Op süsteem (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Operatsioonisüsteemi arhitektuur

töötluse täielikku lõppemiseni. Eristame järgmisi ajalisi staadiume, mida operatsioonisüsteem endale kujundab: 1. Päring - tellimuse vastuvõtmise keskkond, mille pikkuse määrab päringuaeg. See on aeg, millal kasutaja registreerib ennast sisse. Kui on tegemist pakktöötlusega siis on see aeg, millal registreeritakse ülesannete kompleks. Teisiti öeldes ajaintervall, mil süsteem võtab vastu tellimuse, milleks võib olla kas dialoogsüsteemis tarbija registreerimine süsteemi või pakktöötluses laetava paki kirjeldus (juhtstruktuurid). 2. Valik - valiku aeg, mis määrab ära valikukeskkonna ja mille jooksul süsteem kas alustab täitmist või loobub sellest. Kas tegu alustatakse. Teisiti öeldes ajaintervall, mil süsteem alustab ülesande täitmist. Sel ajal alustab tööd operatsioonisüsteemi

Operatsioonisüsteemide alused

15

doc

Operatsioonisüsteemide aluste konspekt

See võimaldas arvuti kättesaadavust suurendada üksiku inimeseni, algas personaalarvuti aeg. Kui miniarvutit võis omada ettevõte või ülikool, siis personaalarvutit võis omada juba üksikisik. Arvuteid hakkasid kasutama mittespetsialistid. Seetõttu pidid arvutid olema kindlustatud ,,sõbraliku" programmvarustusega. See omakorda vähendas vajadust programmeerijate järele. Real-Time Systems Reaalaja süsteemid Reaalaaja süsteem on eriotstarbeline süsteem, kus protsessori tegevusele ja andmete liikumisele on kehtestatud ajalised piirangud Näitekr konveieri robotid, tööstusprotsessi juhtimine, lennuki ja raketi juhtimine, koduautomaatika Eristatakse kahte tüüpi # Jäigad # Paindlikud Multiprotsessor Multiprotsessorsüsteemi nimetatakse ka paralleelsüsteemiks Protsessorid jagavad siin ühist siini ühist süsteemi kella mälu välisseadmeid Töö on organiseeritud sümmeetriline töö

Operatsioonisüsteemide alused

23

docx

Operatsioonisüsteemi alused

toimub dialoogi reziimis aga massiivsed arvutused pakettreziimis. Virtual memory · Virtuaalmälu ­ see on tehnoloogia, mis kasutab muutmälu mahu suurendamiseks teistest mälu , näiteks kõvaketta vaba ruumi · Mälu mis ei kuulu põhimälu või muutmälu alla vaid kasutav kõvaketta mahtu Kasutajaõigused · Mitmekasutaja süsteemides tuli lahendada kasutajaõiguste probleem Reaalaja süsteemid · Reaalajasüsteem on eriotstarbeline süsteem, kus protsessori tegevusele ja andmete liikumisele on kehtestatud ajalised piirangud. · Näiteks konveieri robotid, tööstusprotsessi juhtimine, lennuki ja raketi juhtimine, koduautomaatika · Eristatakse kahte tüüpi o Jäigad o paindlikud Multiprotsessor · multiprotsessorsüsteemi nimetatakse ka pralleelsüsteemiks · protsessorid jagavad siin o ühist siini o ühist süsteemi kella o mälu o välisseadmeid

