Liblikaid on maailmas umbes 150 000 liiki ja nii on lugu ka ooperitega. Käisin 12.veebruaril, kell 19.00 esmakordselt Estonia teatris ooperit vaatamas. Kõnealuseks ooperiks on Tõnu Kõrvitsa ooper kahes vaatuses “Liblikas”. „Liblikas“ on tellitud Estonia maja 100. aastapäeva tähistamiseks septembris 2013. Maailmaesietendus oli 13.septembril 2013. Enne ooperisse minekut olin väga elevil, kuna läksin esimest korda siiski pealinna kindla eesmärgiga vaatama nii tähtsat ooperit. Käisin just seda ooperit vaatamas seetõttu, kuna enne ooperit “Liblikas” olin ma näinud vaid ühte ooperit - Jevgeni Oneginit. Ooper “Jevgeni Onegin” oli väga hea, ning kuigi ma polnud sisuga tutvunud, oli eelnevat ooperit mugav vaadata. Kuna eelnev kogemus ooperivallas oli enam kui positiivne ning ooper “Liblikas” on siiski Estonia maja 100.aasta tähistamiseks mõeldud ooper, ning eesti keele õpetajal, olles raamatut lugenud, polnud mitte midagi negatiivset selle te...
"Tuhkatriinu" Kolmapäeval 8. detsembril 2010. aastal toimus Estonia Teatrisaalis G. Rossini ooper "Tuhkatriinu". Tuhkatriinu osa mängis tol päeval Helen Lokuta. Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) ...
Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinna...
Muusikaretsensioon Ooper 10. Mail 2011 aastal käisin ma Metrolpolitan Opera vahendusel kuulamas Giuseppe Verdi ooperit Trbaduur. Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-date. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. !994 aastal tema karjääri alguses on ta kokku tein...
Muusikaretsensioon Ooper 13.novembril 2010 aastal käisin Metropolitan Opera vahendusel vaataamas ja kuulamas Gaetano Donizetti ooperit Don Pasquale. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Anna Netrebko Matthew Polenzani Mariusz Kwiecien John Del Carlo Dirigendiks oli James Levine. Anna Jurjevna Netrebko on sündinud 18. septembril 1971 Krasnodaris Venemaal ja on vene ooperilaulja (sopran). Anna õppis Peterburi Konservatooriumis, raha teenis ta koristajana Peterburi Maria teatris. Pärast prooviesinemisi Maria teatri juhtkonna ees võttis dirigent Valeri Gergijev ta oma hoole alla. Anna tegi oma ooperilaulja debüüdi Maria teatris etendatud Mozarti "Figaro pulmas". Aastal 1995, kui Anna oli 24-aastane tegi ta debüüdi Ameerikas San Francisco Ooperiteatris, lauldes Mihhail Glinka ooperis "Ruslan ja Ljudmilla". ...
Muusikaretsensioon Ooper 16.jaanuaril käisin Metropolitan Opera vahendusel vaatamas ja kuulamas Georges Bizeti ooperit Carmen. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Micaela-Barbara Frittoli Carmen- Elina Garanca Don Jose-RobertoAlagna Escamillo-Teddy Tahu Rhodes Elina Garanca- Elina Garanca sündis 1976. aastal Riias muusikute peres. 1996. aastal astus ta Riias Läti muusikaakadeemiasse. Üks teda enim kujundanud kogemustest leidis aset aastal 1998, mil ta alles õppis: vaid kümnepäevase etteteatamisega esines ta "Anna Bolenas" Giovanna Seymouri rollis ning avastas tugeva külgetõmbe bel canto repertuaari vastu. Pärast kooli lõpetamist ühines Garanca Meiningen Staatstheateriga Saksamaal, kus ta esines muuhulgas Octaviani rollis "Roosikavaleris". 1999. aastal laulis Garanca Maddalena rolli Verdi "Rigolettos" Savonlinna ooperifestivalil ning võitis Mirjam Helini nimelise lauluvõistluse Soo...
