Projektitaotluse kirjutamise eel on taotlejal vaja kindlaks teha, kas kavandatava projekti tegevus(ed) vastavad konkreetse konkursi tingimustega. Projekti eesmärk peab olema kooskõlas rahastaja poolt esitatud tingimustega. EL fondidest raha taotlemisel on oluline silmas pidada, et raha antakse vaid tingimusel, et abi soovijad annavad projekti elluviimiseks ka omapoolse rahalise panuse. Taotleja enda rahalise panuse ehk omafinantseeringu määr projekti kogumaksumusest jääb enamasti 10% ja 80% vahemikku. Omafinantseeringu suurus oleneb sellest, kas abi taotleja on mittetulundusühing, omavalitsus või äriühing ning kas tegu on kasumliku või ühiskondliku projektiga. Teiseks oluliseks põhimõtteks on järelfinantseerimine ehk kompensatsioonipõhimõte, mille kohaselt Euroopa Liidu toetussummad makstakse välja alles pärast seda kui projektikulud on tehtud
pereliikmete arvust. Kodulaenu intressimäär on seotud 3, 6 või 12 kuu Euriboriga (kliendi endavalik). Kodulaenu saab võtta kuni 30 aastaks, nagu ka eelnevalt toodud pankades, eeldusel, et kogu laen on tagasi makstud 75. eluaastaks. Kodulaenu põhitagatiseks sobib ostetav või renoveeritav eluase (korter või eramu). Tagatise hindamiseks tuleb kasutada SEB pakutavat kinnisvarabüroo teenust. Tagatis peaks olema ka kindlustatud kogu laenuperioodi jooksul. Omafinantseeringu suurus on reeglina vähemalt 20%, KredExi käenduse kasutamise korral piisab 10%-lisest omafinantseeringust. Kui laenu tagatiseks olev eluase ei ole kliendi isiklik kodu, siis võib laenusumma olla kuni 60% vara turuväärtusest. 7 2 LHV, SWEDBANK JA SEB ÄRISEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD 2.1 ARVELDUSKREDIIT/ARVELDUSLAEN
A. ABC aktsiaseltsi. B. börsimaakleritele. C. mõlemale ülalnimetatuist. D. ei kummalegi ülalnimetatuist. C 5. Kui inimesed ostavad esmaturul (emiteerimisel) aktsiaseltsi ABC aktsiaid, siis läheb nende raha peamiselt A. ABC aktsiaseltsi. B. börsimaakleritele. C. mõlemale ülalnimetatuist. D. ei kummalegi ülalnimetatuist. B 6. Pank nõuab laenu andmisel laenu võtjalt oma finantseeringut. Millest ei sõltu omafinantseeringu nõutav suurus? A. Äriprojekti riskantsusest.. B. Laenaja usaldusväärsusest panga silmis. C. Kehtestatavast intressimäärast. D. Laenutagatise väärtusest. A 7. Inimesed, kes investeerivad oma säästud aktsiatesse A. teenivad raha, kui neil lõpuks õnnestub aktsiad müüa kallimalt, kui nad alguses nende eest maksid. B. saavad tasu oma investeeringu eest ainult siis, kui firma maksab dividende. C
ning nendega seotud sihtgruppidele (lapsevanemad, õpetajad). Eriti oluline on jõuda piirkonna 9. ja 12. klasside õpilasteni, kellel seisavad ees tähtsad valikud peale klassi lõpetamist. Kuid karjäärinõustaja on soovitav kooli kutsuda juba varem kohtuma õpilastega alates 7. ja 8. kl, sest otsustamise küpsus ei saabu üleöö. Euroopa Liidu Regio-naalarengu Fondi ja Anija valla omafinantseeringu toel on kavas 2010. aastal alustada Anija mõisas Ida-Harju Teabe- ja Nõustamiskeskuse tegevuseks vajalike ruumide renoveerimist. Ida-Harju Teabe- ja Nõustamiskeskuses (MTÜ Koos-töökoda) pakume noortele karjääritöötubasid, mitmekülgset noorteinfot, grupiviisilist ja individuaalset nõustamist. Karjääritöötoas käsitleme aruteludes ja rühmatöödes karjääriplaneerimist toetavaid teemasid,
