tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist
tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist
MULTIMEEDIA SPETSIALIST MM-17 Tallinn 2017 Sisukord TALLINNA POLÜTEHNIKUM..........................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Operatsioonisüsteem............................................................................................................4 1.Operatsioonisüsteemi komponendid.................................................................................5 1.1 Tuum ehk Kernel........................................................................................................5 1.2 Mälusuperviisor..........................................................................................................5 1.3 Operaatoriliides..........................................................................................................5 1
Tallinn 2013 Sissejuhatus Suur enamus inimesi kasutab tänapäeval igapäevaselt arvuteid, millele on peale installitud Windows'i operatsioonisüsteem (Apple'i arvutitel Mac-operatsioonisüsteem). Arvuti soetamisel isegi tavaliselt sellele ei mõelda, et sinna juba eelnevalt operatsioonisüsteem sisse installitud on. Sõltuvalt operatsioonisüsteemi võimekusest moodustab aga operatsioonisüsteemi hind arvuti hinnast päris märkimisväärse summa. Kui aga arvutiostjal(või omanikul) on aga rahaga veidi kitsas või lihtsalt on ta lihtsalt põhimõtteline inimene, kes teeb kõike kõige odavamal viisil, siis pöörab ta oma pilgu kindlasti vabavaralise Linux-tüüpi operatsioonisüsteemide poole. Millised on alternatiivsed (tasuta) võimalused tänapäeval domineerivale Windows' operatsioonisüsteemile
...........................................4 2 KOKKUVÕTE...............................................................................................................5 3 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................6 2 1 ANDROIDI ROOTIMINE 1.1 Mis on rootimine? Rootimine on operatsioonisüsteemi muutmine nii, et kasutaja saaks seda kontrollida täielikult. Tänu sellele saab üle piirangutest, mis telefoni tootja telefonile panevad ning laiendada süsteemi funktsionaalsust. Äärmisel juhul saab ka paigaldada uue operatsioonisüsteemi, kuid seda ei saa teha ennem, kui on root kasutajale ligipääs. 1.2 Miks seda protsessi nimetatakse rootimiseks? Kuna Android operatsioonisüsteem kasutab Linuxi kernelit (kernel on sild
Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda..................................................... 3 1. Linuxi kujunemine............................................................................................................. 5 1.1 Suunavad impulsid...................................................................................................... 5 Linuxi vundament valati USA-s antud operatsioonisüsteemi loomisele eelnenud 30 aasta jooksul aset leidnud aktiivse tarkvaraarenduse käigus. Just sel perioodil loodud operatsioonisüsteemide puudujäägid innustasid aastaid hiljem Linus Torvaldsit looma senisest tõhusamat operatsioonisüsteemi......................................................................... 5 1.1.1 Unix...................................................................................................................... 5 1.1.2 Unixi-laadsed..............
Operatsioonisüsteemi valik vastavalt arvutikasutuse eesmärgile Operatsioonisüsteemide valik on mitmekesine ning samuti on ka nende kasutajate eesmärgid arvutikasutamise puhul erinevad. Operatsioonisüsteeme on mitmeid ning seetõttu on ka nende omadused mitmesugused. Enamjaolt tunneb inimene Windowsi operatsioonisüsteeme, vähemtuntud on Mac OS. Kõige vähemlevinud, kuid siiski ka tuntud operatsioonisüsteem on Linux. Millise operatsioonisüsteemi peaks siis ikkagi oma arvutile valima? Linux on nimetatud operatsioonisüsteemidest kindlasti kõige vähemtuntud, kuid siiski ei tasu seda alahinnata. Linuxil on mitmeid eeliseid teiste operatsioonisüsteemide ees ning seetõttu püsib see ka konkurentsis. Linuxi üheks suurimaks eeliseks konkurentide ees on see, et see on tavakasutajale täiesti tasuta kättesaadav ning Linux on erinevatele kasutuseesmärkidele. Laua-
...........................................................................7 2.1 Paravirtualiseerimine..........................................................................................................7 2.2 Täisvirtualiseerimine........................................................................................................... 8 2.2.1 Hypervisor.................................................................................................................... 9 2.3 Operatsioonisüsteemi tasemel virtualiseerimine...............................................................10 KOKKUVÕTE............................................................................................................................ 12 1 Serverite Virtualiseerimine SISSEJUHATUS
.......................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:........................................................................7 Nõrkused:........................................................................................................................... 7 macOS................................................................................................................................... 8 macOS operatsioonisüsteemi tugevused:...........................................................................8 Nõrkused:......
