuulub klaver kordofonid e hulka. Muus e u mi s on konts ertklav er, kabinetklav er ,tahv elklav er, kaelkirjak klaver . Orel on muu sikainstrum e nt , mis tekitab heli õhu voolu juhtimis e g a läbi erinev a suurus e g a puidust või m etallist viled e . Orelil võib olla 1 5 klaviatuuri, ehk manu a ali. Orelid eristatak s e ehitusviisi, ehk traktuuri järgi m e h a a nilistek s, pneu m a atilistek s ja elektrioreliteks. Orel eid kasutatak s e pea mi s e lt konts erdi s a alid e s ja kirikutes . Sõn a "orel" tulene b kre e k a s õna s organon, mis tähendab tööriista, instrumenti. Oreli juured on muinasajas. Tema sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vilereal
sõrmitsevatega ja neid peeti kohaseks alamrahvale. Poogna tõid Euroopasse uuesti 11. sajandi mauri vallutajad Hispaanias. Esimesed poognad olid pinguli tõmmatud jahivibu kujulised. Poogna puuosa oli algul kumer, see pidi hobusejõhvide kimpu hoidma pinge all nii, et see paneks mööda keeli tõmbamisel keeled vibreerima. Vanaaegseid poognaid valmistati mitmes suuruses, osa neist olid ainult 20 cm pikkused. Klahvid ja haamrid Esimesed Euroopa klahvpillid (orelid) olid lihtsa konstruktsiooniga, nende raskeid kange juhiti pigem käte kui sõrmedega. Vanimatel orelitel oli klahvide vahe sama suur kui viledel (kuni 10 cm). 13. sajandini olid klaviatuurid diatoonilised, esimene klahv oli C. Esialgu kasutati orelit vaid gregooriuse koraali saateks ja selle ulatus oli 2 oktavit mitte suurem munkade hääleulatusest. 14. sajandil, kui arenes polüfoonia, listi ka suurem osa tänapäeval tuntud kromaatilisi klahve.
Pillid ja pillimuusika 13.sajandil puudus pillimäng Pillidega tihedalt seotud valdkond -> tantsumuusika Estambie (eesti keeles estampii) e. Instrumentaalne tantsuvorm Saltarello 13.sajandil hakkas levima orel; esimene kirikuorel Aachenis Esimene teadaolev orel kristlikus Lääne-Euroopas kingiti 757.a. Frangi kuningale Pippin Lühikesele Oreli kõrval kasutati ka positiive (väikesed teisaldavad pillid) ja portatiive (ühe käega mängitavaid kantavaid orelid) Keelpillid (viiulpillide eelkäijad) Fiidel lamedapõhjaline kõlakast Rebekk- ümarapõhjaline, pooliku pirni kujuline Harf Lauto Psalteerium- kolmele või nelinurksele kõlakastile pingutatud keeltele; mängida sai: näppides, poognat kasutades või keeltele lüües (kandle arengus tähtis roll) Organistrium Puhkpillid (muutusid populaarseks kirikuansambli muusikas) Torupill Flööt Salmei trompetid Kirjelda: -Estampie'd
saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17. SAJANDIL · 1629. Kogu Eesti mandriosa Rootsi valduses · 1632. Academia Gustaviana · 1684. Bengt Gottfried Forselius asutas seminari, kus valmistati ette köstreid. Siit saab
kas Bütsantsist või araabia kultuurist läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. 20. Missugust muusikat mängiti keskajal pillidega? Pille mängiti peamiselt laulu saateks. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on olnud tantsumuusika, ent seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. 21. Oska nimetada ja piltide järgi ära tunda keskajal kasutatavaid oreleid ning keel-, puhk ja löökpillide rühma kuuluvaid pille. Keskajal kasutatavad orelid positiivid, portatiivid. Keelpillid fiidel, rebekk Näppepillid harf, lauto, psalteerium, rataslüüra Puhkpillid torupill, salmei Löökpillid trummid, taldrikud, kellad, kastanjetid Muusikateooria keskajal 22. Muusika koolisüsteemis Muusika koolisüsteemis koosnes kahest õppeainete tsüklist. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus. Muusika kuulus loodusteaduste nelikusse koos aritmeetika, geomeetria ja
