50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mazeN
Õppematerjali autor
programmidest ja samas hoiab ka silma peal, et sa kogemata ei juhtuks mõnda pahavara, mis sinu isiklike andmeid varastaks. 4. Ei logi sisse juursüsteemi. See on Windowsi kasutajatel tavaline, et logitakse sisse süsteemi administraatorina. See on üks peamisi põhjusi misk saab Windows OS iga arvutit nii kergelt nakatada igasuguste viiruste ja pahavaraga. Sa alati justkui mängiksid Jumalat samas iga programm võib teha mid iganes sellel soovi on. Linux is root ehk juur käitubki administraatorina ja sa võiksid siseneda ainult äärmisel vajadusel. Uuema aja OS jagajad ja varustavad sind mingi kindla juurkataloogi võtmega ainult siis, kui muudmoodi enam ei saa nt kui sa alla laadid programmi või hakkad modifitseerima mingeid süsteemi seadeid. Sellest tulenevalt tegelikult peaksid sa alati sisse logima tavakasutajana. Sa tuvastad selle päris varsti, et ei peagi olema süsteemi
niiviisi lisatakse kasutaja „user“ gruppi sudo, millega antakse talle juurkasutaja õigused. Et kontrollida, millistes gruppides mõni kasutaja on tuleb kasutada käsku „groups“, näiteks „groups user“. Kasutaja parooli muutmiseks on mitu viisi. 2) Kasutaja parooli vahetamiseks tuleks sisselogitud kasutaja terminali kirjutada „passwd“ ning täita väljad. 3) Et vahetada kasutaja „user“ parooli root kasutajana sisselogituna, tuleks terminali kirjutada „passwd user“ ja täita vajalikud väljad. Selle moodusega ei pea root kasutaja teadma vahetatava kasutaja parooli ning saab selle takistusteta ära muuta. Selline variant on ideaalne näiteks lapse kasutaja parooli muutmiseks või ununenud paroolide taastamiseks. 16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU Programmid
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix
Samuti on populaarsed Mac OS X versioonid, neid kutsutakse: Cheetah(24.märts 2001), Cheetah on põhiversioon, Puma(21.september 2001), Jaguar(23.august 2002), Tiger(29.aprill 2005), Leopard(26.oktoober 2007), Snow Lepard(28.august 2009).Sulgudes väljalske aeg.Kasutusel olevatest mobiildel kasutatavatest operatsioonisüsteemidest on populaarsemad: Wince;Symbian, tema operatsioonisüsteeme on kasutanud Nokia, Sony Ericcson ja Samsung; Android. Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_operating_systems http://www.cs.montana.edu/~poelstr/A%20History%20of%20Operating%20Systems.pdf http://www.computinghistorymuseum.org/teaching/papers/research/history_of_operating_system_ Moumina.pdf www.cs.vu.nl/~ast/books/mos2/sample-1.ps http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/2645/1/taurus_kersti.pdf http://oftp.ttrk.ee/kristjan/operatsioonisysteemid/operatsioonisysteem.doc.
märts 2001), Cheetah on põhiversioon, Puma(21.september 2001), Jaguar(23.august 2002), Tiger(29.aprill 2005), Leopard(26.oktoober 2007), Snow Lepard(28.august 2009).Sulgudes 21 väljalske aeg.Kasutusel olevatest mobiildel kasutatavatest operatsioonisüsteemidest on populaarsemad: Wince;Symbian, tema operatsioonisüsteeme on kasutanud Nokia, Sony Ericcson ja Samsung; Android. 22 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_operating_systems http://www.cs.montana.edu/~poelstr/A%20History%20of%20Operating%20Systems.pdf http://www.computinghistorymuseum.org/teaching/papers/research/history_of_operating_system_ Moumina.pdf www.cs.vu.nl/~ast/books/mos2/sample-1.ps http://dspace.utlib
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid