Uimastid MADIS JA LAURI Uimasti Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõned ravimid,narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastite liigitus · Üle maailma jaotatakse uimastid toime järgi kesknärvisüsteemile : ergutavad ained e. stimulandid ( amfetamiin, nikotiin, kokaiin, ecstasy jt.) kutsuvad esile meeleolu, enesekindluse ja uljuse tõusu. Meie organismi poolt toodetud erguti- dopamiin on tunduvalt nõrgema toimega. · aeglustavad ained e. depressandid (heroiin, alkohol, osad ravimid jt.) viivad organismi rahu ja lõõgastuse seisundisse. Meie organismi poolt toodetud rahusti- endorfiin on tunduvalt nõrgema toimega. · meelepetteid e. hallutsinatsioone tekitavad ained (LSD, PCP, fentsüklidiin jt.) kutsuvad ajus esile nö. "lühise"- ka...
Meelemürgid Kanep Kokaiin (charlie, snow, Heroiin (H, smack, junk) coke) Vorm Hasis (kanepi piimmahl). Kokaiini hüdrokloriid Pruun pulber Marihuaana (peenestatud (valge kristalne pulber). (võltslisanditega). lehed). Ganga Kokaiini sulfaat Valge pulber (võib olla (peenestatud lehed, (nimetatakse ka puhas). seemned, võrsed jne). pastaks:pruun ebapuhas mass, mis tekib kokaiinipulbri rafineerimisel kokapõõsa lehtedest). Valmistamine Harilik kanep (sativa). ...
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
ALKOHOLISM Anna Serõna, Jelizaveta Miškova Mis on ALKOHOLISM? Alkoholism on haigus, mille puhul inimene jätkab joomist ka siis, kui see põhjustab talle elus probleeme. Alkohoolik ei suuda joomist õigel ajal lõpetada. Aja jooksul tekivad inimese organismis muutused, mis ei lase sellel enam ilma alkoholita funktsioneerida. Kui alkohoolik ei saa juua, tekivad tal nn. ärajätunähud: vappumine, külmavärinad ja isegi hallutsinatsioonid. Mida ALKOHOL inimesega teeb? Alkohol on depressant, mis mõjutab sinu kesknärvisüsteemi tegevust. Sattudes vereringesse, mõjutab ta iga organi tegevust ja võib põhjustada mitmeid haigusi, kaasa arvatud selliseid, mis on väljaravimatud (maksahaigusi, ajukahjustusi, vähki jne). Mida ALKOHOL inimesega teeb? Joomine võib vähendada testosterooni (meessuguhormoonide...
ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Üheks peamiseks inimese vaimset tervist kahjustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud. Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena.Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. · Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal.Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnal...
Rahumäe Põhikool ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Tõnis Adra Klass: 9.B Juhendaja: õp Marti Martinson Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2. Joove ja tagajärj...
Saku Gümnaasium ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Sten Kangilaski Klass: 10 Juhendaja: õp Anne Rooste Saku 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2....
Alkoholism kui haigus Kredi Aim 12 b Kredi Aim 12b Mis on alkoholism? Tõsine, progresseeruv haigus, mis on tingitud alkohoolsete jookide süstemaatilisest tarbimisest. Tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholik ei suuda joomist õigel ajal lõpetada. Tekivad aja jooksul muutused, mis ei lase ilma alkoholita funktsioneerida. Kui alkohoolik ei saa juua, tekivad tal nn. ärajätunähud: vappumine, külmavärinad. Mida teeb alkohol inimesega? Alkohol on depressant, mis mõjutab sinu kesknärvisüsteemi tegevust. Mõjutab iga organi tegevust ja võib põhjustada mitmeid haigusi ja mis on väljaravimatud (maksahaigused,vähk, ajukahjustusi) Võib vähendada meessuguhormoonide hulka mehe organismis ja muuta ta suguvõimetuks. Naine ei pruugi sünnitada terveid lapsi. Kuidas saad aru, kas inimene on alkoholik? Peidab oma alkoholivaru teiste...
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Tsüklilise ehitusega lämmastiku sisaldavad taimse päritoluga ühendid, millel on inimorganismile tuge...
ANTIREKLAAM Sissejuhatus: Me valisime selle teema sellepärast, kuna liiga paljud noored tarvitavad energiajooke. Kuid tavaliselt ei tea keegi täpselt, kui ohtlikud on energiajoogid tegelikult või mõtlevad, et asi pole üldse nii hull. Inimesed võtavad neid kui tavalisi karastusjooke, kuid ei mõtle kahjulikkusele. Energiajoogid ei ole tavalised joogid. Neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus. Müügil olevate energiajookide hulk maailmas on enneolematu. Tootjad hiilgavad aina uute lubadustega - kiire kaalukaotus, suurenenud töövõime ja koguni "seaduslik pilvesolek" on need omadused, millega ahvatletakse tarbima uusi jooke. Faktid: Energiajoogi nimetus on veidi petlik, sest eriliselt suurt energiakogust tema joomisest ei saa. Peamiselt tuleneb energiajoogist saadav energia seal sisalduvatest süsivesikutest ning see on võr...
