Sissejuhatus Olümpiamängud on kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said oma nime Olympose mäe järgi. See mägi asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud toimusid umbes 3000 aastat tagasi. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ja seal osalesid ainult mehed. Võitjatele pandi kaela suur pärg. Tänapäeval võistlevad olümpiamängudel nii mehed kui ka naised. On suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud. Mängud toimuvad erinevates riikides ja vaheldumisi iga kahe aasta järel
POSEIDON Koostanud - Liisa Kivimaa, Kadri-Johanna Ilumäe, Kärt Erikson Poseidon · Poseidon on Kreeka merejumal. · Merejumalaks sai ta oma vendade Zeusi ja Hadesega liisku tõmmates. · Poseidon on üks Olympose jumal. · Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Poseidoni pühaks loomaks peetakse hobust. Ta kinkis inimkonnale hobuse. · Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset.
Heliose kaarik, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvis jne. Legendid Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks, et teised jumalad ilujumalanna pärast tülli ei läheks. Aphrodite pettis Hephaistost mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas sõjajumal Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis Aresest ja Aphroditest Hephaistosele ning too valmistas lõksu. Kui Ares ja Aphrodite voodis olid, vangistas ta nad metallvõrku ning viis Olympose mäele, et neid teiste jumalate ees häbistada. Jumalad naersid ning Poseidon veenis Hephaistost vangistatuid vabastama, kui Ares abielurikkumise eest trahvi maksab. Legendid räägivad veel, et Hephaistos sepistas kõik Olümpose troonid. H valmistatud olevat ka kink, naine nimega Pandora ja tema laegas, mille jumalad inimestele saatsid. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid. Ühe müüdiversiooni järgi varastas Prometheus inimestele tule Hephaistose ääsilt.
· Soojematest pilvedest jäävad heledad väädid · Külmematest pilvedest jäävad tumedamad vöödid Suur Punane Laik · Tegu on hiiglasliku pöörleva pilvesambaga. · Selle avastus on tavaliselt omistatud Cassini´le või Robert Hooke´le 17.sajandil · Astronoomid on seda hiigellaiku juba 300 aastat uurinud. · See kaob vahetevahel, ilmudes alati tagasi. Huvitavat · Jupiter (a.k.a. Jove; Kreeka Zeus) oli jumalate kuningas, Olympose valitseja ja Rooma riigi patroon. · Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas · Ühe täispöörde ümber telje teeb Jupiter 10 Maa tunniga Kasutatud kirjandus · Sue Becklake - Kosmos, tähed, planeedid ja kosmoselaevad · http://www.miksike.ee · http://www.google.ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet ) Aitäh kuulamast!
Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile. Samas tehti ka paraadportreid, kus kujutatavaid ilmselgelt kaunistati. Liikumise väljendamisele püüdlevatest skulptuuridest on kahtlemata tuntuim skulptor Myroni Kettaheitja. Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed. Pheidias oli ka paljude Ateena Akropoli skulptuuride valmistaja. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid.
kavalaim. Oma vargameisterlikkust tõestas Hermes juba noores eas. Nimelt ronis ta juba oma sündimise päeval hällist välja, leidis kilpkonna ja meisterdas omale lüüra. Öösel asus ta teele, et varsastada oma venna Apolloni veisekarjad. Seejärel vedas ta loomad koopasse ja leiutas tulemasina, et paar biifsteeki endale praadida. Kõrvaldades kõik jäljed ja koju hälli tagasi jõudes oli vana talupoeg teda märganud. Apollon läks asja uurima, kuid Hermes vandus pühalikult Olympose jumalate ees, et tema ei tea asjast midagi. Zeus naeris selle peale ja Hermes näitas oma leiutist ja lüürat, mille Apollon kahjutasuks endale võttis. Kuna see võlus teda niivõrd kinkis ta Hermesele isegi kuldse võlukepi. Kepikese abil uinutab Hermes unne seda, keda tahab, sellega saadab ta unenägusid, sellega saadab ta ka surnuid allilma ning see on tema tunnusmärgiks, kui ta täidab ülesandeid jumalate saadikuna. Kui ülesandega on kiire, kannab ta tiivulisi sandaale.
Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht
Anadyomene (laineist tõusnu). Hilisema versiooni esitab "Ilias" mille järgi Aphrodite oli Zeusi ja Dione tütar. Suhted Aphrodite oli hilisema kirjanduse järgi abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olympose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Iginoor Adonis Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu peajumal Zeus, kes otsustas, et kolmandiku aastast veedab Adonis omaette, kolmandiku koos Persephonega ning kolmandiku koos Aphroditega. Aphrodite järeltulijad: Eros Aeneas Harmonia
Vana- Kreeka olümpiamängud. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said endale nime Olympose mäe järgi, mis asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud olid umbes 3000 aastat tagasi ja need toimusid Vana- Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ning seal osalesid ainult mehed, kes austasid jumalaid ning ei olnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge treenima 10 kuud enda kodukohas ja sellele järgnes 30- päevane eritreening Elises.
ulatuva, laia voltis rüüga, käed rinna ees, tavaliselt lokkisjuukselise soenguga, näol nn "salapärane arhailine naeratus". · Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus, seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. · Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. · Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. · Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine.
Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, riiakas. Dionysos Bacchus Zeusi ja Semele poeg, elas Ilves, sokk, Õpetas inimestele (surelik) Teebas. Esines sageli härjana
Härjaga seotus ka kaksikkirves - võimu või tapmise sümpol - tähistati terminiga LABRYS - laburintus tähendab siis kaksikkirve kodu. Jumalannasid leiab ka pitsatitel - nt tantsivaid jne. Potnia - emand - tulnud majanduslikest materjalidest/tekstidest. patriarhaalseim religioon on see kreeka-mükeene religioon. ei saa öelda, et naise keskne. pronki aeg lõppes katastroofiga ja siis kujunes klassikaline tsivilisatsioon välja. oluline muutus on vahepeal toimunud. kreeka pante - 12 olympose jumalat - tegelt tähtsaid jumalaid on rohkem kui 12. nüüd alles kerkivad esile templid. kreeka tekstidega on küllaltki arvestatud materjal - müüdid, rituaalid. suht terviklik pilt kreeka religioonist. iseloomulikud jooned: ·linnriigi keskne ühiskond - kreeka religioon oli polise keskne - poliitliline organisatsioon aga oli ka religioosne üksus - kodanikud koos austasid jumalaid. tähtsamate jumalate austamine oli riigi kontrolli all
Aphrodite ehk Venus ehk Atheina Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav". Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad tuvi, jänes, varblane, ka luik ja ilusad lilled. Aphroditel on võim ka mere üle, mistõttu ta võib kinkida head mereilma. Ta oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. 4 Hesiodose järgi oli Aphrodite üks ürgjumalusi, kes oli olemas enne Zeuzi ja teiste Olympose jumalate võimuletulekut. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose suguti ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Ka Aphrodite nime seostab rahvaetümoloogia merevahuga (aphros); nime tegelik päritolu ei ole teada. http://media.photobucket.com/image/aphrodite+anime/ MercuriusTJ/Greek %20Gods/Olympians/AphroditeII.jpg?o=54
ei puhkust, und, ei hinge tõmmet sa saa. Oiged olgu sinu kõne, hädaldus su ainsad sõnad." Lisaks selle tuli iga päev kotkas, kes nokkis Prometheuse maksa, mis valmistas talle kohutavaid piinu. Vahel eksisid ka jumalad ise. Näiteks oli Zeus kõige truudusetum abikaasa, kuid teda oli raske karistada. Truu ei suutnud olla oma mehele ka Aphrodite. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olympose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Lõpuks veenis merejumala Poseidon Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Vanakreeka müüdid olid õpetuseks ja eeskujuks inimestele ammustel aegadel ning on ka praegu. Inimesi on ikka ja alati iseloomustatud nende tegude ja eesmärkide põhjal. Kurjus, endakasupüüdlikus, viha, ahnus, julmus, truudusetus,
füüsiline jõud. Herakleste lapsepõlved olid suhteliselt sarnased: mõlemad kasvatati üles paari poolt, kes ise lapsi ei saanud. Oma tohutu jõuga said mõlemad oma vanemaid kodutöödega aidata. Kui Herakleste lapsepõlved üldiselt oli suhteliselt sarnased, siis täiskasvanuikka jõudes lähevad nende teed täiesti eri suundadesse. Multikakangelane läheb vastuseid oma päritolu kohta otsides Olympose mäele, seal Zeusiga kontakti saades saab ta teada, et on jumalikust soost ning ainus võimalus perekonna juurde naasta on saada suureks kangelaseks. Zeusilt saab ta ka ühe olevuse nime, kes on mitmeid kangelasi treeninud (Phil). Phil treenib Heraklese tugevaks ja nutikaks, koos alistasid nad mitmeid koletisi, kes inimesi ründasid. Mängufilmi-Herakles läheb jõudu ja õnne proovima kuninga õukonda pürgides. Seal märgati Heraklese tugevust ning talle määrati pealtnäha
Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares(sõjajumal, kreeklased ei armastanud teda); Athena(sõjajumalanna); Hephaistos(tulejumal); Apollon(kunstide kaitsejumal); Artemis(jahijumalanna Mandri-Kreekas, viljakuse kehastus Väike-Aasias); Aphrodite(ilu- ja armastusjumalanna); Hermes(käskjalg); Hestia (kodukoldejumalanna); Demeter(maajumalanna); Dionysos(veinijumal).