on NetBSD,FreeBSD ja OpenBSD. BSD areng Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978. aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber ja lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD. DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle tarbeks erinevale riistvarale porditavat kergesti laiendatavat operatsioonisüsteemi, tellis vastava arenduse Berkeley-lt. Aprillis 1980 sõlmiti 18-kuuline leping. Lepingu sisuliseks nõudeks oli lisada UNIX-i süsteemile uusi DARPA jaoks vajalikke funktsioone, arendustöö kordineerimiseks loodi Computer Systems Research Group või lühidalt CSRG. CSRG oli BSD arendamise organiseerijaks kuni aastani 1995. Berkeley UNIX-i projekti juhiks sai Bill Joy. BSD ilmus 1981. aasta juunis, see väljalase parandas tunduvalt operatsioonisüsteemi jõudlust
Tallinna Polütehnikum Hübriidtuum Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Hübriidtuum koosneb põhimõtteliselt Mikro ja Monoliittuumast. Tuumale on antud minimaalsed ülesanded kuid oskus teha rohkemat. Ülesanded on antud moodulitena mis saavad töötada nii operatsioonisüsteemi kui tuuma mäluruumis. Lahendus vähendab riski tuuma kokku jooksmiseks juhul kui moodulis tekib viga. Samuti annab see tuum parima võimaluse teha tuum ja operatsioonisüsteem väga erinevad ja teineteisest sõltumatud. See omakorda annab väga hea tagasiühilduvuse vanemate programmidega. Riistvara või failisüsteemi haldus ning muu sarnane on lahendatud teenustega. Mikrotuum Mikrotuumaks loetakse minimaalset tarkvara millega on võimalik siduda
Häkkerite ja arvutiviiruste oht kasvab, kuid liigset hirmu rahustab mõnevõrra turbevärskenduste edastamine võrgu kaudu. Windows XP pakub mitmeid täiustusi, nagu näiteks Windows Media Player, Windows Movie Maker ja paremad digitaalfotofunktsioonid. Peamised täiustused mobiilsetele kasutajatele on raadiovõrgu 8021x tugi, Windows Messenger ja kaugabi. 4 Linux Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises.
käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: · koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt · võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd. Operatsioonisüsteemi tüübid: Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti.
kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Viiruste avastamise vältimise meetodid Kasutaja poolt märkamata jäämiseks kasutasid osad viirustest, eriti MS-DOS platvormis, ,,viimati muudetud" kuupäevaga manipuleerimist. Nimelt välditi nakatamisel selle faili kirje uuendamist. Meetod on viirusetõrjeprogrammide vastu ebaefektiivne. Osad viirused (süvendviirused, inglise cavity viruses) on võimelised nakatama operatsioonisüsteemi osi muutmata suurusi ning kahjustamata nende sisu. Selleks kasutatakse failide poolt hõivamata jäänud alasid. Näiteks CIH viirus nakatab käivitatavaid faile, milles esinevate tühimike tõttu saab 1 KB suurune pahavara levida märkamatult. Leidub ka õelvara, mis üritab tuvastamise vältimiseks katkestada tõrjeprogrammidega seotud protsesse. Kuna arvutid ja operatsioonisüsteemid muutuvad üha suuremaks ja keerukamas, tuleb viiruste peitmistehnikaid pidevalt uuendada
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Operatsioonisüsteemid:.....................................................................................................................2 Operatsioonisüsteemi tüübid:............................................................................................................2 Operatsioonisüsteemide ehitus:.........................................................................................................3 WINDOWS.......................................................................................................................................3 Kasutus........................................................................................
1 s OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: 2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve).
