Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ootamatu pööre minu elus. (omaloomingujutt)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tuppa, maimu, isale, leen, kohvri, issi, kohver, jubeda, elutoa, igatahes, arvab, super, tegin, lukust, vaatas, küsis, laagris, kilinat, luks, kalli, elan, voodis, teadnud, leenu, mirjam, aknast, kappi, igaks, juhuks, lähen, nägin, helista, unusta, ootamatu, nurkadega, seisis, kusjuures, ajada, monstrum, avasin, niru, sahtel, nurgas, põhjatu, õudusElust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ."
" küsis John. "Ei ole, mul pole selle vastu midagi!" Mu mees niheles terve öö diivanil. Ma ei saanud öö otsa magada. Hommikul olime kõik köögis peale Johni. "Stiiv-Maikel aja John üles!" käskisin Stiiv-Maikelit. "Miks mina? Miks ei võiks sina seda teha?" küsis ta hirmunult. "Sest mina käsin!" käratasin nähvates talle. "Hea küll, aga kui ta minu peale vihastab, siis sina vastutad!" ütles ta ja jooksis üles. Kui ta üles jõudis, siis sisenes ta tuppa ja hakkas karjuma ja jooksis alla, nagu oleks tal tuline kartul püksis. "Kas ta oli alasti?" küsis Helen õhinal. "Ei!" vastas ta hirmunult. "Aga, kas ta sai nii vihaseks, et tuli sulle noaga kallale?" küsis Stiiven. "Ei," karjus Stiiv-Maikel meeleheitel. "Noh, mis siis juhtus?" küsisin ta käest. Stiiv-Maikel vastas: "John on surnud!!!" "Sa teed nalja!" ütlesin naerdes. "Ei tee, tõsiselt. Tulge vaadake ise, kui te ei usu!!" ütles Stiiv-Maikel kiiresti. Me
Näed lugeda, jah, mis siia on kirjutet? NIKOLAI Ei näe. HIRMUS ANTS Prille pole, jah? NIKOLAI Ei näe. HIRMUS ANTS Ei näe. Nii mitu korda HIRMUS ANTS tantsib laibaga, läheb uuesti Nikolai juurde Sa kuradi õnnetus, ei julgend mind siis ka maha lasta, kui ma sinu poole seljaga tantsisin. NIKOLAI Tantsisid. HIRMUS ANTS Tantsisin. Nii mitu korda NIKOLAI Kes sa oled? HIRMUS ANTS Kes sa oled? Nii mitu korda HIRMUS ANTS Sa oled purjus. NIKOLAI Mis siis? HIRMUS ANTS Teeme nii, et lähed vaat sinna tuppa ja siis me otsustame, mis sinuga teha. 25 Oi, kurat, kas te mehed mäletate, kuidas me juuatäis peaga Eesti vabariigi ära andsime? Teises toas NIKOLAI Ära lase mind maha! HIRMUS ANTS Miks? NIKOLAI Ma olen rikka talu poeg. HIRMUS ANTS Mis siis? NIKOLAI Mul on saladus! HIRMUS ANTS Mis saladus? NIKOLAI Ellujäämise saladus HIRMUS ANTS Noh, ja mis see siis on? NIKOLAI Kummist mutter! HIRMUS ANTS Mida
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud?
Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin kööki ja panin Kõssile süüa. Kui Kõssi oli oma söögi ette saanud, kiirustasin oma tuppa, et arvutisse minna. Sain arvuti käima, tuli ekraanile teade, et mulle on saabunud 17 lugemata sõnumit. Ma kõige ei viitsinud lugeda, avasin ainult klassijuhataja kirja: ,, kolmapäeval 11. septembril on meil klassiga ekskursioon Jumindale. Raha tuua hiljemalt teisipäevaks 29.septembriks!" ,,Oh jess, õpetaja viib meid ekskursioonile," ütlesin endamisi rõõmustades. Kuid äkki tuli mul meelde, et täna on Katri sünnipäev. Kuigi ta seda ei pea, lähen viin talle midagi
Täpselt kell kolm ja välja magada polnud võimalik. Kuid järgmisel nädalal muutus kõik. Oli pühapäeva hommik mil ilmus kohalik ajaleht. Marian istus köögi laua taha ,et vaadata ilaennustust järgmiseks nädalaks, kuid tema silmad jäid pidama pealkirjal: "Naine nägi enda toas meest kes muutus hundiks" edasi seisis kirjas: Reede õhtul leiti metsast naine kelle nimi on Emily Goodman. Ta rääkis salapärasest mehest, kes olevat ilmunud tema tuppa ning veenvat teda temaga kaasa minema. Naine olevat keeldunud ning seepeale mees olevat muutunud hundiks , kellel olid umbes 10 sentimeetrised kihvad ja erk punased silmad..." Marian ei hakanud seda lõpuni lugema ning kutsus Ethanit enda juurde ning näitas talle ajalehe artiklit. Poiss luges läbi kogu juttu, ta oli hämmelduses sellest kuidas Emily hundi kirjeldus sobis poisi unenäos olevate huntidega. "See on võimatu!" pomisese enda ette Ethan.
e valvata.» «Oh, ära pane tähelegi, mis ta ütles, Jim. Niiviisi ta räägib alati. Anna ämber -- olen ühe minuti pärast tagasi. Tema ei saa sellest teadagi.» «Ma ei tohi, mässa Tom. Vanaproua lööb mul pea otsast maha. Tõepoolest.» «Tema! Ta ei löö kunagi kedagi, koputab ainult sõrmkübaraga pähe, ja kes hoolib sellest, ma tahaksin teada. Ta ähvardab hirmus palju, kuid ähvardamine ei tee,haiget -- igatahes mitte siis, kui ta ise ei nuta. Jim, annan suue marmorkuuli. Annan sulle valge kuuli.» Jim lõi kõhklema. 17 «Valge kuuli, Jim, ja see on uhke asi.» «Heldeke, see on imetore asi, ma tean. Aga, massa Tom, ma kardan nii väga vanaprouat.» Ent Jim oli ainult inimene -- kiusatus oli liiga suur tema jaoks. Ta pani ämbri maha ja võttis valge kuuli. Järgmisel hetkel lidus ta oma ämbriga ja kipitava kuklaga tänavast alla,
AABRAM (lõigub vorsti ja hapukurki ja sööb) MADIS : Mis sa siis nüüd sest asjast arvad ? Kas sa jääd täna juba siia ? AABRAM : (nikutab peaga ja sööb edasi) MADIS : Siis on küll hea, kui sa täna juba alustad. Katsu siis ka Elsale ära seletada, et sellest armastusekraamist tema ja Aadu vahel midagi ei saa. AABRAM : Pea kinni, ma rüüpan selle viimase tilga veel ära. Mis ta ilmaaegu kapa sisse jääb,- liistub ära. MADIS : Oota, Aabram ! Ma toon enne veel midagi ( Jookseb tuppa, ruttu välja) MADIS : (pudeliga). Pikk tee teil täna ära käidud. Ehk natuke keelekastet ? AABRAM : (lustakalt) Spassibi, Spassibo, mu armas sõber ! Mina teda küll palju ei pruugi aga olgu natuke katsutud. ( Laseb Madisel terve klaasi valada täis, rüüpab mitu kord järjestikku- vahepeal teeb karu häält peale igat pitsi) . Vaata , Madis (rüüpab) (PURJUS), sul on õige mõte ! Anna kõik see värk minu toimetada, ja
aknalauale ja uuris ümbrust. Mamma ja Bapi tegid allkorrusel peo jaoks ettevalmistusi. Nad korraldasid pidu Leena ja Effie saabumise auks kuhu oli kutsutud hulgaliselt naabreid. Ta otsustas täna Rändavaid Pükse kanda. Leena läks allkorrusele . Mamma hakkas Leenale rääkima poisist Kostosest kes täna peole pidi tulema. Leena sai kohe aru, et Mammal on plaanis neid paari panna. Carmeni lennuk oli maandunud ja oma isa lennujaamas kohates oli ta ärevusest lõhkemas. Carmen viskus oma isale kaela ja auto juurde kõndides vahetasid nad oma mõtteid. Kui Carmen oma pagasi kätte sai tõstis isa selle autosse ja nad asusid teele. Ta isal oli universaal, beez Volvo. Isa päris Carmeni käest igasugu küsimusi kooli, sõprade ja vabaaja kohta. Carmenile see meeldis, vestluses isaga puudutas ta ainult võite. Isa oli neile kahele pühapäevaks tenniseväljaku kinni pannud, ta teadis , et tüdruk armastab tennist. Nad peatusid kreemika viktoriaanliku maja ees,
