Ooper „Carmen“ (2)

Ooper „ Carmen “
21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit „Carmen“. See on teatri ajaloos juba kümnes „ Carmeni “ hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon , mille pärast Bizet’ surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotšetova, Jassi Zahharov, Janne Ševtšenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson , Aare Saal , Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer.
Ooper „Carmen“ põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tšaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: „Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas.“ Ja tal oli õigus. Tegevus toimub Hispaanias. Lugu räägib peategelase Jose, kes on sõdur, ja mustlasneiu Carmeni vahelisest armastusest. Carmen on ilus ning mustlastele iseloomuliku temperamendiga ja käitumisega. Varsti aga Carmen tüdineb Josest ning kingib oma südame Escamillole, kes on härjavõitleja. Armuvalus Jose ei suuda sellega leppida ning tapab Carmeni.
Kõige rohkem meeldisid mulle lood „L' amour est un oiseau rebelle”(„Armastus kui metsik lind“) ja „Les Toreadors"(„Toreadooride marss“). Mõlemal lool olid huvitavad sõnad mis ka muusikaliselt kõlasid huvitavalt. Need on ka kõige kuulsamad lood sellest ooperist. Need kaks lugu meeldisid mulle kõige enam,kuid see ei tähenda, et teised ooperis esitatud lood oleksid mulle mitte meeldinud. Samas peab tunnistama, et mõned lood kippusid venima.
Tehniliselt oli kontsert päris hea. Väga huvitav oli vaatuste alguses projekteeritud klipid, mis näitasid lõike oopeti toimumise ajast. Heli oli korralik, orkester ei olnud solistidest üle ja midagi ei kraapinud kõrva. Hea ei olnud, et mõned subtiitrid käisid väga kiiresti, et neid ei jõudnud lugema hakatagi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et täitsa hea oli. Mõni lugu ja esimene vaatlus venis(esimene vaatus oli ka ajaliselt kõige pikem), aga ei saa öelda, et kogu ooper oleks olnud igav ja veninud. Segas muidugi ka see, et subtiitrid vahepeal käisid kiiresti ning neid ei jõudnud lugeda. Mõnele vaatajale ei pruugi ka meeldida vägivaldne lõpp. Minule isiklikult meeldis eelmisel aastal külastatud „La Traviata “ natuke rohkem. „La Traviata“ muusikaline pool meeldis mulle rohkem.
Mihkel Ehrlich
12A
Retsensiooni number: 2