Paide Gümnaasium Käty Kuusemets 10 humanitaar La Traviata Retsensioon Paide 2011 Kolmandal veebruaril külastasime klassiga Estonias ooperit ,,La Traviata". "La traviata" see on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. 19. sajandi keskpaigast alates on see vallutanud publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateari ajaloos. Ka "Estonias" on "La traviata" üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Ooperi libreto on kirjutanud F.M Piave. Ooper baseerub A.Dumas nooremal romaanil ,, La dame aux Camelias", mis avaldati 1848. aastal. ,,Traviata" esietendus toimus 6.märtsil 1853.aastal Veneetsias. ...
Retsensioon Käisime klassiga 17. märtsil 2013 vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisime selle, kuna tegemist on uue ooperiga ning mõtlesime, et see võib hea kogemus olla. Etenduse dirigent oli Risto Joost, osades Märt Pius, Priit Pius, Jassi Zahharov jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Mul ei tekkinud ühte ja ainust lemmikpala. Kõik lood olid minu arvates sarnased ja lemmikut välja valida ei oska. Ooperi helilooja on Priit Pajusaar, kes on Eesti helilooja. Sündinud 6. aprillil 1964. Tema senised suurimad saavutused on seotud eurolauludega. Ta on loonud mitmeid laule Eurovisiooniks ning on olnud saate ,,Kaks takti ette" züriiliige. Tema looming on üpris rõõmsameelne ja kaasahaarav. Head meloodiad. Teemaks Minu jaoks oli see ...
Manon Lescaut Neljapäeval, 29. novembril 2012 kell 19.00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Puccini ooperit „Manon Lescaut“. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastas Andrejs Žagars, peategelast Manoni mängis Aile Asszonyi ning tema armastatud üliõpilast kehastas Mart Madiste. Esimene vaatus meeldis mulle väga: kõigil olid ilusad 60ndate pastellvärvides riided ning dekoratsioonidega saavutati laval lõunamaine õhkkond, mis unustada aitas, et väljas on külm ja lõikav tuul. Käis pidu ja kõik oli muretu. Järgmine vaatus oli kui kontrast esimesele ja ei tekitanud minus ausalt öeldes mingeid emotsioone. Aile Asszonyil oli väga võimas hääl, aga ükski meessolist ei suutnud temaga sammu pidada, selles suhtes, et kui orkester saavutas haripunkti ja muusika väga valjuks läks, kadusid meeste hääled alati ära, aga Aile lõikas vabalt läbi. Kolmas vaatus oli jälle vaadatavam, toimus mäss ja oli vähemalt põnev järgi...
Muusika retsensioon Külastasin 2. novembril ooperit „Rinaldo“ Rahvusooperis Estonia. Teose autor on Georg Friedrich Händel, kes on Johann Sebastian Bachi kõrval üks tähtsamaid barokiaja heliloojaid. Ta kirjutas nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusikat, pühendades suurema osa oma elust siiski itaalia ooperiedendamisele Inglismaal. Ta lõi esimese inglisekeelse oratooriumi. Händel sündis 23. veebruaril 1685. aastal Halles Saksi-Weissenfelsi hertsogi õukonna kirurgi Georg Händeli ja pastori tütre Dorothea Tausti teise lapsena. Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa vastuseisu tõttu „muusiku kerglase elukutse vastu“ ei olnud noorel Händelil muud võimalust muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku mu...
"Carmen" Tänapäeval on Georges Bizet'i ooper "Carmen" üks kõige kuulsaim ooper kogu maailmas, kuid see ei olnud alati nii. "Carmeni" esietendus võeti vastu koguni nii halvasti, et Bizet pidi nägema suurt vaeva, et ooperit pärast viiendat etendust repertuaarist maha ei võetaks. Seda skandaalset ooperit käisid vaatamas 10. ja 11. klasside õpilased ning osade jaoks oli see esimene ooperikogemus üldse. Teose I vaatus oli vast kõige põnevam. Tegevus hakkas kohe pihta ning ei venitanud millegiga sugugi. Carmeni aaria oli vapustav. Kõik oli lauldud väga puhtalt ja ilusa tooniga. Selle aaria juures oli kõik nii nagu pidi olema. Kuid don José ja Micaela duett venis pikaks ja ausalt öeldes, ei pakkunud kuulamiselamust. Siiski suutis I vaatus vapustada mind ja ka mõnda teist vaatajat lauljate häälte puhtuse, vapustava tooni ja ka tämbriga. Kui esimeses vaatuses oli suurem roll ka teistel tegelastel, siis II vaatusest alates on ooperi keskmes Jos...
