Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Operatsioonisüsteemid läbi aja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
windows, unix, unixi, apple, microsoft, linux, versioonarkvara, jobs, linus, macintoshi, küsitluse, belli, populaarse, reaalkool, kikkas, laadne, dosi, microsofti, populaarsem, ubuntu, laadsed, classic, reaalkooli, silmaring, kasutajaliidese, senisest, personaalarvuti, jobsiehnoloogia, internet, vista, otsustasinarkvaraarenduse, walsh, pealetungOperatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste
kasutatud. Kirjutatud on erinevate firmade ja inimeste poolt loodud operatsioonisüsteemidest. On nii tasulisi kui ka tasuta operatsioonisüsteeme, operatsioonisüsteeme mis on mugavamad kasutada kui teised ja operatsioonisüsteeme mis on paremad kui teised. 3 Mac OS X Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. Loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb Next Computer Inc. Operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X-i peamise komponendid on XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Mac OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-l. Alates OS X versioonist 10.5 on The open Group seda ametlikult tunnustanud,
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse
......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus.
Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on kõige olulisem osa tarkvarast arvutis. Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991
Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks,
Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Selles töös tutvustan ma viit enimkasutatud operastioonisüsteemi. 3 Windows XP Windows XP on personaalarvuti operatsioonisüsteem mis on tehtud Microsofti poolt. Operatsioonisüsteem Windows XP avalikustati 25. Oktoober 2001. 1970-ndate keskpaigast kuni Windows XP väljalaskmiseni on üle kogu maailma tarnitud ligikaudu 1 miljard arvutit. Microsofti jaoks muutub Windows XP lähiaastatel üheks kõige menukamaks tooteks. See on kiire ja stabiilne. Menüü Start, tegumiriba ja juhtpaneel on kasutajasõbralikumad. Häkkerite ja arvutiviiruste oht kasvab, kuid liigset hirmu rahustab mõnevõrra turbevärskenduste edastamine võrgu kaudu. Windows XP
................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:........................................................................7 Nõrkused:........................................................................................................................... 7 macOS................................................................................................................................... 8 macOS operatsioonisüsteemi tugevused:..........................................................................
kB, raisates seega kordi rohkem ruumi kui faili kettal hoidmiseks tegelikult vajalik[4]. Arvestades, et toona olidki failid enamasti paarisajabaidised, oli tegemist väga olulise edasiminekuga FAT failisüsteemi arengus. MS-DOS 3.0 toetas FAT16 puhul kuni 32 MB kettaid, kuid MS-DOS 4.0 ja varem Compaq DOS 3.31 lisas toe ketastele, mille klastris paikneb 64 512-baidist sektorit ehk teisisõnu: 32 kB klastrid, mis võimaldas kasutada maksimaalselt 2 GB FAT16 kettaid[5]. Windows NT ja Windows XP toetavad FAT16-ga ka suuremat, 64 kB klastrit ja seega kuni 4 GB kettaid. FAT12 ja FAT16 failisüsteemid piiravad vormindamisel juurkataloogi kannete arvu[7]. Ajaloolistel põhjustel on see 512. Kanneteks loetakse faili- ja katalooginimesid traditsioonilises 8.3 failinime vormingus. FAT16 suurim eelis teiste failisüsteemide ees on ühilduvus üsna erinevate operatsioonisüsteemidega, näiteks Windows 95/98/Me, OS/2, Linux ja mõned UNIX-i versioonid.
suurus 16 MB (4 KB suuruse klastriga) esialgu piisav. · FAT16 on väga sarnane FAT12-le, selle erinevusega, et klastrite aadressiruumi suurendati 16 bitini, võimaldades adresseerida 65536 klastrit. Sealjuures jäi maksimaalne sektorite arv samaks. Nii saavutati väiksemad klastrid (512 baiti), mis muutis kettakasutuse oluliselt efektiivsemaks. · FAT32 - on FAT failisüsteemi täiendatud versioon, mida esimesena toetas Windows 95. Peamine põhjus FAT32 loomise taga oli püüd kasutada kettaruumi efektiivsemalt. Nimelt, kettasuuruse kasvades pidi FAT16 failisüsteem kasutama üha suuremaid klastreid kuna klastrite koguarv oli piiratud, mis muutis kettakasutuse äärmiselt ebaefektiivseks. FAT32 kasutab väiksemaid klastreid. 1.2. NTFS NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem,
Tartu Kutsehariduskeskus LINUX Referaat Juhendaja: Indrek Brifk Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus/Mis on Linux? .......................................................................................................... 3 Ajalugu............................................................................................................................................4 MINIX........................................................................................................................................... 4 Ärindus ja populaarsuse omandamine...........................................................
