Tallinna Polütehnikum Protsessihaldus Referaat Tallinn 2010 Sisukord Protsess .................................................................................................................................................. 3 Protsessi olekud ..................................................................................................................................... 3 PCB Protsessi juhtblokk ....................................................................................................................... 3 Protsessidevaheline andmevahetus ....................................................................................................... 4 Lõimed ................................................................................................................................................... 4 Ajajaotussüsteemid ja multitasking .....................................................................
Tallinna Polütehnikum REFERAAT Kernel ehk tuum Henri Muldre KPE-12 Tallinn 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 2. Kerneli põhilised rajatised ............................................................................................................... 5 2.1. Protsessihaldus ........................................................................................................................ 5 2.2. Mäluhaldus .............................................................................................................................. 6 2.3. Monoliitne kernel .................................................................................................................... 8 2.4. Mikrokernel ............................................
arvutitarkvara suhtes, mida kasutatakse tehnoanalüüsifunktsioone ülesannete lahendamiseks. Meetodid DFMA – Design for Manufacture and Assembly – on kombinatsioon kahest metoodikast; disaini tootmine, mis tähendab disaini lihtsust osade tootmisel, mis moodustavad toote, ja disain kokkupanemiseks, mis tähendab konstruktsiooni koostamist lihtsalt. DFSS – Design for Six Sigma – Disain Six Sigma on äri-protsessihaldus "metoodika" seotud traditsioonilise Six Sigmaga. Seda kasutatakse paljudes tööstusharudes, nagu rahandus-, turustus-, põhi-, protsessi-, jäätmekäitlus ja elektroonika. ETO – NPDI – Concurrent – Tehnoloogia MPM – Manufacturing process management – Tootmisprotsessi juhtimine on kogum tehnoloogiate ja meetodite määratlemiseks, kuidas tooteid toota. CPD – Collaborative product development – Koostöökatsete tootearendus on äristrateegia,
1728 leiutati kangasteljed 1880 Perfokaart , selle võttis kasutusele Hollerith millega sai rahvaloendusel hästi hakkama 1824-1871 analüütiline masin. Selle ehitas rikas piroloog 1941 leiutas Zuse ,,Z3"e Arvuti ajalugu 1969 Loodi operatsioonisüsteem unix 1972 esimene 8-bitiline mikroprotsessor 1976 Ühe kaardiline Apple 1 sünd 1980 seagate esimene kõvaketas 1986 esimene 32bitise mikroprotsessori kasutusele võtt arvutis Operatsioonisüsteemi komponendid *Protsessihaldus *Põhimäluhaldus *Failide haldus *I/O süsteemide haldus *Sekundaarse salvestusruumi haldus *Võrgu tugi *Kaitsesüsteem *Käsuinterpretaator Protsess Protsess-ettemääratud sündmuste jada, piiritletud oma otstarbe või toimega, mis saavutatakse valitsevatel tingimustel. Andmetöötluses ka ettekavatsetud eesmärgile või tulemusele vastav sündmuste kulg. Protsess on täitmisel olev programm. Protsess vajab oma tööks ressursse. Programm sisaldab muutujaid ja lauseid.