Sel aastal omandas firma rajaja Christodoulos Haggipavlu oma teise laeva, et paremini toime tulla veinitellimuste kohaletoimetamisega. Järgnes veinitehase rajamine Limmasoli lähistele. XX sajandi alguses valmis Haggipavludel suur brändi-destilleerimise tehas Limmasolis. Hiljem ühendati brändi tootmine ETKO veinitööstusega ja viimase nime all ollakse tegevuses tänaseni. Haggipavlu perekond omab täna veinitööstusi ka väljaspool Küprost. Kreekas Mantinias asuv Olympose veinitehas on keskendunud kohalikku Mantinia veini tootmisele Moschofilero viinamarjadest, samas valmib ka punane Nemea. KEO-Veinifirma, mis moodustati 1927 Küprose ärimeeste ettevõttena. Alguses lepiti kokku Haggipavludega, et vastastikku tulusatesse äridesse ei sekkuta, kuid veinitootmisest KEO-le ei piisanud ja 1935 alustati brändi destileerimist, mis ärritas Haggipavlut sedavõrd, et ta asutas ETKO. Tänaseks on KEO Küprose suurim tööandja(üle 600 töötaja), kes lisaks
kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e piirkonnad kõrgusega 2-4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. 6 Kõige rohkem pakub huvi Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit läbimõõdus ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse
Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e piirkonnad kõrgusega 2-4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. Kõige rohkem pakub huvi Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit läbimõõdus ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse
Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent -- Lada maa. Eraldiseisvatest kõrgematest aladest pakub kõige rohkem huvi Beta regioon. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurima läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Võrdluseks märgime, et Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit läbimõõdus ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi
peegeldasid reaalseid ajaloosündmusi ning ka kultuuris toimunud aeglasi muutusi. (Dommermuth-Gudrich 2004: 11-12) Nii nagu iga kreeka polist hoidis koos ühine kultus ja sellega põimuvad müüdid, oli ka kogu kreeklaste kogukond kultuseühendus. Kõigile kreeklastele ühised olid Delfi oraakel, olümpiamängud ja Homerose eeposed. (Dommermuth-Gudrich 2004: 15) Ürgjumalad Vanade kreeklaste arvates valitsesid Olympose jumalad maailma, kuid polnud seda alati teinud. Suulised pärimused rääkisid teistest jumalustest ja ürgjõududest, mis eksisteerisid varasemal ajal, kui universum oli lapseeas. Paljudel juhtudel selgitasid nendest varastest jumalustest jutustavad müüdid looduse olemasolu. Paljud filosoofid pidasid ürgkaost kogu tegelikkuse aluseks. Näiteks esindavad ürgjumalused universumi elemente: päeva, ööd, maad, merd, taevast jne. Chaos (Kaos) eksisteeris enne maailma tekkimist, ajal, kui
Klassikaline ajajärk(6-5 saj eKr)- Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta, kogusid enda ümber toetajad ja toimus sõjaline konflikt Peloponnesose sõda(431-404 eKr) Sõja võitis Sparta. Järgnes lühike Sparta ülemvõim kuni Ateena taas võimu saavutas. Perikles kujundas pikka aega Kreeka poliitikat. Kreeka usund: Polüteistlik-mitme jumala kummardamine, Kreeka jumalad olid antropomorfsed(inimesekujulised) Tähtsaimad jumalad kuulusid Olympose jumalate perekonda: Zeus(piksejumal), Hera(Zeusi naine), Poseidon(merejumal), Hades(allilm), Ares(sõjajumal), Apollon(valguse, tarkuse, kaunite kunstide jumal), Hephaistos(tuli ja vulkaanid), Athena(linnade kaitse jumal), Artemis(jahijumal), Aphrodite(armastus). Prometheuse lugu-Inimsteaitaja, kes varastas Zeusilt tule ja andis selle inimestele, Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäeahelikku, kus kotkas ta maksa nokkis, lõpuks päästis Herakles ta ära. Oraakel-tulevikuennustaja,