Õppides peamisi erinevusi Linnuxi ja Windowsi operatsiooni süsteemide vahel Lektor Hadeel Tariq Al-Rayes Võrdlus Microsoft Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemide vahel on juba väga kauaaegne vestlusteema personaalarvutite tootjate hulgas. Läbi kogu Windowsi võidukäigu perioodi alates win 9X kuni win7 tutvustamiseni, on Windowsil olnud kõrgeimad müüginumbrid ja säilitanud absoluutse turu liidrikoha lauaarvutitele operatsioonisüsteemi pakkujate osas. Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja
inimesel suhelda arvutiga sümbolite, muude visuaalsete elementide (näiteks ikoonide) ja hiire ning ka klaviatuuri abil). Igaüks meist tänapäeval puutub kokku operatsioonisüsteemiga, arvestades tehnika suurt laialdast kasutust. Näiteks seda leidub serverarvutites, mobiiltelefonis, DVD mängijas, pesumasinas ja isegi mikrolaineahjus. Enim tuntumad operatsioonisüsteemid personaalarvutites on Microsoft Windows, Mac OS X ja GNU/Linux. 1969. aastal Bell Laboratories oli üks esimesi firmasid, mis töötas välja operatsioonisüsteemi. Opsüsteemi nimeks sai Unix. Selle programmid olid alguses vabalt levitatavad, ning seetõttu levis see peagi mitmetesse asutustesse ja firmadesse, kes arendasid välja selle põhjal oma süsteemid. Microsoft aga tõi oma esimese Windowsi turule 1985. aastal MS-DOS-i lisandprogrammina. Microsoft Windows on personaalarvutite turul kõige enam nõutav operatsioonisüsteem.
IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt - esimene tuntud oma keevalisuse ja karismaatilisuse poolest, teine tänu oma
? Holland, Red booki tutvustati Sony ja Philipsi poolt, millega pandi alus CD Jaapan tekkele. Märts USA Lasti välja MS-DOS 1.25, PC-DOS 1.1 April UK Lasti välja ZX Spectrum, mis põhines Z80 mikroprotsessoril ja mis võimaldas 3.5MHz 8 värvilist graafilist kuva. Mai USA IMB lasi välja kahepoolse 320KB floppy ketta. 1983 Aeg Koht Sündmus ? USA Apple tutvustas nende arvutit Lisa, esimene personaalarvuti, mis kasutas graafika kasutaja liidest. Lisa kasutas: Motorola 6800 mikroprotsessorit, 1MB RAM, 12 tollist mustvalget monitori, dual 5¼" floppy disk seadet ja 5MB kõvaketast. Kasutas Xerox Star operatsioonisüsteemi. Selle müük oli läbikukkumine tänu selle ülikallile hinnale(10 000$).