1. Kui eeldame, et keskkond püsib muutumatuna, siis kohanemine Charles teoorias tähendab, et...? a) ...isendid õpivad keskonnaga kohanema, selleks et ellu jääda b) ...iga järgnev põlvkond keskmiselt on keskkonnaga paremini kohandunud c) ...liigid võistlevad omavahel ellu jäämine pärast d) ...liigi sees on isendid erinevad e) ...kohanemist tagavad omadused on päritavad 2. Mõiste vanemlik inesteering tähendab? a) ...looduses isaste kõrvalejäämist järglaste kasvatamisel b) ...õppelaenuintressi tasumist vanemate poolt c) ...naiste keskmiselt suuremat panust eduka järglase üleskasvatamisel meestega d) ...vanema igasugust kulu järglaste enda geenide edasise levitamiseks e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoo...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ36 Marina Purkja, Anne Mälu ALKOHOLI TARBIMINE Rahvtervise aines Jühendaja:K.KRAAP Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse üks osa. Alkoholi tootmisel ja turustamisel on märgatav roll riikide majanduses. Samas põhjustab alkohol pea kõikjal, kus seda märkimisväärses koguses tarbitakse, teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks. Liigne ja vääriti tarbimine põhjustavad vägivalda ja õnnetusi, tervisekadu ja varaseid surmasid, langenud õpi- ja töövõimet. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu samuti suured. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarbitakse ühe elaniku koh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Aleksandr Najanzin ALKOHOLISÕLTUVUS Referaat Õppejõud: Kaja Lutsoja Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 1.ALKOHOL JA RASEDUS............................................................................... 2.ALKOHOLISM.............................................................................................. 1.1Alkohooliku tundemärgid........................................................................7 1.2Võimalikud tagajärjed............................................................................. 8 3.ALKOHOLISÕLTUVUSE PÕHJUSED.............................................................. 4.ALKOHOLISÕLTUVUSE STAADIUMID...................
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saad...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Alkoholism kui sotsiaalne pahe Koostaja: Anna Altuhova Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Peatükk Alkohol ja selle mõju..................................................................................4 1.2 Alkoholi mõju organismile.................................................................................. 5 1.3 Alkoholi sõltuvus................................................................................................ 6 1.4 Kuidas tekib sõltuvus?....................................................................................... 7 2.Peatükk Aju.............................................................................................................. 7 3.Peatükk Alkoholisõltuvusest...
Lasnamäe Üldgümnaasium Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus Uurimistöö Autor: Kaspar Erik Lind 11. klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 ENERGIAJOOGID 4 1.1 Koostisained 4 1.1.1 Kofeiin 4 1.1.2 Tauriin 5 1.1.3 Glükoronolaktoon 6 1.1.4 Guaraana...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM SUHTUMISEST ENERGIAJOOKIDESSE JA NENDE TARBIMISEST TALLINNA NELJATEIST KUNI ÜHEKSATEISTAASTASTE ÕPILASTE HULGAS Uurimustöö bioloogias Kristi Rannat 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2010 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 ENERGIAJOOGID JA NENDE KOOSTIS ..................................................................... 4 ENERGIAJOOKIDE MÕJU.......................................................................................... 13 MATERJAL JA METOODIKA....................................................................................... 16 TULEMUSED................................
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7...
TARTU ÜLIKOOL ALKOHOLISMI MEDITSIINILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID REFERAAT Juhendaja: Tiina Tamm Pärnu 2013 Sisukord 1 2 Sissejuhatus Käesolev töö on tehtud uurimaks alkoholismi erinevaid aspekte.Esimeses osas lahatakse alkoholismi meditsiinilisi aspekte. Antakse ülevaade alkoholismi tekkimisest, erinevatest staadiumitest ja selle poolt põhjustatud haigustest. Teises osas vaadeldakse psühhosotsiaalseid aspekte. Kolmandas osas vaadeldakse alkoholismi läbi Rahvusvahelise Funktsioonide Klassifikatsiooni mõistete. Alkoholi liigtarbimine tekitab kahju nii joojale endale kui ka ühiskonnale tervikuna. Suurtes kogustes alkoholi tarvitamine mõjutab negatiivselt indiviidi tervist ja sotsiaalset käitumist, mis omakorda viib probleemide süvenemisele ühiskonnas laiemalt seal hulgas: kuritegevus, joobes põhjustatud õnn...
Paldiski Gümnaasium Kady Marmor NARKOOTIKUMID Referaat Paldiski 2012 SISUKORD Sissejuhatus........................................................3 1 Narkootikumid................................................4 1.1 Ecstasy(MDMA)..........................................4 1.1.1 Ajalugu......................................................4 1.1.2 Välimus.....................................................4 1.1.3 Toime ja ohud...........................................5 1.2 Kokaiin.........................................................6 1.2.1 Ajalugu......................................................6 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted..6 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid........................7 1.2.4 Kokaiini mõju...........................................8 1.2.5 Kahjustused.............................................10 1.3 Heroiin.......................................................12 1...
Kullamaa Keskkool Angeelika Lõps NARKOOTIKUMIDE TARVITAMINE KULLAMAA KESKKOOLI 9. – 12. KLASSI ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Juhendaja: Mai Jõevee Kullamaa 2016 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................ 4 1.MIS ON NARKOOTIKUM?...........................................................................6 2.KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS......................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................. 27 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti p...
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad........................
Tallinna 37.Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol.............................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile................
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused)...
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5....
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tu...
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit...
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakoha...
annaabi.ee 