Kreekas on neli looduskaitse vormi: Iidsed poollooduslikud metsatüübid Iidsete poollooduslike metsatüüpide pindala kogu riigis on ligikaudu 22 143 ha. Selle hulka kuulub 16 piirkonda, mis on arvatud Euroopa biogeneetiliste reservide kaitsevõrgustikku. Piirkonnad on näidatud järgneval kaardil. 6 LEGEND iidsete poollooduslike metsatüüpide asukohad 1. Trahaniou Xanthi - ürgmets 2. Olympose tuumikala – rahvuspark 3. Ainose tuumikala - rahvuspark 4. Samaria tuumikala - rahvuspark 5. Oeti tuumikala - rahvuspark 6. Pindose tuumikala - rahvuspark 7. Prespesi tuumikala - rahvuspark (haisva kadaka mets) 8. Kouri-Almyros - mets 9. Lecini of Etoloacarnania - saarepuistu 10. Zaros Iraklio Kreeta kanjonis - "Rouva" mets 11. Messeenia, Sapienza saar – igihaljas lehtmets 12. Promahona Likostomou Arideas – rumeelia männipuistute alad 13
Aphrodite 1 ÜLESANDED Aphrodite (varem eesti keeles Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav". Rahvaetümoloogia järgi tulenes Aphrodite nimi sõnast aphros ("merevaht"). Seepärast oli tal võim ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Hesiodose järgi oli Aphrodite üks ürgjumalusi, kes oli olemas enne Zeusi ja teiste Olympose jumalate võimuletulekut. Hilisema versiooni esitab "Ilias", mille järgi Aphrodite oli Zeusi ja Dione tütar. 2 TÄHTSAMAD TEOD Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kolmest jumalannast (Hera, Athena ja Aphrodite) kõige kaunimaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena.
Sel viisil vabastas Epikuros inimesed ühest nende peamisest murest: nimelt küsimusest, milline on elu pärast surma ning kuidas peaks inimene selleks valmistuma. Epikuros leidis, et hea elu poole tuleb püüelda just nimelt selles maailmas, kuna ühtegi teist ei ole. Üldiselt uskus ta, et üleloomulike jõudude omistamine loodusele on enamike inimeste jaoks hirmuallikaks ning surematuse idee hävitab inimeste jaoks lootuse kunagi valust ja kannatustest pääseda. Epikuros küll uskus Olympose jumalate olemasolu, kuid ta leidis, et nood ei pühenda ennast tegelikult maailmas ja inimeste eludes toimuvasse. Epikuurlased eelistasid loomulikke seletusi üleloomulikele ning protestisid tugevasti maagia, astroloogia ja ilmutuste ning selgeltnägemise vastu. Epikurose uskmatus üleloomulikkudesse jõududesse oli see, mis sundis tema kirglikku järgijat Lucretiust nimetama teda ,,religiooni hävitajaks". Epikuros ja tema järgijad elasid lihtsat elu
pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e piirkonnad kõrgusega 24 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. 4 Mäed Veenuse kõrgeim tipp, Maxwell mägi (11 kilomeetrit), asub Veenuse põhjapoolsel kontinendil, Ishtari maal, ja seada ümbritsevad 23 kilomeetrit kõrgused mäeahelikud. Võrdluseks Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Hawaii saarel on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Üks huvipakkuvamaid piirkondi Veenusel on Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja kõrgus 5 kilomeetrit, tema kraatri läbimõõt on 6090 kilomeetrit. Meteoriidikraatrid
METOIGID vabad kodanikeõigusteta inimesed, nt näitlejad ja käsitöölised. ORJAD 200 000 tk RELIGIOON JUMALAD ANTROPOMORFSED, surematud ja võimsad, kindlat arvu ei tea. Jumalad moraali ja loodusjõudude, inimlike tegevuste kaitsjad, viljakuse edendajad, võisid tuua edu/hukatust vastavalt käitumisele. Tähtsad jumalad olid üks perekond, mida juhtis ZEUS. Kaks suurt põlvkonda Zeus+õed-vennad ja Zeusi lapsed. Elasid OLYMPOSE MÄEL, kuid võisid vabalt liikuda igal pool. TÄHTSAMAD JUMALAD ZEUS taevajumal, äikese käsutaja. Kaks venda Hades&Poseidon, nende kolme vahel maailma valitsemine jaotatud. Lugematu arv lapsi paljude naistega. Sageli ilmus kotkana. HERA Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielukaitsja. Lemmikohvriloom oli veis `veisesilmne'. HADES Zeusi vend, allmaailma valitseja. DEMETER Zeusi õde, viljakuse kaitsja. Persephone ema. ARES julm sõjajumal, temast lugu ei peetud.
kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 710 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent Lada maa. Eraldiseisvatest kõrgematest aladest pakub kõige rohkem huvi Beta regioon. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurima läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Võrdluseks märgime, et Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit läbimõõdus ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 34 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid
akropolist. Alllinnas olid elamud. Keskväljaks- agoraa- kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Ülalinnas ehk akropolil asusid templid ja sinna mindi sõja ajal varjule. Linnades olid veejuhtmed ja algeline kanalisatsioon. Linn oli jagatud sirgete tänavatega täisnurkseteks kvartalisteks. Muistsetel kreeklastel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Tähtsamad olid olümpuse jumalad, eesotsas Zeusiga. Kreeklaste uskumuste kohaselt ei olnud Olympose jumalate võim piiramatu. Kreeka jumalatele omistati kõiki inimlike jooni. Inimestest eraldas neid igavne noorus, surematus ja võim inimeste saatuse üle. Peamisteks kultuse paikadeks olid templid ja altarid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud, atleetide, luuletajate ja muusikute võistlused. Sealt saavad alguse olümpia mängud. Kreeklaste suurimad saavutused on filosoofia, kirjanduse, kunsti ja teaduse alal. Arhidektuur: Tähtsaim ehitis on tempel
,,Miks sa nutad, mu laps?" küsib ta. ,,Sa tead ju küll. Palun sind, ema, et sa aitaksid mul kätte maksta. Sa oled jumalanna: mine kõigi jumalate isa Zeusi juurde ja ütle talle, et ta toetaks troojalasi ja annaks võidu nendele. Nii näeksid kreeklased, et kui mina ei võitle, ei ole ka neil võidulootust! Oh palun, ema, võta mind kuulda!" Meeleliigutuses lubab Thetis Achilleuse palve täita; ta lendab jumalate kogunemiskohta püha mäe Olympose tipul ja palub Zeusilt abi kättemaksuks Achilleuse au solvamise ja alanduse eest. Zeus kuulab teda kipras kulmul. Pikale veninud sõda teeb ta murelikuks, nagu see on pannud muretsema ja ajanud omavahel tülli teisedki jumalad. Lõpuks pomiseb ta: ,,Ma ei saa sulle milleski ära öelda, Thetis. Hea küll. Kreeklastel tuleb su poja solvamise eest kallilt maksta." II laul On öö. Kõik inimesed ja jumalad magavad. Oma telgis magab Agamemnon. Siis aga
sõnu. Narkissos nägi vees enda peegelpilti ja armus sellesse. Ta ei suutnud vee äärest enam lahkuda. Üksnes surm võib mind temast lahutada. Ja nii juhtuski. Noormees lõppes otsa, kummardudes allika kohale, silmad kogu aeg veepeeglil. Paigas, kus noormees oli lebanud, õitses uus ilus lill, mida hakati hüüdma Narkissose nime järgi nartsissiks. Echo kurvastas selle üle nii, et kaotas viimsegi elujanu ja muutus kaljuks. Olympose jumalad hoolitsesid aga selle eest, et ta hääl maailma kostma jääks, ja nii tekkis kaja. Müütilise Narkissosse järgi võeti kasutusele väljend nartsissism. Nartsissistliku inimese psühhiaatriline definitsioon hõlmab mitut hävitavat enesearmastuse vormi mitte ainult edevust, vaid ka enese tähtsustamist, endasse süvenemist, enesekesksust ja üleolevat või põlgavat hoiakut teiste suhtes. See on suur probleem ning ka paljude psühhiaatriliste häirete ravi tüsistus
