Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Op süsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
windows, unix, linux, tarkvara, unixi, riist, süsteemidel, kernel, microsoft, riistvara, protsessor, failisüsteemid, arvutid, ajur, rakendustarkvara, kasutajaliides, apple, microsofti, programmid, ketta, ntfs, tulemüür, personaalluhaldus, programme, mikroarvuti, haldab, tarkvaraga, liidese, leerid, enamusel, protsessoriga, protsessihaldus, hiirOperatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste
......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
..................................................................................................... 5 Linuxi vundament valati USA-s antud operatsioonisüsteemi loomisele eelnenud 30 aasta jooksul aset leidnud aktiivse tarkvaraarenduse käigus. Just sel perioodil loodud operatsioonisüsteemide puudujäägid innustasid aastaid hiljem Linus Torvaldsit looma senisest tõhusamat operatsioonisüsteemi......................................................................... 5 1.1.1 Unix...................................................................................................................... 5 1.1.2 Unixi-laadsed........................................................................................................ 5 1.2 Linuxi sünd.................................................................................................................. 6 2. Mac OSi kujunemine...........................................................................................
Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on kõige olulisem osa tarkvarast arvutis. Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda
operatsioonisüsteemidest. On nii tasulisi kui ka tasuta operatsioonisüsteeme, operatsioonisüsteeme mis on mugavamad kasutada kui teised ja operatsioonisüsteeme mis on paremad kui teised. 3 Mac OS X Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. Loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb Next Computer Inc. Operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X-i peamise komponendid on XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Mac OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-l. Alates OS X versioonist 10.5 on The open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise.
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus.
Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks,
suurus 16 MB (4 KB suuruse klastriga) esialgu piisav. · FAT16 on väga sarnane FAT12-le, selle erinevusega, et klastrite aadressiruumi suurendati 16 bitini, võimaldades adresseerida 65536 klastrit. Sealjuures jäi maksimaalne sektorite arv samaks. Nii saavutati väiksemad klastrid (512 baiti), mis muutis kettakasutuse oluliselt efektiivsemaks. · FAT32 - on FAT failisüsteemi täiendatud versioon, mida esimesena toetas Windows 95. Peamine põhjus FAT32 loomise taga oli püüd kasutada kettaruumi efektiivsemalt. Nimelt, kettasuuruse kasvades pidi FAT16 failisüsteem kasutama üha suuremaid klastreid kuna klastrite koguarv oli piiratud, mis muutis kettakasutuse äärmiselt ebaefektiivseks. FAT32 kasutab väiksemaid klastreid. 1.2. NTFS NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem,
................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteemide liigitus.................................................................................... 6 C2.1.7 Rakendusprogrammiliidese mõiste ................................................................................7 C2.1.8 Riistvara haldus tarkvara abil ......................................................................................... 8 C.2.2 ÜHEAEGSED- JA PARALLEELPROTSESSID ................................................................................. 9 C.2.2.1 Kopereeruvad protsessid .............................................................................................. 10 C2.2.2 Lõime mõiste ..................................................................................................
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991
................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:........................................................................7 Nõrkused:........................................................................................................................... 7 macOS................................................................................................................................... 8 macOS operatsioonisüsteemi tugevused:..........................................................................
kB, raisates seega kordi rohkem ruumi kui faili kettal hoidmiseks tegelikult vajalik[4]. Arvestades, et toona olidki failid enamasti paarisajabaidised, oli tegemist väga olulise edasiminekuga FAT failisüsteemi arengus. MS-DOS 3.0 toetas FAT16 puhul kuni 32 MB kettaid, kuid MS-DOS 4.0 ja varem Compaq DOS 3.31 lisas toe ketastele, mille klastris paikneb 64 512-baidist sektorit ehk teisisõnu: 32 kB klastrid, mis võimaldas kasutada maksimaalselt 2 GB FAT16 kettaid[5]. Windows NT ja Windows XP toetavad FAT16-ga ka suuremat, 64 kB klastrit ja seega kuni 4 GB kettaid. FAT12 ja FAT16 failisüsteemid piiravad vormindamisel juurkataloogi kannete arvu[7]. Ajaloolistel põhjustel on see 512. Kanneteks loetakse faili- ja katalooginimesid traditsioonilises 8.3 failinime vormingus. FAT16 suurim eelis teiste failisüsteemide ees on ühilduvus üsna erinevate operatsioonisüsteemidega, näiteks Windows 95/98/Me, OS/2, Linux ja mõned UNIX-i versioonid.