Pärast tunde koju minnes proovisin ma siiski meenutada, kuidas see mees mulle nii tuttav tundus. Õhtul rääkisin sellest imelikust tundest ka, emaga. Gertrud ütles, et ta tahtis mulle täpselt seda sama rääkida, aga me ei suutnud ikka välja mõelda, kus me temaga kohtunud oleme. Enne magama minekut mõtlesin veel isa surmale ja järsku tuli meelde, et kooli uus direktor oligi mees kes tappis mu isa. Ma läksin ja äratasin ema üles ning ütlesin talle, et uus direktor sõitiski isale otsa. Ema mõtles järele ning ka talle meenus sellel hommikul minema jooksnud mees. Kooli uus direktor Claudius tappiski minu isa. Ma ütlesin Gertrudile, et hakkame uurima seda asja ning kellelegi ei räägi sellest. Järgmisel päeval nägime direktorit ning siis olime juba veendunud, et Claudius ongi isa mõrvar. Me pidime emaga seda asja rahulikult uurima hakkama, kuid mulle ei andnud ikka rahu, et keegi tappis mu isa ja pääses minema ning veel hullem nüüd töötab ta tema
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD
meil transtsendeeruda Universaalsesse Ideesse, kus me saame üheks Absoluudiga. Saad aru? TATJANA: (lootusetult) Räägi mulle seda saksa keeles. MIHHAIL: See abielu ei saa toimuda. Me peame Ljubovi päästma. Anduda kellelegi ilma armastuseta on patt oma siseelu vastu. Ma selgitan seda kõike isale. Materiaalse eksistentsi väline maailm on üksnes illusioon. (Tatjanat ja Mihhaili kutsutakse eemalt. Tatjana viskub Mihhailile kaela, kallistab teda tormakalt ja jookseb minema.) Issand, ma olen näljane! (Seisatub, et laualt endale sööki suhu toppida, seejärel järgneb Tatjanale.) KEVAD 1835 Aed ja veranda. Varvara tuleb välja verandale. VARVARA: Kus te kõik olete? Värske abielupaar saabus! (Ljubov ilmub aias nähtavale
Tummpi on pikka aega vait. Maaret küsib mis juhtus. Tummpi ütleb kurvalt: "Mikke on surnud". Maaretil hakkab Tummpist kahju. Ta kallistab teda. Ma surin jalgratta avariis. Kõik toimus silmapilkselt. Ma sõitsin vastu parkimisautomaati ja lendasin kõrgele ja kui ma maandusin siis mu pea läks vastu kõnnitee äärt ja loomulikult ei olnud mul kiivrit peas ja mu pea sai viga ning see järel ma surin, kuna oli suur verejooks. Hommikul helistas Tummpi emale ja isale. Nad olid väga väga kurvad. Kuna isa oli välismaal tööreisil siis tuli ta esimesel võimalusel koju. Tummpi rääkis õnnetusest ka Mikke tüdrukule Roosale. Roosa rääkis Tummpile. Kui Roosa koju läheb küsib ta ema: "Miks nii kurb". Roosa vastab: "Mikael on surnud". Ema tunneb Roosale kaasa. 5.-9. ptk. Mul oli sama päeva õhtul olnud bändiproovis. Ma sain teada, et Roosal on olnud enne mind üks poiss. Roosa oli mulle ütlendud, et mina olen tal esimene. Aga
lebas seekord kuuri varjus, keel pikalt suust väljas ning silmad laisalt pilukil. Kuid siis ajas ta järsku pea püsi, kuulatas korra ja hakkas haukuma. Jaan vaatas haukumise peale katusekorruse aknast välja ja sõnas eidele: ,,Ei tea mis sellel hullul hakkas?" kuid vaadates kaugemale, nägi ta kaugusest lähenemas punast autot, mis keerutas enda järel kõrbkuiva kruusatee peal üles tohutu tolmupilve. Jaan vaatas ükskõikselt autot ja pöördus tuppa tagasi ning sõnas eidele: ,,Mingi hull rallib jälle külatee peal, loodan et sõidab surnuks ennast. Hirmutab mu lehmi niivisi." ,,Need noored rallivad senikaua kuini istuvad oma massinatega kusagil kraavis ja vanemad muretsegu jällegi oma laste tervise üle!" Kuid vilksamisi aknast välja vaadates nägi ta ühte võõrast triiksärgis meest lauda juures , kus tee hoovi keerab, ringi kondamas. Jaan läks kohemaid välja vaatama, mida too võõras uurib.