2.4.1 Turvaohud ....................................................................................................................... 18 2.4.2 Arvutiviirused ja pahavara ............................................................................................. 19 2.4.3 Identifitseerimise ja autentimine.....................................................................................21 C.2 Operatsioonisüsteemid C.2.1 Põhimõtted Eesmärgid: · Kirjeldada tüüpilise operatsioonisüsteemi funktsioonid · Kirjeldada operatsioonisüsteemide eri tüübid (ajajaotus-, reaalaja-, pakksüsteem) · Kirjeldada rakendusprogrammiliidese mõiste · Kirjeldada arvutisüsteemi ressursside haldus tarkvara abil Mõtle! Miks on operatsioonisüsteem üldse vajalik? Mida operatsioonisüsteem teeb? Mis on protsessor, mälu ja sisend-väljundseadmed? Kõige lihtsam operatsioonisüsteemi definitsioon on: operatsioonisüsteem on vahekiht riistvara ja rakendusprogrammide vahel
leopard, tiger, puma ja nii edasi. MAC OS X MÜÜGIKARP KOOS LOGOGA . 4 Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi- laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software
16.12.2012 Windows 7 referaat Windows 7 on Microsofti operatsioonisüsteem mis avalikustati 22.juulil 2009. aastal.Windows 7 avalikustati 3 aastat hiljem peale tema eelkäijat Windows Vistat.Windows 7 põhieesmärgiks oli olla parem kui Windows Vista. Seega pandi põhirõhk Windows Vistal ilmenenud vigade parandamisele mitte uute funktsioonide loomisele. Peale Windows XP pidi järgnema operatsioonisüsteemi versioon koodnimega Blackcomb kuid selle asemel tuli redaktsioon koodnimega Longhorn ja sellest arendati Windows Vista. Blackcombi arendus jäeti pooleli, aga Longhorni ootamatut viiruste tagasilööki lükkas Microsoft selle projekti tahaplaanile.Alustati Blackcombi projekti ja see nimetati 2006. Aastal Viennaks ja sellest sai 2007. aastal Windows 7. Aastal 2008 teatati, et Windows 7 jääb selle
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS IT-SÜSTEEMIDE NOOREMSPETSALIST Elis Jõelaid Baasvahetussüsteem(BIOS) IS-15 Vana-Võidu 2015 Baasvahetussüsteem Baasvahetussüsteem (inglise keeles basic input/output system ehk BIOS) hõlmab madala taseme tarkvara, mis kontrollib süsteemi riistvara, ja on ühtlasi operatsioonisüsteemi ja riistvara vaheliseks liideseks. Paljud inimesed teavad seda terminit teise nimetuse järgi – seadmedraiverid või lihtsalt draiverid. Teiste sõnadega, baasvahetussüsteem tervikuna on kõikvõimalikud draiverid, mis on oma põhiolemuselt ühenduslüliks riistvara ja tarkvara vahel. Baasvahetussüsteem ise on tarkvara, mida käitatakse mälus, ja see hõlmab draivereid, mis liidestavad riistvara operatsioonisüsteemiga. Baasvahetussüsteem on unikaalne, võrreldes
süsteemi mis oleks 100% tasuta, ta ajas kokku inimesed kes hakkasid GNUd looma vaba tarkvara nimel. Nende eesmärk oli luua Unixi laadne operatsioonisüsteem, mis oleks täiesti tasuta. Arendus algas 5. jaanuaril 1984, kui Stallman lahkus töölt Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist, et viimasel poleks õigust tarkvara omandada ega takistada selle jaotamist vaba tarkvarana. 1990 aastaks suutsid GNU töötajad kokku panna korraliku operatsioonisüsteemi, kuid neil puudus tuum. Aastal 1991 töötas Linus Torvals välja Linuxi tuuma. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. GNU litsentsiks on GNU General Public Licence. 3 GNU/LINUX 3 https://www.gnu.org/
Arvuti operatsioonisüsteem Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected], 54610709 Mis see on? Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt juhib arvutisüsteemi tööd teenindab rakendusprogramme. Operatsioonisüsteemi ülesanded arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. operatiivmälu haldamine. Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine Operatsioonisüsteemide tüübid Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. reaalajasüsteemid ajajaotussüsteemid Pakktöötlussüsteemid hajustöötlussüsteemid üldotstarbeline süsteem
Contents Contents............................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Mis on Operatsioonisüsteem?..................................................................................................... 3 Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:...................................................................................... 4 Operatsioonisüsteemide tüübid.......................................................................................................... 4 Operatsioonisüsteemi ehitus.............................................................................................................. 5 Esimene generatsioon(1945-1955) ....................................................................