Objektorienteeritud Smalltalk idee Alan Kay XEROX,PARC Loogiline programmeerimine Prolog Alain Colmerauer; Hewlett-Packard tutvustab programmeeritavat kalkulaatorit 1973 Bob Metcalfe leiutab Etherneti C arenes 1969-1973 Thompson, Ritchie, Kerrighan 1978 ilmus raamat ,,The C Programming Language" 1975 Bill Gates & Paul Allen teevad uue BASICu MITS- le; Bill Gates & Paul Allen asutavad ,,Micro-Soft"-i; Asutatakse Zilog 1976 01.04 Wozniak ja Jobs asutavad Apple Computer Company; 1977 Commodore PET(Personal Electronic Transactor) ilmub , see on üks esimestest personaal- arvutitest, tuli täies tükis ja oli koheselt kasutatav; APPLE II, esimene värvigraafikaga koos mänguga ,,Breakout"; 1979 Daniel Bricklin ja Robert Frankston teevad Visicalc- 79-80 USENET- varajane ,,veeb":tekstiuudised See on hiiglaslik kogus uudisgruppe, tekstid liiguvad masinast masinasse Symbolics founded 1980. Created special hardware for
1. tunni iseseisev töö 1. Ühe levinud arvutitüübi üks varajane mudel sai oma nime looja tütre eesnime järgi. Mis nimi see oli ja kes oli tüdruku isa? (Apple) Lisa, Steve Jobs 2. Püha Isidorus Sevillast oli VI-VII sajandil elanud hispaania õpetlane ja piiskop. Mis seos on tal aga IT-ga? Kirjutas esimese põhjaliku entsüklopeedia. Tema armastus õppimise ja teadmiste vastu tegi temast nn. Kaitsepühaku arvutitele, IT-le ja kõige selle alla kuuluvale. 3. Kes on pildil kujutatud daam (vihje: temast on/oli juttu avaloengus) ja millise auastmeni ta jõudis? Grace Hopper, Rear Admiral. 4
.................................................... 10 3.3Operatsioon.................................................................................................. 10 3.4Powerpoint Viewer........................................................................................ 11 3.5Faili Formaadid............................................................................................. 11 Sissejuhatus Microsoft Office on Office'i rakendused, serverid ja teenused välja töötatud Microsoft. See oli esimene teatas Bill Gates 1. augustil 1988 kell COMDEX Las Vegas. Esialgu turustamise mõiste jaoks komplekteeritud rida rakendusi, esimesed versiooni Office sisalduvad Microsoft Word, Microsoft Exceli ja Microsoft PowerPoint. Aastate jooksul Office'i rakendused kasvanud tunduvalt lähemal jagatud funktsioone, nagu ühine õigekirjakontrolli, OLE andmete integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist
Rakvere Ametikool Rainis Jõepera Av12A STEVE JOBS JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2012 SISSEJUHATUS Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen n-ö Apple fänn ning soovin teada saada mida ja kuidas inimene kõike vapustavat oma kätega on teinud ja tutvustada ka teistele milline inimene oli Steve Jobs. Käesolev töö annab ülevaate Steve Jobsi tegemistest , põhimõtetest ja mõistetest. Töökoostamisel teemaga tutvuti peamiselt internet teel. 1.1 ÜLEVAADE ELUST 1.1.1 Kes oli Steve Jobs ? Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor Steve Jobs oli must-valge suhtumisega mees inimene või toode või teenus oli tema jaoks kas täielik saast või siis imepärase geniaalsuse ilming.
NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1
Võrgupordid on harilikult nummerdatud ning võrguprotokollid (näit. TCP või UDP) lisavad edastatavatele andmepakettidele koos sihtkoha IP-aadressiga ka pordinumbri. IP-aadress määrab ära, millisele arvutile andmeid saadetakse ja pordinumber näitab, millisele programmile need lähevad. IP-aadressi ja pordinumbri kombinatsiooni nimetatakse sokliks. FireWire kiire järjestiksiin firmadelt Apple ja Texas Instruments, mis võimaldab ühe arvuti külge ühendada kuni 63 välisseadet. On tuntud ka nimetuste all IEEE 1394, i.Link (Sony) ja High Performance Serial Bus (HPSB). Kui esialgne standard määras ära andmekiirused 100, 200 ja 400 Mbit/s, siis IEEE 1394b lisas 800, 1600 ja 3200 Mbit/s. FireWire toetab nn. käigultühendust, mitut erinevat kiirust ühel ja samal siinil ning isokroonset* andmeedastust, mis multimeediaperatsioonide puhul tagab kindla ribalaiuse*. Kõige rohkem
failihaldust, arvutivõrgu tuge, sisend-väljundsüsteemi haldust ning turbevahendeid. C2.1.1 Protsessihaldus Programm muutub protsessiks siis, kui ta käivitatakse: temast tekitatakse töötav ehk aktiivne koopia. Protsess vajab tavaliselt tööks mingi koguse protsessori tööaega, mäluruumi ning pöördub tavaliselt ka erinevate sisend-väljundseadmete poole. Protsess on töötav programm ehk programmi aktiivne koopia Toome lihtsa näite tekstiredaktori (tekstiredaktor on näiteks Microsoft Word, OpenOffice.org Writer jne.) baasil: kui me käivitame tekstiredaktori, siis selleks, et programm üldse käivituks peab protsessor tegema mingi hulga arvutusi (ehk tegevusi, mis on vajalikud juba ainuüksi protsessi loomiseks ning hilisemaks tööshoidmiseks). Kindlasti hõivab töötav protsess ka mingi koguse mälu: protsess on programmi aktiivne koopia ja seega peab seda kusagil ka hoidma. Samuti vajab rakendus mingisugust ligipääsu sisend-väljundseadmetele.