või teenuse osutaja kontole. Üldjuhul maksab laenuvõtja laenu tagasi iga kuu võrdsetes osades, mis saadakse laenusumma jagamisel laenutähtaja kuude arvuga. Võimalik maksepuhkus on kuni 12 kuud. Kulud: lepingutasu 1% laenusummast, kuid vähemalt 195 eurot intressimäär oleneb laenuvõtja omafinantseeringu suurusest ning ettevõtte suutlikkusest laenu tagasi maksta tagatise seadmisega ja kindlustamisega seotud kulud Tagatised: hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii lisatagatiseks võib olla kommertspant põhivara või muu vallasvara peale täiendavat tagatist on võimalik taotleda Maaelu Edendamise Sihtasutuselt või KredExilt
INTERREG raames, ja Ühtekuuluvusfondist eraldatav struktuuritoetuse osa; · Riigieelarveline toetus struktuuritoetuse osa, mis kantakse riigikassast koos Euroopa Liidu rahaga otse toetuse saajale. Omafinantseering - toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti, sh laenud või väljastpoolt Euroopa Liitu saadud välisabi. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult abikõlblikud kulud. Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund) - Mõeldud eelkõige suuremate infrastruktuuriprojektide rahastamiseks. - Projektid peavad avaldama majanduslikku ja sotsiaalset mõju kogu riigile ning märkimisväärselt kaasa aitama keskkonna ja transpordi sektorite arengutele. - Ühe projekti minimaalseks maksumuseks peaks olema vähemalt 10 miljonit eurot. - Nõutav Eesti-poolse rahastuse olemasolu ja vastavus siseriiklikele prioriteetidele
Natura 2000 ja Life Natura Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde, nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omad...
äriingel jõukas ja varasema ärikogemusega eraisik, kes investeerib peamiselt mõnes konkreetses, talle tuntud valdkonnas tegutsevasse alustavasse ettevõtesse riskikapitalistid on investorid, kes otsivad oma raha paigutamiseks algusjärgus äriobjekte, mis tõotavad suurt tulu pangalaen pank nõuab laenu taotlevatelt ettevõtetelt omafinantseeringut nõutav omafinantseeringu suurus sõltub: 1.kui riskantseks pangatöötajad äriprojekti hindavad 2.kui usaldusväärseks ja võimekaks pank loodava ettevõtte omanikke ja juhte peab 3.millise laenutagatise pank ettevõttelt saab. Kui ettevõtte laenu ei maksa on pangal õigus tagatis maha müüa või laenu käendanud isikult raha sisse nõuda toetud mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist pakutakse väike- ja keskmistele ettevõtetele Kui ettevõte hakkab tööle
Müügiprognoos (tabel 6) on tehtud konservatiivselt: keskmine turuhind tulevikus on prognoositud madalamaks, kui 2003 ja 2004 aastal. Tasuvuspunkt on teise aasta müügiperioodi lõpus. Juhul, kui Tartu Tööhõive amet toetab FIEd 20 000 krooniga, siis on FIE Ilona Kroben esimese aasta reaalses kahjumis 19 890 krooniga. Seega kujuneb FIE Ilona Krobeni omafinantseeringuks nii taimed, kui esimese aasta kahjum kogusummas 67 890 krooni (taimed 48 000 + kahjum 19 890 kr). Vastav valmisolek omafinantseeringu tasumiseks on FIEl olemas. - - 5
rentnikul. Peaaegu igasugust vara, mida saab osta saab ka liisida. Ettevõtted liisivad mitmesugust vara nii lühikeseks kui ka pikaks perioodiks. Näiteks nagu seadmed ja masinad. Liisinguid ei anna ainult liisingufirmad vaid ka pangad. Igal liisingu tehingul on kaks osapoolt liisinguandja ja liisinguvõtja. Liisinguandja on vara omanik ja liisinguvõtja on vara kasutaja. Liisitud vara tuleb tavaliselt ka kindlustada. Liisinguvõtja peab tegema ka omafinantseeringu, see on mingi protsent vara maksumusest. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustub maksma liisingu eseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingu eseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingu eseme valdamsel ja kasutamisel. Liisimguvõtja võib lepingust