infotehnoloogiafirmadesse. Omanike hulgas on ka George Sorosi investeerimisfond, mis viimastel aastatel oma tegevuses siiski kuigi edukas pole olnud. Linus Torvalds läheb suure monopoli vastu välja väikese mikroprotsessoriga. LINUXI AJALUGU · 1991. a augustis teeb soomlane Linus Torvalds avalikuks Linuxi kerneli esimese versiooni 0.01, mis tegelikuks tööks oli poolik. Kernel on operatsioonisüsteemi põhiosa, mis pakub teistele programmidele baasteenuseid. · Arendustöö järel tõi ta märtsis 1992 välja versiooni 0.95, mille number pidi näitama, et süsteem on peagi valmis. · Praegu kasutatakse Linuxi kerneli versiooni 2.2.13, kuid töö käib beetaversiooniga 2.3.25.(99aasta) Linux-operatsioonisüsteemi sümboliks kujunenud pingviin Tux on otsustanud linuxikogukonna kohtusse kaevata, et nõuda tasu enda kujutise pikaaegse omavolilise
.....68 PAKUTAVATE TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................69 3 LINUX PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED Linuxi paigaldamiseks on põhiliselt 4 võimalust: 1) Riskivaba paigaldus, ehk „live-CD“ kasutamine. Selleks tuleks alla laadida vastava distributsiooni .iso fail, kõrvetada see CD või DVD-le või USB-le, et sellest bootida. Selle mooduse heaks küljeks on, et juba installida operatsioonisüsteemi failid on väga väikese riski all, sest Linux laetakse üles CD/DVD pealt, jättes kõvakettal oleva operatsioonisüsteemi puutumata. Selleks peab arvuti BIOS toetama draivilt bootimist. Samuti tuleb BIOS menüüst muuta bootimis järjekorda, et boot toimuks draivilt. Selle mooduse miinuseks on nõrk jõudlus ning ei ole võimalik salvestada tehtud tööd, kui just USB pealt ei ole bootitud. 2) Dual-boot ehk süsteemi on paigaldatud 2 operatsioonisüsteemi. Dual-booti on võimalik
Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku
Symbiani tulekuga kaasnes Bluetoothi juhtmevaga ühenduse tugi. Täielikult on tehtud ta just nutitelefonide jaoks. Aastatega on muutunud operatsioonisüsteem ja seda kasutavad telefonid aina võimsamaks. Alates 2010 avati lähtekood ja telefoni tootjad saavad sellest ajast alates muuta oma telefone isikupärasemaks. Symbianil on erinevaid versioone. S60, S80, S90 ja UIQ. Kõige levinum nendest on S60, mis on kasutusel Nokia 7650-st kuni Xpressmusicuni. Operatsioonisüsteemi kasutus langes Android OS-i kiire leviku ja pealetungiga. Android on populaarne kogu maailma ja seda arendatakse aina edasi, Androidile tuleb välja iga päev mõni uus rakendus ja rakendusi on lõpmatu palju. Android on avatud lähtekoodiga ja põhineb Linuxil. Operatsioonisüsteemil on olemas koheselt Gmail, YouTube, Google Maps, Google Talk, Google Calendar ja teised rakendused, mis teevad kasutajate igapäevaseid toiminguid kergemaks.
Igal riistvarakomponendil arvutis on olemas draiver. Ilma selleta ei saa riistvara töötada. Enamasti on andmevahetus draiveri ja riistvarakomponendi vahel loodud läbi arvutisiini või mingi teise ühenduskanali, mille külge riistvara on ühendatud. Kui kasutajarakendus tahab midagi komponendilt, siis selleks annab ta draiverile käsu ja draiver annab komponendile riistvara spetsiifilise käsu. Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri. Iga operatsioonisüsteemi ja riistvarakomponendi jaoks on tehtud eraldi seadmedraiverid. Draiveri otstarve Draiver on tarkvara, mis teeb lihtsamaks programmeerimise olles siis tõlgiks riistvara ja rakenduste või operatsioonisüsteemide vahel, mis seda kasutab. Programmeerijad võivad ise luua kõrgema taseme aplikatsioonikoode suvalisele riistvara seadmele. Uuendamine ja paigaldamine Enamasti on draiverid antud kaasa koos seadmega, mis on tavaliselt CD või mingi muu ketta peal
Igal riistvarakomponendil arvutis on olemas draiver. Ilma selleta ei saa riistvara töötada. Enamasti on andmevahetus draiveri ja riistvarakomponendi vahel loodud läbi arvutisiini või mingi teise ühenduskanali, mille külge riistvara on ühendatud. Kui kasutajarakendus tahab midagi komponendilt, siis selleks annab ta draiverile käsu ja draiver annab komponendile riistvara spetsiifilise käsu. Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri. Iga operatsioonisüsteemi ja riistvarakomponendi jaoks on tehtud eraldi seadmedraiverid. Draiveri otstarve Draiver on tarkvara, mis teeb lihtsamaks programmeerimise olles siis tõlgiks riistvara ja rakenduste või operatsioonisüsteemide vahel, mis seda kasutab. Programmeerijad võivad ise luua kõrgema taseme aplikatsioonikoode suvalisele riistvara seadmele. Uuendamine ja paigaldamine Enamasti on draiverid antud kaasa koos seadmega, mis on tavaliselt CD või mingi muu ketta peal
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A13 Jürgen Ulla Virtualboxi kasutusjuhend Referaat Juhendaja: Valdo Nõlvak Uuemõisa 2013 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla Arvutid ja arvutivõrgud A13 Sissejuhatus Kui Sa laed alla või hangid endale mingi uue suvalise operatsioonisüsteemi, mida Sa tahad eelnevalt proovida ja katsetada ning mis ei saa esialgu olema Sinu esmaseks opsüsteemiks, siis võid teda proovida nn virtuaalmasinas (Virtual Machine). Üheks parimaks tasuta x86 ning AMD64/Intel64 virtualiseerimise tarkvaraks ongi VirtualBox. See üsna paljude võimalustega ja suure jõudlusega VirtualBox on vabalt kättesaadav avatud lähtekoodiga tarkvara (Open Source Software).
