Kokkuvõte Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt->Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)->Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel-
Kokkuvõte Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt- >Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)- >Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) – toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta->Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud
Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ovulatsiooniks nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel - igakuine munarakkude tsükliline küpsemine. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga umbes 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Ovogoon läbib meioosi, tekivad 4 rakku: 1 viljastumisvõimeline ovotsüüt ja 3 polotsüüti. Munaraku küpsemise ajal hakkab folliikul tootma östrogeeni, mis valmistab emakat ette potentsiaalseks viljastumiseks
BIOLOOGIA 3.?? Kursus Eukarüootsed rakud jagunevad Mitoos kromosoomide arv ei muutu Meioos kromosoomide arv väheneb kaks korda, sest tekivad sugurakud, et saaks toimuda viljastumine gameet vanemorganismi sugururukk sperm mehe sugurakk seemnerakk on viljastumisvõimeline 48h. Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULA...
spermatogenees ovogenees Eellasraku nimi Spermatogoon (46 kromos) ovogoon Arengu koht Testistes e munandites munasari Eellasrakkude arengu Murdeeas looteeas algus Eellasraku arengu lõpp Kõrges eas looteeas Meioosi käigus 4 1 ovotsüüt e munarakk + 3 valmivad sugurakud polotsüüti ühest eellasrakust Sugurakkude Pidev protsess Tsükliline; ~iga 28 päeva järel küpsemise perioodilisus Sugurakkude areng elu kõrge elueani 50-55a jooksul Valminud sugurakkude munandimanustes Ei säili, toimub
Bioloogia 02.03.2012 Paljunemine Suguline Geneetiline pärilik kahelt vanemalt Vanematel moodustuvad sugurakud e. Gameedid: Seemnerakk e. Spermatosoid Munarakk e. Ovotsüüt Seemnetega paljunemine on suguline paljunemine! Viljastumine Munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk - Haploidne kromosoomistik Seemnerakk Haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk e. Sügoot Diploidne kromosoomistik Kehaväline viljastumine (kalad, kahepaiksed) Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu
Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga 8
lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega).) 4) Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku *Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina *Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 5) Somaatilist rakku/ gameeti gameedid on sugurakud:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatilised rakud on organismi ehitusse kuuluvad rakud. Näiteks leukotsüüdid ja epiteelirakud. 6) Mehe/ naise suguelundkonda -Mehe suguelundid jagunevad kaheks - sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid , munandimanused , seemnejuhad ,seemnepõiekesed , ee snääre . Välimised: munandikott , suguti . -Naise suguelundkond: Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud; Munajuhad;
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
7. Taime osadega pistikutega Paju, mustsõstar Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega risoomidega Orashein, piparmünt, maikelluke Vegetatiivne paljunemine 8. Taime osadega lehtedega (lehetükikestega) Begoonia, säntpoolia Suguline paljunemine Geneetiline e pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud e gameedid: Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt Suguline paljunemine Omane nii taimedele kui loomadele. Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline. väline Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu- elundid eraldi organismides. Nt kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad Partenogenees e neitsisigimine järglane areneb
-) Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. -) Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud: keskkonnatingimustest ja geenidest. -) Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse. -) Eostega paljunemine on paljunemine. -) Sugurakud on heploidse kromosoomistikuga. -) Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimaline ovotsüüt ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut polotsüüti. -) 3. rasedunädalal arenevad närvisüsteem, vereringe ja skeleti algmed, süda alustab tööd. Keha lõppeb sabaja moodustisega. -) 9. rasedusnädalal saba taandareneb. Kujunevad nägu ja silmas, kätele kasvavad sõrmed ja jalgadele varbad. Loote sugu on võimalik eristada. -) Hiirte/Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. -) Inimese gameet on haploidse kromosoomistikuga.
Kokkuvõte Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt->Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)->Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel-
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastatud munarakust. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõst...