Minu kooli nimi CHAR-LES GONOUD’ OOPER “FAUST” Retsensioon Nimi ja perekonnanimi klass õpetaja Tallinn 2017 Möödunud aasta 5.mail külastasin koos ema ja isaga Rahvusooper Estoniat, et oma silmade ja kõrvadega kogeda Charles Gounod’ klassikat, ooperit “Faust”. Ooper oli kahes vaatuses ning kirjutatud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ põhjal. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastajaks Dmitri Bertman ning peaosades astusid lavale Oliver Ku...
Retsensioon Erkki-Sven Tüür ,,Wallenberg" Mina käisin Estonia teatris vaatamas Erkki-Sven Tüüri ooperit ,,Wallenberg". Erkki-Sven Tüüri ooper "Wallenberg" on esimene eesti ooper, mis valmis välisteatri tellimusel. See esietendus Dortmundi Ooperis 2001. aasta mais. Erkki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval kujunenud maailmas üheks tuntumaks eesti heliloojaks, kelle tööd valmivad enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ning kõlavad kuulsate muusikute esituses prestiizsetes esinemispaikades ning festivalidel kogu maailmas.Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor, kes on pärjatud paljude auhindadega. Lutz Hübneri libretole kirjutatud ooper on lugu rootsi diplomaat Raoul Wallenbergist, keda peetakse Teise maailmasõja üheks suuremaks kangelaseks, sest ta päästis natslikest koon...
Ooperiretsensioon 20. mail käisin Estonia teatris vaatamas Giuseppe Verdi ooperit ,,Maskiball'' Giuseppe Verdi oli Itaalia helilooja. Ta sündis 1813. aasta oktoobris Le Roncole külas. Lapsepõlves õppis ta kohalike preestrite juures, sealhulgas ka muusikat. Juba üheksa aastaselt saab temast St. Michele kiriku organist. 1842. aastal esietendus ülimalt menukas ooper ,,Nabucco'', mis avas talle ukse Milano kõrgeimasse seltskonda. Pärast seda kirjutas ta üheteistkümne aasta jooksul kokku 16 ooperit. Tema tuntumaid oopereid lisaks ,,Maskiballile'' on ,, La traviata'', ,,Rigoletto''. ,,Maskiball'' on kirjutatud kummalistes oludes. Oma nõudlikkuse tõttu sattus Verdi olukorda, kus oli vaja kirjutada kiiresti uus ooper. Valik langes juba olema olevale libretole ,,Gustav III, ou Le bal masque'', millest oli juba varemgi oopereid kirjutatud. Kuna ooperi teemaks oli atentaat reaalselt elanud kuninga vastu, polnu...
RETSENSIOON 27. novembril 2008. aastal külastasin ,,Rigoletto" etendust Rahvusooperis ,,Estonia". ,,Rigoletto" on Giuseppe Verdi teos, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi eraviisil, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba 15 16. aastaselt. Verdi esimene ooper ,,Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839. aastal Milaano kuulsas ooperiteatris ,,La Scala". Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas ,,Aida", kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast ,,Aidat" ,,Othello", valmis alles 1887. aastal, seega peale 17 aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu ,,Reekv...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDI VÕI TEATRIETENDUSE PEALKIRI Retsensioon Õpilase ees- ja perekonnanimi klass Õpetaja ees- ja perekonnanimi Tallinn 2007 KONTSERDI (MUUSIKATEATRI) RETSENSIOON Retsensioon arvustus, arvamus raamatu, teatrilavastuse, filmi, kontserdi vms. kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang. Toetuspunktid retsensiooni kirjutamiseks: * Kontserdi aeg ja koht * Esinejate nimed (koor(id), orkester, solist(id), dirigent jne.) ja lühitutvustus * Kontserdi kava sisuline iseloomustus - millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust olid teosed pärit, kas kava oli oma ülesehituselt huvitav jne. * Kontserdi ettekande analüüs - esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, laulja(te), koori(de) puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, dünaamika jne., üldine kontserdi meeleolu j...
