PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM DEBIAN Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem Debian nägi ilmavalgust 1993. aastal. Selle täisnimi on Debian GNU/Linux ja see on vabatarkvaraline ning avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon. Nimi Debian tuleneb selle looja Ian Murdock`i ja tema naise Debra eesnimedest. Debiani eelisteks tuleb lugeda korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, stabiilsete versioonide ilmumise kindlat tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud lähtepakettide kujul ning eeskujulikku paketihaldust. Samuti on Debian sobilik väga erinevale kasutajaskonnale, olles võimeline töötama serverites, nii laua- kui ka sülearvutites, toetatuna samal ajal paljude erinevate arhitektuuride poolt. Debianiga on võimalik kaasa saada üle ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine IRO0020, Raadiosageduslik skeemitehnika /kood,nimetus/ Laboratoorse töö Mürad võimendis /töö nimetus/ ARUANNE Täitja(d)................................................... Imre Tuvi 061968IATB Rain Ungert 062227IATB Anna Vane 050825IATB Juhendaja Ivo Müürsepp Töö sooritanud ................................................................................. ...
· Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control; · Tehakse hiireklõpsud ülejäänud failide nimedel; · Vabastatakse Control klahv. Uue kausta, faili, kiirikooni loomine Alamkausta loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse alamkausta luua. · Valida menüüst File alammenüüst New käsk Folder. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Faili loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse faili luua. · Avada menüüst File alammenüü New. · Valida sealt soovitud faili tüüp. Näiteks Text Document. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Luuakse uus valitud tüüpi andmefail, mille suurus on esialgu 0 KB
Riistvara- suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb. Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks : süsteemitarkvara, rakendustarkvara Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga. Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Graafiline kasutajaliides ( GUI ) käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Mittegraafiline kasutajaliides : käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalise kasutaja jaoks keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilisest l...
· Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control; · Tehakse hiireklõpsud ülejäänud failide nimedel; · Vabastatakse Control klahv. Uue kausta, faili, kiirikooni loomine Alamkausta loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse alamkausta luua. · Valida menüüst File alammenüüst New käsk Folder. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Faili loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse faili luua. · Avada menüüst File alammenüü New. · Valida sealt soovitud faili tüüp. Näiteks Text Document. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Luuakse uus valitud tüüpi andmefail, mille suurus on esialgu 0 KB. loodud faili saab avada
alammenüü Hiirekursor asub täpselt viimase käänupunkti kohal Hiirekursor ei asu viimase käänupunkti kohal Joonis 24. Sketch alammenüüd NB! Objektide joonestamise/digitaliseerimise protsessis on tihtipeale mugavam kasutada nn. lühikäsklusi (shortcut key), mis on seadis tatavad Tools > Customize > Commands >Keyboard... lingi kaudu. Lisas 3 on välja toodud ka mõned programmi poolt pakutavad standardsed lühikäsklused. 6.3 Objektiklassi loomine Objektiklassina (Feature Class) käsitletakse arvutis modelleeritud reaalse maailma objektide
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" MOBIILTELEFONI TARKVARA Üliõpilane: Martti Remmelgas 010635 Eero Ringmäe 010636 Pärtel Lias 010617 Õpperühm: LAP 61 & LAP 62 Juhendaja: Ants Torim Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (ku...
Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud programmis. Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on pisike nooleke. Liikudes sellisele valikule, avaneb uus alammenüü. Kui valiku taga pole noolekest, on tegu viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm. Töö lõpetamine Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu ...
Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid, päringud,vormid aruanded, makrod ja programmimoodulid. Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid juba tuletatud tabel, mitte fundamentaalne, ning seetõttu ei kuulu tabelite rubriiki. Vormid(forms) on dialoogikastid, milles olevatye kontrollelementide (nt. Tekstkast või nupp) abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada ja muuta. Aruandeks(reports) nimetatakse tabelites esinevate andmete esitust dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks. Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Se...
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
Kirjeldatud viisil saab siiski moodustada ainult üsna lihtsaid ruumilisi objekte. Pealegi on saadud objektid nö. alt ja pealt lahtised, st. neil on olemas vaid külgtahud. Lisaks kõigele, igale jooniseobjektile ei saagi sel teel paksust anda. 2. Pindade joonestamine Pindade joonestamiseks on kasulik aktiveerida ikoonilatt Surfaces. Pindu saab luua ka rippmenüü Draw valikuga Surfaces avanevalt alammenüült. Seest värvitud pindade saamiseks tuleb käivitada käsk SOLID. Kõik saadava pinna tipud tuleb sisestada ühesuguste Z-koordinaatidega, seega tekib XY-tasapinnaga parelleelne kujund. Seest värvitud on pinnad vaid siis, kui süsteemimuutuja `FILLMODE väärtus võrdub ühega ja pinda vaadeldakse otse pealtvaates, vastasel juhul (`FILLMODE = 0 või tegemist kaldvaatega) on värvitud vaid pindade kontuurid. Süsteemimuutuja `FILLMODE
teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused: · My Documents Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid. · My Rescent Documents Sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole), mis võimaldab nendega tööd jätkata. Klõps dokumendi nimel avab dokumendi selle koostamiseks kasutatud programmi aknas.
peetakse siin silmas mitmeid informatsiooni vahetamise võimalusi erinevate pakettide vahel. Näiteks saab paketi AutoCAD abil tehtud jooniseid "tõmmata" sisse tekstiredaktoriga Word koostatavatesse dokumentidesse. Omavahel on ühilduvad ka paketi AutoCAD erinevad ver- sioonid, kuid ainult "alt üles": varasema versiooni abil valmistatud joonis on uuema versiooni abil samuti töödeldav, kuid vastupidi mitte (joonise keerukusest sõltumata). Siin on aga üks erand: kasutades rippmenüü File alammenüüst salvestamise võimalust Save As..., saab 15. versiooni joonise muu hulgas salvestada soovi korral kas 14. või 13. versiooni joonisena. Sealjuures tuleb arvestada, et kui madalamas versioonis mingit liiki objekt puudub, siis võidakse ta asendada muud liiki objektiga, või läheb ta salvestamisel hoopis kaotsi. Täppisjoonis on ühtlasi kvaliteetjoonis, kus tuleb jälgida mitmeid nõudeid: · joonis on nõutavas formaadis ja varustatud nõuetekohase kirjanurgaga;
annaabi.ee 