2. Operatsioonisüsteem - on arvuti süsteemitarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamine programmide vahel (ressursijaotus). Operatsioonisüsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Selle eesmärkideks on kasutaja programmide täitmine ja ülesannete lahendamise lihtsustamine. Ka teeb opsüsteem arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuulub: · arvuti resursside jagamine protsesside vahel (ressursijaotus) · põhimälu haldamine · failide või mingi muu salvestussüsteemi haldamine · I/O alamsüsteemi haldamine · arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine · arvutivõrkude tugi Operatsioonisüsteemide tüübid - Operatsioonisüsteemi tähtsaim osa on tuum. Tuumi võib jagada monoliitseteks, mikrotuumadeks ja eksotuumadeks.
välja 24. augustil 1995 ja see oli oluline edasiarendus eelmistest versioonidest. Arengutegevuse jätkudes kutsuti seda Windows 4.0-ks või koodnime Chicago järgi. Windows 95 hõlmab esimesena endas Microsoft MS-DOS-i ja sisaldab suuri muudatusi oma eelkäija Windows 3.1 suhtes: enamjaolt parandati graafilise kasutajaliidese omadusi. Windows 95 müüs väga hästi. Juba mõne aastaga sai sellest kõige edukam operatsioonisüsteem. Oli ka kõrvalmõju, ta viis kõik MS-DOS-i baasil elavad operatsioonisüsteemi firmad pankrotti, mille pärast Microsoft hiljem kohtusse kaevati. Umbes kolm aastat pärast kasutuselevõttu tuli järelkäija Windows 98. 4 Windows 95 pilt: 1.4.Windows 98 (koodnimega Memphis) on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998. Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS- DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted
valimise järel kiri Setup is starting. Mõnede minutite möödudes anti võimalus valida, millist Windows kaheksat tahetakse. Valikutes oli Windows 8 Pro, lihtsalt Windows 8, Windows 8 Pro with Media Center ja Windows 8 Enterprise. Valisin Windows 8 pro ja vajutasin Next. Edasi tuli see pika jutuga kast, mida keegi kunagi ei loe ja kuhu tuli panna linnuke, et oled litsensitingimustega nõus. Nüüd anti valida, kas tahan operatsioonisüsteemi uuendada, või kohandatud installeerimist. Kuna uuendada midagi polnud, valisin kohandatud paigaldamise. Järgmises aknas sai valida, millisele kõvaketta partitsioonile uut operatsioonisüsteemi tahetakse. Edasijõudnute valik oli veel, kas kõvaketta partitsioone kustutada, formaatida, laiendada või luua uus partitsioon. Järgmises aknas lubati installeerima hakata, kuid hoiatati, et see võib võtta aega ja toimuvad restardid. Tegelikult läks aega vaid kümmekond minutit.