Operatsioonisüsteemide alused

64

docx

Arvutiarhitektuuri eksami teooriaküsimused vastustega

 Plahvatuslik arvutite laivõrkude evitamine ja ülikiire arendamine Võrkude töökindluse, info läbilaskevõime ja mis eriti tähtis, turvalisuse oluline tõstmine;  Pilvstruktuuride uurimine ja pilvtöötluse evitamine Esindajaid: praegu tootmises olevad erinevate klasside arvutid 3. Arhitektuuri, mikroarhitektuuri ja seadmestuse mõisted. Arvuti arhitektuur on määratletud arvuti käsustiku ja talitlusmudeli kaudu ning iseloomustab seda, mida süsteem teeb. Arvuti arhitektuur = Käsustik + Arvuti struktuur Arvutiarhitektuuri klassikaline määratlus: Struktuur – viis kuidas arvuti komponendid on omavahel seotud. Seadmestus on (loogika)struktuur, mis määrab konkreetsel juhul selle, kuidas arhitektuuriga määratud süsteem toimib. Realisatsioon on füüsiline struktuur, mis esindab konkreetset reaalset seadet (näit. protsessorkiip, mälukiip, arvuti tervikuna).

Süsteemiteooria

63

docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

õiguste komplekt, praktikas probleemiks suur halduskeerukus · Kaitse sügavuti (defense in depth) -- kasutatakse mitut järjestikku asuvat kaitsemehhanismi · Läbilaske punkt (choke point) -- kogu pääs toimub ühest, hästi kontrolli all olevast punktist, nt sise- ja välisvõrgu vahel on alati üks kindel tulemüüripunkt · Nõrgim lüli -- kett on nii tugev kui tugev on tema nõrgim lüli · Tõrkekindel süsteem (failsafe system) -- turvasüsteemi tõrke korral pääs pigem keelatakse kui lubatakse · Üldine osavõtt -- turvameetmed ei toimi, kui kasutajad neist mööda hiilivad, liiga sage parooli vahetamise kohustus tekitab ohu, et neid ei õpita pähe vaid kirjutatakse paberile · Kaitse mitmekesisus -- mitte loota ühte sorti ja ühest allikast pärit vahenditele, kasutada heterogeenseid kaitsesüsteeme - kahe sama tootja tulemüüri järjestikku asetamine

Andmeturbe alused

38

docx

Arvutid kordamisküsimused

1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK

Arvutid i

92

pdf

Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

Andmemahu kasv tingib vajaduse andmin. efektiivse tõusu järele, mis viib tehnoloogiate arenguni. Samuti suurenevad pidevalt andmekandjate mahud (kõvakettad, DAT (digital audio tape), DLT (digital linear tape), LTO (linear tape open). Tulemuseks: kettamassiivide ja varundamise konsolideerimine jne. DAS -> NAS -> SAN (Direct Attached Storage – otseadresseeritav võrguseade, nt kettaseade v trummelmälu) (Network Attached Storage – andmesalvestuse süsteem, mis on ühendatud arvutivõrku. Jagatakse andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku (nt Ethernet) ja sellele omistatakse IP-aadress) (Storage Area Network – Kettavõrk, ühendab palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. Kettavõrgud muudavad süsteemihalduse efektiivsemaks, hooldamise lihtsaks jne.) SCSI – Small Computer System interface – väikearvutisüsteemi liides

Infosüsteemide ülalhoid

282

pdf

Mikroprotsessortehnika

arvsignaale, mille infosisaldus on 28 = 256, 210=1024, 212 = 4096 ja 216 = 65536 bitti. 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine sellekohase reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks. Arvsignaale moodustatakse kodeerimisega. Eri arvusüsteemidele vastavad erinevad koodid. Arvusüsteemidest tuntakse kõige enam kümnendsüsteemi. Vähem on kasutusel nn rooma numbrite süsteem. Arvutustehnikas rakendatakse peamiselt kahendsüsteemi, kuid ka kaheksand- ja kuueteist- kümnendsüsteemi. Kõiki arvusüsteeme võib jaotada positsioonilisteks süsteemideks ning mittepositsioonilisteks süsteemideks. Viimaste hulka kuulub näiteks rooma numbrite süsteem. Positsiooniliseks süsteemiks nimetatakse arvusüsteemi, kus ühel ja samal arvul on erinev väärtus sõltuvalt asukohast arvujadas. Neid süsteeme iseloomustab arvude

Tehnikalugu

Kommentaarid (0)