Riskikapitalistid on investorid, kes otsivad oma raha paigutamiseks algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suurt tulu. Enamasti huvitavad neid teadusmahukad valdkonnad. Peamine on, et ettevõttel oleks eeldusi alginvesteering 2-7 aasta jooksul kümnekordselt või enamgi tagasi teenida. Kui isiklikest säästudest või äripartneri abiga on teatud rahasumma kokku saadud, võib lisaraha hankimiseks pöörduda panga poole. Pank nõuab laenu taotlevalt ettevõttelt omafinantseeringut. Nõutava omafinantseeringu suurus sõtlub sellest: · kui riskantseks pangatöötajad äriprojekti hindavad; · kui usaldusväärseks ja võimekaks palnk loodava ettevõtte omanikke ja juhte peab; millise laenutagatise pank ettevõttelt saab. Kui ettevõte laenu tagasi ei maksa, on pangal õigus tagatis maha müüa või laenu käendanud isikultsisse nõuda. Tavaliselt peab ettevõtte oma rahaga katma ligikaudu 30-40% äriprojekti maksumusest. Enamasti ei anna pangad laenu enamaks kui kümneks aastaks.
mehe sissetulekud tegelikult ühesuurused, aga eluasemelaenu saab taotleda ainult Mati, kuna Kalle teenib panga silmis vaid 320 eurot. Sellest kodulaenu taotlemiseks ei piisa. Kui osa palgast saadakse ümbrikus, mõjutab see laenutaotluse rahuldamise tõenäosust. Teiseks mõjutab ametlikult tõendatud sissetuleku suurus ka seda, millise intressimääraga on võimalik laenu võtta ja kui suur saab olla võimalik laenusumma. Ka sõltub sissetulekust osalt nõutava omafinantseeringu määr. (3). Laenu ja liisingut väljastavad pangad võtavad kliendi maksevõime hindamise aluseks viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtte või tööandja poolt väljastatud tõendi samal perioodil saadud sissetulekute kohta. Mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud ei saa dokumentaalselt tõendada oma tegelikke sissetulekuid ja kliendi vähese maksevõime tõttu ei sõlmi pangad ilma piisavate lisatagatiste olemasoluta ka laenu või liisingutehinguid
Faktooring on laenutoode, mis on mõeldud debitoorse võla (st laekumata arvete) finantseerimiseks, tagamaks ostjate arvete kiire laekumine. 32. Pikaajaline finantseerimine: Pangad ja teised finantseerimisasutused pakuvad selleks puhuks investeerimislaenu toodet, mis ongi mõeldud pikaajaliste (kuni 15. aastaste) põhivaradesse tehtavate investeeringute rahastamiseks. Laenu taotlemise aluseks on vettpidav äriplaan ning vajalik on ka omafinantseeringu olemasolu. 33. Riskianalüüs: millised on kõige tõenäolisemad välisfaktorid, mis võivad teie ettevõtet ohustada? Võimalikud riskifaktorid: · makromajanduslik olukord halveneb; · turusituatsioon muutub; · seadusandlus muutub; · toorainete ja materjalide hinnad tõusevad; · tööjõud kallineb; · energia, kütuse vms hinnatõus;
Kogu maja pind on 130 m², millest tootmisruumid, kauplus ja ladu võtavad enda alla 55 m². Ettevõte annab käesoleva aasta lõpuks tööd 6 inimesele. 2.3 ÜLEVAADE INVESTEERINGUTEST JA FINANTSEERIMISALLIKATEST Ettevõtte asutamis- ja stardikulud on ettevõtte asutamisel finantseeritud omaniku omavahenditest. Peamiseks investeeringuks tootmise alustamisel oli õmblusmasinate ostmine maksumusega 120 000 krooni. Õmblusmasinad osteti Sampo Liisingu kaasfinantseerimisega (omafinantseeringu osakaal 30%). Lisaks antud investeeringule plaanib OÜ MD osta käesoleval aastal ka auto, mida planeeritakse kasutada kauba vedamisel nii oma poodidesse. Antud investeeringu maksumus on 50 000 krooni. 3.0 TOOTED JA TEENUSED 3.1 TOODETE JA TEENUSTE KIRJELDUS OÜ MD disainib ja toodab rõivaid ning aksessuaare. Võimaliku tooteliini laiendusena nähakse tulevastel aastatel võimalust toota jalatseid.