Linux/ BSD OS sõnaraamat A Apache – Apache is a freely available Web server that is distributed under an "open source" license. Version 2.0 runs on most UNIX-based operating systems. - Tasuta kõigile kättesaadav veebiserver, 2.0 versioon jookseb enamustel UNIX'i põhistel OS'idel. Adaptive Server Enterprise (ASE) – Adaptive Server Enterprise (ASE) is a relational database management system ( RDBMS ) from Sybase, Inc. that runs on Linux and other Unix -based operating systems, Windows NT and Windows 2000 , and Mac OS. - Andmebaasi haldamissüsteem, mille lõi Sybase ettevõte. See jookseb kõigil Unixi põhistel- , Windows NT-, Windows 2000- ja Mac operatsioonisüsteemidel. B Bourne Again Shell (bash) – Bash (Bourne Again Shell) is the free version of the Bourne shell distributed with Linux and GNU operating systems. - Bourne shelli tasuta versioon Linuxile ja GNU-ga operatsioonisüsteemidele.
Õppides peamisi erinevusi Linnuxi ja Windowsi operatsiooni süsteemide vahel Lektor Hadeel Tariq Al-Rayes Võrdlus Microsoft Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemide vahel on juba väga kauaaegne vestlusteema personaalarvutite tootjate hulgas. Läbi kogu Windowsi võidukäigu perioodi alates win 9X kuni win7 tutvustamiseni, on Windowsil olnud kõrgeimad müüginumbrid ja säilitanud absoluutse turu liidrikoha lauaarvutitele operatsioonisüsteemi pakkujate osas. Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus
.........................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Operatsioonisüsteem............................................................................................................4 1.Operatsioonisüsteemi komponendid.................................................................................5 1.1 Tuum ehk Kernel........................................................................................................5 1.2 Mälusuperviisor..........................................................................................................5 1.3 Operaatoriliides..........................................................................................................5 1.4 Seadmete juhtimine....................................................................................................6
Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud · Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andis elektrijaam OS eelnesid · Teenindusprogrammid laadurid, monitorid. Teine põlvkond Riistvara transistorid, suurarvutid Tüüpilised OS FMS, IBSYS 1952.a. Esimene operatsioonisüsteem loodi firma General Motors uurimislaboris IBM-701
............... 3 2. Kerneli põhilised rajatised ............................................................................................................... 5 2.1. Protsessihaldus ........................................................................................................................ 5 2.2. Mäluhaldus .............................................................................................................................. 6 2.3. Monoliitne kernel .................................................................................................................... 8 2.4. Mikrokernel ............................................................................................................................. 9 3. Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 10 1. Sissejuhatus
Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara
lubatud partitsiooni suuruse tõttu eelistavad seda failisüsteemi ka mälupulkade ja mälukaartide tootjad enamus müüdavatest mälupulkadest ja -kaartidest on vormindatud FAT32-failisüsteemiga. FAT32 suurim probleem on faili maksimaalse suuruse piirang 4 GiB. NTFS NTFS (New Technology File System) on Microsofti väljatöötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT-failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFS-i täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFS-i tuge, kui on tema eelkäijale FAT-ile. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS-i lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OS-ile kui ka Linuxile olemas tasuta
Samuti on mobiiltelefonide tootjafirmas laiendanud enda toodete kasutusvõimalusi luues nutitelefone- seetõttu on piir tänapäevaste pihuarvutite ja nutitelefonide vahel suhteliselt hägune. Tarkvara PalmOS · Suur hulk kolmanda isiku poolt loodud rakendusi · Graffiti rakendus, mis loeb käsitsikirjutatud teksti ja muuda handwriting-recognition application · Ühildub nii Windowsi and Macintoshi arvutitega. Pocket PC · Ühendab tavaarvutiga läbi Microsoft ActiveSync'i ja Microsoft Windows Mobile Device Centeri. · Rakendused nagu Microsoft Word, Excel, and Outlook. · Pocket PC Microsoft Outlook ühildub Windowsi platvormil töötava personaalarvuti Outlookiga. · Käsitsikirjutamise rakendused: Transcriber, Letter Recognizer ja Block Recognizer (mis on sarnased PalmOS'i Graffiti omadustele). · Multimeediaprogramm Windows Media Player. BlackBerry
