Op süsteem (0)

Op süsteemid
Operatsiooni süsteem on siis nii üelda põhiprogramm või alus mis juhib kogu tegevust. Kõik muud programmid töötavad tema abil või peal. Just just see on see kõik pilt ekraanil koos kella ja viledega op süsteem. Operatsioonisüsteem peab pakkuma keskkonna, kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme , tegema arvuti mugavaks kasutada ning kasutama arvuti raudvara võimalikult effektiivselt .
Operatsioonisüsteemi pidevalt uuendatakse teha rohkem kasutaja sõbralikuks ja effektiivsemaks. Raud ehk see kast laua all on masin mis seda kõike liigutab ja mitte ainult see, tänapäeval ka telefonides erinevad op süsteemid. Programme sellel liigutab aga kasutaja ise ehk siis mis põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud. Nagu autol kapoti all keeruline mootor on ka programmidel taga palju sebimist tulemuse nimel, ehk protsessid, mis on piiritletud oma otstarbe või toimega. Hetkel töötavaid protsesse mälus näeb Task Manageris, sealt näeb põhilist hetke arvuti tegevust nagu: avatud programmid, protsessid, servised, pereformance alla protsessori ja mälu aktiivsust, networkingu alt võrgu arktiivsust, usersi all kasutajaid. Kogu protsessi teema istub põhimälul ehk muutmälul ja õgib ressurssi seega järeldus mida vähem üleliigset seda kiiremini lippab. Lisaks eriolukordades saab programmi tegevuse tähtsust tõsta, muutes priority high peale ning põhi rõhk suunatakse sellele. Protsesse on kolme tööpi: aktiivsed, töötav ja passiivne. Viimane eristabki oluliselt programmi ja protsessi. Oote vältimiseks või minimiseerimiseks kasutakse protsesside sünkroniseerimist.
Ressurss, mis korraga võib teenindada vaid üht protsessi nimetakse kriitiliseks ning temale vastavalt protsessi ülesande lahendamise käigus kriitiliseks lõiguks. Veel op süsteemi protsessidest rääkida siis mis need on? Need on kõik, mis peale värsket Windowsi installi sul ees: kell, start menüüd, heli muutmise nupuke, ikoonid, lisavidinad Gadgets jne. Varjatud näiteks arvuti seisu jälgimine, valmisolek erinevateks sisenditeks, paned USB pulga sisse Windows kohe reageerib, konkreetne protsess oli ootel ja valmis.
Protsessor aga täidab programmide käske. Protsessoril võib üks kuni mitu lõime olla, need on teistest programmiosadest sõltumatut täidetavat programmiosa võivad töötada koos kui eraldi oleneb vajadustest , mida aga protsessid ei tee. Igal programmil on vähemalt üks lõim, mitme lõime puhul võib lasta neil paralleelselt töötada, näiteks teksti trükkimine üheaegselt taustal toimuva õigekirja kontrolliga . Programmid võivad käivitada ka alamprotsesse. Alamprotsessid on peaprotsessi koopia või laeb uue programmi. Protsesse saab kinni panna käsudega exit või abort kui väljub kontrolli alt. Ühe ülesande lahendamise käigus on alati vähemalt üks protsess kriitiline - s.o. selline protsess, mille ressursi jaotus süsteemis on pingeline. On teada, et operatsioonisüsteemid kas toetavad protsessori  ajajaotust või baseeruvad mälu efektiivsele jaotamisele. Kunagi ei ole nad täpselt tasakaalus. Seda kõige kontrollib ja seab sobivasse järjekorda OS planeerija. Neid on kahte sorti lühiajalised ja pika ajalised , nagu sõna ütleb lühiajalised on tihedamalt kasutatavad ning asuvad protsessides, vähem kasutatavad pannakse kettale. Kriteeriumiteks on kasutus, läbilaskevõime, käibeaeg, ooteaeg, reaktsiooniaeg . Planeerimisalgoritm on mitte ennetav, kui protsessile on antud CPU, siis seda enam ära ei võeta. Lühemad protsessid võivad kauem oodata, kuid kõiki koheldakse võrdselt.......................
Tööd ja võimu jagab Dispetser. Dispetser on operatsioonisüsteemi tuuma osa, mis pidevalt otsustab, milline protsess võetakse valmisoleku järjekorda ja antakse protsessorisse teenindamiseks. Dispetseri jaoks on igal protsessil 3 olekut: 1. tööolek 2. Valmisolek 3. asumine pooleliolevate protsesside järjekorras e. blokeeritud olek. On olemas ka vaheplaneerija mis, igal protsessil võib esineda ooteolek e. oode, mis eristab teda programmist. Kui süsteem võimaldab paralleelselt töödelda mitmeid ülesandeid ja blokeeritud ülesandeid koguneb palju, siis süsteemi luuakse vaheplaanur, mis toob ülesande blokeeritud olekust valmisoleku järjekorda, vastasel juhul blokeeritud ülesanded lähevad üldjärjekorras sisend järjekorda. Dispetseerimise ülesanne on protsessi valik  valmisoleku järjekorrast ja ajakvandi määramine talle.