Ideedest paberil kuni ametlike paberiajamisteni välja võttis üksjagu aega. Äriplaan oli tehtud põhjalik, alustades konkurentide taustast ja lõpetades hinnakirjade ja lisaväärtuste pakkumisega. Esialgsed eesmärgid oli saada ametlikud toimingud kõik seadusega vastavusse. Alates elektri projektist ja lõpetades tuleohutuse ja tervisekaitsega. Esialgsed plaanid on enamuselt realiseerinud, arendamine jääb omafinantseeringu ja projektid fondide avamisperioodi ootele. Esimesed 3aastat olid rasked, ettevõttele pidi palju peale maksma enda palgast. Näiteks elekter ja vesi, talvekuudel oli tulu väike. Hiljem, kui ettevõte oli end inimeste seas tõestanud hakkas suusõnaline reklaam levima ning tulu tõusis. Seejärel tõstis omanik hinda ning kliente tuli ikka juurde sest nõudlus oli suur. Ettevõtte rahastamine toimus oma vahenditest ning kaasfinantseerija rahadest.
01.2011. [2] Ivar Raigi arvates oleks sobiv aeg eurole üle minna uue majandusfaasi tõusul 2017. 2018. aastal, kuigi Eesti valitsus kihutab täiskiirusel vastu euroga liitumisele 2011. aasta algul. [3] Suurimaks muutujaks on laenuintressides ja investeeringutelt nõutavates tulunormides on tasu riski eest. Enamik tarbimist baseerub ikkagi laenurahal ja töökohad sõltuvad investeeringutest. Kõrgemate riskide korral on laenuraha hind kallim, st. laenuintress kõrgem. Omafinantseeringu määr kõrgem ja laenuraha seega raskemini kättesaadav ja raskemini ka teenindatav. Eesti krooni kasutusega seotud riskid tulenevad Eesti krooni kasutusala suurusest ja mahust võrreldes euro kasutusalaga. Euro kasutusala on kordades suurem, kasutusel olevate eurode hulk arusaadavatel põhjustel samuti. Seega on euro valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv, seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Eesti
kui tema töötajad arenevad (Johnsson 1996, lk. 172). 2.7. Finantsmajandusplaanid 10 Kogu äriplaani finantsmajandus algab finantseerimisest. Raha, millega äri alustada, võib olla enda oma, laekuda teatava osa ettevõtte omandiõiguse müügist või olla laenatud. Tuleb kindlaks määrata äriprojekti finantseerimine erinevates arengufaasides ja projekti omafinantseeringu ja laenukapitali suhe. Tähtsusetu ei ole ka küsimus keda kavatsetakse kasutada finantsallikana ja millised probleemid võivad sellega kaasneda (Pickle, 2. osa, 1991, lk. 64). Kindlasti on vaja koostada kasumiaruanne. Võimalikult täpselt tuleb välja arvestada ettevõtte kulutused. Peale kasumiaruande koostatakse veel rahavoogude plaan, milles sisalduvad sisse- ja väljaminekud kuude lõikes. Ette planeeritakse rahavoo muutus kuu jooksul ning
tingimused ja korra ning toetuse saamise eelduseks oleva omaosaluse suuruse ja nõuded omaosalusele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008] (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud määruses nähakse lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse puhul muuhulgas ette toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu määr või suurus, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord, nõuded toetuse eraldamise lepingule, toetuse väljamaksete tegemise kord ning toetuse tagasinõudmise alused. [RT I 2007, 71, 434 - jõust. 1.01.2008] (14) Lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse jaotuskava kinnitab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus võib kinnitada mitme eelseisva eelarveaasta kohta