Serverite Virtualiseerimine ülesanded nagu näiteks uuenduste tegemine inviduaalselt igale masinale võib olla tüütu ja aega nõudev. Programmide kokkusobivus võib olla keeruline. Võib juhtuda, et on vaja mitut inviduaalset serverit ainult sellepärast, sest ühes masinas tekib erinevate teenuste vahel konflikt. Samuti aegub riistvara tehnoloogia ning uuemate programmidega võib tekkida probleeme. Sellisel juhul on võimalik luua virtuaalne versioon vanemast riistvarast ka mordernsemates serverites. Migratsioon ühelt masinalt teisele on lihtsam. Migratsiooni all on mõeldud serveri liigutamist ühest keskkonnast teisele. Õige riistvara ja tarkvara puhul on võimalik liigutada üht virtuaalset serverit teisele füüsilisele masinale. Vanasti
1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitut asja korraga teha. Varsti jõudsid ka koduarvutid samale tasemele kui kontoriarvutid, kasutades sama riistvara. 1980 Aeg Koht Sündmus ? Norra Mycron lasi välja esimese kommerts 16 bitilise arvuti Micron 2000, mida kasutati CP/M-86 operatsioonisüsteemi välja töötamiseks. Juuni USA Commodore lasi välja VIC-20(müüs esimesena üle 1 miljoni eksemplari), millel oli 3.5KB kasutatav mälu, mis põhines MOS Technology 6502 protsessoril. Saadaval oli ka 5¼" disk drive (5
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite,
for Information Technology Professionals (EUCIP- Mat)) Joonis 2. Rakendustele riistvararessursside jagamine(Allikas: Learning Materials for Information Technology Professionals (EUCIP-Mat)) OS vahendab rakendusprogrammide pöördumist riistvarakomponentide poole läbi spetsiaalsete liideste. See võimaldab rakendustele juurdepääsu süsteemi riistvararessurssidele jättes OS'i hooleks riistvara poole pöördumise spetsiifika,riistvararessursside halduse ning konfliktide välistamise. Tüüpilise personaalarvuti OS'i funktsioonid on: Kasutajakeskkond seadmetega töötamisel 3 Automaatne sisend-väljund (edaspidi S/V)seadmetekonfimine Rakenduste liides seadmete poole pöördumiseks Keskkond rakenduste loomiseks Ressursi (CPU, RAM, failisüsteem, jne) jagaja
Tartu Kutsehariduskeskus LINUX Referaat Juhendaja: Indrek Brifk Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus/Mis on Linux? .......................................................................................................... 3 Ajalugu............................................................................................................................................4 MINIX........................................................................................................................................... 4 Ärindus ja populaarsuse omandamine...........................................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine...............................................
aastate keskel nn mikroarvutite tootmisega, näiteks Altair 8800. Järgmine samm oli firmas Apple Inc. loodud mikroarvuti Lisa, mis oli juba varustatud graafilise kasutajaliidesega (GUI) operatsioonisüsteemiga (OS). Personaalarvutite kasutamise levikut suurendas mudeli Apple II valmistamine. 1981. aastal valmistas IBM seeria IBM PC (IBM 5150), mis on tänapäevaste arvutite esivanem. IBM-compatible arvutid said GUI alles 1990. aastal Microsoft Windows 3.0 tootmisega. Selleks ajaks oli personaalarvutite hind langenud ja võimalused suurenenud ning need olid juba laiemalt kasutusel. 1990. aastatel sai võimalikuks personaalarvuteid ühendada koht- ja laivõrkudega, mõlemat saab teha kasutades Interneti protokolle. 1990-datest on PC-de võimsus kasvanud nii, et need suudavad ka keskmise koormuse korral käigus hoida lihtsamaid teenuseid, nt veebiservereid. KOMPONENDID · Korpus kast, mille sisse on paigaldatud kõik põhikomponendid
1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on
MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis (Washingtoni osariigis). Ettevõtte loojateks olid Bill Gates ja Paul Allen aastal 1975. Nimi ,,Microsoft" tähendab Microcomputer-Software ja kasutati esmakordselt 29 novembril 1975
Data Systems Management computeri see annab võimaluse võrgus jagada kõvaketast;Ashton Tate laseb välja dBase II varajane andmebaasi programm; 1982 loodi firma SUN Microsystems(SUN=Stanford University Network) 1977 Relational Software Inc. (RSI - currently Oracle Corporation) established: Ellison and Miner 1978 Oracle V1; 1980 Oracle V2; 1982 Oracle V3 released, Oracle became the first DBMS to run on mainframes, minicomputers and PC's. Code was written in C 1983 AT&T tutvustab Unix System V; AT&T Bell Labs disainib C++ 1984 esitleb Steve Jobs Apple Macintosh GNU projekt Richard Stallman(EI OLE UNIX) tahtis anda operatsioonisüsteemile vabadust; MIT X-windows system 1985 C++ tõusis domineerivaks OOP-ks; 1987 GCC põhiline C kompilaator UNIX-le, Stallmani poolt tehtud FSF(Free Software Foundation) GCC(algselt GNU C Compiler) on GNU Compiler Collection, Kompileerib: ;C+ +;Objective C; Fortran; Java; Ada;Pascal 1988 Jobs asutab NeXT-i ;Pixari ,,Tin Toy" esimene
annaabi.ee 