Üks palve, ütlesid - mis asi siis? Ei Taanimaal või mööda minna kõrvust küll ükski mõistlik nõu. Ons midagi, Laertes, mida sulle ma ei lubaks? Nii nagu pea on seltsiks südamele, nii lähedal kui käsi huultele on Taani troon su auväärt isale. Mis on su soov, Laertes? LAERTES: Mu kuningas, ma tahaks Prantsusmaale tagasi. Heal meelel küll ma Taani tõttasin te kroonimisepidustustele - kuid nüüd, kus need on möödas - tunnistan, et süda taas mind tõmbab Prantsusmaale
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
juhtunud oli ja nad hakkasid väga kartma. Me arutasime pikalt seda asja, kuid kell oli lõpuks nii palju, et me pidime minema magama. Ema arvas veel, et homme ei lähe keegi kooli ega tööle. Niisiis tuli öö ja mina ei saanud magada. Ma magasin koos oma väikse õega, tema muidugi norskas. Aga ta lõpetas äkitselt norskamise ja hakkas unes rääkima. Ma hakkasin kartma, sest ta rääkis minuga, aga see pole olnud tema hääl. Siis ma jooksin ruttu ema tuppa, kuid minu õde jooksis mulle järgi ja karjus, et ta tapab mu ära, kui ta mu kätte saab. Ta nägu oli täiesti valge, silmad olid punased kui roosid ja ta keha oli üleni ära kratsitud ja verine. Ma jõudsin ema tuppa ja lõin ukse õe eest kinni. Ma ajasin ema kiiresti üles ja rääkisin temaga, aga minu õde kriipis ukse taga väga. Kuni äkki lõi õde ukse lahti ja ta oli täiesti tavaline, ainult ikka oli ta üleni verine ja kraapse täis. Me rääkisime temaga, puhastasime ta ära.
minutit. Siis saabub fantastiline lõpuakord, mängu kulminatsioon ja kogu lava tuled kustuvad on saabunud vaheaeg. VAHEAEG IV vaatus Alexa on isa talus, oma kodus ja mängib iseendaga kaarte. Kostab koputus uksele. Alexa: Ah? Mida? Koputatakse taas Alexa: Heidab kaardid käest ja läheb ust avama Tulen, tulen, juba tulen! Ukse avanedes kukub Marc sisse, kuid Alexa jõuab tast enne kinni haarata, et poiss põrandale ei vajuks. Alexa: Issake, Marc! Isa! Issi! Tule kähku! Marc tuli koju! Ja tal on väga paha olla! Isa! Isaaaaaa! Eino: Torisevalt No mis sa kisad, laps! Mis juhtus? Alexa: Marc jõudis koju! Eino: Aa, see hulkur! No siis ma tagasi ahju pääle! Alexa: Ei! Tal on väga halb olla! No vaata ometi! Isa! Alexa variseb Marci raskuse all põrandale istuli Alexa: Nuuksub ja silitab venna pead Oh issake, mis küll sinuga juhtus! Ja terve nädal aega olid sa metsas! Kuule, kui sa ikka veel selle kaardimängu pärast solvunud siis
Esimene kord varastasin ma baarikapist pudeli likööri, mida enne magama jäämist veega lahjendatult jõin. Mulle meeldis tunne kuidas kõik maailma mured ununesid. Asi läks aga nii kaugele, et ühel hommikul ei ärganud ma ka ema valju hüüdmise ja raputamise peale. Ema kutsus kohale kiirabi, kes turgutas mind mu enda voodis, kus ma magasin ka õhtuni. Ärgates tahtis ema minuga elutoas tõsiselt rääkida. Vestlus lõppes aga juba paari minuti pärast suure riiuga. Ema jooksis üles oma tuppa ja mina välisuksest välja. Koju läksin tagasi alles varahommikul. Ema saatis mu ravile. Ta vist arvab,et see aitab. Mul on siin nii halb, mitte keegi ei mõista mind. Ma tahaksin praegu kodus olla, oodata kuni kõik magama jäävad, ja siis pudeli avada. Päras esimest võõrutust ja käike psühholoogi juurde olen ma püsinud neli kuud kaine. Ma läksin uude kooli ja püüdsin puhtalt lehelt alata. Kahjuks sai alkoholi lembus minust taas võitu. Minu käsi haaras jälle pudeli järele..