mitmeid huvitavate legendidega klavereid. Eestimaal on tegutsenud ligi 40 kohalikku klaverimeistrit. Eksponeeritud on pillimeister Hans Heinrich Falcki (1791-1874) klaver. Muuseumi vanim klaver on Londonis 1771.aastal valmistatud Zumpe pill. Pill saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks. Koduorelid Võib oletada, et juba 13.sajandil, vastristitud eestlaste maale ehitatud kirikutes ei puudunud positiivid ja orelid. Vanimad kirjalikud teated Eesti orelitest pärinevad aastatest 1329 ja 1342, mil leedulased ühe röövretke ajal rüüstasid Paistut ja Helmet ning lõhkusid sealsed suured kirikuorelid. Eesti rahvusliku pillimuusika arengus on olnud orelil oluline tähtsus. 19.sajandil ehitati ja renoveeriti mitmeid kirikuoreleid, muretseti positiive paljudele koolidele ja palvemajadele. Pillide ehitamise suhteline lihtsus võimaldas käsitöölistel ja isegi talupoegadel valmistada neid koduste vahenditega
ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise mängiti orelil. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik". Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses
Kõrgema võnkesagedusega osahelid vaibuvad tüüpiliselt kiiremini kui madala võnkesagedusega osahelid. Sünteesitud heli "kõlab õigesti", kui võetakse arvesse akustilise heli omadused nii võnkesageduse kui ka helitugevuse valdkonnas. Üks olulisemaid heli iseloomustavaid suurusi heli amplituudi kõvera mähisjoon. Heli tämbri muutmiseks kasutatakse süntesaatoritesADSR mähisjoone (inglise keeles ADSR Envelope) mudelit. Elektriorelid kui süntesaatorid Kõik orelid, välja arvatud õhusurvega töötavad vileorelid, põhinevad aditiivsel Fourier' sünteesil: mitmeid siinushelisid miksitakse palju keerulisemateks helilaineteks. 1935.aastal ehitatud algsel Hammondi orelil genereeriti siinustoone pöörlevate helirullide ( revolving tone wheel) abil, mis indutseeriti elektrivooluks elektromagnetilise adapteri abil. Iga osaheli jaoks oli eraldi helirull (tonewheel). Moodsamates orelites toodab siinushelisid ostsillaator. Elektriorelitel hoolitsevad
Koos ristiusuga toodi 13. sajandil Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis siia rajatud kirikutes ja kloostrites ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui kapolüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Juba 1329. aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati orelid Paistu jaHelme kirikutes. Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema - seda näeme näiteks eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude puhul. Euroopa muusikakultuur elas alates 13. sajandist ka siinsetes ordulossides ja linnades.
Ta kirjutab oma märkmetes nõukogu ajaloo kohta, et mitmed prelaadid tõstatasid teemaks jumalateotusi, mis ei väärinud üldse kongregatsiooni tähelepanu. See vähene oluline informatsioon, mis muusika kohta eksisteerib, tuli otsestest avaldustest, mis komiteele esitati. Ermlandi piiskop Stanislaus Hosius kurtis jumalateotusi tseremooniate ja pühade riitustega seoses. Ta leidis, et kõige pühamal hetkel, kui igaüks peaks vaikust järgima ja Issanda surma mälestama, ,,orelid teevad lärmi ja muusikud laulavad" ning kirus ka muid häirivaid asjaolusid, mis ,,kallutavad inimesi kõrvale spirituaalsetest pürgimustest". Ta kritiseeris sakramendi ajal laulmise liiderlikkust ja leidis, et muusika matab ja moonutab sageli jumalasõna. Becadelli komitee esitas 8. augustil paavstlikele legaatidele järgneva avalduse muusika kohta: ,,Samuti tuleb kaaluda, kas polüfoonilist tüüpi muusika, mis värskendab kõrva rohkem kui
kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. [4] Koos ristiusuga toodi 13. sajandil Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis siia rajatud kirikutes ja kloostrites ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Juba 1329. aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati orelid Paistu ja Helme kirikutes. Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist. [4] 3. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jagati Eesti alad Rootsi, Taani ja Poola vahel, jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. [4] Juba 1540
väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses
kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Šveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni.