6. Töötasu /ainult kasvutoetuse puhul/ 0,00 0 6.1. 0 Projekti maksumus kokku: 1 0,00 0 Toetusena taotletav summa #DIV/0! Omafinantseeringu summa 0,00 #DIV/0! Näited: 1. starditoetuse projekti eelarve 4500 eurot toetusena taotlev summa 3600 80% omafinantseering 900 20% 2. kasvutoetuse projekti eelarve 68000 eurot toetusena taotlev summa 32000 47,06%
Ettevõtte käivitamiseks ja toimimiseks 5. vajalikud tööjõukulud 0.00 0 5.1. Personalukulu 0 Projekti maksumus kokku: 1 0.00 0 Toetusena taotletav summa #DIV/0! Omafinantseeringu summa 0.00 #DIV/0! Näited: 1. starditoetuse projekti eelarve 4500 eurot toetusena taotlev summa 3600 80% omafinantseering 900 20% ** Kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, tuleb summad näidata ilma käibemaksuta MINE VABATAHTLIK Märkida toetuse summa, max starditoetus 15000
5. 0.00 0 vajalikud tööjõukulud 5.1. Personalukulu 0 Projekti maksumus kokku: 1 0.00 0 Toetusena taotletav summa #DIV/0! Omafinantseeringu summa 0.00 #DIV/0! Näited: 1. starditoetuse projekti eelarve 4500 eurot toetusena taotlev summa 3600 80% omafinantseering 900 20% ** Kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, tuleb summad näidata ilma käibemaksuta MINE VABATAHTLIK Märkida toetuse summa, max starditoetus 15000
6. Töötasu /ainult kasvutoetuse puhul/ 0.00 0 6.1. 0 Projekti maksumus kokku: 1 0.00 0 Toetusena taotletav summa #DIV/0! Omafinantseeringu summa 0.00 #DIV/0! Näited: 1. starditoetuse projekti eelarve 4500 eurot toetusena taotlev summa 3600 80% omafinantseering 900 20% 2. kasvutoetuse projekti eelarve 68000 eurot toetusena taotlev summa 32000 47.06%
8 14.8 x 100 000 = 14,8mil kokku 24,8 mil 2) 250 000 x PVIFA (14,9)= 3 725000 3) pv = fv/1+0,03’10 = 5mil / 1,344 = 3 720280 4) 50 000 x 1- (1/(1+0,03/12)’120) /0,03/12 = 0,02955/0,00025 = 118,2 x 50 000 = 5 910 000 Finantskaasus 16 (rendimakse) Oletame, et Te soovite omale osta uue sõiduauto, kasutades liisingfinantseerimist. Teile sobiva auto maksumus on 23 000 €. Hinnata, kui suur saab olema Teie igakuune liisingumakse juhul, kui liisingfinantseerimise intressimäär on 3,5%, omafinantseeringu suurus on 25% sõiduauto algmaksumusest, liisingperiood 5 44 aastat ning selle lõpul sõiduauto jääkväärtus 5000 €. PV - 23 000 I = 0,035 0,25 X 23 000 = 5750 17250 € N = 5a - rendimakse valem - makse kujuneb nii Pmt = 17250 - 5000/(1,035)’5 // (1 - 1/(1,035)’4)/0.035 +1= 17250 - 4210 // 4.67 =
5156% 1 Pidevalt 10% 2,71282(0.10)-1 10.5171% 21 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Oletame, et soovite võtta eluaseme laenu summas 400000 aastase intressimääraga 6,5%, 20 aastaks. Kui suur oleks teie igakuine makse pangale omafinantseeringu puudumisel? Kuine intress oleks siis i=6,5/12=0,54166% N oleks 12 × 20=240 400000 × 0,0054166 A= = 2982,25 1 1- (1 + 0,0054166) 240 Pank laenab kliendile (eraisikule või ettevõttele) tingimusel, et laen teatud perioodi jooksul tagastatakse. Laenumakse koosneb laenu põhiosa tagasimaksest ja intressimaksest. Tagasimaksmise viisid: Annuiteet