madalaima taseme abstraktrioonikihti ressursside jaoks (eriti protsessorid ja I/O seadmed), mida rakenduse tarkvara peab juhtima tema ülesannete täitmiseks. Tavaliselt tehakse need andmed kättesaadavaks taotluse protsessidele muude protsesside sidemehhanismide ja süsteemi kõnede kaudu. Operatsioonisüsteem ülesanded on tehtud erinevalt eri kernelitel, sõltuvalt nende kavandamisest ja rakendamisest. Kui monoliitsed tuumad jooksutavad kõik operatsioonisüsteemi koodid samal aadressi ruumil, et suurendada süsteemi tulemuslikkust, siis microkernelid jooksutavad enamus operatsioonisüsteemide teenuseid kasutaja ruumis, kui serveritena, eesmärgiga parandada operatsioonisüsteemi hooldatavust ja moodulaarsust. Nende kahe äärmuse vahel eksisteerib erinevaid võimalusi. Selleks, et kaitsta OS'i kasutajarakenduste eest on OS'is kasutusel erinevad protsessori
Selleks informatsiooniks võivad olla isikuandmed, konfidentsiaalsed sõnumid või tegevus arvutivõrgus. Reklaamvara (adware) tuleb teie arvutisse tavaliselt mõne teise rakenduse tasuta kaasaandena ning on parimal juhul ainult veidi tüütu, näidates reklaame ja plõksides lahti hüpikaknaid. Rootkit ehk käomuna on selline tarkvara, mis toimetab arvutis juurkasutaja (ehk administraatori) õigustes, tavaliselt operatsioonisüsteemi tuuma tasandil, hiilides niiviisi mööda operatsioonisüsteemi turvamehhanismidest. Varjestamata sinihammas (bluetooth) võib kaasa tuua selle, et mobiiltelefon võib langeda bluejackingu ehk sinihambatünga ohvriks. Zombi on arvuti, mis on pealtnäha täiesti korras, kuid mida kontrollib võrgus asuv küberkurjategija ning mis koos teiste omasugustega kuulub ülevõetud arvutite võrku botnetti. Trooja hobune, lühendatult troojalane on selline pahavara, mis sokutab end teie arvutisse näiliselt süütu rakendusena,
Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise
....................................................................................................7 1.Aktiviseerida tulemüür......................................................................................................... 7 1.Viirusetõrje tarkvara olemasolu........................................................................................... 7 1.Viirusetõrje tootjate informatsiooni pidev jälgimine .......................................................... 8 2.Operatsioonisüsteemi haavatavaid kohti otsimine .............................................................. 8 1.Eemaldada programmid, mida ei kasutata ...........................................................................9 1.Olla ettevaatlik internetis pakutava suhtes! .........................................................................9 1.Teha kontod tavakasutajatele ............................................................................................ 10 Kokkuvõtte................
· Failihaldur. Filemanager · Mäluhaldur. Memory manager · Välisseadmete haldur. I/O manager o Draiverid. Drivers OPS osad · Sekundaarse salvestusruumi haldus. Secondary memory management · Võrgu tugi. Network support · Kaitsesüsteem. Security system · Käsuinterpretaator. Shell · Kasutajaliides. User interface · Rakendus programmeerimise liides. Application programming interface · Administreerimine. Administration Operatsioonisüsteemi tuum · Tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis pakub rakendustele kooskõlastatud juurdepääsu arvuti ressurssidele, nendeks on: o Protsessori aeg o Mälu o Välisseadmed o Välisseadmetel andmete sisestamist/välistamist o Rakenduste käskude tõlkimist kahendkoodi, et arvuti neist arus saaks o Kindlustab juurdepääsu failisüsteemile/võrgule Kaitsemehhanismid
NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki, (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada, laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid ehk kettaruumi jaotamine kasutajate vahel ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB). Üsna sageli tuleb ka tavalisel arvutikasutajal valida just tekitatud partitsioonile sobiv failisüsteem. Operatsioonisüsteemi Windows versioonide kasutajad seisavad sageli teelahkmel: kas valida "vana hea" FAT32 või "uus ja paljukiidetud" NTFS (New Technology File System). Lihtsustatud ja kõigile arusaadav vastus on - jõudlus on NTFS puhul suurem suuremate kettamassiivide puhul, FAT32 toimib paremini väiksemate ketastega. NTFS-i kõrge turvalisuse tase ei taga kogu arvutisüsteemi turvalisust - NTFS turvalisus on tegelikult vaid alamhulk operatsioonisüsteemi turvalisusest.