Traditsiooniline kreeklaste jumalakäsitlus oli antropomorfne (inimkujulised jumalad). Kujutati inimlikena, inimestesarnasena, surematud. Toitusid ambroosiast ja nektarist. Kreeklased arvasid et jumalate/ jumalannade soontes voolab eriline roheline vedelik, mitte veri! Olympia Zeusi kultuseks korraldatud kultuslikud võistlusmängud, hiljem nim olümpiamängudeks. Korintoses Poseidonile pühendatud mängud Delfis Apolloni auks võistlusmängud Jumalad elasid Olympose mäe tipul (Põhja-Kreeka ja Makedoonia piirkond) Olympia ja Olympos kaks erinevat Zeusi palees elavad 12 tähtsamat olümplaste jumalust: Zeus, Poseidon, Apollon, Ares, Hermes, Hephaistos, Hera, Demeter, Artemis, Aphrodite, Athena ja Hestia. Kõikidest 12-st jumalast on kõige vähem koha peal Hephaistos (käsitööjumalus), ta oli Herast sündinud. Zeus võrgutas palju naisi. Hephaistos oli maa-aluses sepikojas... Hera oli Zeusi õde ja abikaasa.
Mooses. Seda tunneme 10 käsu all. On piibli vanim osa. Umb. I a.tuh keskpaigas eKr kujunes välja tõeline ainujumalakultus-monoteism. Prohvetid olid tulihingelised monoteismi kuulutajad. Kreeka: geo. olud-võimsad mäed, soe, kuiv kliima, turvaline, idakallas liigendatud, palju saari. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Olid linnriigid e. polised. Põhja- Kreekas Olympose mägi, Kesk-Kreeka ühendab Peloponnesose maakitsust. Põldu vähe, kasvatati oliive, viinamarju. Kreeka asub Balkani ps, Egeuse mere saartel, mägine ala, kliima kuiv, kuum, vihma harva, jõed väiksed, veevaesed, suvel kuivavad, liigendatud mererannik, meri on peamine ühendustee. Kreeta-Mükeene ajajärk: umb. 2000-1100 eKr Omamoodi kõrgkultuur ning jagunes 2-ks-minoiliseks Kreeta kultuuriks ja mükeene Kreeka kultuuriks. Minoiline-2000-1400 eKr, Kreeta saar, legendaarne kuningas Minos
iii. Britomartis Teeba jumalanna, põgenes Minose armastuse eest ning hüppas kaljult vette. Kalurid tõmbasid ta võrkudega veest välja. e. ja kütid i. Orion - üritas Artemist vägistada. Viimane tappis ta kättemaksuks nooltega ii. Aloaadid, - Aloeusi ja Iphimedeia hiiglasuured pojad. Üritasid Ossa ja Pelioni mäed tõsta Olympose otsa, et rünnata taevast. Apollon tappis nad iii. Hippolytos, - Theseuse ja amatsoon Antiope või Hippolyte poeg. Pühendus täielikult Artemisele ning põlgas võõrasema Phaidrat. Viimane süüdistas teda isa ees võrgutamises ning tappis enda. Theseus needis Hippolytose ning saatis Poseidoni kaudu mereeluka Hippolytose hobust ehmatama
kadunud. Selle asemel valitses linnriike enamasti kollektiivne aristokraatia. Mil moel kuningavõim aristoktaatiaga asendus ja kuivõrd eeposte pilt muistsest kuningavõimust üldse ajaloolisele tegelikkusele vastab pole üheselt selge. Homerose ja Hesiodose eeposed esitavad ka varaseima tervikpildi kreeka religioonist. Meile ilmneb ülimalt inimlik panteon eesotsas pilvikeerutava piksejumala Zeusiga, kelle koda Olympose mäel on enamuse jumalate meelispaik. Homerosel on jumalate käitumise motiivid sageli inimestele raskesti mõistetavad ja taevased ei lähtu alati üldisest heaolust vaid oma egoistlikest huvidest. Seevastu Hesiodose uskumist mööda kaitsevad jumalad, eriti Zeus, kindlalt inimlikke õigusnorme. Tumeda ajajärgu lõpul esile tõusnud aristokraatia (kr k aristos parim; aristokratia parimate võim) domineeris kogu arhailise perioodi vältel. Eriti hästi ilmneb see arhailisel