7.Spermatogenees Speratogenees on meioos, mis toimub mehe munandite väänilistes torukestes. Selle tulemusel moodustub 4 spermi. Spermatogenees kestab kogu suguküpsuse perioodi. Spermatogoon on spermi eellasrakk. Spermi eluiga naise kehas on umbes 72 tundi. 8. Ovogenees Ovogenees on munarakkude küpsemine. Ovogenees algab esimese menstruatsiooniga ja lõpeb menopausiga. Ovogoon on on 46 kromosoomiga rakk munasarjas. Sellest tekib ovogeneesi tulemusel 1 munarakk ehk ovotsüüt ja 3 polotsüüti ehk siis viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakk elab 1-3 päeva. Ovogenees toimub munasarjades. 9. Ovulatsioon- Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastamist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub (algab mens.)
Ovogoon munasarjas hakkab mitoosi teel paljunema, seejärel kasvama. Paljunemine ja kasvamine toimuvad tüdrukul juba looteeas. Tütarlapse 1-eluaasta lõpuks on kõik munaraku eellased jõudnud differentseerumise järku. Meioos läheb edasi alates murdeeast 1 kord kuus. Meioosi 1. jagunemise lõpuks toimub ebavõrdne jagunemine:tekib 1 suur munarakk ja teine väike. Koheselt teine jagunemine. Väikesest saab uuesti 2 väikest ja suurest 1 suur ja 1 väike. Moodustub 1 suur munarakk ehk ovotsüüt. Valmis munarakku ümbritseb munasarjas toitev põieke ehk folliikul, mis lõhkeb. Valmis munarakk heidetakse munasarjast välja, toimub ovulatsioon. Järgijäänud folliikulid moodustavad kollakeha, mis toodab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Ülesandeks on kindlustada raseduse kulg, loote areng. Munarakk on viljastumisvõimeline u. 36 tundi pärast ovulatsiooni. Seemneraku eluiga u. 48 tundi(naise suguorganites). Viljastumine toimub munajuhas. Juhul kui
III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees o...
III Sugurakud Spermatogenees- spermide küpsemine, algab puberteediea saabumisel ja lõpeb hea tervise juures väga kõrges eas. Spermatogoonist küpse sugurakuni kulub kolm kuud, küpsevad 34 kraadi juures. Meessuguhormoon- toodetakse munandites, peamine hormoon on testosteroon Ovogenees- munaraku küpsemine, algab looteeas ja lõpeb naise 50-55. eluaastal, esimese eluaasta lõpuks on ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävad ootele 3 polotsüüti hävitatakse, ellu jääb 1 ovotsüüt ehk munarakk Folliikul- selles toimub munaraku küpsemine Kollakeha- munaraku vabastamises järgselt muutub folliikul kollakehaks Apoptoos- ehk rakusurm, selle abil väheneb munarakkude arv Menstruaaltsükkel- toimub 28.päevase intervalliga, ovulatsioon toimub 12.-16.päeval Menstruaaltsüklis munarakk väljutatakse menstruatsiooni ajal, emaka limaskest irdub Rasedaks on võimalik jääda ovulatsiooni ajal ehk siis menstruaaltsükli 12.-16.päeval Viljastatud munarakul on 46 kromosoomi
PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvan...