Enimlevinud veebibrauserid: · Internet Explorer · Google Chrome · Mozilla Firefox · Safari · Opera Tabel 2. Brauserite andmed (praeguste versioonide juures ainult stabiilsed versioonid) Brauser Esmane väljalase Praegune versioon Operatsioonisüsteem Internet Explorer 16.08.1995 10.0 Microsoft Windows Microsoft Windows (XP SP2 ja Google Chrome 02.12.2008 11.0.696 hilisemad) , Linux, Mac OS X Microsoft Windows
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
Enigma: alates 1920 aastatest. Lorenz SZ 40 and SZ 42 Geheimfernschreiber: Saksa lennu- ja merevägi Colossus: Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks 1800 elektronlampi Ideoloogia ja matemaatika: olulises osas Alan Turing 2. nädal • Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee. TRANSISTOR – 1947. a kolm meest Bell Telephone Laboratories’ : William Shockley, Walter Brattain ja John Bardeen, leiutasid transistori, said hiljem ka Nobeli preemia selle eest, transistori tööpõhimõte on analoogiline raadiolambile: elekter tahab vahekihist (metallisulamitest, kus vaakumit/õhku pole) läbi minna, tuleb kas pinge peale panna (käivitab läbimineku) või vastupidi-
360 mainframe. The speed, small size, and reasonable cost enabled the PDP-8 to go into thousands of manufacturing plants, small businesses, and scientific laboratories. 1967 IBM builds the first floppy disk Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1968 Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation. 1968 Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word processor, a hypertext system, and remote collaborative work with colleagues. 1969 AT&T Bell Laboratories programmers Kenneth Thompson and Dennis Ritchie developed the UNIX operating system on a spare DEC minicomputer. Intel ja AMD arenesid välja Fairchild Semiconductorsitest, mis arenes välja Shockley Semiconductorist 1970
Nimeks oli tal Diferentsiaal mootor ja loojaks Charles Babbage. On teada, et sellele masinale viiruseid ei leidunud. Jälgides arvutiviiruste arengut on oluline pidada silmas ka arvuti enda arengut. Tähelepanu peaks väärima järgmised aasta arvud: · 1896 sellel aastal asutas Herman Hollerith firma, millest peale mitmeid ühinemisi teiste firmadega, sai 1924. aastal IBM. · 1970 IBM valmistas esimese ,,floppy" seadme. · 1976 ehitati esimene Apple arvuti. Valmistajateks olid Steve Jobs ja Steve Wozniak. · 1981 valmistati esimene personaalarvuti: arvuti sellisel kujul nagu meie seda tunneme. Valmistajaks oli IBM. · 1992 ülemaailmselt hakati kasutama Internetti, kuigi leiutatud oli ta aastal 1962. Kuni seni ajani kasutati enamasti sõjaväele mõeldud APARNetti. Täpselt nii, kuidas arenes arvuti arenevad ka viirused. Oma töös käsitlen ma arvutiviiruste tüüpe, nende arengut ehk siis ajalugu ning vaatlen ka tuntumaid arvutiviiruseid. 5 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID
Newsletter. Some consider this to be the birth-date of personal computing 1967 IBM builds the first floppy disk. Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1968 Moore, Noyce and Grove left Fairchild Semiconductors and founded Intel Corp. 1968-1997 Intel's president President Ed Roberts and Forest Mims found Micro Instrumentation Telemetry Systems (MITS). Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word processor, a hypertext system, and remote collaborative work with colleagues. 1969 AT&T Bell Laboratories programmers Kenneth Thompson and Dennis Ritchie developed the UNIX operating system on a spare DEC minicomputer Thompson re-wrote Space Travel game in assembly language for Digital Equipment Corporation's PDP-7 with help from Dennis Ritchie. This experience, combined with his work
annaabi.ee 