Seni kuni arvutite ehituses kasutatakse von Neumanni arhitektuuri on võimalik jooksutada korraga ainult ühte protsessi protsessori kohta. Vanemad operatsioonisüsteemid (näiteks DOS) ei üritanudki sellest mööda pääseda ja nendega sai käivitada ühe programmi korraga. Siit ka nimi ühetegumiline OS. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid suudavad simuleerida ühe protsessoriga mitme protsessi korraga jooksutamist. Protsessihaldus ongi OS-i meetod mitme protsessiga korraga toimetulemiseks. Kuna enamus arvuteid omavad ühte ühetuumalist protsessorit saavutatakse mitmetegumilisus lihtsalt protsesse kiiresti vahetades. Kui kasutaja käivitab rohkem protsesse muutub ajajaotus igale protsessile väiksemaks, mis võib paljudel süsteemidel viia selleni, et muusika muutub katkendlikuks või hiir liigub hüppeliselt. Seda kutsitakse thrashing (nüpeldamine) situatsioon, kus arvuti tegeleb ainult
Seni kuni arvutite ehituses kasutatakse von Neumanni arhitektuuri on võimalik jooksutada korraga ainult ühte protsessi protsessori kohta. Vanemad operatsioonisüsteemid (näiteks DOS) ei üritanudki sellest mööda pääseda ja nendega sai käivitada ühe programmi korraga. Siit ka nimi ühetegumiline OS. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid suudavad simuleerida ühe protsessoriga mitme protsessi korraga jooksutamist. Protsessihaldus ongi OS-i meetod mitme protsessiga korraga toimetulemiseks. Kuna enamus arvuteid omavad ühte ühetuumalist protsessorit saavutatakse mitmetegumilisus lihtsalt protsesse kiiresti vahetades. Kui kasutaja käivitab rohkem protsesse muutub ajajaotus igale protsessile väiksemaks, mis võib paljudel süsteemidel viia selleni, et muusika muutub katkendlikuks või hiir liigub hüppeliselt. Seda kutsitakse thrashing (nüpeldamine) situatsioon, kus arvuti tegeleb ainult
Rakendusprogrammid Utiliidid, Kompilaatorid, Redaktorid, Käsu interpretaatortid1 2 OPS väljatöötaja Operatsioonisüsteem2 Masinkeel Mikroarhitektuur (protsessori registrid, ALU) Füüsilised seadmed (kontrollerid, siinid, monitor jne) Operatsioonisüsteemide komponendid ja funktsioonid 1. Tuum 2. Protsessihaldus 3. Mäluhaldus 4. Failihaldus 5. Välisseadmete haldus 6. Andmete kaitse 7. Administreerimine 8. Rakendusprogrammeerimise liides 9. Kasutajaliides Tuumade tüübid · Monoliittuum · Moodultuum · Mikrotuum · Eksotuum · Nanotuum · Hübriidtuum Monoliitne tuum · Klassikaline tuum · Kõige rohkem kasutust leidnud · Kõik monoliittuuma osad töötavad ühes aadressruumis
Jälgida tööohutust, toiduhügieeni, saabuva kauba kontrollimine, kauba jaguvusest ja õigest ja säilitamisest. Köögi abilise kohustused on, et nõud oleks puhtad, kartul, ja köögiviljad oleks 6 ära puhastatud, söögisaal oleks puhas, ja aidata peakoka kui tal abi läheb vaja. Tootmistegevuse analüüs: Ressursihaldus: Nad kasutavad korralikult oma ressurse. Protsessihaldus: Nende tööjärjekord on paigas, nad teevad toite valmimis järjekorras. Menüü analüüs: Menüü on tehakse 1 nädal uus. Uue menüü teeb peakokk neljapäeval, 2 korda nädalas on supp, kord nädalas on kala. Köögitöö iseloomustus: Köögitöö korralduse vaatlemine: Toitu säilitatakse külmkapis ja kui saab siis antakse õpetajatele toitu kaasa, mis on lõunaks sööklas tehtud. Köögitöö korraldused on seal paigas, kõik teavad mida nad homme teevad,
Viimane pakub rakendustele kõiki OS'i teenuseid ja igale OS'i teenusele vastab üks API protseduur. Joonis 3. OS'i Rakendusliides Paikneb Rakenduste Ja Kerneli Vahel(Allikas: Learning Materials For Information Technology Professionals (EUCIP-Mat)) 7 Erinevad teenused, mis läbi Windows API rakendusliidese kättesaadavaks tehakse on järgmised: Baasteenused (Base Services), mille hulka kuuluvad protsessihaldus, mäluhaldus, S/Vfunktsioonid ja turvalisus. komponenditeenused (component services) - rakenduste omavaheliseks suhtlemiseks Kasutajaliidese teenused (user interface services) - erinevate menüüde ja akendega suhtlemiseks Graafika ja multimeedia teenused (Multimedia and Graphics Services) Sõnumivahetus ja koostöö (Messaging and Collaboration)
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus ......................................................
annaabi.ee 