enam kuskil sooja kohta. MARGUS (kähku, riideid võttes). Mina lähen, võtan hobuse lahti. PEREMEES. Kui sa hea mees oled! Laota temale siis ka riie peale ja seo londiga kinni! MARGUS. Küll saab! (Õue ära.) PERENAINE. Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära? PEREMEES. Ei olnud meil viga midagi. Ei näinudki teisi. JAANUS. Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis olid ka vanal ruunal jalad! PERENAINE. Meil tahtsid või tuppa tungida! PEREMEES. Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas! VANAEMA (tähtsalt). Nad on kurjad, et ühte sõsarat kirikutulbas peksti! PEREMEES (pealisriideid ära pannes, raskelt). Jah, hirmus see oli, ja veel niisuguse külmaga! Mina küll vaatama ei läinud, aga - eks teised ikka käisid! JAANUS. Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha. Siis timukas lõi... MANN (ema ümbert kinni hoides). Näin, mina pelgan! PERENAINE. Jah, pelga, latseke, pelga pattu! JAANUS
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
sellised laste raamatud, kas siis selleks, et lapsi hirmutada??? Kuid siis hakkab ta mind hoopis lohutama ütleb siis, et see on hirmutamiseks välja mõeldud, see ei saa ju tõsi olla, ning lisab et sa ei pea üleüldse kartma! Midagi sellist ju olemas ei ole! Mina siis jään rahulikuks ja ema annab mulle põsele musi ja kallistab mind ja lisab homme on ju laupäev! homme kooli minema ei pea! ;) Kustutab siis tule ja läheb ära. Kolmas Päev Ärkan puhanuna ning lähen alla tuppa, kui näen nutvat ema. Küsin kohe mis on juhtunud?? Ema ei suuda mulle isegi otsa vaadata, ning krahmab mu enda kaissu. Lõpuks suudab ta rääkida ja teatab, et kui sa väga soovid siis mine aeda, kuid ära sa ehmata! Ise lakkamatult nuttes. Teen ukse lahti kui näen, et isa lamab surnuna vereloigus. Hakkan kohe kiljuma, ning selle peale ärkab ka vend üles ja jookseb hingeldades alla. Ja siis küsib ka tema mis on juhtunud? Kui näeb nutvat mind ja ema. Näitame koos ukse poole
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Vestid tulevad.'' ''Sa teed nalja. Kuidas sa üldse tead, kui keegi tuleb.'' ''Sest arsfäär tuleb alla. See tähendab, et meil on külalisi. Ma sisenesin ühte tunnelisse ja siis hakkas see ülesse liikuma. Tutvumine põrguliku utoopiaga ''Sfäär tõuseb ülesse praegu.'' ''Henry, turva märatseb igal pool. Liigu kiiremini.'' ''Palun proua, ma ei mõelnud teie loata siin olla. Palun ärge mulle lihtsalt haiget tehke.'' Sfäär tõusis ülesse kuskile tuppa. Väga pime ja arusaamatu oli. Mingi mees seisis sfääri ees. ''Palun ärge tehke mulle haiget. Te võite minu püstoli endale jätta. Lihtsalt laske mul minna.'' Anus Henry. Sfääri juurde ilmus veel üks kuju. Ta astus Henry juurde ja tõmbas tal kõhust noaga läbi. Hirmsad helid kostusid ja ma ei teadnud mida teha. Tuled vilkusid ja ma nägin oma esimest Vesti. Ta oli üleni verine ja hoidis nuga käes. Näo ees oli tal mask. Ta hingas tugevalt ja nuusutas: ''Kas siin on keegi uus?''
(Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi?
lähemalt tuttavaks. Me tõime külakosti ka, et viisakad olla.” Eva sellepeale: “ Tere tulemast tagasi! Olen teid näinud siin kandis küll. Kahjuks ma ei saa seda külakosti vastu võtta, kuid siiski suur aitäh Teile, meeldiv tutvuda.” Poiss, kes oli näinud päeval Sofiat, küsis : “ Kas teie tütar on naabruskonnas? Nägin teda enne, kuid ta ei tulnud toast kordagi välja ning me ei saanudki lähemalt tuttavaks.” Eva : “ Tänan teid väga, kuid pean nüüd kahjuks tuppa naasma.” Poisi pere vaatab selle peale imelikult ning pöördub kodupoole. Õhul äratab Sofia tähelepanu kolksud, mis tema aknani jõuavad. Sofia näeb , et see on see sama poiss, keda ta päeval näinud oli. Poiss kirjutab aknale ühe numbri: 917 555 0123 ning palub, et tüdruk talle sõnumineeriks. Sofia: “Tere! Mis su nimi on?” Steve: “Steve.” Kas sa oled koduarestis, et sind kunagi õues näha pole?” Sofia: “ Ei, ma lihtsalt ei saa väljas käija
lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. ROLAND: Siis jään mina ka. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa OSVALD: Sina küll ei jää. tugevasti laua sisse. Samal ajal koputatakse ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus Laura. kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise avavad ja tuppa piiluvad.) metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. ROLAND: Tere, meie koputasime. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. LAURA: Roland koputas. Üks jalg on jumala märg. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Astusin kraavi. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen OSVALD: Kuuled, astus kraavi. Laura. ROLAND: Ma tean.
KAEBAJA Olen elanud vaesuses terve elu. Matit, kelle juures me elanud oleme, mäletan juba sellest ajast, kui ma oma elu meenutada oskan eputavana, vastikuna ja ennekõike kadestamisväärselt rikkana, minu ema oli tema juures teenija ning isa hoidis tema suurt aeda korras, mistõttu lubati meil seal elada ning seal süüa. Lisaks oli Matil veel minust 3 aastat noorem poeg, Karl, kes oli üks ühele koopia oma isale. Veel elas selles majas Mati abikaasa Kati, kes minuga kokku ei puutunud, kuid kohtles mu ema väga vastikult, järeldasin seda sellest, et igakord kui Kati tahtis mu emaga rääkida tuli ema nuttes toast välja ja pärast ei rääkinud mulle murest, kuid isa rääkis, et Kati ärvardavat meid siit välja ajada. Sellest algas minu viha nende perekonna vastu. Olin talunud 20 aastat enda ja oma pere alandamist. Ühel päeval, kui mind oli jälle linna saadetud pererahvale toitu tooma, kuulsin ma
Saatuslik öö Olen tavaline 19-aastane tüdruk, kes elab tavalist elu nagu enamik teised noored. Või vähemalt elasin… Käisin koolis, õppisin, elasin vanemate juures, käisin mõnikord sõpradega väljas ja pidudel. Elu on juhuseid täis. Üks juhus võib muuta elu täielikult. Minu elu on muutunud juhuse tõttu. Mu suurim hirm on üksi olemine ja valu tundmine. Räägin nüüd sellest, mis on teinud mu hirmul olevaks ja armetuks. See juhtus täpselt aasta tagasi. Minu sõbral oli sünnipäev ning olime tema juures sõpradega seda tähistamas. Peol tarvitasime ka veidi alkoholi nagu sünnipäevadele kohane. Me pidutsesime poole ööni. Lubasin endale, et lähen kella kolmest koju, et saaksin ennast välja puhata. Ma elan kahe kilomeetri kaugusel peopaigast. Asusin kella kolme paiku teele. Oli väga pime. Valgustid ei põlenud ning valitses täielik vaikus, justkui elaksin selles maailmas üksi. Järsku kuulsin enda taga lähenevaid sam