Tarkvara jagunemine Üldiselt jaguneb tarkvara kahte kategooriasse - süsteemitarkvara ja rakendustarkvara, Süsteemitarkvara ülesanne süsteemitarkvara ülesandeks on tagada arvutisüsteemi töö Rakendustarkvara ülesanne rakendustarkvara ülesandeks on täita otseselt kasutaja poolt antud ülesandeid. Mis on arvutisüsteem (computer system)? Üks või mitu arvutit koos juurdekuuluvate välisseadmete ja tarkvaraga. Buutimine (boot) - Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama (toite sisselülitamisega, lähtestuslülitiga või käsuga). Soebuutimine (warm boot) - Buutimine olukorrast, kus keskprotsessor ja välisseadmed olid juba sisse lülitatud (soojad). Sooja buutimist tehakse näit. pärast tarkvarakrahhi või riistvara lähtestamist. Külmbuutimine (cold boot) - Buutimine olukorrast, kus kogu arvuti toide oli välja lülitatud. Toite
Chipset-Qualcomm QCT MSM7227-1 Turbo CPU-800 MHz Sensors-Accelerometer, proximity, compass Raadio-Stereo FM radio with RDS GPS-Yes, with A-GPS support Java-Yes, via Java MIDP emulator - MP4/H.264/H.263 player - MP3/WAV/eAAC+ player - Predictive text input (Swype) Aku:Standard battery, Li-Ion 1350 mAh Seisuoleks:kuni 610 h (2G) / Kuni 460 h (3G) Tööolekus:kuni 10 h 40 min (2G) / kuni 6 h 40 min (3G) Android on tarkvara kogumik elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja peamisi rakendusi. Android kasutab Linuxi tuuma muudetud versiooni. Operatsioonisüsteemi arendas algul Android Inc, mille ostis Google, nüüd aga Open Handset Alliance. Android avalikustati 5. novembril 2007 koos Open Handset Alliance'i asutamisega. Google väljastas enamiku lähtekoodist, kasutades Apache litsentsi, vaba tarkvara ja avatud lähtekoodi litsentsi. Google teatas 16. veebruaril 2010, et päevas saadetakse välja 60 000 mobiiltelefoni Android
Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara. Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin, jätkasid tööd Google'i heaks. Rubini juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis põhines Linuxi tuumal. Alates 5. jaanuarist 2010 toodab Taiwanis asuv HTC Corporation Google-i nutitelefoni Nexus One, mis kasutab operatsioonisüsteemi Android. Hiljem on Google väljutanud mitmeid uusi versioone Androidist ja seda kasutavad paljud seadmed. Kasutus Androidi operatsioonisüsteemi kasutatakse nutitelefonides, sülearvutites, tahvelarvutites, Google TV's, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes. Põhiline Androidi riistvara platvorm on ARM arhitektuur. iOS'i ja Android 2.3.3 ,,Gingerbread'i" saab alglaadida paralleelselt nii iPhone'il kui ka iPod Touch'il, millelt
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbaumi
Op süsteemid Operatsiooni süsteem on siis nii üelda põhiprogramm või alus mis juhib kogu tegevust. Kõik muud programmid töötavad tema abil või peal. Just just see on see kõik pilt ekraanil koos kella ja viledega op süsteem. Operatsioonisüsteem peab pakkuma keskkonna, kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme, tegema arvuti mugavaks kasutada ning kasutama arvuti raudvara võimalikult effektiivselt. Operatsioonisüsteemi pidevalt uuendatakse teha rohkem kasutaja sõbralikuks ja effektiivsemaks. Raud ehk see kast laua all on masin mis seda kõike liigutab ja mitte ainult see, tänapäeval ka telefonides erinevad op süsteemid. Programme sellel liigutab aga kasutaja ise ehk siis mis põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud. Nagu autol kapoti all keeruline mootor on ka programmidel taga palju sebimist
1.1. Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. Süsteemitarkvara ülesandeks on tagada arvutisüsteemi töö. Kujutades piltlikult ette arvuti ehitust kihtidena, siis süsteemitarkvara kuulub alumistele kihtidele, mis on lähemal füüsilisele kihile ehk riistvarale. Tähtsaimad süsteemitarkvarad on: · Arvuti BIOS ja püsivara, mis liidestavad operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms). · Operatsioonisüsteem, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Seejuures ta toetab selliseid ülesandeid nagu andmete edastus mälu ja ketaste vahel ning pakkudes graafilist liidest kasutajale. · Utiliittarkvara on süsteemitarkvara, mis analüüsib, seadistab ja optimeerib arvutit. 1.2. Rakendustarkvara