RETSENSIOONI KOOSTAMISE JUHEND Aive Skuin, Loo Kool Kuulamis- ja arutlemisoskus on vajalik igale inimesele. Muusika puhul on üheks võimaluseks mõtiskleda kontserdil või muusikaetendusel kuuldu üle ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Et ennast arusaadavalt väljendada, tuleb kasuks muusikaliste oskussõnade kasutamine. Huvitavalt ja põnevalt kirjutatud arvustus loob emotsionaalse pildi ka neile, kes kontserti ei külastanud. Järgnevad küsimused aitavad kaasa muusika kuulamisoskuse arendamisele, hinnangu andmisele ning selle põhjendamisele. Lähtu konkreetsest kontserdist. Suhtu juhendisse loovalt, arvestades kontserdi iseärasusi. NB! Kui tegemist on ooperi-, opereti-, balleti- või muusikalietendusega, siis ei kasutata mõistet „kontsert“. Üldine informatsioon Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) pealkiri? Mis oli kontserdi (muusikaetenduse) eesmärk? Seo oma seletus pealkirjaga. Kus ja millal Sa kontserti külas...
Muusikateose retsensioon Georges Bizet´"Carmen" 29.jaanuaril käisin Estonia Ooperimajas kuulamas Georges Bizet´ooperit ,,Carmen", mille hooaeg on Estonias järjekorras juba kümnes. Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri ,,Tristan und Isolde"´s. Don José'd mängis Mart Madise, Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo-, koorimuusikast ning mõningastest dialoogidest. Ooperi jooksul kõlas mitu korda ,,Habaneera", mida esitas Carmen, keda kohati toetasid teised esinejad ning orkester. ,,Habaneera" on aaria armastusest, mille korduvaks mõtteks on ,,armastus on mustlaslaps, kes ei allu seadustele"('amour est un oiseau rebelle, Que nul ne peut apprivoi...
Retsensioon ,,Rigoletto" 6. detsembril kell 19.00 toimus Vanemuise väikeses majas Giuseppe Verdi ooper ,,Rigoletto". Ooperi muusikajuhiks ja dirigendiks oli Lauri Sirp, lavastaja Taisto Noor ning kunstnik oli Aime Unt. Solistid olid leedulane Kristian Benedikt, kes mängis Mantua hertsogi, Rigoletto osas Atlan Karp, Rigoletto tütart Gildat mängis leedulane Viktorija Stanelyte, palgamõrtsukas Sparafucilet Taisto Noor ja tema õde Maddalenat Valentina Kremen. Soliste saatis Vanemuise Sümfooniaorkester ning Vanemuise ooperikoor. Ooperi ,,Rigoletto" tegevus toimub 16. sajandil Mantuas ja selle lähiümbruses. Rigoletto on Mantua hertsogi õuenarr, kellel on tütar Gilda. Gilda ja hertsog armuvad, aga Rigoletto üritab oma kaunist tütart välismaailmast eemal hoida ning ei luba tal eriti kodust väljas käia. Ühel ööl Gilda röövitakse ja kui Rigoletto avastab, et tütar ...
Retsensioon ,,Wallenberg" Mina käisin Erkki-Sven Tüüri ooperit vaatamas eelmise aasta septembri lõpus. Peale selle vaatasin ma ooperit mälu värskendamiseks ETV teatriõhtul novembri lõpus. Televiisori vahendusel nägin ooperist nüansse, mis saalis märkamata jäid. ,,Wallenberg" on Tüüri esimene ooper, mis esietendus Dortmundi ooperis 2001. aastal. Erkki-Sven Tüür on üks tuntumaid eesti noorema põlve heliloojaid kogu maailmas. Tema teosed valmivad enamuses välisriikide tellimusel. Nii valmis ka ,,Wallenberg", mille tellis Dortmundi Ooper 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid esitavad kuulsad interpreedid välismaalt ja ka kodumaalt ooperi- ja kontserdisaalides üle kogu maailma. Teda on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal arvukate auhindadega. Peale selle on ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor ja tegeleb rahvusvahelise muusika fest...
Retsensioon ooperile ,,Carmen" Kerttu Kislõi 11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,...