Kasutatakse : · Puitu · Plastmassi · Metalli · Kummi · Tekstiili · elektroonilisi seadmeid · mitmesuguseid mootoreid · paberit Sortiment on väga laialdane: · lauamängud (piljard, lauatennis) · õuemängud (golf, keegel) · kabe, male · keerulised tehnilised mängud · tööriistade komplektid · muusikariistad-suupillid, tamburiinid, trummid, orelid, süntesaatorid, flöödid, vilepillid, klaverid, lõõtspillid Loetletud mänguasjad arendavad lapse muusikalist kuulmist ja õpetavad lapsi mängima muusikainstrumentidel. Lapse füüsilist arengut soodustavate mänguasjade hulka kuuluvad: · hüppenöörid · pallid · labidad, rehad, kühvlid · jalgrattad, tõukerattad · rulad · surfilauad 5.10 Ajaviitemängud
Tallinna kirikuhooned koos kirikaedade ja kunstivaraga on unikaalne kultuuripärand. Eesti on ühinenud ,,Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga", mis rõhutab ka avaliku võimu rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Kirikud visualiseerivad Tallinna siluetis meie ajaloo vaimse osa, mille tähelepanuta jätmine tähendaks lünka meie ajaloos ja tänapäevas. Oivalise akustikaga kirikud on olulised Tallinna kontserdipaigad, kirikute orelid moodustavad aga unikaalse ,,orelimuuseumi". Kirik on läbi aegade teinud sotsiaaltööd, et toetada vanu, haigeid ja ühiskonna arengust mahajäänuid. Ühendades riigi, kohaliku omavalitsuse ja kiriku jõud, on meil võimalus luua inimväärne elukeskkond nii vaimses kui füüsilises mõttes suurema hulga ühiskonnaliikmete jaoks. Turistid tulevad Tallinnasse sageli ajaloo ja vana arhitektuuri pärast. 2000. aastal külastas
Linlaste vaesus ja uued evangeelsed ideed inimeste võrdusest Jumala ees, lõid pinnase, et pildirüüste kasvas üle linnarae ründamiseks. (Jürjo-Põltsam 2008: 205.) Pildirüüste teema lõpetuseks: usuuutest indu ja hoogu saanud, uue evangeelse õpetuse omaks tunnistanud märatsev ristirahvas ründas kõike, mis seostus roomakatoliku kirikuga, paavstiga, preestritega: pühapildid, kujud, krutsifiksid, missarüüd, küünlad, kellukesed, orelid, altarid ja missa tseremooniad. Liturgiat ja kõiki neid asju olid uue õige usu jutlustajad nimetanud saatana tööriistadeks. Sest Lutheri õpetuse kohaselt ei vajanud ristiinimene vahendajaid enda ja Jumala vahele. Samas, Luther isiklikult ei kiitnud pildirüüstet heaks, ta nägi selles võimalikku ohuallikat. Nagu mitmele Saksa linnale, nii saatis ta ka Liivimaa suurtele linnadele pärast seal toimunud pildirüüsteid kirja, hoiatades neid mässu ja reformiliikumise lõhenemise eest.
Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutasMartin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks. Reformatsiooni kalvinistlik suund, mis valitses Sveitsis, Madalmaades ja Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaseltLiivimaa muusikaharidust. 1.2 Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas: Nimetati saksa muusika isaks kuna ta olevat õpetanud heliloojaid "kirjutama saksa keeles". Tema looming on üks saksa keele pärasemaid muusika ajaloos.
Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks-aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Koguduselaulu saatmine orelil sai üldtuntuks alles 18.saj. lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524 ja sisaldasid ka Lutheri loomingut (tuntumad „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ma tulen taevast ülevalt“). Reformatsiooni kalvinistlik suund suhtus kultuuritraditsioonidesse erinevalt-orelid lõhuti välja, puhastati kunstist, pole kunstmuusikale kohta, ei lubata laulda tekste, mis pole Piiblist pärit. Vastureformatsioon-Trento kirikukogus arutati reformatsiooni leviku üle ning püüti protestantidega leppida. Viisid sisse mitmeid reforme, mis pidid Rooma kirikut tugevdama. 1) gregooriuse laulu lihtsustamine, kaunistuste lühendamise teel. Üldine otsus oli, et muusikas ei tohi olla midagi kirglikku ja ebapuhast. Rooma koolkond
kasvama oimulokid viitab põllumaale, kui tahetakse midagi alles jätta. 1845. aastal tsaar Nikolai I keelas oimulokkide kandmise. Martin Buber juudi filosoof, kes rääkis, et inimese ja Jumala suhe on dialoog. ,,Ma ei vajanud midagi enne, kui ma selle sain." Konservatiivne judaism tekkis 19.saj Saksamaal leidis, et Piibel ei ole ajalooline, vaid usuline teos. Olulisem oli aga reformeeritud judaism. Oluliseks sai ajakohastamine võeti eeskuju kristlusest. Sünagoogidesse toodi orelid, jumalateenistus muutus saksakeelseks. 19.saj lõpus jõudis ref.judaism USAsse, kus see hakkas kiiresti levima. Ortodoks sünagoog; reformeeritud tempel. Naised võivad saavad rabideks, seksuaalvähemused samuti, mis ortodoksses kontekstis oleks võimatu. Tekkis ka valgustusliikumine haskala lõimumine, mis ei kandnud suurt vilja. Sionism pol.ideoloogia, mis tekkis Austrias 19.saj II pooles. Juudirahva allesjäämiseks on vaja oma riiki. 1897
annaabi.ee 