Mööbli ja muu inventari soetuskulud kantakse: IGF/ kassavood/ rida 39. Bürootehnika soetuskulud kantakse: IGF/ kassavood/ rida 40. 30 Immateriaalse põhivara soetamine EAS-ist saadud toetuse abil kantakse toetussummana: IGF/ kassavood/ rida 27. Siis ilmub summa automaatselt: IGF/ kassavood/ rida 42. Kuna EAS-i toetus ei kata kogu soetusmaksumust, siis omafinantseeringu osa immateriaalse põhivara soetamisel kantakse: IGF/ kassavood/ rida 43. 31 Ilma toetuseta soetatav immateriaalne põhivara kantakse samuti: IGF/ kassavood/ rida 43. Põhivara olemasolul tuleb määrata ka nende amortisatsiooninorm. Amortisatsiooninorme saab sisestada vaid täisarvudena. Seadmete amortisatsiooninorm sisestatakse: IGF/ algandmed/ rida 5.
või kõrgema omaosaluse määra kaudu. Omaosaluse määr ehk ka laenuvõtja omafinantseering algab hüpoteeklaenude puhul maailmas levinud praktika järgi üldjuhul 10 protsendist. Ärikinnisvara puhul on võrreldes eluasemetega kõrgema riskitaseme tõttu levinud 20-30 protsendilise omaosaluse määra kasutamine. Riskantsemate projektide puhul võivad pangad nõuda ka poole projekti maksumuse ulatuses omafinantseeringu kasutamist. Teatud juhtudel on võimalik lisatagatisi kasutades projekte ka üksnes võõrkapitaliga finantseerida. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 157) Büroohoonete arenduste puhul eksisteerib finantseerimise puhul üsna tihti laenuperioodi kaheks erinevaks sisuliseks laenuks jagamist. Esimesel juhul on tegemist ehituslaenuga ning hiljem finantseeritakse ehituslaen hoone täituvuse varasemalt kokkulepitud tasemeni jõudmisel ümber hüpoteeklaenuks. Seejuures nõutakse ka esialgse
............................................................................................. ............................................................................................. 15. Kas arvad, et ettevõte peaks töötajatele võimaldama peale tööalase koolituse ka töötaja tööga otseselt mitteseotud koolitusi? jah..... ei..... 16. Kas oled nõus osalema Sind huvitaval koolitusel/kursusel/treeningul ka osalise omafinantseeringu korral? jah..... ei..... 17. Mis võiks koolituste korraldamises teisiti olla? Millised ettepanekud on Sul koolituskorralduse muutmiseks edaspidi? ............................................................................................. ............................................................................................. ............................................................................................. .......................
seaduse ja perioodi 20072013 struktuuritoetuse seaduse alusel (edaspidi struktuuritoetus), muude õigusaktide alusel eraldatava Euroopa Liidu toetuse (edaspidi Euroopa Liidu muu toetus) ning välislepingute alusel Eesti Vabariigile eraldatava toetuse (edaspidi muu välisabi toetus) sildfinantseerimiseks, struktuuritoetuse, Euroopa Liidu muu toetuse või muu välisabi toetuse saamiseks vajaliku omafinantseeringu tagamiseks või enne seaduse jõustumist võetud eelnimetatud olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Vald ja linn on kohustatud kooskõlastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 valla ja linna ning nendest sõltuvate üksuste poolt võetavad kohustused Rahandusministeeriumiga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täpsema loetelu ja kohustuste võtmise kooskõlastamise taotluse esitamise ning taotluse hindamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega
annaabi.ee 