Retsensioon nr 6 Käisin 10. detsembril 2011.aastal vaatama Charles Gounod' ooperit ,,Faust", mis toimus Coca-Cola Plazas otseülekandena Metropolitani ooperimajast New Yorgist. Ooper ,,Faust" on üles ehitatud Joihann Wolfgang von Goethe tragöödiateose ,,Faust" järgi. Kontsert kestis 4 ja pool tundi, mille sisse jäi 5 vaatust ja nende vahel 2 pausi. Ooper oli prantsusekeeles, kuid subtiitrid olid inglisekeeles ning ma sain esitatud laulude sõnadest aru. Selle vokaalmuusikalise lavateose kirjanikud on Jules Barbier ja Michel Carré. Osades olid Marina Poplavskaja , kes oli Marguerite, Michele Losier, kes oli Siébel, Jonas Kaufman, kes oli Faust, Russel Braun, kes oli Valentin, ja René Pape, kes oli Mefistofeles. Lauljatele muusikalist tausta mängis sümfooniaorkester, keda juhndas dirigent Yannick Nézert-Séguin. Lavastus leidis aset I maailmasõja järgses Pariisis, millega ei sobinud kokku osat...
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "M...
Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Cosi fan tutte" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles oln...
Tallinna Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Giuseppe Verdi ,,Maskiball" Antonio Somma libreto Eugene Scribe'i näidendi ,,Gustav III ehk maskiball" ainetel XXX XXX 11A Tallinn 2010 Käisin teisipäeval 18. mail 2010 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Giuseppe Verdi romantilist ooperit ,,Maskiball". ,,Maskiball" on klassikaline ooper, mis kuulub koos ooperitega ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Aida" ja ,,La Traviata'ga" Giuseppe Verdi tuntumate teoste hulka, kinnitades Verdi olulist kohta ooperimaalima ajaloos. Verdi ooperid said tuntuks juba suurmeistri eluajal ning need on väga populaarsed ka 21.sajandil. Tema kui romantismiajastu helilooja jaoks olid olulised tunded nagu armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu. 150 aasta jooksul on ,,Maskiballi" lavastatud mitmetes erinevates...
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisin 6.oktoobril Rahvusooperis Estonia vaatamas ooperit ,,Carmen". Selle ooperi on lavastanud G. Bizet. Etendus oli neljavaatuseline. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud prantuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte ...
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisime 7. novembril rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Carmen". Carmenit mängis Kai Rüütel ning Don Josed Luc Robert. Konsert kestis 3,5 tundi koos kahe vaheajaga. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Alati ei saa elus kõike mida tahetakse. Kui keegi kedagi tõeliselt armastab, siis tuleb ta vabaks lasta ning kui armastus on vastastikune tullakse sinu juurde tagasi. Esitati Georg Bizet'i muusikat. Georg Bizet on helilooja, pärit Pariisist, kust ta sündis. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bi...
Ooper "Wallenberg" retsensioon Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg" Rahvusooper Estonias. ,,Wallenberg" on maailmas laialt tuntud eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri antifasistlik ooper, mis valmis 2001. aastal Dortmundi Teatri tellimusel. Ooper räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis teise Maailmasõja lõpul saksa koonduslaagritest 100 000 juuti. Ooper oli esitatud Saksa keeles, kuid see ei seganud sugugi vaatamist, kuna olid olemas nii eesti keelsed, kui ka Inglise keelsed subtiirid. Samuti sai kavast lugeda nii mõndagi sellest, mis süzees ees ootas. See tegi ooperisse süvenemise lihtsmaks ning arusaamise kergemaks. ,,Wallenberg" on maailmatasemel lavastaja Dmitri Bertmani ja julgeid lahendusi pakkuva kunstniku Ene-Liis Semperi fantastilises nägemuses lavastatud poliitiline nüüdisooper. Dmitri Bertmani kõmulised lavastused on tekitanud kõikjal maailmas elavat vastuka...
Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis R...