lõpeb naise 50 - 55 vanuses. Munasarjad on paarilised, asuvad vaagna allosas. Ovogoonid on 46 kromosoomiga rakud munasarjades. Tütarlapse esimese eluaasta lõpuks on kõik ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävadki ootele. Alates puberteedist läbib igas kuus üks ovogoon meioosi ja tekib vaid üks suur munarakk ehk ovotsüüt. Kolm väikest rakku on viljastumisvõimetud. Ovogoonide arv on maksimaalne sünnihetkel - kuni 2 miljonit - ühes munasarjas Puberteedi alguses 400 000 30-aastasel 85 000 51-aastasel 1000 I profaas on kõige tundlikum hetk - tekib palju vigu: rakutsükli regulaatorvalkude, reparatsioonivalkude häired jne. Ovogoonidel kestab I profaas 10 - 50 aastat! Viiendat kuud ema kõhus kasvaval tulevasel daamil on kahes munasarjas kokku umbes
Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed) Lahksuguline organism suguelundid on eraldi emassuguelundid ühes ja isasrakud teises organismis Viljastumine protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks Sügoot viljastunud munarakk, milles on ühinenud nii emas kui ka isassugurakkude tunnused Somaatiline rakk keharakk, mis ei osale paljunemisel Gameedid sugurakk, osaleb paljunemisel ( ovotsüüt ja sperm) Ontogenees isendi individuaalne areng viljastumise hetkest surmani ( jaguneb embrüogenees, postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline Gastrula karikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3kihiline
võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodusutuvad sugurakud ehk gameedid:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatiline rakk e keharakk Igal rakul on oma kindel eluiga ja see sõltub koest kus ta on. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Üks pikemaid rakutsükleid on sidekude. Mitoosi osad: 1) profaas 2) metafaas 3) anafaas 4) telofaas Mitoos on eukariootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
5. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Imetajatel, roomajatel, lindudel, lülijalgsetel. 7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline ligikaudu 36 tundi. Menstruaaltsükkel- ajavahemik ühest menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni. Sellega kaasnvead naissuguhormoonide taseme muutused vers, emakalimaskesta paksenemine ja emakasise temperatuuri kõikumine. Menstruatsioon- Kui ovotsüüt jääb viljastumata, hävib koos temaga ka kollakeha ning algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eekmaldub naise oraganismist. Lk. 91 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 5. Millies muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega?
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakk...
Tütarrakud diploidsed Tütarrakud haploidsed Tütarrakud geneetiliselt identsed Tütarrakud geneetiliselt erinevad Lähterakust tegib kaks tütarrakku Lähterakust tekib 4 tütarrakku Toimub 1 jagunemine Toimub kaks järjestikust jagunemist Kromosoomide ristsiire ei toimu Kromosoomide ristsiire toimub Sugurakkude areng · Ovotsüüt küps, viljastumisvõimeline sugurakk · Sperm meessugurakk Spermatogenees spermide moodustumine · Toimub munandites väänilistes seemnetorukestes. · Spermatogoon on spermi eellasrakk. Algab suguküpsuse saabudes, kestab kõrge eani. ETAPID: 1. Paljunemisfaas (mitoos) 2. Kasvamisfaas ikka veel 46 kromosoomi 3. Diferentseerumisfaas meioos, mille tulemusena haploidsed ( 23 kromosoomi)
DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena KROSSINGOVER kromosoomide ristsiire. Homoloogilised kromosoomid liibuvad üksteise ümber (tekivad neljakromatiidilised moodustised ehk bivalendid) ja vahetavad võrdseid osi SOMAATILINE RAKK keharakk GAMEET sugurakud SPERM seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis SPERMA seemnerakk koos spermavedelikuga MUNARAKK ehk ovotsüüt. Sugurakk, mis moodustub üldjuhul emasorganismis OVULATSIOON küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse GENERATIIVNE PALJUNEMINE suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil EOSELINE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel VEGETATIIVNE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast
1 Bioloogia uurib elu. 1.1 Elu olemus Mis on elu? Reageerimine ärritustele. Elu olemus on muutumine. Elu toob kaasa riske, millestki loobumist, aga ka uusi võimalusi. Elu on kirev segu arengust ja hääbumisest, mis tundub sageli kaosena. Elu on ovulatsioon, areng viia edasi elu tekitada uusi liike ja kohaneda vastavalt keskonnale. 1.2 Eluslooduse tunnused Järgnevat loetelu peaks võtma komplektina, s.t. üks allpool toodud tunnustest ja määratle veel eluslooduse mõistet. Ülesanne 1. Igat punkti tuleb täiendada esitluse põhjal! Pane kirja oluline informatsioon ja näide! a. Rakuline ehitus Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Keerulise ehitusega ained mis väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiini ...
Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm Vegetatiivne Munarakk e ovotsüüt Pooldumine (bakterid, ainuraksed algloomad) Pungumine (pärmseened, hüdra) Sibulatega (tulp, sibul, liilia) Võrsikutega (karusmari, mustsõstar) Võsunditega (maasikas, hanijalg) Juurevõsudega (lepp, vaarikas) Mugulatega (kartul) Risoomidega (orashein, piparmünt) Pistikutega, pistokstega (paju, mustsõstar) 1 vanem Enamasti 2 vanemat Järglane pärib ühe vanema päriliku materjali Järglasel kombineerub 2 vanema muutlikkus
Spermatogoonist küpse spermini kulub 3 kuud. Ovogenees on munarakkude küpsemine. See algab munasarjades juba tütarlapse looteeas ja lõpeb naise 50 - 55 vanuses. Munasarjad on paarilised, asuvad vaagna allosas. Ovogoonid on 46 kromosoomiga rakud munasarjades. Tütarlapse esimese eluaasta lõpuks on kõik ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävadki ootele. Alates puberteedist läbib igas kuus üks ovogoon meioosi ja tekib vaid üks suur munarakk ehk ovotsüüt. Kolm väikest rakku on viljastumisvõimetud. Ovogoonide arv on maksimaalne sünnihetkel - kuni 2 miljonit - ühes munasarjas Puberteedi alguses 400 000 30-aastasel 85 000 I profaas on kõige tundlikum hetk - tekib palju vigu: rakutsükli regulaatorvalkude, reparatsioonivalkude häired jne. Ovogoonidel kestab I profaas 10 - 50 aastat! 6. Pleiotroopsus (valik) e polüfeensus. Üks geen osaleb üheaegselt paljude tunnuste kujunemisel.
homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi. Sügoot viljastunud munarakk Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Spermatogenees Ovogenees Mehel Naisel Munandites Munasarjades Tsütoplasma jaguneb võrdselt Tsütoplasma jaguneb ebavõrdselt 4 elujõulist viburiga varustatud rakku 1 elujõuline munarakk ehk ovotsüüt ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti Liikuvad rakud Praktiliselt liikumatut Spermid väiksemad Munarakk suurem Spermides vähe toitaiteid Munarakus palju toitained Toodetakse kõrge eani Saavad otsa 45-55 eluaastal Toodetakse uued, terved juurde Uusi juurde ei teki (ovogoone) (spermatogoone)
2. Polotsüüdid tekivad... a) viljastamata munarakust b) viljastatud munarakust c) sügoodist d) ovogoonist e) spermatiidist 7.3. Sügoodi viljastamine toimub... a) tupes b) emakas c) munajuhas d) munasarjas e) ei toimugi 7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne... a) ovulatsioonile b) partenogeneesile c) spermatogeneesile d) ekvatsioonjagunemisele e) regeneratsioonile Kommentaar Paljunemine 7. 7.1. Meioos toimub sugurakkude eellasrakkudes (d). Sugurakud on meioosi juba läbinud, olles haploidsed. Ovotsüüt on valminud munarakk, sugurakk. Polotsüüdid tekivad ovogoonist (d). Ovogoon on munaraku (emassuguraku) eellane, sügoot on viljastatud munarakk. Munaraku küpsemisel (ovogeneesil) tekib ühest ovogoonist kolm polotsüüti (väikesed viljastumisvõimetud rakud) ja munarakk. Sprematiid on seotud isas-sugurakkude arenguga. Polotsüüte spermatogeneesil ei moodustu. 7.3. Sügoot on viljastatud munarakk, järelikult selle viljastamist ei saa enam toimuda. 7.4
3. Ülesanne vererühmade pärandumisest Nr 18 1. Spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees Ovogenees Mehel Naisel Munandites Munasarjades Tsütoplasma jaguneb võrdselt Tsütoplasma jaguneb ebavõrdselt 4 elujõulist viburiga varustatud rakku 1 elujõuline munarakk ehk ovotsüüt ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti Liikuvad rakud Praktiliselt liikumatut Spermid väiksemad Munarakk suurem Spermides vähe toitaiteid Munarakus palju toitained Toodetakse kõrge eani Saavad otsa 45-55 eluaastal Toodetakse uued, terved juurde Uusi juurde ei teki (ovogoone) (spermatogoone) 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