Oli suur satiirik. Lukianos näitab, et jumalad võivad olla hädavaresed, õnnetud olendid. Nt satiir ,,Jumalate kõnelused" tegemist on antiikaja ekvivalendiga ,,Vapratele ja ilusatele". Suur perekond oma patri- ja matriarhidega. Intriigid, tülid, tagakiusaminet, mõttetu tülitsemine jne. Zeus kui uhke patriarh, kiusab ja käsutab kõiki, jumalad vinguvad, mõttetu oleskelu. Üritab näidata, et pealtnäha kadestatav elu Olymposel on nõme. Nim ka ,,olympose skandaalkroonikaks". Kuna julgeb paljastada jumalate tühisust ja näitab humoorikast vaatenurgast, on teda nimetatud antiikaja Voltääriks. Longose ,,Daphnis ja Chloe": iseloomusta tegelasi, kirjelda tegevustikku, mõtesta teose sõnum. Mõtestamine: Erose noole eest ei ole keegi kaitstud. Armastusega võitlemine tähendab armule järeleandmist. Lihtne eluviis, loodus, alandlikkus jumalate ees on õige elu. Autori Longose kohta ei teata midagi. See on hümn armastusele
Pythia- naisprohvet. Kohalik eakas naine Pühamu poliitiline korraldus. Delefi pühamu allus kohalikule linnale, olles samal ajal rahvusvahelise kontrolli all. Oraakel kuulutas 9x aastas. Pythia esitas 6 värsilised salmid ekstaasis (heksameetiline). Kuulutsed võisid olla mitmemõttelised, vb ka tahtlikult. Gaas võis olla ethüleen. Jumalad (paberi sai ka) Homeros jumalate põlvnemise kohta. Homeros erinevalt Hesiodusest ei esita hullu sugupuud. Okeanos- Tethys. Titanes (valitsesid enne Olympose jumalaid ja suletud allilma Tartarosse). Typhoeus. Zues kui vanem vend ja Hades ja Poseidon jagasid maa. Hesiodos esitab detailsemalt (paber) "Teogoonia". See jutustab kõigepealt, kuidas nähtav maailm sündis kaosest. Siis esitatakse jumalate vanima dünastia, titaanide saamislugu ja nende võitlus nooremasse generetsiooni kuuluva Zeusiga, mis lõpeb viimase võiduga ja uute jumalate kuningriigi asutamisega. Pärast Zeusi
Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, alles Kronose lapsed ja lapselapsed, seega mitmes põlvkond, on kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel, mida on hiljem samastatud Kreeka kõrgeima mäega Olympose massiivis Tessalias. Tähtsamad jumalad olid: ZEUS (peajumal), POSEIDON (meredevalitseja), HADES (allilma valitseja), HESTIA (kodukoldejumalanna), HERA (Zeusi naine, abielu kaitsja), ARES (sõjajumal), APOLLON (valgusejumal), ATHENA (tarkusejumalanna), APHRODITE (armastus- ja ilujumalanna), HERMES (jumalate käskjalg), ARTEMIS (jahijumalanna), HEPHAISTOS (tulejumal). Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud
eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad. Nende lastest, titaanidest, kõige noorem, Kronos, sai maailma isandaks, alles Kronose lapsed ja lapselapsed, seega mitmes põlvkond, on kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel, mida on hiljem samastatud Kreeka kõrgeima mäega Olympose massiivis Tessalias. Tähtsamad jumalad olid: ZEUS (peajumal), POSEIDON (meredevalitseja), HADES (allilma valitseja), HESTIA (kodukoldejumalanna), HERA (Zeusi naine, abielu kaitsja), ARES (sõjajumal), APOLLON (valgusejumal), ATHENA (tarkusejumalanna), APHRODITE (armastus- ja ilujumalanna), HERMES (jumalate käskjalg), ARTEMIS (jahijumalanna), HEPHAISTOS (tulejumal). Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid
annaabi.ee 