Paide Gümnaasium Nimi Klass Giuseppe Verdi ,, La traviata" Retsensioon Paide 2011 2011 aasta kolmandal veebruaril käisin mina esimest korda ooperit vaatamas. Minu jaoks oli see väga huvitav ja põnev elamus. Nüüd, mil ma seda retsensiooni kirjutan on ooperist juba mõni aeg möödunud, aga siiamaani on mul kõik veel väga hästi meeles. Olen tänulik oma muusika õpetajale Malle Nööbile, kes sellise võimaluse mulle andis. Ooper mida vaatamas käisin oli Giuseppe Verdi maailmakuulus ,,La traviata". Ooper jaguneb 3 vaatuseks. Ooperi algtekst päineb selliselt kirjanikult nagu Alexandre Dumas noorema ja baseerub romaanil "La dame aux Camélias", mis avaldati aastal 1848. Esimeses vaatuses on tegu 19.sajandi Pariisiga. Violetta, kes on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest korraldab selle auks uhke balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armas...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM NABUCCO Retsensioon Joonas Laanela 8B Siiri Veskimäe Tallinn 2007 Ooperi Retsensioon Ooper toimus 27. aprillil RAHVUSOOPER ESTONIA teatri saalis. Teatri saali jõudes häälestas orkerser pille. Peale seda astus lavale orkestri dirigent Paul Mägi. Tuled kustusid, algas avamäng. Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena...
Rocca al Mare Kool Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele imeilus. Etenduse dirigent Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning selles majas on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. 4 Kristel Pärtna kehastas lavastuses Violetta Valéry'd. T...
Retsensioon Detsembris käisin vaatamas ooperit "Carmen" Rahvusooperis Estonia. Osades mängisid Oksana Volkova, Luc Robert, Heli Veskus, Jassi Zaharov jt. Selle ooperi on loonud helilooja G. Bizet ning libreto kirjutasid Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Ooperist olid mul kõrged ootused ning ma ei pidanud ka pettuma. Ooperi tegevuskohaks oli Hispaania. Laval olid inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooper rääkis mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi José armastusloost. Carmen oli ilus, temperamentne ja isekas tütarlaps. Tema tunded muutusid kergesti, lõpuks maksis see talle ta elu. Sisu oli huvitav, tegevuste muutus oli hästi lavastatud oli kerge jälgida ning arusaadav. Raskeks tegi kindlasti see, et etendus oli prantsuse keelne, kuid näitlejad suutsid sellele vaatamata olukorrad välja mängida. Ka...
Retsensioon ,,Haldjakuninganna" Käisin 09.11.2011 kell 19.00 koos paljude Nõo Reaalgümnaasiumi õpilastega Tartu Sadamateatris vaatamas Henry Purcelli ooperit ,,Haldjakuninganna". Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooni...
Lisenko „Natalka Poltaavast“ Retsensioon Külastasin 24. juulil 2014 Saaremaa Ooperipäevade raames toimunud Lisenko etendust „Natalka Poltaavast“. „Natalka Poltaavast“ näol on tegemist Ukraina rahvusooperi etendusega, mis on kahes vaatuses ning kestab kokku 2,5 tundi. Lisenko oli Ukraina rahvusest helilooja, kes alustas ooperi kallal töötamisega aastal 1864, kuid jättis selle siis mõneks ajaks sahtlisse vedelema, kuna tal puudus kogemus ooperilavadele kirjutamisega. 1889. aastal aga avaldas Lisenko lõplik versioon kõigile väga muljet ning ületas kõik eelmised. Ta võttis näitemängust suure osa originaallaule ning liitis folgilauludele orkestri. Lood muudeti ümber aariateks ning muusikalist tausta laiendati, kuid jäeti selle iseloom siiski algsele Kotlyarevsky etendusele omaseks. Ooper räägib sellest, kuidas kaks noort, Natalka ning Petro võitlevad oma armastu...
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)...
Retsensioon muusikast Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" 2010 Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper neljas vaatuses proloogiga, loodud helilooja libreto Carlo Gozzi komöödia ,,Armastus kolme apelsini vastu" ainetel. Maailmaesietendus - 30. detsembril 1921 Auditorium Theatre'is. Esietendus Eestis - 28. jaanuaril 2010 Rahvusooper Estonias. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Tegelased · Prints (tenor) · Padakuningas (bass) · Truffaldino (tenor) · Tchelio (bass) · Fata Morgana (sopran) · Leandre (bass-bariton) · Clarissa (metsosopran) · Smeraldina (metsosopran) · Farfarello (bar...