...............................7 3.1. Android Marketist...................................................................................... 7 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................................8 Kasutatud allikad:...................................................................................................................................9 SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Androidi operatsioonisüsteemi. Valisin selle, sest kasutan ka ise palju Android operatsioonisüsteemi ja uutest teadmistest on palju kasu. Android on operatsioonisüsteem nutiseadmetel, mida kasutatakse nutitelefonides, süle- ja tahvelarutites, Google TV’s, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes. 2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara
Tallinn 2000 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma juurdepääsuvõimalusi arvutivõrku, uurida võrgu põhiparameetreid ja õppida kasutama selle erinevaid rakendusi (telnet, elektronpost (e-mail), ftp). TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse arvutiklassis, kus on üles seatud Pentium-tüüpi personaalarvutid. Arvutid on konfigureeritud nii, et laboratoorseks tööks kasutatakse operatsioonisüsteemi Linux (üks Unixi lähedasi analooge). Kasutada saab ka operatsioonisüsteemi MS Windows NT. Tööobjektiks antud laboratoorses töös on arvutivõrk. TÖÖ KÄIK Tutvumine käsustikuga Logisime masinasse kasutajanime irt2 all kasutades parooli traktor2. Tutvudes Linuxi käsustikuga saime teada järgmiste tööjuhendis ülesloetletud käskude tähendused: 1.dir : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed ilma mingit lisainfot andmata
skannimisefektiivsus. Viiruste poolt tehtava kahju vähendamiseks võib kasutaja teha tähtsamatest failidest regulaarseid koopiaid meediumitele, mis pole süsteemiga pidevalt ühendatud või selle poolt korduvalt kasutatavad. Näiteks liigutades failid optilisele andmekandjale nagu CD või DVD, muutuvad need pahavarale immuunseks (juhul, kui viirust ei kopeeritud ühes). Kui arvuti on juba viirusega nakatunud, pole tavaliselt turvaline jätkata selle kasutamist ilma operatsioonisüsteemi uuesti installeerimiseta. Siiski leidub mitmeid taastamisvõimalusi, mille valimisel tuleb lähtuda nakkuse tüübist ja ulatusest. Opsüsteemides Windows Me, Windows XP, Windows Vista ja Windows 7 on võimalik kasutada süsteemitaastet (inglise System Restore), mis taastab registri ja kriitilised süsteemifailid valitud kuupäeval olnud seisundisse. Teatud pahalased keelavad aga selle abivahendi kasutamise või teiste tähtsamate programmide nagu tegumihalduri ja käsurea käivitamise
1984 Tuli välja süsteem 1. Esimene versioon 1985 Tuli välja süsteem 2. Uued käsklused, minifinder, screenshot 1986 tuli välja süsteem 3. - Parandatud andmete kadumine, süsteem crashimine. 1987 Tuli välja süsteem 4 LaserWriter 1988 Tuli välja süsteem 6 Printeri draiverite uuendamine, erinevad bugid. 1991 Tuli välja süsteem 7. Multifinder, uued rakendused, 1995 Lubasid kasutada teistel arvutifirmadel operatsioonisüsteemi. 1997 Tuli välja Mac OS 8. uus failisüsteem, uued rakendused, powerPC 1999 Mac OS 9 wifi, uuenduste automaatne installimine, krüptimine, 2001 - Mac os X 10.0 Cheetah 2001 Mac OS X 10.1 Puma 2003 - Mac OS X 10.3 Panther 2004 - Mac OS X 10. Tiger 2007 - Mac OS X 10.5 2009 - Mac OS X 10.6 Snow Leopard 2010 - Mac OS X 10.7 Lion 2012 - Mac OS X 10.8 Mountain Lion 2013 - Mac OS X 10.9 Mavericks. 2014 - Mac OS X 10.10 Yosemite
ennetada järgmiste soovitustega: · Kui võimalik väldi Windows'i operatsioonisüsteeme, kuna enamik rünnakutest on suunatud neile, kasutades ära turvanõrkusi. · Asenda Internet Explorer Mozilla Firefoxi või mõne muu brauseriga. Internet Explorer laseb käivitada ActiveX komponente ja JavaScripte, mida kasutataksegi ära mõne pahalase installimiseks arvutisse · Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda turvaauguparandusi tõmbama, võidakse arvuti juba vahepeal nakatada mõne ründetarkvaraga, kuna paljud viirused kasutavad levikuks turvaauke · Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga
annaabi.ee 