Aga ma ei saanud täpselt aru kuidas me peaksime selle raha saama. Kui seal oleks olnud selline võimalus siis Hasse Borg oleks seda ju maininud, on nii? Aga ma küsisin temalt igaljuhul. Ma ei tahtnud kergelt järgi anda. "Hei Hasse.", ma laususin. "Kas ma saaksin 10 protsenti kui mind maha müüakse?" Loomulikult ma ei oodanud sealt midagi muud. "Vabandust poiss.", ta ütles "Need asjad ei tööta nii." Ma rääkisin sellest oma isale. Ma sain aru, et selles osas me alla ei anna. Kui see ei tööta, siis see ei tööta. Kuid see oli hoopis testipidid. Ta sai kurjaks ja küsisi minu käest Hasse Borgi numbrit. Ta helistas korra, kaks või kolm korda, lõpuks sai ta liinile ning ta ei lahendanud seda "ei"'d telefonitsi. Ta nõudis kohtumist ning see sai korraldatud. Me pidime kohtuma Hasse Borgiga kell 10 järgmisel päeval tema kontoris ja kas sa suudad kujutada. Ma olin närvis. Isa on isa ning ma olin mures, et see võib
Kõik olid peenelt riides. Ma tahtsin, et ka Jane tuleks, kuid ta vist häbenes. Kui pidulised olid läinud, läksin ma neile külla, kuna seal toimus uus pidu. Ma olin ära täpselt ühe nädala. Kui ma Thornfieldi poole sõitsin nägin ma mingit kuju mulle vastu tulemas. See oli Jane. Ma küsisin temalt: ,, Miks sa vihmaga jalutad siin?" ning ta vastas oma mesimagusa häälega ,, Ma tulin teid otsima." Kui mõisa jõudsime, olime me läbimärjad. Järgmisel ööl oli minu tuppa tulnud mu hull naine ja süüdanud mu voodi põlema. Õnneks kuulis seda Jane ja kustutas leegi ära pesukausis oleva veega. Mõne päeva pärast sai Jane kirja, et ta tädi Ms. Reed on suremas ja et ta peab kohale minema. Ta oli ära kuu aega. Ma igatsesin teda, kuna ma olin temasse armunud. Ta hiilis tasakesi minu juurde, kui ma raamatut aias lugesin. Me rääkisime pikalt ja nautisime päikeseloojangut. Ma tegin talle ettepaneku minuga abielluda
Pärisin temalt, et mis lahti? '' Suurt midagi peale selle, et su unistuste mees on ka enda staatusest teadlik!'' lausus ta kurjakuulutaval irvel. Ma ei suutnud seda uskuda. Ta ju lubas, et ta ei iitsata sellest kellelegi. ''Eks tuleb tunnistada jah, et ma olen päris kuum tükk,'' ütles mu ,,prints valgel hobusel", ''sinu kohta ei saa kahjuks sama öelda!'' See tegi pisut haiget. Mitte niivõrd see, mida ta minust arvas, vaid fakt et ma olin teda pidanud teistsuguseks. Igatahes ei suutnud ma enam klassis viibida ja jooksin sealt minema. Krahmasin garderoobist jope ja jooksin koju. Terve tee oli mul mõru klomp kurgus ja tuppa jõudes hakkasid pisarad voolama. Mul oli raske endale tunnistada, et ma olin sellise vea teinud. Miks ma endale varem ei teadvustanud, et on olemas pinnapealne sõprus? Kui rumal minust, tundsin end, kui viimne narr. Terve päeva veetsin enda toas voodil lamades ja end järgmiseks päevaks ette valmistades
Tere! Minu nimi on John Smith ja ma tutvustan teile hämmastavat vinni eemaldusvahendit Adobe Photoshop. Kui neil seal taevas sokolaadi pole, siis ma sinna ei lähe! Tänane doonor on homne abivajaja. Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis. Enne minuga kohtumist ei uskunud keegi, et põrgu on olemas. Kurvast pepust ei tule õnneliku peeru. Lapsi tuleb teha laia ja lageda mäe otsas, siis tulevad lapsed suure silmaringiga Tasakesi tuled hiilid sa mu tuppa ja õrnalt puudutad mu keha, kuni leiad kõige parema koha ja hakkad imema... kuradi sääsk Paned selle suhu, see on kõva ja märg. Liigutad seda suus edasi tagasi, suu on valget vahtu täis, naeratad ja võtad suust välja hambaharja!! Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat,laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Miks pannakse orkaanidele naiste nimed: tulles on nad märjad ja metsikud, kuid lahkuvad koos sinu maja ja autoga.
annaabi.ee 