Aravete Keskkool Merit Kalamägi XI klass Retsensioon : Giselle Aravete 2009 Mina käisin 19.novembril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". ,,Giselle" on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. See on lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Helilooja Adolphe Adam Lavastaja Stanislav Feco (Tsehhi) Koreograaf Jean Coralli, Jules Perrot ja Marius Petipa järgi Stanislav Feco Kunstnik Charles Cusick-Smith (Sotimaa) Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Osatäitjad: Hayley Blackburn, Nashua Mironova, Mai Kageyama, Saori Nagata, Steven Melendez, Ilja Mironov, Silas Stubbs, Janek Savolainen, Takuya Sumitomo, Rita Dolgihh, Ruslan Stepanov, Marika Aidla, Maarja Paugus, Raminta Rudzionyte, Guy William Burden, Valentine Legat, Kristina Markeviciute, Alens Piskunovs, Anthony Maloney, Colin Thomas Maggs, Anna Shircliff, Juli...
Retsensioon "Armastuse valem" Reedel, 17. oktoobrid kell 19.00 käisime klassiga Rahvutooper Estoonias vaatamas etendust nimega "Armastuse valem". Solistideks olid : Helen Lokuta, René Soom, Riina Airenne, Angelika Mikk, Janne Sevtsenko või Kristina Vähi, Juuli Lill, Andres Köster, Priit Volmer. Veel osalesid ooperis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. Etendus on koostatud Maimu Bergi libretto ja Esther Vilari romaani ,,Nina Glucksteini matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud kultusromaan, oktoobris ilmub teos kirjastuses "Varrak" ka eesti keeles. Ooper oli kahes vaatuses. Mõlemad kestsid umbes tund aega, mis oli minu jaoks täpselt paras pikkus. Argentinas tunnustatud kirjanik Roberta Gomez j...
Kontserdi retsensioon Mina käisin 3.veebruaril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". See on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. Lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Adolphe Adam oli prantsuse helilooja, kes elas 19.sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett "Giselle". Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle'i rollis oli Dresdeni ooperi- ja balletiteatri priimabaleriin, mullu parimaks Vene baleriiniks tunnistatud Natalja Sologub. Krahv Alberti osas oli aga üks Moskva Suure teatri esitantsijaist Dmitri Gudanov. Lavastaja ning koreograafi osas oli Stanislav Feéo. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava harfi muusika, kuna mulle väga meeldib harfi kõla ja tegelikult on mul isegi kahju, et seda muusikariista kontserdi jooks...
Retsensioon: Pähklipureja Minu väljavalituks otsustus balletietendus Pähklipureja. Täieliku võhikuna ooperi ja balletti valdkonnas ei osanud ma valikut teha ning kuna Pähklipurejat on juba aastaid ülemaailmselt mängitud, võiks ilmselt iga haritud inimene seda vaadata. Enne etendust ei otsinud ma meelega balletti sisu kohta mingit informatsiooni, sest tahtsin sellest täielikku enda nägemust saada. Sellegipoolest räägiksin siinkohal paar sõna Pähklipureja taustast. Selle autor on vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks.Pähklipureja on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Olen kuulnud, et Tsaikovski veetis mõned suved meie endi Haapsalus. Etendus algas stseeniga jõuluõhtust, kus hulk tantsijaid ruttas kuhugi. Hiljem selgus, et see oli elutuba, kus kaminas põles tuli, kuusk oli ehitud ja rahvas oli õdusas meeleolus. Kohe hakkas silma väi...
Retsensioon Ooper "Maskiball" 20. mail käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Maskiball". Tegemist oli Giuseppe Verdi teosega, mis rääkis armastusest, nõidusest ja kättemaksust. Selle esmaettekandest möödus 150 aastat. Ooper rääkis kuningast ja naisest Amelia, kes armastasid teineteist, kuid naine oli juba abielus kuninga peaministriga. Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata". Kuningat mängis Mart Madiste, kes on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta R...
Retsensioon La traviata ,,La traviata" oli esimene ooper mida ma vaatamas käisin. Minu arvates sobis see väga hästi esimeseks korraks. Etenduse sisu ei olnud igav ja tegevust oli palju. Oli selgesti näha ,et lavakaunistuste ja näitlejate rõivastega oli palju vaeva nähtud. Lavakaunistused oli minuarvates kõige huvitavamad esimeses ja kolmandas vaatuses. Nende vaatuste lavakaunistused meeldisid mulle ,sest need sobisid sinna ,esimeses vaatuses oli tegemist mingisuguse balliruumiga mille keskel oli purskkaev ja mida ümbritsesid peeglid mis omakorda tekitasid hea effekti. Kolmandas vaatuses oli kujutatud peategelase Violetta magamistuba ,lava keskel oli looridega voodi ja selle kõrval oli pisike laud ning tool. Teise vaatuse lavakaunistus ei meeldinud mulle eriti ,sest tegemist oli hooviga ja see ei olnud neil just kõige paremini valmistatud.Näitlejate rõivastus oli...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM OOPER JEVGENI ONEGIN Retsensioon Koostaja: Mehis Lõhmus Klass: 11B Juhendaja: Grete Koik Tallinn 2013 Mina käisin vaatamas 6. aprillil 2013 Pjotr Tsaikovski ooperit ,,Jevgeni Onegin''. Kontsert toimus õhtupoolikul Tartus Vanemuises. Ma ei valinud sihilikult seda kontserti, nimelt pidi minu ema seda vaatama minema aga teatud asjaoludel tema ei saanud minna ning ta andis piletid minule. Kuuldes, et mul on võimalus minna vaatama Pjotr Tsaikovski ooperit ,, Jevgeni Onegin'', teadsin ma kohe, et see on väga hea võimalus ühte ooperisse kord ka korralikult sisse sulanduda ja kõigest ilusti aru saada. Seda seetõttu, et olen varem selle ooperiteose raamatu näol läbi lugenud. Raamat mulle väga meeldis. Ooper oli küllaltki pikk, kaks tundi ja viiskümmend viis minutit. See oli jaotatud kahte vaatusesse, esimene vaatus ve...
KLASSITSISM 2 Klassitsism · võttis eeskuju antiikkultuurist, renessaansist · oluline lihtsus, tasakaalukus ja harmoonilisus · Sesostus vaimselt valgustusfilosoofiaga. · Õukond ja kirik jäid tahaplaanile · Esiplaanil Kodune ja salongis musitseerimine · Muutusid ansambli ja orkestri koosseisud · anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe ha...
Retsensioon ooperist ,,Armujook" Helilooja Gaetano Donizetti Toimumise koht ja aeg: Rahvusooper Estonia, Laupäev, 3. Märts 2018 Dirigent: Kaspar Mänd Lähemalt: Kaspar Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. Kaspar Mänd on pälvinud Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia aastatel 2012 ja 2015 ning Rahvusooper Estonia kolleegipreemia 2016. Lavastaja: Georg Malvius Lähemalt: Georg Malvius on õppinud põhierialana näitlemist ning lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. Pärast õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja ...
Retsensioon ,,Luikede järv" Käisin 14-ndal oktoobril 2010. aastal vaatamas Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; ...
Kaili Tael 12B RETSENSIOON Külastasin 7. mail 2015. aastal ooperit „Rigoletto“ Rahvusooperis Estonias. „Rigoletto“ on Giuseppe Verdi kirjutatud ooper, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi individuaalselt, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba umbes 15-16 aastaselt. Verdi esimene ooper „Oberto, krahv Bonifacio“ esitati ülimenukalt 1839. aastal Milano kuulsas ooperiteatris „La Scala“. Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu-kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas „Aida“, kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast „Aidat“ – „Othello“, valmis alles...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM CONCERTO ITALIANO Retsensioon Gertrud Tamm 11A klass Grete Koik Tallinn 2015 10.aprillil 2015. aastal, käisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kitarrikontserdil pealkirjaga „Concerto Italiano“. Ma väga naudin kitarrimuusikat, kuid olen seda kuulanud peamiselt flamenko muusikas ning tean, et see erineb suurel määral klassikalisest kitarrimängust. Seetõttu oli see esmakordne EMTA kammersaali külastus minu jaoks väga põnev ja erakordne, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda tuntud Baseli kitarriduo Marco Bartoli ja Salvatore Fodera esitluses nelja sajandi kitarristimuusikat. Mõlemad kitarristid olid tulnud Eestisse otse Itaaliast, tänu koostööga Itaalia saatkonnaga. Marco Bartoli sündis Spoleto linnas ja õppis kitarrimängu F. Morlacchi nimelises konservatooriumis. See...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most Holy Mother of God" ja ,,Which Was the Son of...". Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloom...
annaabi.ee 
